Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Tänases saates vestleme luteri kirikuaasta vaimulikega. Nendeks on Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus ja Saaremaalt kihelkonna ja mitme teise koguduse õpetaja Rein Soo. Aunimetuste aasta vaimulik on sihtasutuse Eesti Evangeelse Luterliku kiriku toetusfond eestvõtmisel välja antud alates aastast 2007. Ja konkursi eesmärgiks on märgata vaimulike toimekust ja pühendumust oma koguduse ja kogukonna tegevuste edendamisel. Samuti tõsta, esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele neid kirikuõpetajaid, kelle töö tulemusel on toimunud märgatavad positiivsed muutused kogudustes ja kogukonnas. Aasta vaimulikult valiti siis alles hiljuti jaanuarikuu lõpus vaimulike konverentsil ja nendeks sel aastal on Marko Tiitus, kes on Viljandi Jaani koguduse õpetaja ja kes on ühtlasi ka kirikuvalitsuse assessor. Ja teine aasta vaimulik on Saaremaalt René Reinso kihelkonna koguduse õpetaja ja neid kogudusi on veel kokku kolm tükkimistrine. Jah, et ma olen siin ka kahe naaberkoguduse õpetajaks nende siis Kärla ja Mustjala kogudused. Kui nüüd mõelda sellel aasta vaimuliku valimisele, siis tavaliselt selle tiitli pälvib keegi, kes aasta jooksul või tegelikult isegi pikemalt silma paistnud ja kus kogudus on edasi arenenud, kus kogudus on kasvanud, kus töö on hästi käima läinud ja muidugi iseenesest kiita ei ole. Hea, et kui nüüd teeks niimoodi, et Marko Tiitus räägiks Renee Rein soost miks tema on hea vaimulik ja vastupidi, et Renee Reinso võiks rääkida Marko Tiitusest, et mille poolest on siis need kaks vaimulikku teie silma paistnud, Marko Tiitus ehked otsa lahti? Kui ma teen otsa lahti, siis ma kindlasti arvan seda, et see aasta vaimuliku tiitel siiski ei anta Ta ainult ühe aasta töö tulemuste või silma paistmise või pildil olemise eest, et võib-olla peab olema viimasel aastal olnud midagi, mis on silma jäänud, aga need protsessid, mida vaimulikud suunavad ja juhivad, on pikaajalised. Ja kui valijateksn kolleegid, kes tunnevad sind ikkagi aastaid ja aastakümneid, siis päris selge, et see on usaldus, mis on ära teenitud. Kui ma mõtlen Reneele, siis ega me ei olegi tegelikult aastate vältel väga palju suhelnud omavahel, aga võib-olla ongi hea, kui ma pisut kõrvalt vaatan ja ütlen, et kindlasti niisugune väga soe inimene on Renee suheldes ametivendadega suheldes oma koguduse liikmetega ja ma arvan, et see ei ole üldse mitte mitte vähetähtis tänasel päeval, kus oodatakse sõbralikkust, empaatia, et sooja ja inimliku suhtlemisteiseks kindlasti stabiilsus, et Renee on Saaremaal neid kohtumisi, millest jutt on teeninud juba päris päris pikalt, et kui mina alles bioloogiat õppisin üheksakümnendad alguses, siis Rene juba läks saare peale isale appi kihelkonnale ja on selle töö nüüd üleval. Kolmandana kindlasti see, et nende juba päris pikkade aastate jooksul on päris mitmed olulised tööd tehtud kirikus, oreli juures ära. Ma tean, et Kihelkonnal on, on noortetöö ja laste töö olemas. Ja niisugune ilmselt aastatepikkune stabiilne ustav teenimine ongi tegelikult see, mida kirikult ja ühelt vaimulikult oodatakse ja mis on võib-olla palju raskem kui särada mingi ühekordse projektiga. Renereinso, mismoodi iseloomustada Marko Tiitus, kes on ka aasta vaimulik 2016 või, või ütleme siis ta 2015 peaks vist olema nimetuse poolest? Ma ütlen kõigepealt Markole suur aitäh niisuguste heade soojade sõnade eest ja kui ma peaksin siit omalt poolt, et muidugi mina