Laadi vikerraadio äpp alla Google Play sitlejatestorist ja kuula saateid endale sobival ajal. Ja ongi peamine meie koondumised, koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, mu sünnimaa on sead, aga Isamaa. Mulle Eesti lugu. Tere. Peterburi ja Eesti muusika on 443. Eesti loo teema. Peterburis said hariduse Eesti õigusteadlased sõjaväelased, insenerid, sellest on juttu olnud varasemates saadetes. Peterburi konservatooriumis said hariduse eesti muusikud, heliloojad, lauljad-pillimängijad. Mitu muusikalise eriala koolkonda on saanud alguse just Peterburist. Peterburi, Leningradi konservatooriumis on õppinud ka tänaseid tuntud muusikuid. Saates keskendub Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat siiski varasemale muusikute põlvkonnale. Aga juttu tuleb ka eestlastest muusikaärimeestest. Saate toimetaja Piret Kriivan. Kõrgemat muusikalist haridust Louis eestlane 19. sajandil saada ainult Venemaal või Lääne-Euroopas. Kuna Lääne-Euroopa riikides õppimine polnud muusika Andalistele eesti noortele enamasti jõukohane. Olete pilgud Venemaa poole, kus lähim ja soodsaima õppimiskoht oli arusaadavalt silmapaistev muusikakultuurikeskus. Peterburi oma Kuulsa konservatooriumi ning muude muusikaalaste, õppeasutuste ja kursuste, teatrite ning kontserdisaalidega. Eriti tähtsaks õppeasutuseks kujunes eestlaste jaoks Peterburi konservatoorium kus sai hariduse enamik esimeestest ja eesti helikunstnikest. Ivalo Randalu andmeil jõudis kuni veebruarirevolutsioonini Peterburi konservatooriumi astuda üle 120 eestlase. See on suur arv, kellest lõpetasid siiski vähem kui pooled. Esimene praegu teadaolev Peterburi konservatooriumis õppinud eestist pärit muusik oli trompetimängija August Johansen kes lõpetas selle kooli 1871. Tema naasnud Eestisse, vaid töötas pärast lõpetamist Venemaal sõjaväeorkestrite mänge ja, ja kapellmeistrina. Jannsen oli ka LM Peterburi konservatooriumi õppejõud ja koguni 1908.-st aastast professor. Ajaliselt järgmised konservatooriumi eestlasest õpilased olid Kareli tütred Emilie Karell Lõpetas 1870 meili peale Stina ning Maria õppis laulmist, kuid ei lõpetanud. Aleksander Saebelmann'i Kunileiu noorem vend, kes oli eelneva muusikahariduse saanud seminaris mille ta lõpetas 1871. aastal. Peterburist naasnuna oli säbelmandavad Caesar 80.-st aastast kuni surmani paistus kihelkonnakooli õpetaja ja köster-organist juhendas koore ning tegutses ka pianisti ja tšellistina. Heliloojana on ta loonud meile armsaid koorilaule ellerhein, ema süda, kaunimad laulud, mis leidsid peagi tee üldlaulupidude repertuaari ning millest mõned on seal püsinud tänaseni. 1875. aastal lõpetas Peterburi Konserva tooriumi oboe erialal ja 1879 veel kontrabassierialal Eduard Pärtel ning 1878. aastal metsasarve erialal Peeter Pärn. Peterburi konservatooriumi peetige käsitletava ajal üheksa Euroopa parimaks muusikaõppeasutuseks. Selle professoritest moodustasid enamiku tuntud välismaalastest muusikud, pedagoogid, kellest mitmed tegutsesin ühtlasi interpreetide näha. See kahtlemata tagas õpetuse kõrge kvaliteedi. Parimad lõpetajad, sealhulgas eestlased, olid täiesti Euroopa tasemel ja hea tehnikaga isegi tänapäeva mõttes. Peterburi konservatooriumi asutas tuhandeid 862. aastal kuulus vene pianist ja helilooja Anton ruubinstreen kes sai ka õppeasutuse esimeseks direktoriks. Esimeste lõppe jõudude hulka soli oreliprofessor Steel, kes enne seda muide oli olnud