Tere päevast, kell on saanud kuus minutit juba üle kella ühe ning see tähendab seda, et saade agenda alustab, mina olen saatejuht Eeva Esse ning sinuga raadio kahes järgmised kaks tundi kuni kella kolmeni välja. 25. veebruar on see päev, mis täna käes ning tänase päeva märksõnadena tooksin kindlasti välja, kui vaadata välismaale, siis selle Donald Trump on võitnud suure ülekaaluga Nevadas vabariiklaste eelvalimised ja täna arutavad Euroopa liidrid pagulaskriisiolukorda. Eestis aga lasti lahti päästeameti üks rühmapealik, kes sotsiaalmeedias kaitseväe paraadi mõnitas. Ehk siis päris ebakorrektses väljenduses oma ametipostis olles pani üles videosid ja oma kommentaare selle kohta, mida ta tegelikult arvab sellest, kes paraadil marsivad. Aga tänane päev päev on kindlasti võiks öelda, et pohmelus eilsest päevast, ehk siis nüüd ilmuvad põhjalikud analüüsid sellest, kes eile vastuvõtul, mida kandis, kui hästi kandis ja mille oleks võib-olla võinud kandmata jätta aga sotsiaalmeedias. Ma arvan, et enamik meist on esindatud või nagu tegelikult nüüd juba 2016. aastal on võib-olla isegi paslik öelda, et kui sind ei ole Facebookis, siis äkki sind ei olegi olemas? Noh, kuidas võtta, eks ole, aga Facebooki kasutajatele igal juhul kaader ja suur uudis võib-olla mõne jaoks suisa elu dev uuendus ehk siis emotsioone tuli laik pöidlale. Lisaks tuli viis uut emotsiooni väljendavad. Siis mutikani jah, keegi sellest, mida sa kellegi postitusest või arvamisest arvavad ja ma ei tea, oleneb ilusatest seadistusest, aga minu Facebook on näiteks eestikeelne ja ma võiksin öelda, et vähemalt tõlkega tuleb külvel vaeva näha, sest et kui kes ei ole veel proovinud, siis näeb see välja niimoodi, et sa oled Facebookis kellegi postitust, kui sa tahad sinna panna seda harjumuspärast sinist pöidlakest, sa lähed kursoriga sinna peale ja siis hüppavad välja veel lisaks sellele pöidlakesele mõned emotikonid ja sellele siis lisanduvad armastus näitav südameke siis üks naerev nägu, üks ohoo nägu tegevmärgikene, üks kurb nägu ja üks vihane nägu, aga kuna minu Facebook näiteks on eestikeelne, siis jah, nende emotsioonide tõlked veel vajavad ilmselt korrastamist, kellel ka eestikeelne, siis minge vaadake järgi, mis seal toimub. Aga tänases agenda saates ja nii mõndagi toimumas ja toimumas teemade valdkonnas, mis ka tegelikult emotsioone päris kõvasti tekitavad. Olde Uberi eelnõust on viimasel ajal ka minu saates päris palju juttu olnud. Aga teisalt nagu on ka korduvalt üles tõusnud. Ta on see Uberi eelnõu ütleme, pinnuks silmas või siis arusaadavalt pahameelt tekitamas klassikalise taksoturu esindajatele, ehk siis, kui liberi libela libe realiseeritakse turu osapoolt siis taksojuhtidele klassikalisele taksojuhtidele jäävad justkui tühjad pihud ja nende kliendid võetakse ära. Aga nüüd riigikogus on tehtud muudatusettepanek, mis ka taksoturgu mõjutama hakkaks ja sellest lähemalt räägimegi mina juba Ken-Marti vaheriga. Muuseas, samal ajal nagu riigikogus on toimumas jagamismajanduse alane suur suur konverents. Tänases saates tuleb juttu muidugi ka presidendi mõnest ja tuleb juttu ka sellest, kuidas oma gaasiboileriga ringi peaks käima. Sest et jaanuarikuus kolm suurt õnnetust just nimelt gaasiboilerit pärast ja sellepärast, et ei olnud kõige õigemini oma kodus gaasiboileriga ümber käidud. Teises tunnis muudan kõvasti teemat ja selliseks natukene kultuursemaks läheb kogu vestlus sellepärast et tänasest kuni järgmise nädala keskpaigani saab sõpruse kinos vaadata USA kultusfilme, mida pakutakse, sellest hakkan rääkima Grethe põrgiga ja terviserubriigis tuleb Sandra Rajuga juttu suhkrust. Tänane päev. 20 Viies veebruar on aga muusika ajalukku läinud Kaiser Shifi looga ruubi, mis täna täpselt üheksa aastat tagasi ehk aastal 2007 vallutas Ühendkuningriigi muusikaedetabelid. See on raadio kaks. Sellel nädalal võeti riigikogus menetlusse nii-öelda Uuberi eelnõu, millega legaliseeritakse sõidujagamisteenus, mida näiteks Uber ja Taxify pakuvad, aga nimetatakse seda kokkulepe veoks. On see saanud ka mõningat kriitikat taksofirmade poolt, sest et taksotururegulatsioonid püsivad sellest hoolimata nende jaoks endiselt vägagi karmid. Täna teistega Riigikogus ühistranspordiseadusesse muudatusettepanek, kõike, mis reegleid just nimelt taksofirmadele võiks leebemaks muuta, olen helistanud Rahanduskomisjoni liikmele Ken-Marti Vaherile tervist. Praegu just nendel hetkedel on tegelikult riigikogu see toimumas suur jagamismajanduse konverents ja võib juba portaalidest lugeda, et Andrus Ansip on kohapeal ning tema ütleb, et jagamismajandus on tulnud selleks, et jääda. Nüüd teie olete teinud ettepaneku, et no hea küll, et ta võib jääda küll, aga peaks ka teistele anda ruumi hingamiseks. Ken-Marti, mis ettepanek olete teinud? Me oleme teinud sellesse samasse eelnõusse, mis tänaga algatati konkreetse lahenduse, mis puudutab nii neid, kes siis saavad edaspidi kuuluma sõidujagamist teenuse alla kui ka peaks leevendama üldiselt taksonõudeid ja eesmärk on loomulikult see, et turul olijaid võimalikult võrdselt kohelda. Samas on selge, et ega taksoteenus sõidujagamisteenus saavad ka edaspidi olema eristatud, kuna teatavasti näiteks nendele nii-öelda sõidu jagajatele on keelatud siis viipe peale või tänava või sõidude kõrval olevaid isikuid peale võtta. Ainuke võimalus neil siis sõidujagamisteenust pakkuda läbi elektroonilise süsteemi, mis ongi ju see põhiline innovatsioon ja mis on, on väga oluline eelkõige selle tõttu, et annab tegelikult võimalusena tavalistel inimestel oma tööga teenida, lisatulu inimesi vedada. Ja me näeme üle maailma, et miljonid miljonid kasutavad. Ja Eesti saab tegelikult olla siin hea teenäitaja, just nimelt selle tõttu, et on vastu üks esimesi Euroopas, kes siis seadustab sellise võimaluse. Aga samaaegselt astab loomulikult ka taksofirmade kriitikale ja leevendab ka taksoteenuse osutamisele mõeldud nõudeid. Täiesti arusaadav on see, et ettevõtluses tuleb tagada võrdsus, ei saa ühte osapoolt eelistada teisele, aga tegelikult ju äsja ühistranspordiseadust muudeti ja takso turgu ja regulatsioone sellele karmimaks muudeti, nii et see on ju natukene ütleme, tagurik, tagurlik käitumine seadusandja poolt. Teil on täiesti õigus üks poolteist aastat tagasi tõesti, siin tehti pikk kaasamisprotsess ja käidi läbi kõik, mis seondub taksondusega. Aga tegelikult see poolteist aastat on tänavu maailmas 21. sajandil vägagi pikka aeg. Selle pooleteist aastaga on juhtunud lihtsalt see, et nii Taxify, mis on ju eestimaine ja tegelikult Baltikumi liider jagamismajanduse osas, kui ka nüüd üüber, kes on tulnud Eestisse ja paljudes teisteski riikides maailmas. Nende areng on olnud nii tormiline, et ma arvan, et on viimane aeg ka reguleerida ja seadustada nende poolt jagatav teenus. Ja võrdselt peab kohtlema turul olijaid ja on selge, et nii taksoteenus kui ka sõidujagamine puudutab ühte ja sama, ütleme sarnast sarnase iseloomuga teenust või selle tõttu me vaatame kogu selle valdkonnaga tervikuna läbi ja võtame maha need nõuded, mis on ajast ja arust, mis on bürokraatlikud. Samas ühtlustame näiteks nõuded ka sõidujagajad taksojuhtidele. Ma toon ühe näite. See on see nii-öelda hea maine nõue. See tähendab, et nii nendel isikutel, kes siis läbi elektroonilise süsteemi veavad kliente kui ka taksojuhtidel võiks olla üks ühtne nõue, näiteks selles osas, et nad ei tohi olla varem karistatud kriminaalkorras. Nad ei taha olla karistatud joobes sõitmise eest ehk siis nad peavad olema mõistlikud inimesed, kelle kaudu ei satu sõitjad põhjendamatu ohtu. Kas taksojuhtidele jääb alles kohustus omada taksoveo osutamiseks litsentsi? Neil jääb alles teenindajakaardi nõue, aga me vaatame ka need üle selliselt, et need oleksid mõistlikud ja minimaalsed nõuded proovides neid võimalikult palju jällegi nii-öelda nii-öelda moodsama majandusega ühtlustada. Kas küll aga kaotame ära näiteks sellise asja nagu sõidukikaart täiendava tegevusloa vajaduse füüsilisest isikust ettevõtjast taksojuhile? Ja mõistlik on ka näiteks ametikoolituse vajadus pigem jätta ettevõtjate enda reguleerida, nii nagu see on ka sõidu jagajatele Taxifalia Uuberil, nii et leevendusi on päris mitmeid ja ma arvan, et see täna algatatud eelnõu selles mõttes peaks olema päris erinevaid osapooli rahuldav. Kindlasti rahuldaks sõitjaid. Aitäh nende selgituste eest majanduskomisjoni liige Ken-Marti Vaher kanaleid. Eile peeti pidulikult Eesti vabariigi sünnipäeva, seda nüüd aastanumbriga 98, mis tähendab seda, et veelgi suurem pidu veelgi suurema uhkema numbriga tuleb muidugi kahe aasta pärast, kui Eesti vabariik saab sajaaastaseks, aga