Tere emakeelepäevani on jäänud üks nädal, mis tähendab, et ka vikerraadio etteütluse nii on jäänud üks nädal. Juba üheksandat aastat kirjutatakse kõrv vikerraadio poole kikkis etteütlust. Mis kõige tähtsam nädala pärast, 14. märtsil tähistame emakeelepäevaga Kristian Jaak Petersoni sünnipäeva. Kristian Jaak Peterson sündis 14. märtsil 215 aastat tagasi. Vaid 21 eestikeelset luuletust, aga vähesed eesti hilisemad luuletajad on saavutanud sellise tähenduslikkuse nagu Kristjan Jaak Peterson. Ja kõigepealt jõustama küsimusega luuletuses kuu. Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes endale igavikku otsida. Emakeelepäeva tähistatakse tänavu kahekümnendat korda riikliku tähtpäevana seitsmeteistkümnendat korda. Etteütlus loetakse vikerraadios üheksandat korda. Kaheksa aasta jooksul on vikerraadio kodulehte saadetud ligi 18000 etteütlust. Tallinna Ülikooli tudeng Silvia süda uuris bakalaureusetöös vikerraadio etteütluse korraldamist ja ette ütlustest tehtud täheortograafia vigu. Keelesaates tutvustab Silvia süda analüüsi ja töös välja toodud enamlevinud vigu. Postimehe keeletoimetaja maris Jõks. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Tere päevast. Mariseks. Tere. Silvia süda bakalaureusetöö. Kas see oli üllatus? Etteütluse korraldajale, kas see oli põnev lugeda? Üllatus ei olnud, aga põnev oli küll ja mul on väga hea meel, et keegi sellise töö võttis teha. See töö on siis kirjutatud aastal 2014 ja ta muud etteütluse, et alates 2011.-st aastast on siis sellest ajast, kui on üldse see ühine andmebaas, kui on saanud võimalikuks neid tekste hiljem välja võtta ja analüüsida. Ja ta keskendubki ainult täheortograafiale tähendab, teatab kirjavahemärgid täiesti välja ja täheortograafiaga ainult nii palju, et tähe vead, et mitte suurt ega väikest algustähte, mitte kokku-lahku kirjutamist või ainult seda, et kas on, kas see on õige täht, kas hääliku pikkus on õigesti märgitud, sellised vead ja selle põhja ta siis teeb järeldused, mis tähendab seda, et seda tööd võiks ta võiks seda teha edasi ja vaadelda edasi neid muid valdkondi ka. Et täiesti lõplikult saaks üldistusi teha ja, ja tema ja need tema üldistused ja järeldused olid väga huvitavad. Nii aga alustame sellest, et ta on uurinud seda, missugused on olnud etteütluse koostamise põhimõtted tegelikult ja kuidas talle paistab ja kas see vastab tõele. No ta on jah, enam-vähem, vastab ta, on küll üldistunud, ma võib-olla võib-olla räägiksin üksikasjalikumalt nendest põhimõtetest neid esiteks on ta öelnud, et etteütluse pikkus ei ole kindlaks määratud, son varieerunud, tõestian varieerunud. Mul oli suur üllatus tegelikult, kui ma seda lugesin, sellepärast et ise ise niimoodi ei ole vaadanud neid tekste, varasemate aastate tekst aga tõesti son varieerunud 60-st kuni 84 sõnani. Ja koosneb siis kahest kuni kuuest lausest, mis ei tähenda üldse, et see kahelauseline ilmtingimata lühem oleks, see või isegi olla pikem. Aga muidugi me oleme püüdnud ikkagi ohjeldada ennast ja, ja vaadata, et see väga pikk ei tuleks, ei saa olla väga pikk, eks ole. Mis tähendab siis seda, et veaohtlikke vorme on väga palju, mida ta kriitiliselt öelnud, et et tegelikult see ongi lihtsalt, et üks veaohtlik vorm teise otsa. Aga kui tekst on nii lühike ja ta ei saa ju olla väga kerge, eks ole, siis see on paratamatu, et ta nii nii tuleb, tuleb niisugune kontsentreeritud veostega vorme hästi palju. Ja meil läheb see asi välja nii et kõigepealt siis kõik pakuvad välja kõik koostajad mis neil on silma-kõrva jäänud. Ja mõned asjad on aastati erinevad, aga mõned on samad ja, ja süda ka esile toob. Et kordub peaaegu igal aastal