Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Lõppenud nädalal allkirjastati Eesti Evangeelse luterliku kiriku ja anglikaani kiriku Rochesteri piiskopkonna vahel hea tahte avaldus. Tegelikult ulatuvad Eesti kiriku sõprussuhted Rochesteri piiskopkonna ka juba paarikümne aasta taha. Aga ametlikult vormistati koostöö alles teisipäeval Eestis vaimulike konverentsil. Ühiselt lubatakse muuhulgas õppida tundma üksteise ajalugu ja traditsioone ning seda eesmärki kannab ka meie tänane intervjuu Rochesteri piiskopi Jemslang staffiga. Kuidas iseloomustab inglise kiriku Rochesteri piiskop teemslanstev, Eesti anglikaani kiriku vahelisi suhteid? Aastatepikkune sõprus jõudis uude arengujärku seoses Porvoo ühisavalduse allkirjastamisega 90.-te keskel mis liidab Baltikumi ja Skandinaavia luterlik kirikuid ning briti saarte anglikaani kirikuid. Nii said mitmed anglikaani kiriku piiskopkonnad endale sõprus kirikut Baltikumis ja Skandinaavias ning arenes ka Eesti kiriku ja Rochesteri piiskopkonna, sab. Milline on selle sõpruse ja koostöö praktiline külg, mida tehakse? Koostööd tehakse vaimulikke väljaõppe valdkonnas, jagades kogemusi ja uurimismaterjale. Koostöö on ka üksikkoguduste vahel. Inimestel tekib võimalus kohtuda koos palvetada, mõista erinevusi ja sarnasusi luterlikku ja anglikaani traditsiooni vahel. Anglikaani kiriku jaoks on sõprus Eestiga oluline, sest ajalugu tuur on siin teistsugune. Meie oleme kogenud asju, mida nemad ei ole ja see paneb neid ka oma kogemustesse teisiti suhtuma. Tallinnas muide, tegutseb ka inglisekeelne kogudus, mis küll kuulub luteri kiriku koosseisu, aga kus jumalateenistust peetakse anglikaani korra järgi Tallinna pühavaimu kirikus. Anglikaani jumalateenistused luteri kirikus on võimalikud seepärast, et vastastikku tunnustatakse üksteise ameteid. Eetiliselt võiks Luteri õpetaja olla preestriks Inglismaal ja vastupidi, kui keelt osatakse. Ka jumalateenistuse ülesehitus on sarnane Eestis on võib-olla tugevam koorimuusikatraditsioon. Kui Rochesteri piiskopkonna sõprussuhted Aafrika kirikutega tähendavad tihtipeale rahalise abi andmist tuge kirikute ehitamisel siis Eesti puhul on sõprussuhetele näol tegemist palve osadusega, üksteisemõistmise ja teineteiselt õppimisega. Mis on kristlike kirikute roll 21. sajandil meie kultuuris. Nii anglikaani kirik Inglismaal kui ka luterlik kirik Eestis on rahvuskirikud, millel on oma kindel suhe ühiskonnaga kultuuriga ning seetõttu on teineteiselt õppimine väga tähtis. Kas anglikaani ja luteri kirikute vahel on ka suuremaid bioloogilisi vaidlusküsimusi? Suuremaid vaidlusküsimusi Eesti luteri kiriku ja inglise kiriku vahele. Erinevalt saksa luterlikes kirikutes, kes ei kuulu Porvoo ühendusse ja kus piiskopi ametit mõistetakse erinevalt Skandinaavia ja Balti luterlastel on katkematu piiskoppide ajalugu ja kirikud on osa samast ajaloost. Mõistagi luteri kirikus pööratakse rohkem tähelepanu luterlikule identiteedile ja Martin Lutheri õpetustele. Aga piibliteaduses, Taal teoloogias, vaimsuses, palves ja missionis tegeletakse samade küsimustega. Eelmisel nädalal oli rahvusvahelise meedia tähelepanu all anglikaani osaduse piiskoppide kohtumise otsus nii-öelda karistada USA piskopaalsed kirikut ja peatada nende osalemine anglikaani ühenduses. Mis toimub anglikaani kiriku osaduses, siis praegu? Rochesteri piiskop Champs Läns ta ütles, et jutu osadusest peatamisest, mida meedias on räägitud, on tõenäoliselt ülepaisutatud. USA piskopaalid on jäetud kõrvale teatud aruteludest ja nad ei esinda anglikaani osadust enam näiteks komeenilisest dialoogis. Sest Ameerika episkopaalne kirik on muutnud abielu doktriini. Sellest on küll räägitud palju, aga USA anglikaani on päris ametlikult abielu mõistet muutnud, nii et see hõlmab ka samast soost partnereid. Nad on seega astunud sammu, mida teised anglikaani kirikud või piiskopkonnad pole teinud. See aga ei tähenda, et USA episkopaal kiriku esindajad ei saaks osaleda kohtumistel. Nende vaimulikud võivad teenida ka Inglise kirikus. Nii et selles mõttes ei