siis peetakse juba seda pidu natukene teisiti teisiti juba seepärast, et siis on presidendiametis uus mees või naine. Eesti praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese jaoks oli tänavune pidu viimane, kus ta selles rollis oli. Seepärast oodati ka väga suure põnevusega seda, millest ja kuidas ta oma aastapäeva kõnes ehk siis aasta kõige olulisemas kõnes juttu teeb. Sellest eilsest kõnest nüüd juttu tuleb ka raadio kahe eetris. Ja olen oma vestluspartneriks palunud kommunikatsioonieksperdi PR-partneri juhi Ilona Leiva elana. Kõigepealt, mida sina ootasid sellest kõnest, kui teada oli, et nüüd tuleb Toomas Hendrik Ilves viimast korda sellesse kõnepulti Eesti vabariigiametis oleva presidendina? Ma arvan, et nii nagu mina ootasin ka paljud teised seda, et Toomas Hendrik Ilves võtab kuidagi kokku Eesti muutumise sellel perioodil, kui tema on olnud kaks ametiaega järjest president. Et ma ei ootanud seda, et mina saavutasin seda, mina tegin seda, eks kellelgi pole varem rääkinud, et loomulikult mitte seda. Aga ma. Ma mõtlesin, et võib-olla ta teeb mingi kokkuvõtte eesti muutumisest eesti identiteedi muutumisest sisemise iseenda defineerimise muutumisest. Aga seda tegelikult ei tulnud. Ja järelikult meid ootab ees veel üks suur presidendi kõne. Kus me seda kõike ilmselt kuuleme, arvad? Ta ei saa tegemata jätta pärast kümmet aastat. Noh, see tähendab seda, et Toomas Hendrik Ilves on ikkagi ennast positsioneerinud ennekõike intellektuaalina, mitte kui mitte kui, kui võimukandjana. Ja kui tema poolt ei saabu tagasivaadet Eestile mitte iseendale Eestis, vaid Eestile selle perioodi jooksul, no siis ma oleksin tõsiselt pettunud, nii et ma ütlen lihtsalt seda, et, et see, et seda ei tulnud, selles kõnes oli pisut ootamatu. Aga see tähendab seda, et meil on midagi oodata. Peamine märksõna, millega ma eile ise kõnet kuulates tegin, oligi see, et et seal ei olnud seda tagasivaadet, ei olnud seda, aga ma ei tulnudki selle peale, et aga äkki võtame kuskilt sa ometigi peaks tulema. Mis on muidugi huvitav tähelepanek, et ju ta siis peab tulema, aga mulle pigem jäigi mulje, et noh, seda on viimastel aastatel olnud tunda, et tal nagu väsinud sellest ametist ja ja ega ta ei võta enam seda sellise kirega, võib-olla nagu 10 aastat tagasi ja ma tegin kohe eraldused. Et ta tegi selle kõne sellisel kujul, nagu ta võiks teha seda ametiaastal ja mitte seda tagasi saadet teha. Ja, aga see oli minu mu meelest siiski suhteliselt väga hea kõne. Vaadates tagasi varasematele aastatele, no mida alati ei ole olnud olukord, kus presidendi kõnes on selge dialoogi, dialoogi, püüa rahvaga see ei olnud inimeste pealerääkimine, et see see oli täitsa mõtestatud, et kõne ja mulle personaalselt täitsa meeldis. Seal kõne väitis tagada temaatiliselt, ütleme, et kahte suurde leeri üks on see, mis toimub Euroopas. Pagulaskriis üleskutse Eestil seda kaine mõistusega võtta ja siis sisepoliitiline kemplus, mida sina pead kõige olulisemaks sõnumiks, mis. Kuidas välja tuli? No kaks asja. Et Neist kindlasti presidendi väga õige koputus südametunnistusele, et kes ei aita kaasa Euroopa pagulaskriisi lahendamisele riskib tegelikult ainult maine kaotusega, vaid riskib ka väga suure rahalise kaotusega, milleks siis on Euroopa struktuurfondide abist ilmajäämine sellepärast et et need riigid, kes selle struktuurfondide abi tegelikult nii-öelda kokku panevad oma rahast eraldavat Eesti-sugustele riikidele siis nemad ikkagi ootavad, et selle eest ka teatavat sellist väärtuskäitumist ehk siis kaasas olemist probleemide lahendamisega. Kindlasti mitte seda, et võtke meilt pagulased ära, me anname teile raha, et, et jah, mitte niipidi, aga aga siiski, et sellesse pagulaskriisi on kaasatud Euroopa ja meie ei asu väljaspool Euroopat. Me oleme seda viimase 25 aasta jooksul igal aastal püüdnud väga selgelt endale teadvustada. Ka erinevate Eesti presidendid on, on seda tegelikult igal aastal erineval viisil aastapäeva kõnes meelde tuletanud. Et Eesti asub Kesk-Euroopas. Et me peame seda võtma normaalsusena. Me peame seda võtma arusaamisena ja me peame seda võtma, kui tegevusjuhist. Kui me kõnnime ükskõik kuskohas Eestis ringi, siis on väga suur tõenäosus, et kui me vaatame mingeid ehitisi, infrastruktuuri, ka mingisuguseid tegevusi, siis me peame arvestama sellega, et seal taga on raha, mis ongi tulnud mitte ainult Eesti maksumaksja taskust vaid üleüldse Euroopa Liidu maksumaksja taskust. Kas, kas see, et president koputab Eesti rahva südamele, et me peame olema tolerantsemad, me peame arvestama teiste riikidega, muidu me jääme ilma rahast? No raha on ju see, mis on inimesele lisaks tunnetele ja inimsuhetele üks kõige lähedasemaid asju võib olla, kas, kas see võib mingisugust mõistust kuskil koju kutsuda? No raske öelda, et meil on alati otsuste tegemisel nii emotsionaalselt kui ratsionaalsed argumendid ja see raha argument on kindlasti ratsionaalne argument, et neid emotsionaalseid argumente on tegelikult president ise väga paljud teised intellektuaalid korduvalt rõhutanud, noh näiteks ka Urmas Viilma oma eilses kõnes Tallinna toomkirikus ei unustanud rääkida sellest, et selles põgenikekriisiolukorras noh, me peame endas üles leidma inimese, mitte lihtsalt kristlase vaideid, et me peame käituma oma väärtuskoodi järgiks. Seda väärtuste juttu on hästi palju tegelikult räägitud ja see on väga tähtis, et et lihtsalt see reaalne majanduslik mõõde, reaalne majanduslik argument kõlas kainestavalt. Aga see ei olnud ainus presidendi kõne minu jaoks nagu allajoonitud koht. Et president ise kordus tegelikult ühte mõtet kaks korda. Ja see oli mõte sellest, et avatust teeb Eesti suuremaks ja väiklus väiksemaks, et ma arvan, tema enda jaoks oli, oli sees erakonna juhtlause. Lihtsalt mulle tundus see reaalne võimalus struktuurfondid toetusest tegelikult ilma jääda ikkagi Eesti majanduse kogu igasuguste Eesti unistuste täitumise mõttes noh, ütleme niiet vägagi korrale kutsub. Pagulaskriisist rääkides noh, mille, millega seotud kogu eelnev ka on? Mulle väga meeldis näiteks see, et ta toonitas üle põhiprintsiibid, millest võib-olla siiamaani Eesti ühiskond tervikuna ei ole aru saanud, ehk siis ei tehta võib-olla vahet sõjapõgenikest, kes tulevad Süürias, kes tulevadki oma elu eest sealt ära, sest et neil ei ole sinna riiki heades inimesed, võimalus lihtsalt ellu jäädagi ja, ja tuua siia siis paralleel sellega, et jah, tõepoolest nad ei ole ainukesed, kes tulevad praegu Euroopasse, seda momente kasutavad ära ka mitmed teised inimesed eesmärgil siia tulla paremini peale ja, ja selleks, et nad ei tuleks, sul peaks Euroopa panustama siis nendesse riikidesse, et need inimesed seal saaksid ise oma paremat elu seal elada ehk siis panustama selle riigi majandusse mingisugusel määral. Aga kuidas ta sai selle teha veel ütleme, natukene seksikamaks kre, Süüria pagulaste näitajad ärgem unustagem, et, et ka Steve Jobs on ju Süüria pagulaste järeltulijad Nojah, nagu ütleme nii, et Toomas Hendrik Ilves on ju ka ise pagulase järeltulija, et jah, loomulikult need näited sellest sageli aitavad inimestel kaasa mõista. Seda. Sageli ei realiseeru, et meil on inimlikult omane kark taastuda, mis on võõras, see on inimkonna ajaloo jooksul palju aidanud. Aga aeg on liigestest lahti. Tegelikult me peame hakkama aru saama uuest maailmast. Et tegelikult võib-olla sellel süüria pagulasel mingi osa ka Eestist palju rohkem ühist kui näiteks teiste eestlastega. Nii lihtsalt on, tahaks, et Eesti mõtleks iga kodaniku tasandil sellele, et kes me oleme, mis me väärtussüsteem. Kui tulla sellelt üldisemalt pildilt Euroopast Euroopa välispiiripidamisest ja pagulaskriisist, seesama koduvabariiki ikkagi tagasi, mille 90 kaheksandat sünnipäeva eile pidasime, siis teine osa sellest kõnest võikski öelda, et oli sisepoliitilisel tasandil laetud. Ta muidugi tegi kriitikat valitsuse suunas, aga see, ma ootasin midagi enamat, ma ootasin, et sealt tuleks kõvem sõnum, kui see oli tegelikku valitsus edasi viivate teemadega, mitte ärapanemisega. Seda võiks poliitikutel on muidugi nagu igapäevaselt salvestada, kuskile igal hommikul ette mängida. Aga Need ei olnud vähe loetud sõnad tegelikult mis olid suunatud valitsusele ja riigikogule, et president Ta tuletas meelde, et, et valitsuse sellise loiu tegutsemise õigustus, sisemine õigustus, et ega meile sellele kombinatsioonile, kes praegu Eestit valitseb, ei ole mingit alternatiivi. Et noh, seda juttu ei pea nagu valitsuses istudes endale rääkima. Ma saan aru küll, millest räägib Taavi Rõivas, kui ta ütleb seda, et no kuulge, ega 21. sajandi elu ei käigi enam nii, et et