olen nüüd Markot sellevõrra saanud rohkem näha, et Marko on olnud 12 aastat, kui ma õieti mäletan jah, et siis vaimulike konverentsi korraldamise juhatuse esimeheks, nii et see on päris pikk aeg ja nendel väga sisukatel ja huvitavatel ja hästi planeeritud ja läbi viidud konverentside kaudu on jäänud küll Marcos mulje kui sellisest, hästi asjalikust sügavas väga heast mõtete esitajast ja, ja kõik, et niisugune väga kaunis pilt ühtekokku, et teda on vast et kõige suuremad kokkupuutepunktid olnud konverentside ajal, aga nii palju kui ma ka siin kõrvalt oleme kokku saanud ja, ja siit meediast ja mujalt ka tõesti, Marko on ju väga-väga-väga võimekas lisaks koguduse tööle kõik need stravsti, Assessori ülesanded ja, ja kui siin kuulsin ka sellest kaunist kellade projektist, et see kõik tähendab sellist tööd, organiseerimist, suhtlemist, usku jumalasse, hea läbisaamine kaasinimestele, nii et minu meelest Marko on igati õige ja väärikas valik, et ta nüüd on selleks aasta vaimulikuks saanud. Aga räägimegi sellest Viljandi tornikellade projektist tornikell meie linnas. Et ilus kellamäng on siis nüüd Viljandi Jaani kiriku tornis ja, ja see jääb just aastasse 2015. Jah, no see on kindlasti üks ettevõtmine, mis, millega meie silma paistsime möödunud aastal ja ma kindlasti rõhutan, et see on olnud meeskonnatöö ja ma kuidagi ei, ei julge seda kirjutada oma võimekuse või initsiatiivikuse arvele, ainult. Ja alguse sai ta niisugusest suhteliselt väikesest mõttest, et panna oma kirikukelladele elektrilised helistamismehhanismid, et ei, ei peax sikutama nööridest ja iga korda ronima keegi torni luuke avama. Ja kui me siis Toomas Mäe Väliga, kes ainsana Eestis kirikukellade paigaldamise ja hooldusega tegeleb Nendest mõtetest rääkisime, siis kasvasid sealt välja järgmised mõtted, aga laseks kõigepealt uuesti valada, kas kirikukella, mis on mõradega, et saaks heli kvaliteetsem ja Toomas kuidagi ütles, et võib-olla tahate tulevikus ka kella mängugi panna, et siis on see võimekus olemas ja korramäe tõesti mõtlesime, et aga, aga miks mitte, teeks üheskoos midagi, mida Eesti kirikutes veel ei ole, mis oleks linnaruumi suunatud ja see tõesti leidis üllatavalt positiivse, et vastukaja annetajate poolt, et me kogusime ju kaheksa kuuga 90000 eurot, mis Viljandi-suuruses linnas on ikkagi üldse ka Eesti mastaabis kindlasti on väga suur raha, mis minu jaoks tegelikult näitas ka seda, et koguduse algatustega tuleb kogukond kaasa küll, kui see on niimoodi välja pakutud, et ta kõnetab. Tartus raekoja kell samamoodi mängib viis, nii et, et selliseid kellamänge on, nüüd on nüüd vähemalt kaks juba. Nii see on ja tegelikult me räägime ka Rakvere kirikust, kus on viis kella, millele Arvo Pärt on sellise minimalistliku talle omases stiilis meloodia kirjutanud, nii et tegelikult kolm ja ma tean, et Tallinna Jaani kirik kavandab endale kellamäng. Aga mis on muutunud Saaremaal Kihelkonna, Kärla ja, ja Mustjala kogudustes Kui siin oli juttu nendest kelladest senise repliigi juurde, et nüüd küll mõni aasta on sellest juba möödas, aga aastal 2007 me restaureerime kihelkonna kellakoja, nimelt on meil siin Baltimaade ainus kirikust eraldi seisev kellakoda ja siis ka sinna otsisime kella ja kuna Eestimaalt polnud kuskilt võtta, lasime valada Saksamaal, sinna panime ka sinna automaatika peale, et seal on küll üks, kellega ta siis iga keskpäev laupäeva õhtul ja pühapäeva hommikul. Ja niisugune kellahelin on ka siinkandis siis saanud, nüüd ütleme