Tallinnas Oleviste kiriku organisti ja koorijuht. Tema õpilaste hulka kuulus ka Pjotr Tšaikovski. Konservatoorium alustas tööd väga puudulikest halbadest ruumides. Palju aastaid kestnud asjaajamise tulemusena anti siiski konservatooriumi viimaks üks vabaks jäänud teatrihoone mille ümber juurdeehituseks annetas riik üle kahe miljoni kuldrubla. Sajandi vahelduseks olid konservatooriumi proovinud küllalt head. Endisest teatrisaalist oli kujundatud esinduslikku vestibüüli glasuur seal, kus talvisel hooajal andis etendusi Itaalia ooper ning korraldati suuremaid kontserte. Umbes 500 istekohaga väikeses saalis korraldati kontserte ja õpilasõhtuid ning Antiga õppetunde. Väikeses saalis asus konservatooriumi kolme manuaaliga 30 kuuerregistriline suur kontsertorel. Ühes viimase korruse klassiruumis oli teine õpilastele harjutamiseks mõeldud väiksem orel. Siin toimusid ka konservatooriumi puhkpilliorkestriharjutused. Ka selle kohta, kui palju ühe Eestimaalt pärit muusikaõppuri elu suurlinnas maksma läks. Leiame andmeid Evalorand alult. Raha läks suures linnas vaja. Semester maksis 100 õppeaasta 200 rubla, korter, toit kas või 20 kopikat ja ükskord päevas kooli odavas sööklas noodid, raamatud ja harvad rongisõidud tagasihoidlikumad tagi arvestuste juures. Teine 200 rubla. See oli enamasti kehvadest oludest pärit noortele eesti muusikaõppuritele väga suur summa millega kokkusaamine ei pruukinud kaugeltki alati õnnestuda. Mis äärmuslikele enesepiirangutele vaatamata paljudele tähendas ka õpingute katkemist ja Peterburiga seotud lootuste Luhjumist. Esimest Peterburis hariduse saanud ja kodumaale tagasi tulnud diplomeeritud eesti muusikute hulka kuulub Eesti esimeseks kutseliseks muusikuks peetav Johannes Kappel, kes õppis Peterburi konservatooriumis seitsmekümnendail aastail ning lõpetas selle professor Homeeliuse õpilasena oreli ja Johansoni juures kompositsiooni erialale. Pärast konservatooriumi lõpetamist tegutses Bel Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina ning juhatas ühtlasi eesti seltside koore. 80. aastal oli ta Tallinnas Domus siis taas Tallinnas toimunud üldlaulupeo üldjuhte. Kappeli loomingu hulka kuulub umbes 50 koorilaulu. Meile tundub tud, oleksin laululind, ma veeretan sind. Hommik ja teised. Peterburi konservatooriumi lõpetanud esimesi professionaalseid eesti muusikuid on ka tuntud helilooja, koorijuht ja organist Miina Härma, kes õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Juba õpingute ajal töötas ta Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning esines orelikontsertidega Venemaal, Soomes, Saksamaal ja koguni Suurbritannias. Naasnud Tartusse, asutas ta seal segakoori ning kooli Tartus muusikaelu üks juhtivaid tegelasi. Majanduslikel põhjustel asuse ta aastal 1903 Kroonlinna, kus elatas ainult klaveritundide andmisega. 1915.-st aastast on ta taas Tartus ja tegeles siis muusika õpetamisega. 1900 19.-na aastal võttis ta tegusalt osa Tartu kõrgema muusikakooli rajamisest. 39. aastal valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Tema heliloomingu põhiosa moodustavad ligi 200 koorilaulu, millest tuntumad on küll, oli elus õieke, kui sa tuled, Toomul, Lelli ööbiku sarm, sammutega, Tuljak. 