Kuidas teha muidugi ei ole. Sina oled minu tütar. Prints Tuhkatriinu, mängi, sa oled liivi tütar, Algur, Kreekal siis kolerilt siis kodeerivad, noh, kolm tütart olid ikka nii. Mina olen ka alati tütart tahtnud, aga ei saanud, mul on üks poeg, on ainult kuskil Liivil poegele, selles ongi asi ainult kolm tütart ja ta on otsustanud riiki nende vahel ära jagada. Minule. Selle seitsme kuuendad tasemele ei ole. Ei ole. Sellest on nii palju aega möödas, kui ma viimati lugesin. Pidi ju kogu aeg raamat riiulil seisma seisabki jõgi, ma ei ole ammu lugeda saanud. Nii palju on igasugust jama aias sitta jõkke. Põrgut küll ma olin kindel, et see on mul peas, ma olin selles täiesti veendunud. Jätame selle asja katki. Väga mõistlik, mina ka kohe ootan pensioni ja ehkki ega mina küll koju jääda ei saagi, siis sellest pensionist ära elada, see on ju naljanumber. Mina tean ikka edasi tööd. Mul läks vist tekstis üks ei ole. Pidime oma sõnadega Luumazonaadiga küll, aga see ei tähenda seda, et sa võid suvalist möla suust välja. Vaatamiskohad Peegion tütred, julg, pensionärid olid noored, naised. Oh, veegan, ütle mulle, kui palju sa neid armastad, siis selle jäägi, jagan sulle oma vara. Käsi ega saa selliseid asju rääkida. Mingi metsnugis, mis seal siis on? Kas see ei ole ilm siiski väga armastatud? Nii räägi, kuidas oli sinule sõmer? Mina sellist mängu mängida ei taha. Kuidas see lõpp on, nii, räägime armastusest, ega, mis eksisteeris? Kus küll sugugi nii. Mis viga on? Armastus on ilus, mina olen elus palju armastanud. Nii kui mõnda ilusat naist nägin, koera, arvasin aga viis korda veel abielus olnud, ega sina leidsid, sa oled ju poeg, tegelikult on olnud ka meest. Sa peaksid ikka teadma, mis asi on armas, no vot. Ei tea. Kas soovi mehe ja naise vahelise? No oligi oni pulli unis. Mina teda suurt imet jättis meid emaga maha pärast enam näole ei andnud. Jah, isa nagu need mehed, kõik, mis siin rääkida. Ühesõnaga, sa ei armastanud oma Isoftia, iga veegan ei armasta, ta valetab, meelitab niisama isa varandusest suurimat tüki raamatut, on üx, igavene õel ja. Ütle. No olgu, ma, ma ütlen, et nii ütled, isa, ma armastan sind kõigega ja maailmas, ma olen sinust vaimustuses, solid hiilgab nagu päike, kui sind toas ei ole, siis ma pärisin külmast. Ma heidaks siin hea meelega pikali su jalge ees, et sa saaksid oma saapaid minuga puhtaks pühkida, nii läks. Palun tehke kuule, olles portsu otsa sattunud. Voodihaige kassi minuga kerge, no no hea küll, nii. Isa, ma armastan sind. Nii, kohe väga armastan. Tahaks isegi, et sa saapaid küsiksid, minu peal. Ma näen, sinu arv on suur just nii, kuis sünnist luule tütrele ja tasuks. Ma armastan sind, kohe väga armastan, tahaks isegi saapaid ehitasid, ei ole niimoodi, kas mingit fantaasiat, eriga, ütles Vii Corelitaks midagi muud välja mõtlema ka, mida siis mina toega mõtle. Kas ei ole mitte kunagi kellelegi midagi ilusat öelnud? Mingit kauneid sõnu kõrva sosistas. Öösel mehe kaisus. Jutt ei tule tina, ei, tulehoidja nupud ei ole. Kuule, kui sul. No mida mina olen elanud ausat elu, nii et mina ei ole siin olnud viis korda abi. Tublid, tubli. Oled tubli Tulkuks Olguks müüte umbes niimoodi, et ma armastan sind nii väga, kallis isa, et see lausa kõrvetab mind. Mõnusat põleng, tule, kui mõtlen selle peale, kui kallis sa mulle oled. Tahaksin sind lõputult musitada, kallistada või? Noh? Ma armastan sind nii väga, kallis, isa, seal kõrvetab mind. Põlen