ole osadust peatatud. Nad ei osale lihtsalt teatud kõnelustel. Aga mis selle sanktsiooni mõte on? Selle otsuse eesmärgiks on säilitada ühtsust anglikaani kirikute vahel üle maailma. Anglikaani kirik sarnaneb pigem luteri kirikule kui katoliku kirikule selles mõttes, et rahvuskirikud on autonoomsed ise valitsevad ja puudub keskvõim. Kui osadus tahab koos püsida, siis saab seda teha vastastikuste suhete austuse ja kokkulepete baasil. USA episkopaal kirik astus rajalt kõrvale ja sanktsioonid on selle sammu tulemus. See ei kõrvalda vaidlusküsimusi arutelu homoseksuaalsusele. Samasooliste suhete ja abieluga üle jätkub ja ka Inglismaal muutub see üha tavalisemaks. Samas kui Aafrikas on maid, kus suhted samast soost inimeste vahel on illegaalsed. Üheks anglikaani ühenduse väljakutseks ongi, kuidas säilitada osadust tegutsedes samas väga erinevates kultuurides. Selles mõttes on anglikaani luterlastega samas olukorras. Küsisin Rochesteri piiskop Belt, kas sarnane karistus võib ühel hetkel puudutada ka inglise kirikut ennast? Teoreetiliselt võib Inglise kirik samuti jääda anglikaani ühenduses hääleõiguseta. Hetkel ei ole inglise kirik siiski abielu mõistet võtnud ja kirik ei vii läbi samasooliste paaride laulatusi. Aga arutelud kirikus käivad. Järgmisel kahel aastal arutletakse nende teemade üle kirikukogul ja sõltuvalt sellest, kuidas need diskussioonid arenevad jälgivad anglikaani osaduse liikmed väga hoolikalt, mida inglise kirik teeb ja mis suunas liigub. Teine tuline teema on Euroopa põgenikekriis. Millisel positsioonil on Inglise kirik, kas selles valdkonnas tegutsetakse? Inglise kirik on põgenike küsimuses huvitaval positsioonil. Valitsus on otsustanud piirata põgenike vastuvõtu ja see on sisepoliitikas väga kuum teema. See küsimus on ka valitsuse soovi taga rääkida läbi suhteid Euroopa Liiduga ning järgmiste üldvalimiste ajal tõuseb see tõenäoliselt suureks poliitiliseks küsimuseks. Mis puudutab kirikut, siis kirik püüab mõjutada valitsust, olema suuremeelsem ja võtma vastu suuremat hulka põgenikke. Kirik ise on aidanud põgenike ümberpaigutamisel kristlased külastavad Kaley põgenikelaagrit. Rochesteri piiskopkond on andnud aineri staabitelk toitu, riietust Cale'i elanikele. See on Suurbritannias väga tundlik poliitiline küsimus, aga kirikud on suuresti sellel poolel, et pakkuda pastoraal nõustamist, abi ja julgustada olema suuremeelsemad. Suurbritannial on pik põgenike vastuvõtmise ajalugu. Enne teist maailmasõda võeti vastu palju põgenikke Saksamaalt, eeskätt juudi põgenikke aga samuti poolakaid ja eestlasi, kes läksid Suurbritanniasse elama eri aegadel. See, mis ütleb, et Inglismaal on tugev traditsioon, võtta vastu inimesi, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Praegune põgenikelaine samast erinev, sest nende inimeste hulgas on palju islamiusulisi, aga samuti palju süüria kristlasi. Rochesteri piiskop ütleb, et nad tahavad Nende maa, oleks avatud ja külalislahke kuid nõustub ka sellega, et põgenikepiirarv on vajalik. Ometi võiks see piirarv olla veidi suurem kui valitsuse väljapakutu. Mida arvata Euroopa kristlikust identiteedist tänapäeval on see hääbumas. Teame ka, et Euroopa kirikud kaotavad liikmeid, nii ka inglise kirik ja kirikud. Aafrikas kasvavad. Anglikaani kirik kaotab liikmeid teatud piirkondades samas Londonis kirik kasvab ja seda ennekõike sisserännanud kristlaste tõttu Lääne-Aafrikast, eriti Nigeeriast, Ghanas, Sierral joonest. Anglikaani kirik muutub etniliselt järjest mitmekesisemaks. Rochesteri piiskopkonnas on näiteks paarkümmend vaimulikku lähevad vähemusrahvuste hulgast olles pärit näiteks Indiast, Aafrikast, Kariibidelt eri paigust üle maailma ja sellest samas juba norm. Liikmete arv väheneb aga väikestes kogukondades ja maapiirkondades kus tuleb mõelda, mida teha kallite hoonetega, mida on kulukas ülal pidada. Uut hoogu on andnud juurde sotsiaalprojektid, Toidupank, surijate nõustamine, haridus, töö töökoolides. Seega üldpilt on huvitav. Pühapäevaste kirikuskäijate hulk väheneb aga kohalikes kogukondades. Kirik