1886. aastal õppis Peterburi konservatooriumis ka Fomeeluse oreliklassis Konstantini, Jakob Türnpu, tulevane eesti helilooja ja koorijuht. Ja lõpetas konservatooriumi 1891. aastal. Edasi tegeles koorijuhtimisega Berliinis. Ta juhatas ka Tallinna meestelaulu seltsimeeskoori ning esines sellega menukalt Helsingis ja Stockholmis. Tema loomingus domineeriv koorimuusika peamiselt meeskoorilaul, nagu näiteks priiuse hommikul või siis Meil aiaäärne tänavas. 1897. aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi metsasarve eriala professor Homeeliuse õpilane Jaan Tamm, muusik ja pedagoog, üks esimesi eestlasest muusika, professoreid ja Eesti metsasarvekoolkonna rajaja. Tamm oli kaks aastakümmet Peterburi konservatooriumi õppejõud ning ühtlasi õukonnaorkestri ja hiljem ka Maria teatri solist. Naasnud siis Eestis töötas ta kuni elu lõpuni Tallinna konservatooriumi professorina olles koguni 10 aastat konservatooriumi direktor. Samal aastal Lõpetas jällegi Homeeliuse oreli ja Rimski korsakovi kompositsiooniklassi. Hiiumaalt pärit voolus Rudolf Tobias helilooja, orelimängija ja pianist. Aastail 1000 898904 töötas ta Peterburis Jaani kiriku organisti ja koorijuhina. Alates 1904.-st aastast elas Tobias Tartus tööta sealsetes koolides muusikaõpetajana ning korraldas koos lättega muusikaliste suurvormide ette kaldeid. Ütlesi tegutses Tobias Tartus elades pianisti organisti ja dirigendina ning avaldas ajakirjanduses ka muusikasündmusi käsitlevaid kirjutisi, mille tõttu teda peetakse professionaalse eesti muusikakriitika rajajaks. 908. aastal lahkuv tobias Eestis ning elas Pariisis mitmel pool Saksamaal. Aastast 1910 sai tema püsivaks elupaigaks Berliin, kus ta töötas muusikaülikooli teooriaõppejõuna ning korraldas oma teoste ettekandeid ja autorikontserte. Eestit külastas tobias 13. aastal seoses Estonia uue maja avapidustustega, kus esitati ka tema loomingut autori juhatusel. Rudolf Tobias on eesti instrumentaalmuusika alusepanijaid, kelle heliloomingul on eesti rahvuslikus muusikas teedra tähendus. Tobiase loodud on esimene eestlasest autori sümfooniline teos avamäng Julius tseesar. Tema loomingu valdava osa moodustavad instrumentaalmuusika, vokaal-instrumentaal suurvormid, klaverikontserdid, keelpillikvartett, teid ja nii edasi Peterburi konservatooriumi rasvandeiku andeki, aga helilooja Tobiase ulatuslik looming, mis on loodud peamiselt konservatooriumi õpinguile järgnevail ning 20. sajandi algusaastail ületas kaugelt eelkäijate saavutused ning tähistas eesti helikunst uue küpsema ajajärgu algust. No 19. sajandi lõpukümnenditel Peterburi konservatooriumis õppinud esimeste eesti kutseliste muusikute hulka kuulub kahtlemata ka Eesti muusika suurkuju. Artur Tropp, helilooja ja pedagoog. Cap lõpetas Peterburi konservatooriumis jällegi Homeelivuse oreli Rimski korsakovi kompositsiooniklassi. Seejärel töötas kuni 1904. aastani Peterburis pedagoogina. Juhatas eesti käsitööliste abiandmise seltsi koori ning esines organistena Eestis, Moskvas ja Soomes. Aastail 1904 kuni 20 oli ta Astrahani muusikakooli direktor ning vene muusikaseltsi Astrahani osakonna esimees. Astrahanis töötades korraldas grupp Venemaal mitmel pool sümfooniakontserte ja ooperietendusi ning tegutses dirigendi organisti ja pianistina. Ta külastas ka Eestit, kurss juhatas 1909 Tartu muusikapäeva. 