me siin valitsuses noh, võtame selliseid selgeid hoiakuid ja ajame teinekord asjaga teravaks ja, ja teeme otsuseid, et ja hipsterite õlleseltskonnas on tõesti tõenäoliselt nagu see, et on täitsa OK, jumiseda noh, nagu pidevalt edasi ja teha otsuseid. Aga see ei ole viis sellest, kuidas kuidas Eestit valitsema. Kui valitsus või ütleme noh, koalitsioonierakonnad pidevalt kordavad seda, et et see on parim kooslus, teist varianti ei ole, kui selline mõttekäik katkise plaadina kogu aeg käib. Kuidas kommunikatiivselt mõjub, kui me kogu aeg kordame üht ja sedasama sõnumit? Rahvas hakkabki lõpuks uskuma seda, et võib-olla samas ka ju nende poolt väga hea lüke. Ja kindlasti ka ühte asja väga palju korrata, siis teatud hulk inimesi laseb ennast alati ära veenda. Aga noh, samal ajal on ju selge, et praegu kehtiva kolmikliidu toetus, kus ei ole enam see, mis ta oli valimiste päeval ja ka sellised vahegallupit annavad meile selgeid indikatsioone sellest, et, et jah, valitsus jäädagi seda mõtet kordama, et see on ainus võimalik ja me oleme niikuinii parimat. Mis on seal väga palju punkte antakse ära sellega, et tegutsetakse vähe ja arusaadaval viisil, et ma ei näe selgelt programmi Eesti majanduse nii-öelda taas üleslaadimiseks veebitaaskäivitamiseks praegu seisakuaastat. Kuid see ei ole okei, ma arvan et kogu selle jutu juures inimesed tegelikult peeglisse vaadates ilmselt ei taha mõelda endast kui inimestest, kes valitsesid seisakuaastateks. Et tahaks, et need inimesed mõtleks Eesti peale selle peale, kuidas Eesti konkurentsieelist kogu aeg maha ei mängiks. Küll see kommunikatsiooniinimesena hindad seda olukorda kui lahtiselt nägev ja mõtlev inimene saab ju aru, et kolme erakonna ideed sellest, kuidas riiki valitseda, ei ole viimasel ajal kohe üldse mitte ühte rada pidi käinud käibki ära, kui ära olin, valmimiseks on ja, ja samas kui olukord kipubki olema niimoodi, et ükskõik milline ajakirjanik läheb siis küsima mõnelt valitsuse liikmelt, et toimub kas see ongi valitsuskriis, miks te ei suuda asju ära rääkida, tuleb alati vastus. Meiega on kõik väga hästi, mitte mingisugust valitsuskriiside siit ei saaksin nähagi. See ongi normaalne valitsus. Noh, ega see ei ole inimsuhetes ka midagi võõrast. Et sageli me teised kõrvalt näevad probleeme väga selgelt ja väga põhimõttekindlalt, aga aga need, kes on asjast sees, petavad ennast ikka edasi, sest noh, ma ei taha öelda, et valitsuse liikme tool kuidagi noh, midagi tingimata mõnusat oleks. Aga mõte selle kaotamisest ei meeldi mitte kellelegi aru vä? Seda ei saa nii üheselt öelda, et kas nad saavad või ei saa, et eks nad ikkagi väljakul annavad sõnumeid seest roogeldavat seda asja ja, ja seda võib ka nii-öelda noh, mitte küll lõpmatuseni, sest vahepeal vältimatult tulevad valimised, kui siin valitsusremonti ei toimu. Aga seda hommi saab venitada päris hästi, tingimusel, et teravaks ei lähe. Täna oli Päevalehes Kadri Simsoni Jevgeni Ossinovski vestlus jääga. Ma kuulan või loen nagu sellist teksti, et et valitsuserakonna ühe valitsuserakonna piir on sealt, kus läheb hääletamiseks. Siis me põhimõtteliselt saame aru, et, et noh, kui vähe on valmidust tegelikult midagi sellel valitsusel muuta. Kas riigimehelikkus puudub täielikult sinu meelest praeguses valitsuses? Ei, ma ei taha nii-öelda selles mõttes, et, et ma arvan, et see on omal tasemel või, või seal noh, oma isiklikule aru saama küllap kõikidel olemas. Aga see ei ole see, kuidas mina seda sõna defineerin. Et Mul ei ole kahtlust, et, et need inimesed ikka päriselt usuvad, et nad tegutsevad Eesti Eesti Eesti nimel ja ja meie parema tuleviku hüvanguks. Ainult mina näen seda, et, et Eesti poliitikasse on viimastel aegadel tulnud väga palju poliitikaanlast. Mis see tähendab seda, et kogu sinu poliitiline tegevus seisnebki ainult pooside võtmises. See ei ole tõsine, tõsine tegevus. Läbi analüüsitud tegevus, mis, mis aitaks Eestit arendada või mingile uuele tasandile viia. Et see on selline, ennast eksponeerib hoiak arrogantne, kantud tugevatest laenguga sõnadest mäng mängima, poliitikas olemist, mängime kõva käe poliitikat. Mängime ennast poliitikaks. Et võib-olla see kõlab imelikult, et mina, kommunikatsiooniinimesena heidan valitsuse liikmetele ette seda, et Nad keskenduvad Peeerrile. Aga sellise hea PRi taga tegelikult Ta on väga hea töö enne töö pärast, siis need tammepärjad ja, ja ordenid. Aga see, mida ma näen, on, on selline poliitikaanlas, mis ei maitse mulle kodanikuna ma kohe üldse maitse. Inimene, kes kindlasti on omas valdkonnas väga palju tööd ära teinud ja võib olla sai omale tammepärja kaela, on Swedbank Eesti juht Robert Kitt, keda Toomas Hendrik Ilves oma kõnes suisa tsiteeris, mis televaatajana kõige vahvam oli, et telerežii lihtsalt oli seal väga hästi läbi mängitud, et kohe näidata, tegidki suures plaanis vanade R-i operaatorid nendega väga rahul olla, hea absoluutselt, et kui nähagi seda, kui kiti naine kohe Emedi välgatas. Oh oh ja kuidas nagu kitt ei suuda nagu isegi uskuda. Oao president tsiteeris mind. Kui sa oled mees, keda tsiteerib ikka vabariigi president, siis see näitab, et sa oled oma tööd õigesti teinud. Ma arvan, et see midagit ütles nii-öelda selle kohta, et Eesti Nokia seisneb selles, et meil seda ei ole. See oli väga andekas ja sisustas päris hästi seda, seda uutmoodi Eesti nägemise võimalust. Ma arvan, et see oli suurepärane tsitaat. Hea hea asi, mida korrata. Ma iseenesest ei arva, et asjaolu, et president kedagi tsiteerib peaks talle tiivad andma. Aga vaieldamatult see rõhutab nende sõnade tähtsust. See oli meeldiv vaadata, kuidas inimene ise ja, ja Kitty abikaasa siis reageerisid sellele, kuidas president tsiteeris. Neid sõnu oli soe ja, ja mul on hea meel, et, et Eesti rahvale seda seda rõõmu pakuti läbi Eesti televisiooniülekande, et tead, me saime seda soojust näha, mis sealt vastu piirdesse, seda rõõmu ka seda ehedat siirast seal ilus. Samas me saame ka näha seda, et kui president oma kõnehetke kandis, siis see ei ole nagu tema puhul tavaline, aga ta puterdas maru, palju ta tegelikult puterdas ikka vägagi palju. Seda ei ole nagu varem küll niimoodi olnud. No ütleme nii, et presidendi diktsiooni hääldus üldiselt on aastatega palju paremaks läinud. Et selles osas kindlasti on, on hea edasiminek jah, oli selliseid konarusi ja eksimisi, mis mis tõid mulle ka mõte, et huvitavat, kas sellesse on, on komponeeritud, et noh, ma ei tea näiteks käsi kirjalisi juurdekirjutusi mingis kohas, et, et on otsustatud viimasel hetkel mõnda väljendit või mõnda lõiku näiteks muuta. Et jah, oli selliseid, selliseid konarusi külla. Sellise pika kõne puhul, noh mul on praegu ka Postimehes ära trükitud sama kõne, see on väga tekstimahukas, seda ei saagi ette kujutada, et keegi selle pähe õpiks, kannaks veatult ette, aga nagu me näeme tegelikult suurriikide eeskätt mõtlen kohe USA peale ja president Barack Obama kõnede peale siis tema suhtleb sõna otseses mõttes publikuga, ta vaatab publikusse, aga tal on kaks abimeestel on kaks Prompterit siin külje peal küll läbipaistvad. Need olidki Prompterit, et mida tegelikult kasutati ka Keskerakonna kongressil, kus nii Savisaar kui ka Simson oma kõne sedasi pidasid, ehk siis nad rongisilmside publikuga, kuigi nad loevad seda teksti sealtsamast teest. Ilon, mis sa arvad, kas tulevikus peaks pigem vabariigi aastapäeva kõne pidama samamoodi et just nimelt Prompteri peantsades teksti maha lugeda, et praegu ikkagi suurema osa kõnest? Ta veedab president silmadega ju laua peal paberis. No aga neid kõnesid, mis on ette valmistatud paberil, ei pea nõnda ette kandma. Et ma teen seda ise oma klientide jaoks kuidas neid kõnesid esitada, nõnda et, et nad ka sisaldasid dialoogi. Loomulikult noh, see näeb väga efektne välja. Noh, vaatame kas sama Obama kõnet, et näiteks jah, tundub tõesti nagu ta oleks selle pähe õppinud, tundub tõesti nagu ta nagu ta räägikski peast. Jah, ma saan aru, et vaata, mänguliselt on see, on see kena. Toomas Hendrik Ilves ei ole mulle muljet inimesest, kelle tugevus oleks silmside rahvaga. Nii otseses kui ülekantud tähenduses. Et tema ei ole see mees, kes peakski niimoodi olema kõne pidada. Ei ole see et noh, meil ei ole mõtet siin nagu 10. aasta lõpus räägib seda, et kuidas kuidas me tahaksime, et meie olemasolev president muutuks või, või muudaks ennast, et see ei ole, küsiks. Ma arvan, et tema jaoks on selle teksti sisu noh, märg KSA tähtsam ta tema nõudlikkus enese suhtes kindlasti on, on tekstiline. See on ikka nõnda, et mida rohkem sul on sisulist öelda, seda vähem sa kipud tegelema sellega, kuidas see kõik välja paista. Aga tegelikult