roll suureneb, eriti selles osas, kuidas aidata vaeseid, kodutuid, elamispinnaga raskustes olevaid inimesi, surmaga silmitsi lähemaid inimesi ja neid, kes põevad dementsust. Rochesteri piiskopkonnal on käsil nimelt uus projekt õpetades kogudusi tegelema identsuse all kannatavate inimestega ja see on ühiskonnas üha sageneb probleem. Kas võiks siis öelda, et Rootsi piiskop ei karda Euroopa kristliku identiteedi hääbumist? Mõtterfeidof jur, pluusingits Christian. Teemslang Steffi sõnul on Inglismaa erinev muust Euroopast. Saarena on see vähem puudutatud rahvaste rändest. Jutt teiste identiteetide, näiteks islami identiteedi alla uppumisest on üles puhutud. Ainult kolm protsenti Suurbritannia rahvastikust on moslemid. Kuigi lehte lugedes ja rahvaküsitlusi jälgides võiks arvata, et see on 10 20 protsenti. Tegelikult on vaid kolm protsenti. Inglismaal on ka probleeme näiteks noorte radikaliseeru pakkumine koolides ja sellega nüüd tegeletaksegi. Samas on Inglismaal pikaajaline traditsioon suhtuda sisserännanute sõbralikult ja sulandada nad ühiskonda. Kas tänapäeval peaks pöörama kristluse ja islami dialoogile rohkem tähelepanu? Inglismaal on kristlased 30 40 aastat juba pidanud dialoogi moslemi kogukonnaga. Üheks väljakutseks on muidugi see, et pole olemas mingit kindlat moslemikogukonda, nii nagu kristlikke kirikuid on mitmesuguseid, on minevaid islamiharusid on suhteliselt lihtsam arendada kui teistega. Inglismaal muide, piiskopid esindatud ka parlamendis, lordide kojas ning moslemid suhtuvad sellesse väga toetavalt, näevad anglikaani kirikut kui kogu usukogukonna esindajat Parlamendis. Aastate jooksul on kujunenud välja tugev usaldus eri kogukondade vahel ja osa vaimulikke on Inglismaal head eksperdid religioonide vahelises dialoogis. Alati saaks teha rohkem ja praegu peaks tegelema noorema moslemipõlvkonnaga, et jätkata nendega samasugust dialoogi, nagu on peetud nende vanemate põlvkonnaga. Tõsi, piiskopid, Parlamendis on meie jaoks üsna kummaline pilt. Eestis oleks see võimalik vaid juhul, kui piiskop kogub rahvalt piisavalt hääli. Milline on kiriku esindajate roll parlamendis? Rochesteri piiskop James släng Steph rääkis loo sellest, kuidas maailmas on vaid kaks riiki, kus usujuhid istuvad parlamendis oma õiguse poolest. Inglismaa ja Iraan. Võib-olla see kõneleb millestki. Aga piiskopid on olnud osa inglise parlamendist ammusest ajast ja see traditsioon on jätkunud. Piiskopid istuvad lordide kojas ülemkojas, millel on rohkem ülevaataja roll. Neid seadusi, mida ülemkoda saab vetostada, on vähe. Küll aga saab teha parandusettepanekuid. Ühel päeval võidakse muidugi ülemkoda muuta ja piiskopid ei pruugi seal enam istuda, aga seni püüavad nad võta asja tõsiselt. Chamslank Stefan, seega lisaks Rochesteri piiskopiametile veel ka vanglate piiskop Suurbritannias ja ta huvitub kriminaalõiguse küsimustest. Tema kolleegid tegelevad näiteks tervise küsimustega ja haridusküsimustega. Parlamendis püüavad nad hoiduda parteipoliitilisest lähenemisest, nii nagu seda on teinud ka akadeemikud ja kohtunikud. Piiskopid püüavad esindada seda lähenemisnurka, mis on juurdunud kogukondades üle Inglismaa millel on loodetavasti tugev eetiline reaalne alus ja mis teenib ühiskonna laiemaid huve. Millel on Rochesteri piiskopi järgmine visiit, Eestisse on see juba planeeritud. Tõenäoliselt on järgmine hoopis Eesti kiriku esindaja külaskäik Rochesteri kus seatakse ametisse uus abipiiskop. Eesti kiriku ja Rochesteri piiskopkonna hea tahteavalduse üks punkte puudutaski vastastikuseid külastusi olulistel tähtpäevadel et väljendada läbi ühtsust. Tõenäoliselt tuleb Tseemslank staffi Eestisse aasta pärast või nii aga siis juba loodetavasti suvel. Sest lumine Tallinn on küll imeilus, kuid pärast kolmandat talvist külastust oleks aeg näha ka veidi teistsugust Eestit. Inglise kiriku Rochesteri piiskopkonna piiskopi släng, staffiga vestles saatejuht Meelis Süld. Tänaseks ongi kõik. Kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse, kui jumal lubab. Jame, elame kõike head.