1910. aasta üldlaulupeo sümfooniakontsert ja Vanemuise suvekontserte. Naasnud taas Eestisse, oli crap lühikest aega Estonia dirigent ja kuni aastani 1944 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud. Tuleks märkida vast ka tema õpilasteks on olnud siis A, Arro, Ernesaks, Hiiob, Eugen Kapp, Päts, Reimann, võrr, Urytam ja teised. Vastukaaluks samuti Peterburi konservatooriumis õppinud ja peamiselt Tartus tegutsenud Heino Elleri kujundatud Eesti muusikute, nõndanimetatud Tartu koolkonnale kujundas heliloojate nõndanimetatud Tallinna koolkonna. Aastail 1880 kuni 90 sai Peterburis muusikaharidusega esimene kutseline eesti laulja sopran Aino Tamm metsasarvemängija tamme ja kutseharidustegelase Mari Ramos õde. Ta õppis laulmist Peterburi eraõpetaja juures, siis porohka eramuusikakoolis eraviisil seephere juures, seejärel täiendas end Berliinis, Milanos ja ka Pariisis. Kontserditegevust alustas Tamm taandaga 891. aastal porovka juures õppides. Ta esines siis Peterburis, Moskvas, Pariisis, Londonis, Budapestis, Helsingis ja Stockholmis. Tamme kohta on öeldud, et ta mõjutas oluliselt Eesti muusikakultuuri ja soololaulu arengut tõi esimesena kontserdilavale eesti rahvalaulu ja lõi selle tamise traditsiooni ning tutvustas Eesti rahvalaulu oma rohketel esinemistel ka väljaspool Eestit. Aastail 1923 kuni 30 riis töötas ta Tallinna konservatooriumi laulu õppejõuna ja hiljem ka eraõpetajana. No tema õpilastest võimeks nimetada krooni Simonit ja uuli esimeeste, kõrgharidusega eesti heliloojate ja interpreetide loomingulise tegevuse algus. Nyyd eestlastest muusikaelu, organiseerijate ja muusikapedagoogide ilmumine 19. sajandi viimastel kümnenditel tähendas Eesti muusika ajus pööret ja kultuuris üldse selle Üheks ilmekaks tõestuseks võib pidada asjaolu, et kui esimene üldlaulupidu 1869 või selle laulupeo kavas oli vaimulik ja Saksa autorite laulude kõrval vaid kaks eestlase kirjutatud laulu, siis juba 1891. aastal toimunud neljandal üldlaulupeol domineeris Eesti heliloojat Seebelmanni Cap peli, Hermanni ja lätte looming. Eespool nägime sajandivahetusel ja 20. sajandi algusest kuni esimese maailmasõja puhkemiseni suurenes Peterburi kõrgkoolides õppivate eestlaste arv järsult. Sama võib öelda ka muusikaharidust omandama tulnute kohta. Praeguseks on meil õnnestunud välja selgitada kokku 79 Peterburis muusikalist haridust saanud või muusikuna tegutsenud eestlast. Kelledest vähemalt viiendik olid õppinud siis Peterburi konservatooriumis ja kes peale üksikute erandite Eestisse tagasi tulid. 1908 igal aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi klaveri erialal väikese kuldmedali ja ruubilisteni preemiaga ning kompositsiooni erialal suure hõbemedaliga üks Eesti muusika. Tulevasi suurkujusid. Tur Lemba. Hiilgavate võimetega noormees jäeti peale lõpetamist konservatooriumi klaveri õppejõus, kellena ta töötas kuni 1920. aastani ja koguni viis aastat professorina. No järgneb siis töö Eestis, Tallinna kõrgemas muusikakoolis konservatooriumis ja ka vahepeal Helsingi muusikakoolis. Sama siis 1900-ga kaheksandal aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi hõbeaurahaga oreli erialal professor Meeli José õpilasena Mart Saar. Hüppas saarest pärit Elisem, tuntud helilooja, organist ja pedagoog. Suurt mõju avaldas talle kompositsiooni õppejõud Rimski korsakov, kes pooldas oma õpilase seisukohti just rahvamuusika suhtes. Muusikateadlased peavad saart Eesti rahvusliku muusikakoolkonna rajajaks ja tema rikkalik helilooming hõlmab umbes 350 aga bella koorilaulu 180, soololaulu 102 kõvemat klaveripala ning sümfoonilist, oreli ja orkestri muusikad. Mihkel Lüdig on meenutanud. 