täitsa tules kohe, nii kallis, oled mulle. Väike-kollis kullerkupu kuis joobunud tooti armust? No. Kas see juba ei lõpe nupp mida ma pean jälle rääkima? Mõni ei tea ka armastusest ei pea ju nii palju lobisema, see kas on või ei ole ju pole tarvis teha suuri sõnu pruuli mida väga tubli, just nii peabki mobiili vastama. Hodeiljud suuska tõstiumi ootab, et Liivi, Liivi ajab selline vastus muidugi. Loobite. Eldeks vene käe. Häda endale, seda te olete veel noor. Mis kuningilma parmas tütar ei suuda püstigi seista. Oodake, ma aitan teid tihti, ei ole. Jäta järjel, ma saan lihtsalt. Võtke siis karkkarpe. Ärge rakendage siin. Just just nii, täpselt nii ütlegi. Sa oled nüüd naer ja tule mind. Kuningat huvikais pühadki trooni peal. Ma tänan sind, ustav naer. Alati üks, üks väga suur. Vot see on väga hea, just niimoodi kõnelenudki kuningaga. Nii ütleb. Mis saab ana Nulbe oma tütre riigist välja kihutasid. Tähtis on see, mis on südames, mitte see, mis on liberlogi. Olete sama lollpea oma tütre kihutate kodunt välja jäämas. Olgu ta mis tahes teinud, ta on teie tütar, teie liha ja veri oma laps ju oma last ei tohi niimoodi väga ja väga levinud. Ütles seda ka veel, et ära kuula teiste tütarde libedat juttu ausalt abil. Aga kuidas siis ei usalda Nemad on ju ka tütred oma last ja pikku usaldama. Valelikud tütred. Laps on laps. Liivi vanema tütre tõelised koletised, kaks nõid, talu olgu koletis või olgu nõidu, laps jääb ikka lapseks ja ema peab teda ikka armastama. Ja isa ka, kui ta on õige isa, kuule liiri tütre põllumõisa ei armasta, nad teevad ta elul tõeliseks põrguks. No mis parata. Las teevad ema ja isa, kohusun andeks. Kui nemad ka mu kui solvuvad ja ütlevad, et välja kuhu see vaene laps siis minema peab. Tütred ei ole mingid tited, on täiskasvanud inimesed on, abiellus linnul oma kodu, oma mee ja ka ema ja isa jäävad isaks. Inimene, see on p ja kaitsva, sina kaitsed nüüd hoopis veega nüüd korderili, mina kaitsen kõiki lapsi. Sa oled ikka tõesti maa lasmaal oled? Nii, rohkem ei viitsinud kuningas sind kuulata. Sest mul on plaan nüüd kohe sõita jahile koos oma ustavate meestega Mariigi 20 väel ja ka siin, kuid endale ma jätsin 100 meest, kes peavad teenima mind oleva mul seltsiks lõbustama saatma kõikjal, kus käin. Kord elan tütre juures pärast teise pool ja mul ei ole mingeid muresid. Valleraal oma koone Riili. Istuge rahulikult, et kuhu teil jälle tore lapata, ma sõidan jahile, siis sõidate sellesama Rääd selle ratastooliseljale. Nähkurst on see ratastool, hobune kui suurepärane kujutlusvõime. Kuule sündinud näitejuht. Olgu telelavastaja tahtmist. Mängime nii rataste olema, ainult hobune. Ja sina oled õigult koleril nüüd nii, nii, mille järgi sinna veeautomaadi juurde viik, seal polegi koht seal elektrit. Tere, isa, vaat nende. Tere isa, nüüd sa näed, milline rästik see naine tegelikult on, ta sõimab hiiri läbi, ei taha tema kaaskonda Palossi. Laste ütleb, et Edotooriuslikuga kaaluja. Topsisõbrad ja joomavennad selliseid kaadreid ei ole tarvis, meelitavad ainult halvale teele ja. Kuulge, olge meie kuningas või keiser, aga mina oma korterisse joodikuid ja pätte ei lähe. Ja kui nad rähisi tikuvad Ja teil on endal ka varem sihukeste paadialustega läbi käiks sellised tõmbavad magamise ajal kella käe pealt ära ja rahakotti taskust ja isegi kingad varastavad jalast ära. Põrgulasele Kiia natukene ikkagi paadi algusadeks küll mina teadeyney rüüd ei. Aga teie toode