Inglise keelest tõlgitud tekste toimetada, seal on märganud, et sageli vähemalt plastikud aeg masinlikult eestindatud plastikaatkotiks. Vale see ju ei ole, aga kõlab kuidagi kohmakalt ja vanamoodsalt, nõukaaegset. Lastikaatkot oligi harjumuslikuks sõna 1900 seitsmekümnendatel. Päeval on lihtsam ja loomulikum öelda kilekott. Just seda päevast ja põhjusega paljukirutud tarbesed inglise plastikaeg ja ka eesti plastikaatkot ju tähendavadki. Olen märganud, kui jutt jõuab polümeersete tehismaterjalidele, läks, et SÕNA plastmass lühivormina eelistatakse pahatihti sõna plastik, mitte plast. Näiteks selle asemel, et öelda plastkelk ja plastämber öeldakse plastikkelk ja plastikämber. Veider küll, kui tihti eelistatakse roomakaid sõnu lihtsamatele, selgematele ja et inglise lastelise plastiku kasutamist plastmass ehk plasti tähenduses. Ta on ikka õigekeelsussõnaraamat. Raamatut 1999. ja 2006. aastaväljaannetes leitakse koguni, et plastik sobib kasutada ainult ühes plastsuusatähenduses. Näiteks võistlusplastikud. Üks plastiteemaline õiendus veel eesti keeles ja nagu ikka vahtplast, mitte penoplast, mis on toores laensõnast penoplast. Muuseas, sõna plass tuleb kreeka sõnast plastikas, mis tähendab poolitavat vormitavat päritolu on sõnadel plastikaat. Plastikplastmassplastiline paradoks on see, et vahel ei ole plastist asjast sugugi plastilised, purunevad paigutamisel kergesti. Ja vastupidi, ka asjad, mis ei ole plastist, võivad siiski olla plastilised kas või sõnades painutada. Venita kuidas tahad, aga katki ei lähe.