1901. aasta sügisel konservatooriumi astunud Mart Saar oli algusest peale väga hea õpilane. Juba teisest poolaastast vabastati saar õppemaksust, kuna ta oli sooritanud kõik eksamid hindele väga hea. Vaatamata sellele tuli tal võidelda puudustega. Mart Saar ise on kirjutanud oma Peterburi aastast läbi huumoriprisma. Kui konservatooriumi läksin siis elasime Juhan Aavikuga aasta ohvitser sk rajal. Varem 11 üldse ei tundnud. See oli juhuslikult, tema oli konservatooriumi trepi pääl, ma vaatan, et mul on noormees, et see on vist eestlane. Hakkan eesti keelt rääkima, tema hakkab eesti keelt vastama. Süda astus üks aasta hiljem konservatooriumi ja siis süda ka, olime ka ühe aasta ühes korteris. Nälgisime mõlemad. Mõnikord kaks nädalat peale v midagi suhu ei saanud, aga tööd sai tehtud siis just eriti. Tuju oli hea, vahekord ei olnud leiba. Aga mõlemil olid mütsid. Siis tulime selle peale, et tarvis üks müts, müüjad Tatarile. Süda läks, tema oli aktiivsem, läks ja müüs ära. Andsin siis oma mütsi. Oreli harjutamise tunnid olid eri aegadel, kui tema läks, siis läks oma mütsiga ja kui mina läksin, võtsin tema mütsi. Niisiis, räägib Mart Saar, või kirjutab Peeter süda, helilooja organist õppis Peterburi konservatooriumis aastail 1902 kuni üks Taist, lõpetas oreliklassi ja samas õppis kompositsiooni. 1904. aastal lõpetas konservatooriumi oreli ja kompositsiooni eriala August Opmann orelimängija kooriu, pedagoog. Ta töötas Tallinna Jaani kiriku organist, lina ja mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana ja oli üks Tallinna konservatooriumi asutajaid ja kuni 1950. aastani seal muusikateoreetiliste ainete ning oreli ja koolimuusikaõppejõud. Peterburi konservatooriumi kasvandik oli ka tuntud tellige ja helilooja Raimond Kull, andekas muusik, kes omandas väga kergelt oskuse mängida erinevatele instrumentidele. Omades suurepärast mälu, õppis ta juba konservatooriumis oma põhieriala kõrval põhjalikult tundma orkestrit, olles nii mängija kui dirigent. 1912. aastal kutsuti ta Estonia teatri muusikajuhiks, kelleks ta jäi elu lõpuni. Ta juhatas ka Eesti mereväeorkestrit, siis riigi ringhäälinguorkestreid, kull oli Tallinna konservatooriumi asutajaid ja alates 1929 selle trombooni eriala õppejõud ja ka professor. Kulges ise end küll heliloojaks pidanud, on siiski loonud sümfoonilise instrumentaalkoori ja puhkpillimuusikat. 1970. aastal alustas Peterburi konservatooriumis viiuliõpinguid Heino Eller. Aga käe ülemängimise tõttu tuli tal aga juba aasta pärast viiuldaja kutse omandamist sellest loobuda ja järgmised neli aastat õppis noormees hoopis Peterburi ülikoolis õigusteadust. Kuid huvi muusika vastu püsis. Ja 13. aastal astus Eller uuesti konservatooriumi. Aastail 1920 40 oli Heller Tartu kõrgema muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooniõpetaja, pannes aluse eesti heliloojate nõndanimetatud Tartu kool kolmale. No sinna kuulusid siis Karindi oja, rood, Tubin. Elu lõpuni oli Eller Tallinna riikliku konservatooriumi kompositsiooni professor. Tema õpilasteks olid siis ka Velmet, Kõrver, ojakäär Normet, Naissoo Oit, Jüri Salu, Rääts Pärt ja Lepo Sumera. Need nimed ei vaja pikemat tutvustamist. Eller on eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid, tema rikkalik oldavalt instrument, taalne helilooming. Sisaldab kolme sümfooniat siis sümfoonilisi poeeme, Neeme, Veeaa, sümfoonilisi lühivorme viiulikontserte ja nii edasi ja nii edasi ja ta teatavasti elas oma viimased aastad siinsamas raadiomaja veeres