sisse, aga, aga need? Need nagu igaüks oma koju ja oma mehe juurde, kes kaabega vaatasin ringi. Oled jobu Johi buss kahetsema, praegu tantsin sulle poole oma riigist. Jälle ajasite minema, teeniaati ära. Lõpuks ei jääteid enam kedagi, ei tohi olla seeneveoks. Kui need ilusti niimoodi tarvis kõiki neid nagu söötma ja katma kust see raha võetakse? Ei, ei, mina ei mängi kedagi. Mina tahan lihtsalt teada, et miks ta venelasega sellist armeed kaasa vedama, kui ta tütrele külla minna. Kuningas peab ka raha kogema, kuningas peab elama seisusekohaselt seal tütarde kohus võõrustada oma isa ja tema rüütleid. Peab endaga kaasa 100 võhivõõrast meest, teete Hanno neile ka süüa, elu? Külmkapis polegi ehk nii palju toitu, kui selline kari sisse õgida suudab. Ja muidugi teinud viina on siis ka neile ju vaja lugu. Esimest siin maksab kõik. Ta on, ma näen ka sina oled mässu tõstnud ega taha oma vanaisa teenida. Nii nagu kohus tütre kuulekalt. No kuulge, mõelge ometi, mis tarvis sedasi laristada. Pole tarvis sellist luksust priiskamises. Oh teate, sageli on isegi see lihakäntsakas suur luksus. Meie peres süüakse liha ainult kord nädalas. Sanitari palgast ei tule rohkem välja. Muidu ikka putru ja makarone ja maksud vaja ju maksta, elekter on ju nii kalliks läinud, et oh ei julge toas õieti lampi põletada ja vesi ja keskküte ja kõik maksab ju. Pole viga. Ega mina ei pea ennast ikkagi inimeseks, mitte metsloomaks, ehkki ma jah, endale mingit luksust küll lubada ei saa, ainult tõesti seda, mis mis on hädatarvilik, et, et mul oleks kõht täis ja mingi mingi riie seljas ja sammule praegu sonid. Saul veegan, kuningatütar Kema elaks nii ammu, temal siis polnud ei elektrit ega keskelt. Nojah, seda küll, aga eks temal olid jälle ka omad kulud ja küttepuud, need on väga kallid, ei ole endine. Raha luge. Ei no muidugi. Ja kui midagi on, siis kaua ta sedasi ei jää, neil ei ole lõpuks enam kedagi. Taku üksinda on ikka kole nagu. Miks te peate seda valmima, saatke need võõrad inimesed kõik ära ja läheb kergi, joome teed ja ma praen leiba ja praemuna ja vaid plastik. Jälle jälle te hakkate sõimama ja kui see on ju teie tütar, naisterahvas, häbi peaks olema ise juba vana mees. Kus kas see oli väärikas juua end täis, jäädas surnuaiale lääbakile, uurid, mängi kuningas. Nii, iri see Liir, son teiega paras paar, sõimab kõigil oma tütardel näo täis ja mõtleb ainult endale. Minu isa oli samasugune. Jättis meid emaga maha mehkeldaselt teiste naistega. Meile ta kopikat ei saatnud, aga vot vetsidega restoranis käia, siis oli ta raha küll. Ja mis ta lõpuks sai, jäi vanaks, kõik need vahvad, jätsid ta maha. Ela, elas ihuüksi oma korteris ja kui ära suri, siis alles mitu nädalat hiljem letiaisu peale üles. On ilus lõpp või ma ütlen, et olgu, mis on, aga inimene, ta peab oma peret hoidma, muidu ta sureb üksi nagu hunt. O. Suusalaagris on mu majja sisse oletaks narre. Ega see teie elu pole midagi väärt? Viis korda olete abielus olnud? Mina arvan küll, et sellest viimasest korrast on ikka päris palju möödas. Kuidas te välja nägite, kui teid siia toodi? Ükski naine ei laseks oma meest sedasi kodunt välja ja ei muutu siia, valge kuningas, leib jah, muidugi kuningas. Kaheksa varbaga, kuningas, kuningas, igav. Öelge mulle, palun, ausalt, on üldse kodu. Seal surnuaial madal hätsite. Oleks seal olnud, kas see koht, kuhu minna, kuule, meil on etendus pooleli. Las ta olla, las olla, ega teatris on ka vaheaeg.