on meil seeslikkelikus liida, aga see on põhjusega sees, sest et seal tehakse vigu hirmus palju. Mis on mõnevõrra üllatav. No likus liide on niisugune traditsiooniline veaohtlik koht, et kuidas neid likkusega sõnu siis väänata, et seal tõesti jääb kõikides vormides jääb kaks kaod. Aga ma olen viimasel ajal näinud, et ka nende kriitiliste sõnadega tehakse, näiteks ei tehta vahet taipliku tüdruku taiplikum tüdrukut, et, et see, see on täiesti suvaline, mitu kaod sinna pannakse. Ja see on vist viimasel ajal tekkinud ever sulghääliku pikkuse kohta just kaabikkuse kohta, näiteks selline sõna nagu pikki-pikki jõge mitte piki jõge, vaid piki jõge. Siis ühel aastal olime see sõna hoopistükkis ja meie mõtlesime, noh, kontrollime kokku-lahku kirjutamist ja tegelikult tuli välja, et viga tehti hoopiski kirjutati hoopistükkis ühe kohaga, et vot see hääliku hääliku pikkuse märkimine ja siit soovitus, minu arvates tuleb kuulata diktarit väga hoolega, väga hoolega, sest et tegelikult ta loeb väga täpselt minu meelest on täiesti, kui ma teda kuulan. Ma ei saa üldse aru, kuidas on võimalik siduda häälikupikkuses, vähemalt ta loeb nii selgelt ja nii täpselt et siin ei ole eksimisvõimalust lihtsalt kuulata. Siis on Silvia süda väga pikalt peatunud võõrsõnadel olnud ka kriitiliselt, et hirmus palju neid võõrsõnu ja mõned ka mõned ka sellised väga harva kasutatavad. Aga no me siiski püüame panna sisse selliseid sagedamini kasutatavaid ja k sagedamini vigaselt kirjutavaid võõrsõnu, mis meil on siin olnud konstateerima mitte konstanteerima, vaid konstateerima. Suur veakoht oli ühel aastal prestiižse sõnast prestiižne siis keeruline omastav. No kas sõna punane, kuna see on keeruline? Ei ole, mees tahad, eks ju tähendab nii ja see noh, et seal jah, tekib see, see, see ja, aga mis selle sõnaga veel oli, paljudele oli hoopis komistuskoht see, et esimene täht on seal, Esmite sho ei ole prestisse. See probleem tekkis ka, mida keerulisem, seda uhkem. Ahjaa, potentsiaalne seal keskel on tee vana hea arhitektuur, keskel on tugev tee see, et võtan tuši 200-ga duši all ühe saaga. Aga muidugi satub sisse, jah, harvemini esinevaid sõnu kaaslastele, noh see sõltub tekstist, teksti väljamõtlemine on, on selline loominguline protsess ka ja ja teinekord sinu satub sõnumid alguses ei olnud plaanis kasutada. Siis tsitaatsõnad, mida meil on ka olnud, eelmisel aastal vist ei olnud ühtegi tsitaatsõnu. Aga et noh, miks nad on, me ei ole neid sisse pannud selleks, et oh, oleks võimalikult keeruline, et, et need võimalikult palju vigu tehtaks. Vaid mõte on ikkagi selles, et tsitaatsõnu kasutatakse tekstides päris palju. Tsitaatsõna on siis selline sõna, mis on võetud otse teisest keelest teise keele kirjapildiga. Nii et ta ei, ta ei lähe üldse eesti keele hääliku ja grammatikasüsteemi sisse. Tulebki käsitleda taati, teda tuleb siis käänata ülakomaga ja tuleks ka panna kursiilija. Kui käsitsi kirjutada, siis laineline joon olla. Noh, üks suuri komistuskivi oli siis oli 2011. aastal oli siis sõnambest see et prantsuspärane kirjapilt on siis kahe efiga ühe huuga, kahe efiga EDM lõpus. Ja sisse panime mööda, sellepärast lihtsalt seda, seda sõna kirjutati siltidel hirmus palju valesti, et iga teine söögikoht oli buffee. Ja siis ta oli buffee tõepoolest niisugune nagu pool ja pool pooleldi eesti, pooleldi võõrsa poolegi tsitaatsõna huuga kahe efiga, kahe heega. Et me mõtlesime, et võiks tähelepanu juhtida sellele, et kui te nüüd olete kindlad, et teie toidukoht just nimelt just nimelt see on, siis kirjutagu vähemasti õigesti. PÖFF ja no kui hääldada, siis tuleks kirjutada ta maojõuga, eks