igapäevaseks. Aga siin noh, eks ta võib olla täiesti selline järjepidevus või midagi sellist, nüüd väga eredat eelmise aasta kohta, mida nüüd too otse otse Eestile sellist nipet-näpet vaiksemaid asju, mis on siin tehtud kirikuhoonete juures, aga ikka niimoodi püüame sammhaaval edasi minna, et need vanad kirikuhooned kas nad kunagi päris valmis krik saavadki, aga jälle jupike siit jupike sealt, et niimoodi tavalise restaureerimise töö nendega käib. No palju räägitakse sellest eestlaste leigest usust, aga ometi me näeme. Ta on kogudusi, kus on tublid töötegijad, kus käib rahvast. Aasta vaimulikud Marko Tiitus ja René Reinson. Mis on teie arvates selle eestlase usklikkuse taga või, või kuidas seda siis nagu inimestes üles äratada? Tundub, et teil on see siiski õnnestunud. Võib-olla see leigus tähendab seda, et me püüame üldiselt oma elusse ja ka usuelus vältida niisugusi, äärmusi või, või fanatismi või võib-olla ka fundamentalismi selliseid väga väga skaala ühte või teist otsa ja, ja kuidagi tahaksime näha, et see religioossus ja usklikus oleks midagi, mis oleks loomulik elu, osa mis oleks ehe, mis haakuks mitte ainult suurte sõnade ja, ja vägevate palvekoosolekutega, vaid vaid meie igapäevase elu tegelikkusega ja sealt, et välja paistaks. Nii et ma arvan, et, et et kõige olulisem on ikkagi ise olla vaikselt veendunud ja, ja elada selles usus. Ja kui see saab koguduse liikmete jaoks loomulikuks, siis vaadatakse loomulikult nende peale ja ja vaadatakse positiivselt. Teine, mida noh, kindlasti peab arvestama tänases maailmas, et noh, see ei ole midagi uut öelduna institutsiooni, kiriku kui institutsiooni osatähtsus selles mõttes väheneb, et inimene ei pruugi ilmtingimata pidada vajalikuks olla ise koguduse liige, ristitud, leeritatud, aga see ei tähenda, et, et see vaimne sõnum ja samas ka kultuuriline teenimine, mida kirik teeb ükskõikseks, jätab, et seesama kellamängu näide meie puhul õpetaski seda, et on suur hulk inimesi, kes olemata valmis või olemata veel valmis tulema ja saama ristitud ja, ja käima iga pühapäev kirikus ja maksma kirikumaksu. Siiski on valmis koguduse ettevõtmisi toetama ja kirikut väärtustama, sest nähakse, et see on midagi, mis loob teatava stabiilsuse, turvatunde. Üle aegade. Ma lisaksin siit omalt poolt, nii ta oli jõudnud minu meelest nagu tundub paljude jaoks, et see peaks nagu jääma selliseks isiklikku sfääri, et see usu küsimus, et kui mõnes ühiskonnas on see just see ühine rõhutamine, meie kirik, teie kogudus, siis meil eestlaste hulgas nagu tihtipeale, et, et see jääks nagu igaveseks privaatotsuseks. Ja kui niimoodi rääkida inimestega omavahel mitmedki on, on niimoodi väga ütleme siis positiivselt meelestatud ja sa räägid aga just sellises avalikus ruumis nagu seda pigem peljatakse või ollakse ettevaatlikud. Ja, ja kui siin on ka tõesti selliseid ma toon näiteks hea näite ka, et käin vahel merel kala püüdmas, ütleks Melchiori kenasti, enne kui lähed merele, et vaata ikka üles sega, või jälle, et et kas see päev antakse või ei anta, et niisugust sellistest sügavatest südame mõtetes on paljud usklikud, austavad jumalat, aga just see väljendus vast eestlase puhul niisugune pigem varju jääb. Kas kiriku roll näiteks maapiirkonnas või, või ka väiksemas keskmise suurusega linnas on kuidagimoodi nagu olulisem või väljapaistvam võrreldes näiteks siin Tallinna või Tartuga kuigi Tartu on ka ikkagi väga kirikut, paistavad seal vägagi silma. No kui ma ütlen siit Saaremaa servalt, siis