Gonsiori tänavale. Nimetagem veel mõnda Eesti muusikaelus tähtsat osa etendanud Peterburi konservatooriumi kasvandik kokku. No näiteks Juhan Aavik Bernhard Luuk, klaveripedagoog, ema noormas, Raudkats, kontrabassimängija, Adolf vedro sees ka Teodor ja Artur Lemba õde, metsosopran, Ludmilla Hellat-Lemba edasi ka siis tema õpilastest sai hiljem hästi tuntuks Olga lund ja laulupedagoog ja dirigent Saul, kelle poeg oli siis ka raadioorkestri dirigent ja nii edasi. Muusikaalast haridust oli Peterburis võimalik saada ka tähistas õppeasutustes. Esimeste Peterburis eraviisil õppinud eesti muusikute hulka kuulub ka eespool mainitud siis kutseline laulja Aino Ta. Vaadeldaval ajal oli Peterburis tegelikult kaks konservatooriumi neist ühest täieliku nimega keiserliku vene muusikaseltsi Peterburi konserve. Toorium oleme siiani rääkinud, aga selle kõrval tegutses Peterburi rahva konservatoorium, kus aastail 1913 18 õppis laulmist Georg Otsa isa Karl Ots. Ja seal oli õppimine odavam kui selles vene muusikaseltsi konservatooriumis. Mihkel Lüdig, kes oli oreliõpinguid alustanud 1870. aastal Moskva konservatooriumis võete, järgmisel aastal stipendiaadina jällegi Homeeliuse oreliklassi. Peale oreli õppis ta muusikateooriat kompositsiooni, klaverit, tööd tuli teha kõvasti emis. Löödege sõnul tema kehva majandusliku olukorra tõttu sugugi kerge ei olnud. Sain esimest korda tunda, nälga. Organism nõrgenes, vahel minestasin oreli taga, kuid paar klaasi külma vett aitasid jälle edasi. Tänu menu raudsele tervisele pidasid vastu konservatooriumisse edenes töö hästi, sest võtsin kokku kogu jõu, et ennast mitte häbistada. Peterburis elades juhatas Lüdig siinseid eesti koore, oli Jaani kiriku organist ning korraldas 1908. aastal esimese Eesti heliloojate töödest koosneva sümfooniakontserdi homilius, kelle klassis oli 1898. aastal 12 õpilast kaheksa sakslast, kaks lätlast ja kaks eestlast, siis löödeki Artur trump. 1898. aasta sügisel, kui August Opmann Peterburi konservatooriumi astus, oli selle direktor, Tallinnast pärit professor Bernhard arhitekti poeg. Tema vend oli Tallinnas kubermangu arhitekt. Bernhard andis harmoonia ja kontra polti klassi õpilastele enneta praktilise rakendamise tunde mis Opmanni sõnul olid lõpmata huvid, saavad nii hästi läbi võetava literatuuri kui ka selle poolest, et nõudsid suurt süvenemist vanemate heliloojate Wales treina, Orlando di lasso Gaabrieli loomingusse, eriti põhjalikult aga Bachi kontaatidesse. Õpetaja juurde kuulus ka kontsertide ja teatrietenduste külastamine. Nii oli kompositsiooni õpilastele igal nädalal jagatud kuus pääset. Maria teatri ooperietendustele, mille külastamine kaks kuni kolm korda kuus mitme õppeaasta vältel oli Opmanni sõnul talle suureks ja mõjuvaks muusikaliseks kasvatuseks. Nüüd kalduksime heliloomingust ja kontsertidest natukene eemale. Räägiksime nootidest. Peterburiga on seotud veel kolm meest, kes polnud küll ei heliloojatega interpreedid, kuid on oma tegevusega märkimisväärselt Eesti muusikakultuuri arengule kaasa vedanud. Üks nendest on jällegi Hiiumaa kaluri poeg Peeter Johann Jürgenson, kes 14 aastase noorukina seeldus Peterburi, kus oli aasta kullassepa õpilane. Seejärel õppis graveerimist kuni 1858 aastani töötastagroveerijana. 