ole, hoopistükkis. Aga, aga no nüüd on, nüüd on õnneks mul on väga hea meel seda öelda, et need on lubatud ka eestipärane kirjapilt siis ongi buffee uga ühe f-iga kahe ega seal on küll juures märga argi argi argisõna, et päris niisugune võib-olla igale igasse konteksti ei sobi, aga, aga sellisesse igapäevateksti minu meelest väga hästi. Ja oleme üritanud ka nende tsitaatsõnade juures näidata paralleelvõimalusi. Et näiteks sushi saab kirjutada ka eestipäraselt saab kirjutada Šoaga, siis ei pea kursiivitama, ei Paulo kamatama Fušett, laud samamoodi siis saab kirjutatud eestipärase liitsõnana ei pea seal mingeid imetrikke tegema sellega. Et selle mõttega ka, et näidata, et näete, nii on ka võimalik, lihtsam võimalus on ka olemas. Et paralleelvõimalused ajavad inimesed segadusse. Et ongi kohe nii, et, et ei olegi üks ja kindel reegel, et võibki olla mitut pidi. Jah, ja muide, see on ka üks, üks asi, mis tekitab muide proteste, et paralleelvõimaluste ja reeglite lõdvenemine tekitama sama palju proteste kui, kui mõni reegel ise. Mulle tundub, see on kuidagi niisugune arusaam, et peab olema ühtemoodi. Silvia seda töö, see oli väga hea tsitaat, selli arvavalt on öeldud ja Peep Nemvaltsi vahendusel. Et palju vastuseid ühele küsimusele ajab meile hirmu nahka ja tõsi ta on, et tahame, et oleks hea või ei mustvalge, et mitte veel kolmandat ja neljandat võimalust. Aga ma ütleksin, et paralleelvõimaluste paljusus teeb elu keeruliseks keeletoimetajal, kes ei tohi hakata parandama, siis neid nüüd juba lubatud asju, aga, aga kirjutajal teeb see elu lihtsamaks, et muidugi, mis, mis loob, see loob võimaluse ja ka vajaduse mõelda, et milline vorme, milline, milline variant nüüd täpselt siia teksti sobib. Mõelda ikka võib, ma leian, no siis uued sõnad on meil ka ikka alati olnud sees. Et ma ütleksin, et niisugune klassikaline etteütluse tekst, kus midagi väga uuenduslikku ei olnud, oligi aastal 2008, oli siis esimene aasta etteütlus toimus aga järgmisel aastal on juba sees, MSN-idesse messid, paskoibitakse ison, MP3 mängija, kolmdee prillid, nuhvel, sellised sõnad, et neid siis kui tutvustada ja teadvustada seda õiget kirjapilti siis tuletisi oleme pannud, et see, kui, kui nüüd sellest, kas tsitaat sõnaste võõrsnastega nimest tehakse tuletis, siis selle tuletise kirjapilt on juba muganenud see Skype'i maja guugeldama, et seal enam ei ole mingisuguseid Igraceidega ega võõrapärast kirjapilti ja ka siis nimetuletised üle-eestiline üleeuroopaline ja Toomas Hendrik Ilves like mis meil on olnud siin guugeldama, on ikkagi ka endiselt ikkagi endiselt jah, ta nii muganenud ta ei ole, aga, aga see sõna ei ole kunagi olnud kujul google dama. Noh, niisugune sõna ei ole võimalik, eks ju, et ta on juba siis eestipärase verbi lõpuga ja nüüd sinna esimesse esimesse otsa paneme siis midagi niisugust täiesti võõrapärast, et tuleb siis ikka täiesti mugandada. Kui teda juba nii kasutada. Ja mis on sees ka olnud, ongi nüüd paralleelvõimalused ja normingu muudatused. Et näiteks kui, kui oli see muudatus, et ajaloo sündmused võib hakata kirjutama väiketähega, siis me panime selle kohe sisse aga mitte selle mõttega, et Meil oli see Jüriöö ülestõus aga mitte selle mõttega, et nüüd, kes kirjutavad suure tähega vana reegli järgi, et nendel tuleks viga viga, sealt ei teki. Nii et üks väide, mida ma olen mõnikord kuulnud, et mõned ütlevad, et minul omal ajal oli koolis väga hea eesti eesti keele õpetaja, mina õppisin väga hästi, aga noh, nüüd on kõik reeglid nii palju muutunud, et mina enam ei oska ja mina enam ei saa. Nüüd reeglimuudatused, normingu muudatused tähendavad seda, et paralleelselt jääb