näiteks väga harv on aastast, kui ütleme mõni mattuvus näiteks, mida nüüd ei kutsuta, siis kirikuõpetajad seda läbi viima ka siis, kui inimene ei ole kogudusega seotud olnud, nagu peetakse loomulikuks, et oleks nagu õige see, et ta saaks kiriklikud, kristlikud maetud ja niimoodi ka mitmete muude elusündmuste puhul. Ma arvan küll, et selline loomulik osa on tal olemas kindlasti maa ühiskonnas. Mina ei ole olnud Tallinna koguduste õpetaja ja selles mõttes ei oskagi ehk võrrelda, aga ma arvan küll, et mida väiksem kogukond, seda rohkem tegelikult iga iga inimene ja iga kogukond seal sees silma paistab, mis tähendab, et kui ma olin ise Juuru koguduse õpetaja viis aastat ja tulin siis Viljandisse sealt edasi siis selgelt sain ma aru, et maakoguduses on lihtsam, võib-olla mitte lihtsam, aga sa kujuned kiiremini tundma tuks tegijaks, et noh, inimesi on lihtsalt vähem, et kes midagi üldse tahavad aktiivselt üheskoos ette võtta, kiiresti leiavad 11 üles, linnas ikkagi on väga palju rohkem inimesi, väga palju rohkem tegijaid, kas või kultuurikontserdielus, laste noortetöös, noh selleks, et midagi omalt poolt välja pakkuda, nii et see jõuaks inimesteni, et selle vastu hakatakse huvi tundma, kulub muidugi rohkem aega ja sidemete sõlmimist, aga teiselt poolt on kindlasti jälle võimalusi rohkem. Te mõlemad olete ka volikogude liikmed, et kuidas te seda enda jaoks olete mõtestanud, et on see siis kiriku esindamine või kristlaste esindamine või laiemalt soov ühiskonnaelus kaasa rääkida, et mis on teid pannud ka kohalikus poliitikas osalema? No minu meelest, kui ennem oli juttu ka, et võiks olla kirik ja usk, üks loomulik osa inimese elus, et niimoodi ei saa seda ka siis kogu paikkonna elust kuidagi kõrvale jätta, et, et see on loomulik, kui saab koos mõelda ja arutada. Ja loomulikult volikogus on ka sellist infot, mida planeerida, mida ette võtta, mismoodi, et kui saab juba selles planeerimise faasis ka kaasa rääkida, kaasa mõelda, et ma leian, et see on ses mõttes mõistlik. Ma olen teiega täiesti nõus, oli aeg, kus ma ka ise kõhklesin ja kahtlesin ja arvasin, et kas vaimulik Ulica sobib ja kas rollid väga ei segune. Aga kas ei hakka juhtuma nii, et siis ütleme teises seal opositsiooni liikmed nüüd enam sellepärast kirikusse ei tule, et vaimulik istub seal teise laua taga, aga minu enda kogemuses küll need hirmud on osutunud asjatuks. Loomulikult iga vaimulik ja inimene peab ise oma otsuse tegema, aga ma arvan küll, et kui me ise ei esinda kristlust ristiinimesi kogudusi kohalikus volikogus, siis noh, ei ole meil ka põhjust nagu pärast viriseda, et me oleme halvasti esindatud, nii et see on ikkagi võimalus sõlmida suhteid just nimelt ka rääkida kaasa kohaliku elu kujundamises laiemalt, sest kindlasti ei ole ükski vaimulik, ma arvan, ainult selle pärast volikogu liige, et saada nüüd see tegevustoetus oma kogudusele kätte, vaid et ikkagi see ruum, kus me ju elame, koguduse liikmed, kogukonna liikmed, Kristus ei tulnud ainult evangeeliumi kuulutama, vaid raviska tõbedest ja andis süüa. Et see õiglasema ja inimväärsema ühiskonna eest seismine nende vahenditega, mis meile on, on igati loomulik. Küll mina olen enda jaoks mõtestanud selle. Et loomulikult vaimulikuna. Mul ei ole ambitsiooni kuidagi teha mingit erakondlikku karjääri või, või hakata tõepoolest kui liiga sügavale parteipoliitikasse sisse minema, et siis võivad hakata seal tulema. Segavad asjaolud, aga, aga, ja rääkida kaasa kohaliku elu edendamises julgen