noh, see on nüüd küll see etteaste, milles me ootame presidendilt nii sisu kui vormi ekse. Et selles mõttes ma nagu saan nõustuda, aga mulle tundub, et see ei ole see Teemad, milles ta ise tegelikult nii põlema läheb, mis on infotehnoloogia üldse, tehnoloogiline areng, küberkaitse, kui ta käib kuskil välismaal eesti maskoti ja Eesti ID riigimas kotina, siis mees peabki kõnet niimoodi, et talle silm särab. Ta ei ole sugugi mitte pilguga paberis ja ta suhtleb rahvaga. Kas sa püüad visata mulle palli, et teha järeldus sellest, et meile kiirgab juba pikemat aega välja see, et meie presidenti, see siin, mis Eestis on, huvitab üha vähem. Aga Ilona, kas Eestil on võimalik leida veel niivõrd head visiitkaardi, nagu oli Toomas Hendrik Ilves, mitte siis nüüd küll sisetasandil asju paika panemas ja kõva käega andmas märku enda positsioonist, vaid see, et inimene lähebki tuntud maailma ülikoolidesse titeninade, ET rääkima naiste eduloos. Raske öelda, aga mina usun Eestisse, et ma väga loodan päriselt ka ära küsima, kes on järgmine president. Ma arvan, et ega ei oskakski sellele nii-öelda. Kui ma teaksin Siis ma teeniks sellega natuke rahad, aga tegelikult see oli nali, et lihtsalt me loodame Eestile parimat ja küsimus ei ole ainult selles, et, et presidendi roll oleks noh, käia mööda välismaa tippülikoole ja, ja seal säravil filmi Eestist rääkida, kuigi see on minu meelest nagu erakordselt tore, et et see kõik on saanud juhtuda. Et võib olla arvestades kõike seda, mis Eestis toimub, meil kuluks ära üks inimene, kes oleks päriselt arvamusliider ka nagu sisetarbimise mõttes arvamusliider. Et kuskil ma ei tea, võib-olla 10 aastat tagasi kindlasti 20 aastat tagasi me ei kujutanud üldse, et Eesti võiks muutuda riigiks, kus arvamusliidritest on nagunii suur põud käes. Et valitsuses on inimesed massiliselt kelle arvamust ei ole midagi ja lähed edasi, eks. Nad valitsust võib juhtida inimene, kes ei ole nagu sisulises mõttes arvamusliidriks. Nüüd on see, et noh, loomulikult, et kui, kui see on Eesti vabariigi peaminister, siis meil kehtib teatud pood käitumise suhtes selle inimesega. Aga tegelikult see ei ole mingi kõva käe ihalus, kaugel sellest, et aga tahaks väga inimesi, kel arvamust kuulata kelle arvamusest lugu pidada, kelle arvamus käivituks nagu selliseid mõtteprotsesse inimestes või ma mõtlen ennast just sel viisil, vähemalt president võiks Eestis olla see, kes mõtleb Eestiga kogu aeg, ka, mitte see meie saadik välismaal ainult kuigi see on hästi oluline tänapäeva tänapäeva maailmas, kus tegelikult protsessid on, kiiret seisukohti on vaja kujundada, teiste riikide riigipeadega on vaja, on vaja kohtuda, on vaja olla arusaadav kõike seda vaja, aga tegelikult ka ka Eestis siis on vaja inimest, kes kes eestist mõtleks ja kelle mõtetest käivituksid sellised protsessid, mis aitaksid Eestil nagu taas defineerida iseennast inimestena, ettevõtjatena, õpetajatena, õpilastena, no iga päev oma erinevates rollides. Kui hädasti oleks vähemalt arvamusliidrid Võib-olla mitte võib-olla vaid päris kindlasti juba aasta aja pärast. Me saame rääkida ja analüüsida, et kas Eesti on endale saanud vähemalt aastapäeva kõne põhjal inimese, kellelt kõike seda võiks oodata. Kas uus president kujuneb ka selleks, millised ootused seal praegu siin ette loetlesid, seda kindlasti poole aastaga ei saa. Aga Ilona, ma arvan, et meil on siin veel materjali aastateks aastateks, mille pärast arutleda. Raadio kahes oli eelisest presidendi aastapäeva kõnest meis president Toomas Hendrik Ilvesele, selles rollis jäi nüüd viimaseks arutamas ei keegi muu kui Ilona Leib kommunikatsiooniekspert. Aitäh teile tulemast. Aitäh. Tänane Eesti Päevalehe esilugu räägib sellest, et viimasel ajal on toimunud kolm väga tõsist gaasiõnnetust millest üks lõppes traagiliselt 11 aastane poiss suri vingugaasi mürgitusse millele tuleb tähelepanu pöörata, kui kodus on gaasiboiler. Sellest nüüd agenda saates juttu tuleb ning olen helistanud gaasiseadmete müügi ja paigalduse ettevõtte Gazpre tehnilisele juhile ning telefonil on Simmo Paomets, tere simmo. Mis on põhimõte number üks, millest tuleb kinni pidada, kui kodus on vett soojendamas gaasiboiler. Esimene asi, mida igaüks peaks teadma, on see, et iga põlemine tahab sa õhku. Ekme põleme kas eredama või tuhnima leiba, aga põlemine, kui sellised nõuab õhku ja iga. Ja ka paadiboileriga gaasikandi põlemiseks on vaja 10 kanti õhku ja on vaja kuskilt tulla, vot see on see, see peab kuskilt tulema ja see on see, mis mis peaks olema nagu kõikidele arusaadav. 10 kanti õhku, kui palju õhku, see teeb siis ühe keskmise ruumi. Kujutage ette, et kui suur peab olema siis vannituba, kuhu on paigutatud gaasiboiler, et oleks piisavalt seda õhku, et, et seda siis ära põle. Vannituba on kindlasti liiga väike selle jaoks, ruum, kust õhku võetakse, peab olema ilmtingimata suurem. Boiler oma kahekümnendat nelja kilovatiga on võimeline ära põletama. Kaks kanti tunnis ehk et siis poole tunniga viis kanti. Ja On õhust õhust välja imetud, kui juurde ei tule kuskilt. Kõige traagilisem õnnetus, kus tõesti ka väike poiss surma sai, oli ka olukorras, kus oli gaasiboiler vannitoas, mis hakkas siis lekkima. Simmo, kas võikski üleüldse öelda, et gaasiboilerit vannituppa ei tohikski siis panna? Alates sellest ajast, kui kui Kohtla-Järvel hakati põlevkivigaasi Tallinnasse tarnima, nii et see on puhas ajalugu, et nad seal on. Ja ega siis Maiugegi ümber ei hakka ehitama, sellepärast et. Noh, soe vesi peab kuskilt tulema, eks ole ja kui seal ajalooliselt nõndaviisi tehtud, et seal on Veesoojendi siis miks sellest loobuda, lihtsalt teema on selles, et ruumid ehitatakse umbseks. Salo. Tänases leheloos tuleb ka välja, et see, et sellised õnnetused juhtuvad, ongi seetõttu, et kui on tehtud kas või vannitoas remont, siis ongi pandud õhuteed kinni. Miks niimoodi tehakse selles suhtes, et kui tehakse ikkagi remonti, kas või vannitoas ma kujutaks ette, et seda teevad ju inimesed, kes saavad aru, millega nad tegelevad. No hea oleks, kui nad saavad aru, millega tegelevad, ainult et. Headmetelgaadi seadmetega suh ei saada päris hästi aru, mida tehaksegi. Ja, ja, ja ei saa ka inimesed, kes neid kasutavad, päris hästi aru, mida nad teevad, sest et seesama põlemise põlemise protsessi On minule kui natukene füüsikast aru saavale inimesele on absoluutselt mõistlik. Miks nii tehakse? Simmo, mis on kõige olulisem ka teada, et kui on kodus gaasiboiler, kuidas seda peaks hooldama. Ja selle jaoks võiks kutsuda kujulike spetsialiste. Võiks aga ei pea, kes oskab, võib ka ise teha. Või kes ei oska, ei taha või ei suuda? Peaks, kutsume. Kui rääkida boileri elueast, kas siis, kui gaasiboiler on vanem kui 10 15 elu 10 15 aastat, kas, kas siis on ka võimalus ikkagi, et ta hakkabki lekkima või tegelikult see vanus ei mängi nii suurt rolli kui võib-olla selt tänases artiklis välja tuli? Mis tähendab läkimine kuskohalt lekkima hakkab lekkimise võimalusi, on kaks varianti. Vulgaar hakkab lekkima, lihtsalt mõtlen metaan või seebile tõsta. Villers ka toidetakse, siis see on lõhna järgi tunda, sest et gaasile lisatakse Modoranti. Ja kuigi seadustes on kirjas, et 15 aastat on see maksimaalne eluiga, see ole kriteerium, kriteerium on ikkagi see, et kas asi töötab normaalselt või ei tööta normaalaga otsustada saab ainult inimene kasutaja ise. Nii et tuleks ikkagi panna. Ma mäletan, et kui kodus on gaasiboiler vähemalt kord aastas lasta asjapulkadele inimestel, kes sellest asjast ikkagi midagi jagavad, üle kontrollida, et seda siis puhastada. Ning et kui kodus tõesti vett on soojendamas gaasiboiler, siis peaks olema paigaldatud niimoodi ruumi, kus on võimalikult palju seda peale tulevat õhku. Aitäh selgituste ja täpsustuste eest. Gazpre tehniline juht Simmo Paomets. Nutikas maailmas on raadio ühe kliki kaugusel leia raadiuma äpp Google Play või App Store'ist. Te kuulate raadio kahte märki vaba värske jagada. Agenda koos saatejuht Eeva Essega Tere jälle, kell on saanud kuus minutit üle kella kahe ja agenda saade jätkub veel tund aega, olen siin koos teiega ning teemasid, millest juttu hakkan tegema, on õige mitmeid. Varsti õige pea teen juttu näiteks USA filmitööstuse tipptähtedest kultusfilmidest, mida saab tänasest kuni järgmise nädala keskpaigani ehk kolmapäevani Sõpruse kinos vaadata, miks on oluline need filmid kõik üle kaeda? Seda juba õige pea, aga tervisest täna juttu nagu neljapäeviti ikka ja Sandra Raju tuleb täna nüüd kohe täitsa omas kehastuses ka stuudiosse kohale on tagasi Eestisse jõudnud ja temaga olema. Ta on otsustanud, et võtame fookusesse suhkru, suhkru mõju inimorganismile ja