1859. aastal oli ta mõnda aega ametis mütneri muusikaäris. Samal aastal siirdus ta Moskvasse, kus asus tööle Shell Bachi muusikafirma ärijuhina. Järgmisel aastal sai Jürgensonil vene muusikaseltsi Moskva osakonna üks asutajaid. Aastal 1861 asutas ta Moskvas oma noodikirjastuse hea 1867. aastal moodsa nooditrükikoja, koondades enda kätte 17 noodifirmat, rajas Jürgenson Venemaa tähtsaima ja maailma ühe suurima muusikakirjastuse. No Eesti muusika ajalugu on jätnud sügava jälje. Teatavasti naile tuntud klaverimeister Ernst siis rahvusvahelise tunnustuse saavutas kaemus häälda alguses eestlasest viiulimeister August Kristal, kes õppis riiulit valmistamist samuti Peterburis. Kokkuvõtteks võiks nentida, et Peterburis õppinud heliloojad, interpreedid ja muusikapedagoogid etendasid peamisest osa eesti muusikaalase, haritlaskonna ja professionaalse muusikakultuuri tekkimises ning arengus. 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul. Nad olid eesti rahvuslikule muusikale alusepanijad ja selle esitamistraditsioonide loojad. Mõned neist said tuntuks ka väljaspool Eestit. Ühtlasi kasvatasid nad üles eesti muusikute arvuka uue põlvkonna kelle seast mitmed kas või Arvo Pärt siis Rääts, Neeme Järvi on saavutanud ülemaailmse. Eesti muusikutest, Peterburi rääkis Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat eesti helilooja, organist ja pianist Mart Saar on rääkinud oma õpetajast Nikolai Rimski korsakovist 1952. aastal järgmist. Viide aka sündmuseid paremad Karingski korghjakovi ning ta sammub kaasab progressiivsete gmaili õpilastega. Sattudes sellepärast valitseva võimu vastu olla, on ta sunnitud konservatooriumist lahkuma. Et mitte oma õpinguid tema juures katkestada, käisime meie, tema õpilased printsi korda Koiuris kodus õppimas. Selline olukord kestab mõnda aega, kuni konservatooriumi administratsioonis toimusid muudatused ning konservatooriumi kunstinõukogu õigusi laiendati. Uueks direktoriks lahkunud Bernhardi asemele saab Clarunu kes kutsub tagasi nii Rimski korsakovi kui ka teised trimpsi korjaku vallandamise. Protestiks lahkunud õppejõud. Konservatooriumi õpilaspere nägi Rimski korsakovis oma õiguste kaitsjat ning avaldas sooja poolehoidu armastatud õpetajale. Nii korraldasid õpilased krimpsu, korsakovi austamisõhtu. Kavas oli ooper surematu, kassei ja kontsert. Vaatas glasunu. Hoopis ettekande lõppedes puhkes valla maruline kobatsioon. Autorid nõudki korduvalt lavale Eiki sütitavaid kõnesid. Meeleolu oli ülev ja ühtlegi ärev. Kunagi sündis ju 1000 905. aasta rahututel päevadel. Saalis kõlas kuskil hülge maha isevalitsus millele reageeriti vaimustus tormiga. Politsei käsul lasti alla raudeesriie laval keelati järgnev kontsertosa ja rahvas aeti laiali. Tollal kehtis tädiga keeld Rimski kortsakovi tööde ettekandmise kohta nii Peterburis kui kad provintsilinnades kui rahvusliku muusika edutaja, rahvaviiside, rahva, motiimistliku, suurkadude ja propageerija oma loomingus. Vaata triumfi korsaku määravat kustumatut mõju oma õpilastesse ja kaasaja heli loojatesse. Ta suunas neid oma võimsa muusikalisi kihiksusega, mõjutades neid oma Loomingus, siirduma rahvaviiside rahvamuusika rikkalikele ammendamatule allikale õpetades neid kasutama ja hindama rahva kõige otsekohesemaks ja siiramad muusikalise väljenduslätted. Ja nüüd punktiks saatele üks kena soovitus Mart Saarelt ja Anna haavalt. Ja selle annab edasi 1944. aastal Eestist Saksamaale lahkunud naan põld eesti tenor, kes maailma lavadel esitas ka Eesti laululoomingu paremikku. Tema repertuaari hulka kuulusid ka Mart Saare laulud. Aken lahti, võiks tulla.