kehtima see vana et see ei tähenda, et nüüd tuleb vigu rohkem vastupidi, nagu jääb vähemaks, nii et mõlemad on õiged. Aga jah, ei ole keeles kunagi niimoodi, et kui muudetakse mingit normi, siis vana on automaatselt kohe täiesti vale, ei ole niimoodi vana, jääb ka käibele. Jah, enamasti ikka on nii enamast viimaste aastate loomingu muudatused küll, mis on olnud seesama ajaloo sündmuste väiketähega kirjutamine ja see, et mis tahes ja kas või võib kokku kirjutada ikka vanad vanad vormid, kehtivad kõik vabadussõda on väikesed käega, aga kui ma kirjutan suure tähega, seal oli ikkagi õigus jah. Ainult, mida ei tohiks teha, on see, et ühe teksti piires hakata neid kord nii ja kord naa, et see võiks, seda võiks küll selle kohta kuskil viga öelda. Ja ta ongi nende nende aastate jooksul, mis me nüüd etteütles oleme teinud, ongi normingut ka muutunud seesama, kas või võib olla mis tahes need kokku kirjutada nüüd. Nii et et me olemegi sisse pannud ainult selleks, et juhtida tähelepanu, et näete, nüüd võib nii ka, mitte selleks et, et vaadake, need on muutunud, ärge enam vanamoodi kirjutage, kui kedagi vahele need kedagi vahele võtta, just nimelt sellist sellist õelat plaani meil ei ole üldse. Tsitaatsõnad olid jah, tsitaatsõnadest rääkisime kirjavahe märgistuses ei ole rääkinud, et et kui ma nüüd neid vanu tekste vaatan, siis märkan, et ikka on sees otsekõne, noh, see, et kuidas need jutumärgid täpselt, et lauselõpumärke jutumärgid, kumb on enne, kumb pärast? Siis järellisandit on päris palju, mitmel aastal on kordunud täpsustavad määrused see täna, 14. märtsil, et seal peab olema siis omavahel täna emakeelepäeval, täna Kristian Jaak Petersoni sünniaastapäeval, et seda, see on meil korduvat sinna jah, tehakse, tehakse tihtipeale vigu. Sellepärast oleme sisse pannud. Aga probleemsed kohad ja veakohad, mida Silvia süda näeb, need tegelikult ongi need veaohtlikud kohad, mida juba osaliselt oled sa nimetanud. Jah, needsamad, mis siin said räägitud, eriti seal ikkelikus liida, seda rõhutaks. Silvia on öelnud ka seda, et niisugust sõna nendes tekstides ei olegi, milles mitte keegi poleks viga teinud millest võib aru saada, sellepärast et kirjutajat kirjutajate vanus on noh, seal alates seitsmendast eluaastast on meil osalejad, et mõnikord lihtsalt on jäänud sõrmede nobeduse taha see, et miks on mingis sõnastunud viga, aga et jah, me niisugust niisugust sõna ei olegi tõesti, alati ei näe ette seda, et kus viga viga tekkida. Mida me näinud on see, et kui panna teksti mõni harvaesinev sõna. Et seda ei tunta üldse ära, mis sõna see on, ei osata kirjutada, et näiteks meil on olnud 2011. aastal sõna Jürm siis murdemurdeline sõna tähendab segane, uimane. Ja siis 2013. aastal oli meil tsitaat Kristian Jaak Petersoni luuletused, seal oli sees sõna müüritikke ja ka ilus sõna. Ja, ja seal oli igasuguseid variante. Ja siis oli nori ja siis oli norivad nori, sellega on, vot sellega on nüüd, jah, see on nüüd. See on nüüd see võõrvõõrab säärane nähtu suur sõna tegelikult ainult tema kirjapilt on selline, et ta sobib väga hästi eesti keelde, siis hea teda mõtet tsitaatsõnana käsitleda, aga jah, seda ka seda ei julgetud kirjutada, lihtsalt. Aga näiteks samamoodi julgetud kirjutada lihtsalt teiste sõnapagi arvati jumal teab, mida seal olevat kirjutati väga-väga huvitavaid pilte, tuli peega kahegeega uuga selline nagu inglisepärane kirjapilt, mida sa, bakalaureusetöö autor ka ütleb, et et võõrsõnade tundmine tuleb mõnes mõttes kasuks, siis teatakse seda võõra sõna kirjapilti tsitaatsõna kirjapilti. Aga teisest küljest kahjuks just selles mõttes, et ei julgeta kirjutada eestipärast