selle, et tegelikult seda suhkrut on meie toidus ikka vägagi palju. Seda varjatud moel. Ja spordist tuleb täna kõnelda Ma siin boikov, nii et püsige lainel. Tänasest kuni järgmise kolmapäevani ehk teise märtsini möllavad Tallinnas Sõpruse kinos vabaduse friikartulid väike mõttepaus. Mis mõttes, mis, mis, mis, kes möllab friikartulid tähendab seda, et festival ris saab taas käima lükatud ja tähendab see seda, et sõpruse kinos saab vaadata Ameerika filmitööstuse pestoffi ehke, näha saab olulisemaid filme. Stuudios on, sõidan Frays programmi juht Grete põrkidelegreete. Tere kõigepealt. Mis üleüldse defineerib ühte kultusfilmi? Ühte konkreetset definitsiooni on väga raske anda, sellel kultusfilmile on ka väga palju käibel olevaid seletusi aga võib-olla kõige rohkem. On see siis fännibaas? Ehk siis filmid, mis on kuidagi ei ole ajale jalgu jäänud ja on väikese või siis mitte enam nii väikese fännibaasi abil siiamaani kogu maailmas vaadatav ja sinna ka käib siis veel selline rituaalistik pool, kus on välja kujunenud teatud kas propsid, mida võetakse kaasa kinno või siis näiteks nagu mul on see ruum seekord sinna, seal loobitakse tavalised plastmasslusikaid ekraani poole ja eelmine aasta näitasin rocki show'd, kus siis tantsitakse koos näitlejatega kaasa ja nii edasi, selline ta on selline seltskondlik üritus, et ei ole nagu üksi kinovaatamine, vaid kollektiivne tegevus. See tähendab tegelikult seda ju, et et kui sa ei ole nagu selle skeene inimene tuleks kinno ja sa näed, kui inimesed hakkavad lusikaid loopima ekraani suunas, hakkavad tantsima, siis lihtsa inimesena nagu ma ise, ma arvan, et ehmusin täiesti ära seal. Ma tahaks loota, et ei ehmu. Et õudsalt ei ole seal midagi, pigem vastupidi, ta annab kogemusele palju rohkem juurde. Et. Küll julgustan kõiki, no mitte mitte kartma, pelgama seda, et Eesti inimesi teades, siis ei toimu seal ka midagi täiesti eba ebareaalselt. Need on ikkagi filmid, mis on, no ikka päris vanad juba, et kuidas on niimoodi välja kujunenud, et on olemas filmid, mida vaadatakse jälle ja jälle, ja jälle. Ma arvan, et mina ei suuda ilmselt küll ühte filmi rohkem kui kolm korda elu jooksul kindlasti mitte vaadata. Mis see tähendab seda, et kui ongi olemas sellised filmid, mis on lihtsalt niivõrd head, et seda nii palju vaadatakse. No täpselt seda see tähendabki, et järelikult on film on lihtsalt mingi ühest või teisest küljest siis nii oluline filmiajaloo ajaks või siis ta on saavutanud mingi mingi kultuse, mingi staatuse, täiesti ebamäärast, veel põhjustada näiteks Lubenelastate ruumi näidet tooma. Et tema on kultusfilmiks saanud siis tänu sellele, et on välja kuulutatud siis kõige halvem film, mis eales tehtud on. Et need, miks need filmidest on need, mis nad on. Nad on nii erinevatel põhjustel, et seda kava oma kokku panen ka alati nii, et mul oleks, oleks esiteks žanri valik oleks võimalikult lai ja, ja siis, et oleksid erinevad küljed, miks ta on selle filmimeediumi Bregi kirjeldav või oluline film. Nagu sa ütlesid, et nende filmide puhul on välja kujunenud, et mingid propsid, mis kaasa võetakse, mida sa siis tehtakse samatel loom, mis linastub siis 27. eksis laupäeval seal hakatakse loopima plastmasslusikaid. Kuidas selline traditsioon on tekkinud üldse, et just nimelt plastmasslusikaid selle filmi loobitakse. Esiteks, ma ei saa öelda, kas hakatakse loopima või mitte, et selles mõttes meie jaga neid lusikaid seal ukse ukse all, et kui keegi võtab kaasa, siis jumala eest me ei pane kätt ette, sellepärast et see on justkui osa sellest filmi vaatamisest. Aga kuidas need asjad tekivad, see on, ongi selle hästi aktiivse fännibaasi oma agitatsioon, et see, see ei ole, keegi ei ole öelnud või ette kirjutanud seda kuidagi põhimõtteliselt mida seal Veldakse mängitakse, jalgpalli loobitakse ühtlasel jalgpalli, et see on nüüd see, mida seal ekraanil ka tehakse, et põhimõtteliselt kuidagi ikkagi suhestuvad selle pildiga, mida nad näevad. Ja sealt siis kasvavad välja need rituaalid, mida läbi viiakse on nüüd siin peab, et nädala jooksul väga mitmeid erinevaid filme plaanis näidata. Väike ülevaade nendest filmidest, mida näha saab ja rääkige sinna juurde, kas mõne konkreetse filmi puhul veel oodata midagi sellist natukene lihtsamale filmitööstusel natukene kaugemale inimesele sellist ohoo-efekti kui võiks, võiks oodata, et midagi võib äkki juhtuda. Oh, kuna viies aasta on see juba veel ja siis ma kuidagi väga ütlesin väga vastutusrikkalt seekord seda projekti, ma tahtsin nagu tõesti sellele sünnipäevale ka või sellele, et ta on nii kaua kestnud ja tundub, et Eesti inimestele meeldib et siis kuidagi eriliselt kuidagi tugevat programmi kokku panna siis kõik filmid, ma pean ütlema, on sellised, kus on sovhoos efekt täiesti olemas ja mida võiks või peaks siis nägema. Seekord esimest korda ma näitan dokumentaalfilme, seda ei ole nüüd varem kavas olnud ja kusjuures päris mitu isegi et on see puudstock mis annab selle õudselt Oki legendaarse selle festivali atmosfääri väga hästi edasi, pluss siis on need laivid, on, on suurele, et niisugune pea peaaegu nelja tunnine kogemus siis on kojalist katse, mis on täiesti erakordne fenomen kus pildi ja helisüntees siis Filipp klaasi sümfoonia taustal väga suurejooneline kogemus või ma ei tea midagi nii võimast, paremini tehtud või hiljem ka tehtud oleks, et seda ma soovitan kindlasti kõigil vaadata siis mul on täna avafilmiks on Blu Velvet, mis on David Lynci ja tema reaalne maailmataju siis. Reservardox Quentin Tarantino kõigile filmisõpradele vist tutvustama ei pea, et Eestis esimest korda siis näitame tänaselt debüütfilmi, millest kõik tema järgmiste filmide käekiri on juba paigas, et see vägivalla esteetika, must huumor. Et võtted, mis ta kasutab nagu stand-off igas filmis on juba seal olemas. Et et jah, tema, siis on see selline režissöör, kes võib-olla tegi selle kultusfilmi nagu mainstream-iks ka. Et tema filme vaatavad nagu juba kõik on ju, et, et see ei ole enam selle väikse fännibaasi nagu teema. Siis on mitmeid kauboi, reedel linastub, linastub või tähendab, programmis on siis sellepärast, et. Teeb seda murdepunkti, mis ameerika kinos toimus 60.-te lõpus 70.-te alguses ja ta on siiamaani ainukene yks reitinguga film, mis on pälvinud parima Oscari preemia. Ja, ja ta, miks ta selle sai See tähendab, miks selle nii eriliseks teeb, siis on see, et näitas oma oma aja kohta julges näidata rohkem. Ehk siis paljastas kõlastus seksuaalvahekorrad, narkootikumid võiks selline, mis meie jaoks on juba täiesti normaalne, tundub, võib-olla isegi nagu vaadates, et see ei ole midagi uut, siis tolle aja kohta see oli midagi täiesti erakordset ja peale seda siis hakkas toimuma see Ameerika uus laine kus siis seitsmekümnendatel juba näidatagi rohkem alasti ja, ja kõik, kõik see, et on filmiajaloost, on väga olulisel kohal. Ja siis mul on alati üks linastus. Videokunstnikule siis seekord Paul Sharitsa retrospektiiv, pluss tema dokumentaal. On jah nüüd nelja aastaga eelneva aastaga õppinud seda, et inimesed võib-olla käru, mis, mis videokunstis kinos käiakse kui mängufilmi vaatamas. Aga meil on väga oluline, minu arust aru saadab, kuidas meedium areneb ja kes seda kuidas mõjutanud on. Et sellepärast ma lisasin sinna programmiga selle dokumentaali, et siis inimesed tõesti mõlemad pildi kokku, et kuidas, kuidas võib-olla see. Kas need on need filmid, mida võib nimetada nii-öelda Filmisõbrapakett list filmideks, ehk siis need filmid tuleb elu jooksul kindlasti ära näha kindlasti ja, ja iga aasta, kõik need seitse festivalil on on. Kui nüüd päris igal päeval sellele festivalile ei jõua, aga see on üks film, mis just eriti esile tõstaksin, mida peaks kindlasti nägema. Paavst. Et igaüks peab selle valiku siiski ise tegema, et mina olen raami kokku pannud nii, et igaüks sealt midagi leiaks. Ja, ja siis tuleb juba oma oma maitse-eelistuste ja ajagraafikuga kuidagi hakkama saada, et, et ma ei tahaks küll. Ma tõesti hindan ise isiklikult kõiki neid väga, nii et ma ei tahaks ja esile tõsta kedagi leida. Nii et kui klassikokkutulekuhullus on üle läinud või film on juba ära vaadatud, siis kindlasti sõpruse kinno tasub sammud seada ning juba täna õhtul kell üheksa saab näha 86. aasta filmi Blue Velvet. Raadio kahes oli Grethe võrk, kes sõidan fris programmi juht ja andis ülevaate, mida kõike järgneva nädala jooksul näha saab. Kinos Sõprus. Aitäh sulle tulemast. Väikestele. Tere, mina olen meri meil ja ma kutsun kõiki raadiokuulajaid kuulama minu tehna muusikasaadet nimega massinnation. Kell üheksa. Sel korral väljub saade eetrist klubisse stuudio, kus üles astub Prantsusmaa