ainult soovitada. Ma olen kuulnud ka sellist vahetegemist natukene, et kohalikul tasandil nagu võiks kandideerida ja ja ongi näha, et vaimulikud rohkem kandideerivad. Aga et riigikogu valimistel on see juba rohkem suurema küsimärgiga ettevõtmine. Mina kandideerisin ka viimastel Riigikogu valimistel. Eks muidugi need tasandid on, on täiesti erinevad ja ma arvan, siin hakkavad tulema juba puht praktilised asjad, et kui sa osutunudki valituks riigikokku, siis On ju selge, et et koguduse teenimine tuleb korraldada kuidagi teistmoodi ümber ja, ja loomulikult siis võivad hakata praktilised asjad segama, et kui ei saa kohapeal ristidega mata või, või vaimulikuga suhelda sellepärast et ta kohtub valijatega või on riigikogus ma arvan, et seal on pigemini siis siis juba need valikud, et kas peatada oma teenimine koguduses mingiks ajaks ja ja kindlasti tekib ja siis juba konkreetse inimese jaoks see niisugune identiteedi küsimus, võib-olla, et kumba ma siis rohkem olen, kas ma olen siis juba poliitikas, ma olen siis vaimulik. Nii et ma arvan, et seal on need valikud natukene tõsisemad, aga kodanikuna arvan mina küll, et meil võiks olla vaimulik Riigikogus. Just nimelt, et see esindatus oleks hõlmavam. Kui ma lisan nii palju, et enam kui paarikümne aasta eest pidasin ka nõuse vanema ametivennaga Burghardt Liibergiga, kes on juba siit ilmast olnud, tema võttis siis seda, et, et muidugi, et kohalikus elus kaasa lüüa, head aga kuskile erakonda kuulumine, et see juba muidugi olukorda muudab, et siis sa enam pole üksi või tuled nagu selle erakonna platvormiga rohkem seotud ja võib-olla see vabadus nagu mõnevõrra väheneb, et sellest nõuandest lähtus, mina, pole ühtegi erakonda kuulunud ja muidugi, et sellega seoses ka mingitel iste suuremat poliitikat pole ajanud, et et ma arvan küll, et selline sõltumatus on muidugi vaimuliku puhul kindlasti ka oluline, et sa nagu saad ikkagi mõelda oma südame ja ja mida siis jumala ütleb, et saime, kui ei tea mingisugusest programmist nagu oma esindamisel siis lähtuma. Mida oodatakse tänapäeva vaimulikult, no tuleb välja, et vaimulik peab olema päris hea majandaja, et kirikuelu edeneks kiriku remont oleks tehtud, tuleb välja, et tuleb osaleda ka kohalikus poliitikas, härra ja, rääkimata siis hingehoiust, tundub, et neid asju on päris palju, millega üks vaimulik peab hakkama saama. Toomas Paul on võrrelnud kümnevõistleja tiga või siis jah, rolliga vaimulikku tööd, et eks ta, eks ta tõesti niimoodi on. Mulle endale on tundunud, et võib-olla vaimulikuks olek lisaks otseselt sellele põhilisele, mida me, mida me teeme, sõna kuulutamine, sakramentide jagamine, sarnaneb natuke sihuke väikeettevõtja rollile, et sa ei saa eeldada seda, et kusagilt tuleb raha, keegi annab vahendit omavalitsuse või riigieelarvest ja sina siis lihtsalt vaikselt käid tööl ja tiksud vaid tuleb ära tunda, mis on hetkel vajalik, mis on võimalik hoida silmad-kõrvad lahti, sõlmida suhteid. Ja olla jah, võib-olla tõesti mõnes mõttes ka nutikas selleks, et et kogudus võiks nii-öelda ka lisaks vaimsele poolele tulla toime tõesti majanduslikus ja sotsiaalses mõttes. Aga loomulikult, et on siin, ma arvan, väljakutse meile kõigile ja ka mulle endale. Et need nii-öelda muud tegevused, organisatoorsed, tegevused, majanduslikud tegevused ei hakkaks kuidagi kuidagi lämmatama või või ära võtma seda aega, mis peaks kuluma mitte ainult inimestega suhtlemisele, vaid ka jumalaga, suhtlemisele. Ma olen siinkohal Markoga täiesti