kirjapilti, vaid kirjutataksegi võõrapäraselt arvatakse, et see on kindlasti, see on juba selline raske etteütlus, siis seal on kindlasti mingisugune hirmu, suur sõna ja kindlasti ei ole lihtne sõna pagi, vaid see on mingisugune jumal teab, mis. Jürm ja mürdic seda on. Sellest saab aru, et need on eesti sõnad, siis sinna need täppidega tähed? Ei jah, jah, aga ei tea, no et lihtsalt ei tunta neid sõnu ja siis ei julgeta või ei teata. Noh siis probleem on, muidugi ongi see paralleelvõimaluste rohkus. Ja mõni võibki ilmsiks tulla alles siis, kui me hakkame teid kontrollima, ehkki meil on tõesti, me pingutame selle nimel, et me näeksime ette kõiki võimalusi. Alati, kui lause on natukenegi keeruline, on seal vähemasti kaks võimalust, kuidas ta lauset kirja panna. Kas lisand on komade vahel, kastan mõttekrõpsude vahel, kas sinna tuleb komaga, sinna tuleb semikoolon ja mõnikord näiteks ei tunta lause piiri, kuigi minu arvates ka siin tuleb kuulata, kuidas diktor loeb, sest ta minu meelest lausa ütleb alguses, et ma loen kõigepealt kogu teksti ja siis lause kaupa sealt peaks juba välja tulema, et nüüd lause kaupa, siis on juba teada, et see on nüüd üks lause. Aga mõnikord mõnikord on see raskusi tekitanud. Kas Silvia seda on uurinud ka võrrelnud ka etteütluste tekste, et kui rasked nad on olnud, kas mõned on teistest palju raskemad, mõned palju kergemad. Jah, tema leiab, et kõige raskem on olnud aastal 2014. Ja siis oligi see nuri. Et haaran Fušett laualt nuriga sushi. Ja siis oli sees Rio de Janeiro lased kohanimetuletis papiljotid. Lääne-India krussid, krussid jälle selline sõna, mida arvata, et see on vist mingi Vagaava kalur, asja imelik sõna, kirjutati väga huvitavalt seda broitseerima Aleksandri koogid ja sellised sõnad, et seal ja ütleb kriitiliselt, et liiga palju võõrsõnu ja liiga palju selliseid võõrsõnu, mida ei lähe iga päev vaja ja mida ei, ei kasuta sageli, et et kas, kas see nüüd oli õigustatud. Aga mina olen alati arvanud, et kõige raskem oli aastal 2011, sest et siis ei tulnud ühtegi täiesti õiget vastust. See oli siis, kui oli kirjavorm. Algas pöördumisega tere, Kristian Jaak ja lõppes südamliku sünnipäeva soovidega, Tatjana. Et siin oli siin siin oli ka see hirmus besee sees. Komistuskohti oligi, ma ütleksin, kaks laias laastus. Üks oli see, et, et kuidas kirja vormistada. Nimelt, et tere ja Kristjan Jaagu vahel on kuma, sest Kristjan Jaak on üte ja see seal lõpus südamlike sünnipäeva soovidega Tatjana, et seal ei ole koma eesti keeles. Sest et siin on minu meelest tulnud väga tugevalt inglise keele mõju, no mina olen küll saanud väga-väga tihti meile, mis algavad, tere, Maris ilmutama, noh siis on koma, siis algab tekst väikese tähega ja lõpuks on näiteks heade soovidega koma ja siis on saatja nimi, kõlab tuttavalt, eks ole natuke. Et nojah, oma igapäevameilivahetuses. Me võime loomulikult olla, olla loomingulised ja kirjutada nii nagu meile õige tundub. Aga eesti õigekirja reeglite järgi on see asi pisut teistmoodi. Et siin on jah, lihtsalt teise keele reeglid on peale tulnud. Kahjuks on nii juhtunud. Ja vot sellepärast ei olnud, ei olnud, ma arvan seal ühtegi Ühtegi päris õiget vastust, nii et minu meelest oli see kõige raskem. Aga jah, see 2014. aasta oma on liiga keeruline jah, et see raskusaste ei ole ühtlane, et ma olen nõus sellega. Aga selle poolest on ikkagi ju kirjutavad võrdses seisus, et samal aastal nad saavad ju kõik ikkagi sama teksti. Mind hämmastas natukene kriitika pärisnimede kasutamise kohta etteütluse tekstis. Ja no osati võtan omaks, et ta ütleb, et isikunimed ei ole ju otseselt õigekirjavaldkond. Et kui inimene