tehnoprints maestro, kellega tuleb saates ka intervjuu. Seega jätke meelde Machine Nation, neljapäeval kell üheksa. Terves kehas terve vaim. Tumba keha sirgeks koos treener Sandra Rajuga. On kiirelt möödunud kolm kuud, mil kaassaatejuhiga olevat pidanud läbi tehniliste abivahenditega. Ma suhtluses ja tegema seda saate rubriiki jaga tänasest kõik muutub seepärast, et Sandra on tagasi jõudnud ja on praegu raadio kahes stuudios, et rääkida nüüd siin iva otse-eetris kõigest sellest, mis puudutab neid kõige rohkem, ehk siis meie tervisest õppine Sandra pere Eeva. Kõigepealt, no oled nüüd tagasi. Kas sa oled ikka elus ja terve, katsun seda lauda siin hetkel mõtlen, et igatsesin seda kohta kohutavalt, eks ole, et ja ütleme nii, et mujal on tore, aga kodus on ikka kõige parem. Oleksid sa veel seda eila öelnud, siin vabariigi aastapäeval oleks saade olnud siis oi kui ilus ja siis ta läks veel siis kõlanud jah. Arvan, et seda pole kunagi liiga hilja ega ja öelda, et tõesti mul. Ma olen niisugune eesti memmekesed väga-väga hea meel tagasi, kui ta sulle, et võib isegi sellist portaalis näha pärast tsitaati, et Sandra Raju kool on mujal on tore, aga siin on kõige parem. Vabalt olen nõus sellele alla kirjutama korduvalt korduvalt. Oluline on hoida kätt pulsil teemadel, mille me oleme korra juba üles võtnud siis natukene rääkinud, aga siis hiljem ka kui on mingisugune kogemus selles vallas ka edasi rääkida. Eelmisena nädalal oli meil teemaks see, et kuidas vältida ülesöömist, sina pakkusid välja, et, et üks väga lihtne variant, kuidas ülesöömist vältida, on see, et jälgida seda, mida sa sööd. Ja siis on, tekibki see pilt sellest, et mida sa üleüldse karbid ja kui palju tarbid ja papusid lühem abimehe, mis on kaasas siis nutika telefoniga ja selle selleks on üks aplikatsioon, äpp nimega laiksum. Ja sa ütlesid, et jah, et seal on hästi palju tooteid, saad isegi sisse skaneerida, ta annab sulle kohe selle toote kohta informatsiooni. Ma olin hästi skeptiline selles osas sotsidelt, ahah. Eeva, proovinud järgi niimoodi maga, tegin ma tõmbasin selle äpi, ma olen seda nüüd nädal aega kasutanud ja kui kasutada ingliskeelset väljendit Aimso frukt, ehk siis ma olen, ma olen täiega. Ma olen nagu väga selle äpiga kaasa tulnud ja väga arvan, et seda nüüd ei kuule see inimene, kellega mul on lepitud kokku finantsiliste vahendite jagamine. Aga ma olin selles suisa niivõrd vaimustuses, et ma, ma küll ei tavaliselt ei osta ühtegi äppi, aga siin, et avada rakendusi, sa pead ikkagi ostma ja siis mõtlesin, et hea küll, et ta siin pakkus paar eurot kuus variandi sinust, noh, las ta, las ta siis läheb, kui ta tõesti aitab mind ja ajakirjanduslikult eksperimendiks. Aga siis ma sain teada, kui ma selle alla laadisin, ta võttiski kohe aasta arvestusega. Nii et seda enam kui ma pidin käima juba selle aplikatsiooni eest sellise rahasumma välja ja siis see motiveerib mind seda iga päev täitma. Aga et rääkida sellest nüüd lähemalt, mis asi siis on, siis ongi see, et Ta määras mulle mulle ette nähtud kalorite hulga. Ja ma märgin ära iga päev väga lihtsate vahenditega, et mida ma Ma võin näitabki punkt-punktilt, kuivõrd hästi ma hommikust söön, õhtust, söön snäkkin ja lõunat söön, mida ma liiga palju tarbini, mida me liiga vähe tarbin. Ja ma olen tegelikult nädala ajaga nii palju enda kohta teada saanud täpselt. Ja ega tegelikult see, mis minule seeläbi juures meeldibki, on see, et ta ei ütle sulle, mida sa pead täpselt tegema, vaid ta juhib sind läbi siis nende vahendite, mis tal on, ütleme niimoodi, et uurima natuke rohkem selle kohta, mida, mida sa sööd, kuidas trenn, trenni teed, palju sa liigud, et see on selline nagu, nagu, nagu tervisekool ütleme niimoodi, mida ma olen teada saanud, ma olen vägagi balantsist väinas oma toitumisega, seda enam, et ma sain teada, et ma ei söö korralikult lõunasööki, mis võtab, tegelikult tähendab päris suure augu kogu päevasesse energiatarbimisse ja ja tead ikka ennast peab liigutama ka, sest et kui ei liiguta, siis siis midagi nagu väga maha ka ei tule. Jant, kas saab juurde ja tarbin liiga palju rasvasid, nii et see kõik on ainult nädalaajase kasutamiskogemuse põhjal öeldud, aga mis, mis toitumiskavade sulle või mis, mis variandid sul andis sinna, et seal on neid erinevaid, mida ta siis vastavalt ütleme, et sa vastad seal küsimustele, eks ole ja siis ta pakub sulle välja, et kas sa oled seal standard või sa oled mingisuguseid mingisuguse muu toitumisstiiliga peaksid edasi minema. Kas ta sellist varianti ja sulle ja mulle pakkus küll, aga ma mõtlesin, et ma olen täiesti standard ja see ongi selline hea keskmine, ütleme niimoodi. Ja mida sa ütlesid, et, et tal on suur andmebaas absoluutselt, ma olen nagu täiesti hämmingus, ma käin kodus ringi, üritan triipkoodi sellega tabada step talong, isegi eesti toidud on tal olemas, nii et väga väga, väga lihtne küll, vahetevahel tulevad vene keeles, aga ma võtaks sedagi, kui selliste haridusliku eksperimendi sinna juurde, et saatke vene keele selgeks, et igal juhul, mida ma ka veel ei jää, taipasin, et siin ta tahabki teada seda, et kui palju me tegelikult siis oma liikumisega trenniga siis energiat kulutan ja seda ma saan ära ühendada teiste äppidega, seda jälgivad ning siis kõik on omavahel seotud. Nii et ma, ma, tõesti, ma arvan seda ainult hea hea meel kuulda. Ma ei ole väga palju noh, põhimõtteliselt varjanud, aga läheme nüüd tegelikult praeguses meie saate teema juurde. Sa käisid USA-s, olid seal pikalt, vaatasite ringi, omandasid teadmisi tervise vallas. Kui ma nüüd seal hiljuti käisin, siis tuleb tõdeda, et on sa üks toidugrupp, mida see rahvustarbib üle kõige, selleks on suhkur täpselt. Sa lähed kuskile kiirtoiduketi selleks, et Sa ostad ühe eine ja suusad einega kaasa uued topsi, sa saad sinna minna erinevaid suhkru v liike, siis saab olema, siis ostad selle ühe, ühe korra, aga sa saad 10 korda käia Coca-Cola masinaga enda lasta ja nad kõik joovad, kes seda täpselt. Ma lihtsalt tahan veel Eesti rahvale selles suhtes natuke seda pildikumiks, jah, et kui meie mõtleme suur siis see nende Ameerika suur meie suure kõrval on umbes kolm korda sellise suurusega tops, nagu, nagu meie tegelikult oleme harjunud suure pähe saama. Et see on jah, ütleme niimoodi, et see, kui palju need inimesed seal suhkrut sisse joovad, on, oli ka, noh, mina olen seal ka varasemalt käinud, aga see oligi minu jaoks päris päris kõva šokk, ütleme ausalt. Kuidas sa veel kommenteeriks seda, mida nad söövad ja kuidas nad puusse panevad, sellega? Hästi palju süüakse. Töödeldud ja rafineeritud tooteid, et et ehk siis need on siis sellised, mis on, mida on erinevat moodi töödeldud niimoodi öelda, eks ole, selleks et nad natuke kaugele kauemini säiliksid, aga mida rohkem sa toite siis vits toiduaineid töötled, seda vähem on neis erinevaid mineraale, vitamiine ja siis selliseid toiduaineid, mida siis tegelikult kehal on vaja selleks, et funktsioneerida. Et kahjuks on jah, inimesed on lihtsalt nii mugavaks läinud, et et minnakse pigem selle valmis valmistoiduaine peale ja, ja kodus värske söögitegemine on jäänud, on jäänud väga tahaplaanile. Cru tarbimine tegelikult on üleüldse kehale vägagi vägagi laastav. Siin hiljuti on Austraalia ja India farmakoloogid teinud ühe uuringu, kust selgub. Tegelikult suhkur võib ajul vägagi ulatuslikult kahjustada ja seda nii varases eas kui ka tegelikult kogu elu jooksul ja see on võrreldav kõige hullema läbi elatud stressiga, ehk siis see on nagu pidev aju kahjustamine absoluutselt, ja tegelikult kui suhkru tarbimine mõjutab ajus neid samu piirkondi, mida tegelikult mõjutab ka mõjutavad ka alkohol ja uimastid, et ehk siis tegelikult sa võid suhkrule ja uimastite lähed vabalt võrdusmärgi vahele tõmmata. Ise on küll päris tugev steitment kuidagi. Ja tegelikult nii see on, et ikkagi väga paljud väga-väga paljud teaduslikud uurimused tõestavad seda, et suhkrul suhkrul on sellised siis omadused, mis tekitavad tekitavat tugevat sõltuvust ja ma ei ole seda üldse. Mul ei ole seda häbi tunnistada, aga minul endal on suhkruga selline laven heitsuhe, et et tõesti, kui sa oled harjunud suhkrut sööma, siis sa lihtsalt tahad seda väga palju igal vabal hetkel, kui sa näed, et nüüd mul siin laua peal on mingisugune kommet, kerge, keeruline on sellest nagu mööda kõndida ilma seda endale suupistete, et kui ta seal juba on. Aga veelgi keerulisem tegelikult on ju see, et sul on kohati võib olla raske suhkrule ei öelda, sest et sa ei pruugi teadagi, entse suhkrut sisse sööd ja see on väga huvitav näide näiteks toodud sellega, et hästi palju varjatud, suhkruta näiteks kohvijookides