nõus, et muidugi esmalt ka seda oma jumalasuhet hoida on ju selline kena piiblisalm ka, et otsige esiti jumala riiki ja kõike muud antakse veel siis pealegi, et ikkagi see alus kaasvaimuliku jaoks peaks olema ikkagi tõesti see oma jumalasuhte hoidmine ja palve ja pühakirja lugemine ja ja muidugi, see peab olema ka esmane tema töös ja kui jumal siis õnnistab ja laseb korda minna vahel ka lausa sellisel imelisel viisil või nagu meile seletamatul viisil võivad ka mõned muud asjad kuidagi väga üllatavalt laheneda, aga see on siis juba ütleme ka ikka siis jumala arm ja kingitus sealjuures. Võimalikud on ka avaliku elu tegelased ja tuleb taluda kriitikat. Marko Tiitus. Ma ei saa jätta küsimata selles mõttes, et seoses presidendi laulatusega tuli ka päris palju kriitikanooli nii presidendi kui tema abikaasa kui ka kirikuõpetaja suunas. Mismoodi selle koormaga toime tulla? No, ega see päris üllatus ei olnud, eks Ma ju arvestasin, et tõenäoliselt mis tahes avaliku elu tegelaste isikliku elu sündmusi arvustatakse ja, ja kuna kirik on eriti eestlaste jaoks niisugune teema, et kui keegi seal asju ajab või oma talitusi viib, siis noh, on võimalik ju selle üle ka ironiseerida ühe või teise kandi pealt, et nii et no ütleme nõnda, et igal asjal on alati kaks poolt, et oli küll mul neid hetki tõesti, kus, kus mul olid ka rasked hetked ja ma mõtlesin, et kas siis kas siis peab olema nii kriitiline ja ütlen ka ausalt ja avameelselt, et nii raske on siis, kui sa sellist mõistmatust koged oma kiriku sees või oma ametivendade poolt. Ma ise arvan küll, et me võiksime, vaimulikud ikkagi vaikimisi usaldada üksteise tegemisi, pastoraalseid kogemusi, et kui keegi otsustab ühe või teise talituse läbi viia, siis ta ei tee seda uisapäisa või lihtsalt sellepärast korra Delfi TV-s oma nägu näidata vaid, vaid see on läbikaalutletud otsus. Aga samas nagu ikka, ma sain ka väga ja väga palju toetavaid sõnu ka samamoodi ametivendade poolt, et ja ma arvan, et igaüks, kes ka sellesse ametisse on astunud kui vaimuliku amet, siis ta teab, et lõpuks ta vastutab, olles ametivande andnud. Ta oma kiriklike ülemate. Aga viimselt jumala ees, et ma ei, ma ei saagi tahta ega eeldada, et iga otsus, iga samm, mis ma astun noh, peab olema kõikidele üheselt mõistetav või, või, või teenima ära mingit tohutu populaarsuse. Ma tegin seda ka presidendi laulatusel, milleks ma olin kutsutud ja seatud. René Reinsalu, mis on katsumused või väljakutsed selles ametis? Noh, eks on ju mitmesuguseid olukordi, et, et kui, nagu asi läheb, sellist normaalset lihtsat rada, aga, aga ma ütlen isiklikus plaanis, et kahtlemata ütleme näiteks, kui on vaja minna lapsematusele, et, et sellised on ju emotsionaalselt rasked rasked hetked, mis tuleb teha. Õnneks niisuguseid väga suuri, selliseid avalikke probleeme nagu siin Marko just nimetas, et siin Saaremaa serval ei ole, ei ole nagu sellist kogemust olnud, aga, aga ma saan sellest nagu väga hästi aru. Iga olukorra ees on tõesti see võimalikult selge pildi mõistmine, öeldakse, et lihtne on ju hukka mõista ja kerge on mõista, et, et ikka kui sa ja me ei tea, mis kaasinimene mõtleb, et, et ka selliste keerukamate olukordade ees, et püüa ta siis selgusele jõuda oma südames kaasinimestega rääkides palves jumala ees. Ja kui sa oled oma jaoks selle vastuse leidnud, et siis Kuidas teile tundub, et kas vaimulikke tunnustatakse piisavalt, et see praegu aasta vaimuliku valimine, nimetamine ja, ja sellise väikese preemiareisipakkumine