ei tea, kuidas kirjutada Toomas Hendrik Ilves, et seal Hendrik noh, on ju nimi Hendrik ilma teeta keskel. Et, et see ei ole ju õigekirja eksimus. Tõsi küll, aga, aga näiteks selline nimi nagu Kristjan Jaak Peterson, see on olnud meil meelega sees, sellepärast et tegu on ikkagi ju sellise isikuga ja emakeelepäevaga seotud isikuga, et seda nime võiks osata kirjutada. No siis on meil olnud ka Mozartit ja Pärdid, et kas, kas et kas inimene võiks osata kirjutada nime Mozart? Ma arvan, et võiks. Et see ikkagi kuulub, kuulub ju õigekirja juurde ka Toomas Hendrik Ilves, lik oli meil nime tuletisena ja tegelikult sisse pandud selleks et seda nime tuletist õigesti kirjutatakse, et see on väikese tähega ja võib panna sidekriipsu, võib panna ilma, et, et siin ei olnud mõte selles Ja siin tegelikult ka ju tuleb jällegi kuulata ikkagi etteütluse ettelugejat kes saadab selle nime välja üldiselt, kui ta on veega keskel, siis ta hääldab ideega keskel välja. Täiesti nõus, aga meil oli siin ka üks ost, Apteeker Melchior. Et vot siin on nüüd raske juba, et, et seal peab teadma, et seal on see haa keskel. Teisest küljest see on Eesti kirjandus, eesti kirjandus, line uusaegne, nüüdisaegne eesti kirjanduse, sel aastal oli just väga palju juttu, nendest raamatutest oli mitu preemiat saanud, et ma ei tea, kas võiks osata, ma leian, et no vähemasti etteütluse kirjutaja, kui ta enne ei teadnud, siis sai teada, siis sai teada jah. Et mis ja kes on. Kas Silvia süda järeldustega võib üldjoontes olla nõusi? Mida on nii-ütelda, on esiteks väga sümpaatne järeldus, millega ma täiesti olen nõus, on see, et üldiselt on eestlastel hea emakeeleoskus sest et arvestades selle teksti raskust arvestades seda enamikul aastatel on ikkagi tulnud hea hulk selliseid tekste, kus on paar viga ja see tõesti on väga hea näitaja. Siis ta on teinud järeldused kõige rohkem eksitaksegi võõrsõnades, sealhulgas tsitaat sõnades, jah, tõsi, see on siis protsentuaalselt järgmine ongi see Licelikus liida, mida ei väsi kordamast. Ja siis ta on öelnud seda, et sageli kaasnev Vead ülemõtlemisega, noh, see on arusaadav, et see etteütlus, kui ta on veel võistlusena ka, et, et noh, kes on esimene, kes teeb kõige parema töö. Et see on niisugune pingeseisund ja kiputakse üle mõtlema, et tihtilugu me ei teeks, mõned sõnas või mõne mõnes kirjavahemärgis viga ka, aga siis hakkame äkki, et teid ja kuidas see ikka on ja hakkame kahtlema ja lõpuks lõpuks teeme, teeme vea sinna. Ma arvan, et see on täiesti õige järeldus, hea muidugi soovitada. Ärge siis mõelge üle, võtke rahulikult ja ja. Mul on mitmel aastal natukene natukene ehmatanud see reaktsioon, mis on tulnud kirjutajatelt. Et esiteks loomulikult on väga õige, et nad tahavad saada tagasisidet jäänudki, toovad meile ja me katsume siis ka seletada, et kui mõni reegel on tekitanud kaksipidi aru saama, aga, aga tihti suhtutakse nii, et nii mul oli see nüüd valesti, et kas ma olen nüüd kirjaoskamatu? No ei, ometigi mitte, et kui inimene teeb üks, ühe ühe või kaks viga et vastupidi, see näitab, et ta on väga kirjaoskaja ja nii hirmus surmtõsiselt ei maksa kogu seda asja võtta, et see on ikkagi. Suhtute rõõmsalt sellesse. Et vikerraadio etteütluse eesmärk ei ole panna mitte kuulajatele kirjutajatele hindeid, vaid vaid hoopis teised mõtted on, et aidata mõelda oma keelekasutuse peale juhtida tähelepanu uutele nähtustele, mis keeles on. Ja just nimelt kindlasti mitte osatada seda, et näete, siin te tegite nüüd vea, ärge seda vigane kunagi tehke. Et see mäng ei käi mõisa peale, eks ole. Et tundkem rõõmu tegemisest etteütluse kirjutamisest just nimelt, et seda rõõmu