ja, ja paljud populaarsed kohvijoogid sisaldavad Row pigem suhkrut kui nii-öelda siis valge surma näiteks peetud Coca-Cola. Ja on üks nimekiri siis välja toodud staar Vacci jookide puhul. Ja näiteks kõige-kõige jõhkram kohvijook on Starbaksis selline asi nagu hot maalt fruut, milles on 99 grammi suhkrut, ehk siis 25 teelusikat. Meeletu, et joobes karamelli põhimõtteliselt nagu, et mehaan tegelikult teinud omalt poolt soovituse soovitatakse päevas maksimaalselt tarbida, kus oli vist võib-olla valetan, kas viis või kuus teelusikatäit suhkrut ja kõik see, mis läheb sellest üle, on juba tegelikult liigne ja inimesed Euroopas keskmiselt tarbivad 25 teelusikatäit päevas päevas? Vaata, ongi, aga see ei saa ka kedagi väga süüdistada selle pärast, et sa ei iial arvata, et ma ei teagi, et ketšupis on nii palju seda valget ainet või või tomati vastas või sellistes kohtades, kus see tegelikult võib-olla ei arvaks, et tegelikult sisse on pandud. Kui sinu roll on siin meie saates olla see, et, et kes annaks nõu, kuidas teha niimoodi, et, et püsida tervem, et võib-olla muuta või proovida muuta oma käitumisharjumusi, siis ma küsingi sander sinu käest. Kuidas peaks vägagi lihtsalt käituma niimoodi, et suhkrut, kas siis teadlikult ja võib-olla ka alateadlikult vältida. No tegelikult oli niimoodi, et olla nüüd nii kategooriliselt kindlasti peab tarbima absoluut, aga tuleb vältida õli ületarbimine, jah, sellised väikesed õiglase ja vahepeal kõike, aga mõõdukalt mõõdukalt. Aitäh. Aga ma arvan, et see tegelikult võikski alustada sellest, et kui sa lähed poodi, siis sa uuri pakendeid, et mina, minu poeskäik võtab aega vähemalt poolteist tundi, kui ma tahan oma tervet nädala nädala toiduvaru ette osta. Tegelikult kavadus kõikide pakendite päris piinlik seda öelda, aga jah, ma teen seda, et okei, no 99 protsenti asjadest ma tõesti vaatan, vaatan üle, et mis seal on, et ja ma olen enda jaoks avastanud Eesti selliseid väga väga üllatuslikke asjad, voo, et siin on tõesti nii palju suhkrut sees, et mina soovitan jah, kindlasti piiluda ikkagi, eriti siis, kui sa ei ole kindel selles mida see, mida see toiduaine sisaldab. Sest tegelikult, kui sa hakkad mõtlema pikas perspektiivis, saju sööd selle kõik sisse, see on kõik sinu enda keha mille jaoks seda uurimustööd teed. Siin terves terves kehas on vajalik terve vaim, aga sa enne ütlesid välja, et et ilmselt ei kujutamised tegelikult, kui palju on suhkrut ketšupis, kus ainult seal käid nädal kui vähemalt kord nädalas täitsa suuremat ostureisi, mida sa oled v tähendanud, et kus on tõesti suhkrut niivõrd palju, aga mõeldes selle toiduained peale siis elu sees ei arvaks, et see olukord nii tõsine kõige hullema tegelikult rasvavabade toodetega. Et kui inimesed arvavad, et ah, ma ostan rasvavaba, et rasv on paha siis tegelikult noh, ütleme niimoodi, et kui võetakse ära siis midagi selle rasva asemele vaja, et pannakse erinevaid magusaineid või siis erinevaid asendusaineid ja kahjuks on tõesti tihti rasvavabade toodete puhul niimoodi, et see rasv asendatakse siis erinevate suhkruvormidega ja neid suhkruvorme on, on palju, et kui sa loed, et ma ei tea, glükoos fruktoos malt osa laktoos, saharoos, neid on, neid on, neid on nii palju erinevaid, et inimesed kohati ei teagi, et esmalt doos on ka suhkur. Te, peate aru, praegu fruktoosi, siis ma mõtlen kohe puuviljade peale, no see ongi puuviljasuhkru, aga see ei ole ju halb. Aga ta ei ole halb. Aga ta on ikkagi suhkur, et sa pead olema kõiki võtma mõõdukalt, et et see, et sa, ma ei tea, karbi shokolaadi asemel kaks kilo apelsin endale sisse tõmbad, et see ega see ka hea ei ole. Ikkagi mõõdukalt hea küll, nii lane pakendeid veel. No ta ongi teine asi ongi see, et sa peaksid, inimesed peaksid teadma, et mis need erinevad suhkrud on, need, mis me enne enne üles lugesin, et ma ei tea, kui mitmed raadiokuulajad nüüd meeles on, et mis mitut erinevat nimelt me sealt üles lugesin, et tehke natuke uurimustööd ja vaadake, mis, mis seal tegelikult peale on, et et väga hea variant jälgida veel oma siis seda, mida see siis nüüd on see, et kui sa vaatad seda silti, siis tegelikult toitainete sisaldus siltide peal on võrdlemisi sellele, et ütleme, et kui see esimene esimesel kohal esimesena kirjutatud suhkur siis tähendab seda, et suhkrut on sellest hoit ennast kõige rohkem selles toidus kõige rohkem. Ehk siis need lähevad Tegreeruvalt. Et kui näiteks võtad, ma ei tea mingisuguse valge saia, eks ole, siis seal on näiteks nisujahu, seal on võib-olla mingid muud jahu ja kui kolmandal kohal on seal kolmandana kirjutatud suhkur, siis tegelikult see suhkrukogus selles tootes on ikka, on, on päris märkimisväärne. Seda ma tõesti ei teadnud, kes on nagu huvitav fakt, et aine, mida on siis selles toiduaineid rohkem kõige esimesel kohal täpselt. Selle puhul tegelikult jällegi tulles selle laistumi äpi juurde tagasi, et isegi siis, kui ma selle generaatori järgi tarbin täpselt ettenähtud hulga kaloreid, siis kas toidukorra või päeva järgi mis ta annab mulle hindeks A väga hea, aga kui süüvida sinna pealispinna alla, siis tuleb välja, et ikkagi on asi bilansist väljas ehk siis sa võid selle kalorit küll kätte saada, aga et mis osakaalu, kus erinevad toidugrupid on, sealt läheb asi väga-väga viltu. No ütleme seal asju, mida ka, et ei ta sulle väga hea ülevaate või sellise nagu stardipaketti, kuidas siis hakata tutvuma, aga mida sa sööd või, või kui palju sa sööd või kui vähese sööd. Aga seda ei tasu ka võtta nagu 100 protsenti pähe, sest et ta ikkagi küsib sinu käest võib-olla kuus, seitse erinevat küsimust, mida ta küsib kõigi inimeste käest, aga kõik inimesed on erinevad, et, et ütleme, et selle võiks võtta selliseks üldiseks juht nööriks endale, et kuidas oma toitumist muuta Ta, või kuidas kontrollida lihtsalt, et näha mis, mismoodi, mida sa siis endale ikkagi millega sa ennast tangid. Et ma jah, soovitan, et kui keegi hakkab seda äppi vaatama, et siis, kui sinna on kirjutatud, et päeva jooksul pead sööma 1538,8 kalorit, näiteks et siis isegi kui sa lähed seal 200-ga üle, siis tegelikult midagi hullu ei ole. Kas ma ütlesin kahe või 800 200. siin otse-eetris ka ülestunnistuse, et see oli nüüd lauoli pühapäeval helilaupäeval ühe nädalavahetusel põnevaks läheb, mul oli ette antud seal 1600 midagi midagi, midagi kalorit, kuna sellel päeval ennast ei liigutanud ka siuke nädalavahetus väidetud diivani peale teleka ees klassikalõike ja, ja seal ikkagi lõppkokkuvõttes dusi 900 üle kalori. Ja ma sain ka teada, et kui pärast pannes siis tagantjärgi ka eelmise päeva sisse kui rääkida sellegi suhkrust, alkohol sisaldab päris palju suhkruid ja nii on, aga, ja kui lipsumist alustasime laskumist, võib ka siis lõpetada, et saada ülevaadet sellest, kus tõesti võib-olla on seda varjatud suhkrut, siis see annab ka väga hea ülevaate sellest. Muidugi tuleb lihtsalt viis, kuidas iseennast kontrollida. Sandra on tore näha siin siin üle kolme kuu raadioeetris on tore siin olla, aga Sandra, nüüd kuu aega sinuga siin jällegi kohtu, sest et seekord jätan mina sind ja ja lähen söön karritoite. Väga hea, väga mõistlik, mõistlik tegu. Nii et terves kehas terve vaib iva, märtsikuu lõpus kohtume sinuga, ootan. Nad tõid, aeg võrdub aja, jaga raha kummardamine maha lüüa. Ja läbi Õigeralda. Abi eilse päeva tegelikult selja taha jääb, ikka ei taha areng paha, hetkel viibime ajakeerise keskvedada. Kes ei tahaks olla tingi vaba, liputada peljanud uut. Ärkan hommikul üles ja vabandust, väga nagu oleks päev, aga kõik unustama. Meil särgi selga tööle vaja. No ma ei vastuta nüüd, aeg on minna teenima suure venna musklit tugevamaks, treenima vaimne tervislabaga nööridega, kuni elan täielikult, ilma emotsioonideta aeg ei. Näidelda kiitke. On aeg ainult rahaga, vaid rahu hoiab. Vabana aeg ei. Veel avada aeg. Aga, kuid juba maast madalast kaelani rahvas, see mõte iseenesest on juba raba, sea sulle auto ning majagi tagas kindlustas hirmu arvelt tagala, nüüd sõidad sportautod ringi vaadada, tahavaateklaasi ei viitsigi vaadata, see, mis seal taganeks poleks vaadata, sind igavesse kuristikku saadaks ka, miks oli vaja tööd ilgelt rabada, suuri papi kolmikuid, kättegi avada teise elu? See saab teles haavata, ta jääb ilma toidust elades. Ühed on ilma tekita kunst, teine seda tekitab, ei saa ju ilma plekid, lase kabuhirmu lekita, peaksime olema koos teistes balti ketti, olen iseenda kuningas isiklikult elektriga. Rahade nendel aegadel. Ma ei taha hooaeg. Juba maast madalast töötavad, et elada võiks labad tööga lased ennast orjastada, ei oska vaadata, mööda alla neelasid vaimu ette heidetud. Aga kõike, mida manustada ei