mulle tundub, et see on väga oluline, et tegelikult vaimulikud vajaksid sellist tähelepanu ja tunnustamist ja võib-olla isegi rohkem kui kord aastas. No kui mina siitpoolt alustan, siis mina ütlen küll, et olen sellist, et head sooja suhtumist kogenud siin omakandi inimeste koguduse liikmete poolt mitmete aastate jooksul, et ütle, et nagu oleks nagu seda vähe olnud, et minu meelest on seda olnud piisavalt. Et et aga, aga muidugi selline ametivendade-õdede-poolne selline poolehoid, nagu seal konverentsil osaks sai, see muidugi jällegi teistmoodi niisugune teeb südame soojaks. Et, et muidugi seda on elus olnud küll, aga eks ikka teeb rõõmu, kui, kui niimoodi midagi hästi läheb. Loomulikult, mis puudutab seda aasta vaimuliku tiitlit ja, ja sellega kaasnevat võimalust minna ennast vaimulikult laadima, minna palverännakule ja kindlasti on see väga hea võimalus ja ma olen selle eest tänulik ja olen liigutatud, et minu praostkonna vaimulikud mind esitasid sellele autasule. Jaa, jaa, hulk ametivendi leidis, et minu töö on usaldust ja tunnustust väärt. Aga samas ma ikkagi kogem küll ka oma igapäevases vaimuliku töös tuge inimeste käest, kellega ma kukub. Ta on ikka saanud tagasisidet, ka positiivset tagasisidet, küll ka matuste või laulatustalituste järel väga oluline kaastöölised, koguduse juhatus, ma arvan, et ikkagi mõistaks, kui vaimuliku elus on ka probleemid ja et oleksid tagatud, ütleme noh, töötasu ja, ja elamistingimustega seonduvad asjad. Minul on selles suhtes hästi, jumal on, on, on õnnistanud, et ma ei. Ma ei saa kurta ja pigemini küsin enda käest, et võib-olla ma ise peaksin vahel rohkem tunnustama ja tänama teisi. Ma küsin lühidalt veel ka vaimulike eeskujude kohta. Kui teil oleks võimalik nimetada keegi, noh, ma ei tea, kas aasta vaimulikuks või siis üleüldse selleks vaimulikuks, kes on see kõige suurem eeskuju, siis kelle poole te vaatate? No kui mõelda kaugemasse minevikku, siis mina küll esimesena tooksin professor Evald saagi, et ta on ka juba aastaid läinud aastate eest juba koju, jumala juurde, aga, aga selline tohutu avatud silmaringi hea suhtlemine, soe hoiak, mõistev käitumine, kui me olime, noored üliõpilased minu meelest ääretult suur niisugune julgustaja, kes on olnud paljude jaoks, aga siitsamast kõrvalt ka muidugi oma isa selle kõrval ma olen sirgunud, kasvanud ja, ja niimoodi vähehaaval saanud ka seda praktilist tööd kogeda ja harjutada ja üle võtta. Ja muidugi on neid rohkesti veel, keda siin võiks tuua esile. Evald Saag on olnud ka minu õpetaja ja teatud eluperioodil olin päris päris sage külaline tema juures, niiet et ka mees, keda ma kindlasti pean oma eeskujuks ja õpetajaks. Teisena doktor Toomas Paul, kes on mind ristinud ja leeritanud ja kes dioloogina mind on vast kõige rohkem mõjutanud tähendab praegugi, aga selliste suurte õpetajate ja vanade tarkade meeste kõrval ma kogen järjest rohkem, et et väga paljudelt oma oma ametivendadele ja õdedele on midagi pidaja, milleski ei tee endale eeskujuks seada, kasvõi kui ma olen siin täna meie vestluses kuulanud Renee sind siis mitu sellist äratundmishetki on, et tasuks sinust eeskujuga. Tore aitäh teile. Aasta vaimulikud Marko Tiitus, Viljandi Jaani koguduse vaimulik ja Renee Reinso Saaremaal, Kihelkonna, Kärla ja Mustla koguduse õpetaja. Palju õnne selle tiitli pälvimise puhul, aitäh. Suur aitäh. Tänaseks ongi kõik, saate pani kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse, kui jumal lubab ja me elame kõike head.