jaguks. Aitäh maris Jõks ja loodame siis, et E-etteütlus võetakse uuesti ette ja uuritakse etteütlusega teisi tahkemis esimesest uurimistööst. Väljajaid. Maris Jõksiga kohtume emakeelepäeval kell 10 pool tundi varem, kui kõlab raadioeetris kell 10 30, siis etteütluse tekst. Saate alguses kell 10, null viis saavad kirjutajad ja ka kõik mittekirjutajad veel head nõu. Esmaspäeva hommikuti on meie raadioeetris ikka keelesäuts. Noppisin mõne säutsu teie jaoks välja, ehk tuleb jällegi kasuks. Säuts. Koolis selgitatakse komareegleid osa kaupa, kõigepealt saab selgeks, et ja ette koma ei käi lihtlausete puhul see on tõesti nii, ei pane kuma, kui on vaja kirjeldada Radio kassis mehed ja naised, õpilased ja õpetajad. Olgu ka üks lause näide, kus ja ees koma pole. Oskan üha paremini hoolitseda oma keha mõistuse ja vaimu eest. Mõnevõrra hiljem õpetatakse koolis aga keerukamaid olukordi, kus ikkagi ja ette koma satub, sest lõpeb näiteks kõrvallause. Ta lootis koma, et asjalood lähevad vähemaks koma ja julges seda ka välja öelda. On ka neid juhtumeid, kui koma on mõeldav vajalik. Näiteks tahetakse rõhutada, mõõta pööret. Need naised kiirustavad kontorisse ja aasta on 2015, kui ma pole vaja. See oli üsna lühike lause, aga pikemate lausete puhul võiks sinna panna pigem punkti ja sõnakese ja mõistagi ära koristada. Kui selliseid mõtleb juurtega lauseid satub järjest, hakkab niinimetatud mõttepöördekuma pigem häirima. Nii on parem jätta seal kuma panemata, nagu on õige ka järgmises lauses. Alusta juba täna aktiivse elustiiliga ja sa oled 50 aastaselt märksa tervem. On paljud veendunud, et SÕNA Eton komaga just nagu kokku laulatatud, et selle sõna eta käib alati igal juhul koma. Tegelikult oled oma suhted keerukamad, näiteks seda ootused täitjate oma kirjutada, tantsida sõnades, ühendsidesõnad on mitmest sõnast koosnevad, syda saanud näiteks nii et ilma et ainult et olgugi, et selleks, et sellepärast et selle asemel, et siin on mõned näitelaused, ta möödus minust ilma, et oleks tervitanudki. Novell oli hea, ainult pikavõitu. Olgugi et mari oli õppinud saidaeksami kolme selle asemel, et töötada, veavad nemad, so nahka. Nagu kuulsite, ei olnud nendes lausetes Etti Eskuma. Kuid ajame asjad veel keerukamaks ja nimelt mõnikord, kui ühendsidesõna lause keskel sõltub selle komastaminega soovitud rõhuasetusest. Nõnda et Gordon netti Eskoma kord jälle mitte. Pange nüüd tähele, kuhu langeb rõhk asetub koma nendes näitelausetes. Naersime nii, et pisarad silmis naersime nii, et pisarad silmis. Naersime nii, et vanaema ärkas üles. See ei ole naljakas, kas nii, et ära naera? Näete isegi, et koma jäeti, suhted on õige keerulised, eriti ühendaside sõnades. Kes ühendusele sõnade ja nende komastamise peensuste kohta veel täpsemalt teada tahab, sellel soovitan lugeda näiteks Argo mundi Maire Raadiku artiklit komaga jakkumata. Kui öeldakse, et ta on vana kooli mees, kiputakse sõnad vana kooli viimasele rajal üksnes kokku kirjutama. Õige on siiski endiselt lahku vana kooli või vana kooliga mees. Seda viimast väljendit vana kooliga õigupoolest polegi kuulda, kuigi võiks ju sedagi vahel elustada. Kokkukirjutuse vastu räägib juba tõik, et meil pole välja kujunenud liidsena vana kool. Selle tõttu pole ka mõistlik juhuslikku sõnaühendit kokku kirjutada, kuigi kokku võidakse need sõnad jutuvoolus muidugi hääldada. Näiteid, kus seda väljendit kenasti lahku kirjutatuna võiks kasutada. Abiks saab võtta vanakooli maarohud. Kodus tahaks vahel teha krõbedaid vanakooli vahvleid ja telerist vaadata vanakooli multikaid. Peale selle väljendi vana kooli võib loomulikult vahel juttu elavdada ka teiste