ole, just söödab. Et ma ei ole lihtsalt kergesti löödab, Elubarustab sinimustvalge ööga ümbritsevale tähelepanu, avas singli pööre, sammud niivõrd tugevad tekivad oma rööpad, ärkad hommikul üles ja avan oma silmad. Aeg on tõusta püsti ning tegutsema minna, kui juures käisin läbi tervenisti Tallinnas. Meil on hõivanud kogumbot Abinna. Alustan teekonda sinna tõstatesti nina ja et löödrinatest oled oma eluteel ainus, kes kindlalt täita kogu meie maailmaaeg. Vangis aeg. Paistab kohe eriti aega. Aga selleni veel polevat. Aeg. Selle nimel mõlemad need Aegviidu Paide. Sport sport, sport. Kõige värskemad spordiuudised portaalis Sports RC. Selle nädala kõige viimased spordiuudised võtab kokku spordiajakirjanikke Siim boikov, kes nüüd on raadio kahes stuudiosse jõudnud. Tere, siin vereva kahevõistlusest on tuua rõõmusõnumeid. No esialgu ei tasu hõisata tegelikult, et võib-olla kõige värskemaid uudiseid spordist. Kas sa oled selline huvitav spordiajakirjanik, et ajakirjanik, kes hoiab oma hobuseid, muidu juba jagatakse medalite, aeti ette hätta? No ma tean, et see müüb muidugi rohkem, kui ma siin hõiskaks ja teeks direalit ja kõike muud, eks ju, aga aga ikkagi rahvusringhääling hääling, uue spordiajakirjanik, mis tähendab, et mul tuleb ka mingi vastutustunne. Tekkis ehk siis ehk siis asja juurde minnes. Jah, kahevõistleja Kristjan Ilves võistleb hetkel juunioride MM-il Rumeenias ja ja seal on täna sprindidistants kavas ja ja miks ma ütlesin, et ei tasu hõisata on see, et kui kui esmasvõi nüüd alguses midagi oli, see esimene võistlus seal, siis ta oli hüpete järel liidrikohal, aga vajus suusasõiduga seitsmendaks, ehk siis praegu on, täna on täpselt sama seis, et ta hüpete järel liidrikohal, aga suusasõit tõsi, kaks korda lühem, kui eelmine ainult viis kilomeetrit pikk seisab veel ees ja, ja tänase päeva jooksul siis selgub, et kas tal seekord õnnestub medali positsioonile pidama jääda või mitte. Eks siis tegelikult hüppevooru, kui sellist ei toimunudki, see vist ei saadud läbi viia, et need hüpped või sa murdma järjestus pandi paika eelvõistluse põhjal, aga noh, põhimõtteliselt see on põhimõtteliselt jah, siis see on selline seis praegu, et et siis midagi tänase õhtu jooksul peaks selguma, kuidas läheb. Vähemalt on siis tõesti eestlasi, kellele nüüd praegu ma panen, kui ka nüüd pöidlad pihku, kellele saab siis pikka aega nüüd pöialt hoida, et hästi läheks. Ja, ja ma arvan, tegelikult palju rohkemad inimesed, tõenäoliselt mõtlevad Eesti sportlaste rääkides täna õhtul Ragnar Klavani peale, kes siis mängida oma koduklubi Augsburgi iga Euroopa liiga siis üks kuueteistkümnendik finaali kordusmängu võõrsil väga kuulsa inglise klubi Liverpooli vastu ja esimene mäng kodus jäi null. Null. Seega on kõik täiesti lahtine seal ja Augsburgi. No raske on midagi siin ennustada, näiteks paberite põhjal, sest sest Augsburgi jaoks on tegemist üldse esimese korraga eurosarjas osaleda ja Liverpooliga pole nad ka rohkem kohtunud, kui just see kodumäng, aga aga statistikat igasugust põnevat siiski leidub ja, ja Liverpool mänginud Saksamaa klubide vastu eurosarjas küll ja veel, aga kodus on nad 14 mängu mänginud, 11 võitnud, kolm viigistanud ja mitte ühtegi lõppenud, ehk siis selles mõttes läheb Augsburgi kindlasti, eks, aga aga noh, teades, kuidas mõlemad klubid on nagu edenenud sel hooajal ja viimasel ajal, siis ma ei pea üldse võimatuks, seda enam, et igasugune väravatega viik üks, üks kaks, 23. See oleks juba Augsburgi jaoks piisav. Õhtul eurosarja kuueteistkümnendik finaal kordus aga meistrite liiga on juba jõudnud oma kaheksandikfinaalide lõpuni. No kaheksandikfinaalide avakohtumistes lõpuni ja et et siis eile olid viimased mängude Manchester City võitis võõrsil Kiievi Dinamo kolm. Üks ja PSV Eindhoveni Madridi Atletico tegid null, nulli viigi ja ja no mis nende Kasnikinaadi matside kohta üldiselt võib öelda, et tõenäoliselt Barcelona Real lähevad edasi, neelan võõrsilt, tead, kaks. Null võidud. Oll. Müncheni Bayern tegi kaks kaks Torinos sealse Juventusega mängis kaks, null eduseisu maha. Neil seal märksa põnevam olemas. Kodumäng. Aga täna Tartus korvpalli saab vaadata Rocki ja Kalevi vastas seisma, muidugi, küsin kohe, et kas täna saab veel karjuda platsi peal need Tartu rock või peab hakkama, saime postimehest sisse panema. No täna saab kindlasti rokkari oodatud, kogu see hooaeg saab rock harjuda, aga aga ma arvan, et seda võib karjuda ka siis, kui võistkonna nimi on juba Postimees, et miks mitte. Aadria väikeste mässumeelsust üles näidata. Mässumeelsust, aga noh, mingisugune ajalooline taust ja suupärasus on, et et me kes olen mina siin ütlema ette rokifännidele või siis Tartu võistkonna fännidele, kuidas nad end kutsuda tahavad, kuidas nad meeskonda ergutada tahavad. Aga jah, täna on siis tõesti Rocki kohe kindlasti on tänav rokkplatsil mitte Postimees ja Kalev Cramo mäng algusega kell 19 Tartu Ülikooli spordihoones. Jaa. Jaa. Tartu võistkonnal on selles suhtes Veidi nagu tõestamist, et nad on kolm korda need kohtunud, kaasa arvatud karikafinaalis Kalev Cramoga sel hooajal ja alati tappa saanud, et et ühele õigele Tartu fännile selline asi muidugi pähe ei mahu ja, ja ma arvan, et nad tahavad hakkama fännide meeleheaks tänase kohtumise võita, kuigi see on nagu ikkagi selline turniiri keskfaasi mäng, mis võib olla nii palju, midagi ei otsusta, aga eks eks need mängud alati põhimõtteliselt, nagu me teame. Mis aga toimub Atlandi taga MBA liigas? Seal toimus Ta on selline huvitav sündmused liiga kõige väärtuslikum mängija, Stephen Curry Golden State Warriorsi tagamees, siis viskas kuus kolmepunktiviset sisse, mis pole tema puhul absoluutselt mitte midagi erilist. Ja meeskond võitis, mis on veel vähem eriline. Aga ta tegi tabava kolmepunktiviskaja juba 120 seitsmendat kohtumist järjest ja see on nende rekordi kordamine kail Corver Atlanta hoogsi, mees on seda ka varem suutnud. Aga nüüd kari järele ja ja huvitav ja igaüks, kes püüdnud kolmepunktiviset visata, teab, et see ei ole niisama. Ma ei tea, kas mina enda nimele üldse kolme punkti, teised, kes oleks saanud kirjutada. Ja ma mõtlesin ka, et kas ma üldse olen noh, ma ei ole korvpalli trennis väga käinud, aga aga kas kehalise tundides poistega mängimas ikka, et kas ma üldse 100 kahtekümmend seitset korda on üritanud kolmepunktiviset sooritada, see on juba omaette küsimus. Ei, ma olin kunagi kooli ajal täitsa kibe vesi korvpallis aga ei ma jah, võib-olla sammult sain sisse heal juhul, aga kolmest ei, seda, seda vist ei ole ette tulnud, nii et kari ees, müts maha. Aga jalgrattaspordist veel. No jalgrattaspordis siis saate siis ta põgusalt sellel teemal peatatud on viimastel nädalatel olnud küsimus torite peitmine ratta raami sisse ja ja see teema, et belglased on näinud sellega nii kaugele peldiku Belgia jalgrattur oli üks, kes, nagu sellega vahele jäi. Belglased on läinud nii kaugele, et nad ostavad spetsiaalse seadme, mis maksab 50000 eurot, millega saab siis kiiresti tuvastada, kas ratas on muutunud. Tore või mitte, ma ei oska täpsemalt tehnilisi andmeid, selle seadme kohtutega kirjeldus kuidagi edastada, aga aga nojah, tähelepanuväärne on see, et belgia alaliit on otsustanud üldse sihukese investeeringu teha. Seda enam, et tegelikult rahvusvaheline jalgrattaliit väidetavalt Karendab mingisugust äppi, millega saab sihukse asja avastada, aga seisab veel sel hooajal valmis, et siis otsustati pigem see investeering ära teha. Niisiis tundub, et ikkagi tegu on suure probleemiga, kuivõrd see niivõrd niivõrd palju raha silme all. Pannakse ja kas on probleemiga või siis on teine asi on see, et rattaseltskond on viimaste aastate dopingujamade tõttu väga palju selliseid valusaid lööke saanud, et nad igal juhul tahavad oma mainet hoida ja teha teevad selle jaoks ka preventeerivaid samme, et et jaa. Sel laupäeval Belgias toimuval võistlusel klassikavõistlusel siis tehakse selline lauskontroll kõikidele ratastele ma aru sain, seda parem vahel eestlased pisteliselt on nagu tehtud see, et ja see asi on tõsiselt kätte võetud. Siin paika aitäh tänase sporditeemade ülevaate eest spordist jälle pikemalt, esmaspäeval, aga esmaspäeval seda enam siin mina koos teiega vaid võtab ühest kuni kella kolmeni saatevööndi kolmeks nädalaks üle. Ingrid peek saade agenda on taas eetris 21. märtsil, aga kellelt tõesti on seda väga kahju meel kuulda, siis ma lasen enda eest vabandused ette kanda. Justin Bieberi, kes koos grilleksija plaadiga laulavad sulle minu eest, sorry, mina olen saatejuht, teeb asja ning nagu öeldud, 21. märtsil saade agenda koos minuga tagasi raadio kahes. Kollekteerida kaks punkt.