väljenditega. Näiteks mõni aeg tagasi oli seltskonnaajakirjanduses lugeda, et näitleja Benedict kamber päts teatas oma kihlusest vana kooli viisil asemel ütleb sama äraga väljenditega vana kombe kohaselt või vanamoeliselt. Paari aasta eest oli emakeelepäeva etteütluses sees saate pealkiri aktuaalne kaamera. Kiuslikud teksti koostajad eeldasid nimelt, et siin võidakse teha viga, eks tehtigi. Ja kui ajalehes antakse ülevaade uue hooaja telesaadetest, siis üheksal juhul 10-st seisab keeletoimetajal ees hulk nüri tööd. Tuleb panna jutumärke ja korjata vähemaks suuri algustähti tele- ja raadiosaadetele, filmidele, heliplaatidele, lauludel, kirjandusteostel, ku tantsudel ja mängudel on pealkirjad. Pealkiri käib jutumärkides, suurtäht on ainult alguses, teised sõnad, kui need peaks rohkem olema, on väikese tähega. Mida edasi, seda tugevam on tendents kirjutada. Pealkiri on nimemalli järgi jutumärkideta ja kõik sõnad suure tähega. Eriti järjekindlalt haihtuvad jutumärgid just saadete aga ka näiteks heliplaatide ja laulude pealkirjadest. Ja vastavalt kipuvad neist pealkirjadest suureks minema kõikide sõnade esitähed. See ongi nimemall. Niimoodi kirjutatakse näiteks ajalehtede, ajakirjade, samuti asutuste, ettevõtete organisatsioonide nimed. Üritusel võib olla nimi, aga võib olla ka Pealkiri. Selle keerulisevõitu teema kohta soovitan lugeda emakeele seltsi keeletoimkonna veebilehelt. Saate selge ja ammendava ülevaate. Mõnes teises keeles on teistsugused reeglid. Küllap selles jutumärkide haistumises ja suurde liigtarvitamisest võibki süüdistada just mõnda teist keelt. Pole juhus, et kõige rohkem on võõrmõju näha popi massikultuurivaldkonnas nagu filmid, popmuusika eestimaised, telesaate aktuaalne kaamera puhul viib ilmselt eksiteele lühend aka kirjandusteosed arhailise nähtusena on seni veel säilitanud pealkirjad. Aga kui kõnealune tendents püsib ja süveneb ei mõju enam üllatavalt ka romaani pealkiri, tõde ja õigus ilma jutumärkideta ja õigus suure tähega. Rääkisid Keelesäutsu toimetaja Egle Pullerits, Priit Põhjala ja maris Jõks ja kodulehelt saab teadagi lisa kuulata. Ja veel kord siis meeldetuletuseks. Kuulajail tuleb 14. märtsil tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub samal hommikul vikerraadio koduleheküljele. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad. Võitjad kuulutatakse välja Uudisplussi saates, mis algab veerand üks, aga veel enne seda pärast kella 11 kümneseid uudiseid, arutame stuudios üksipulgi etteütluse teksti läbi, kuidas õigesti oli vaja kirjutada ja miks. Kui kell 10 30 on etteütluse tekst esimest korda ette loetud ja kõik osalejad on asunud kirjutama sedasama teksti, siis selle tulemusena selguvad võitjad viies kategoorias. Õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad õppivad eestlased. Peaauhind, mille saab üldvõitja, on tahvelarvutikategooriate parimad saavad raamatupoe kinkekaardid. Ja veel esmaspäevast, homsest saab vikerraadio hommikuprogrammis ka harjutada etteütluse kirjutamist lause kaupa. Ja mitte ainult harjutada kirjutamist, vaid ma luban, et suutäie naerda saab ka. Hommikul kell üheksa, 35 loevad hommikusaatejuhid ühe lause, mis tuleb kirjutada vikerraadio Facebooki lehele. Soovitatavalt siis õigesti, kes kõige esimesena täiesti korrektse lause kirjutab, võidab auhinna. Ja pärast siis selgitatakse ka, missugune lause oli õigesti kirjutatud lause. Head lustimist nädala pärast, päev enne emakeelepäeva on keelesaates aga külas Tallinna Ülikooli professor Daniele montitselli, kes tõlgib itaalia keelde ühte reisikirja tuulest ja muinasluulest. Mis on Lennart Mere Hõbevalge. Kõike head kuulmiseni.