Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on pühapäeva, kuuenda märtsi Päevakaja. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Eestit esindab mais Stockholmis peetaval Eurovisiooni lauluvõistlusel Jüri Pootsmann lauluga Play Kreekas. Valitsus kavatseb homsel Euroopa Liidu tippkohtumisel taotleda riigi pinnal lõksus olevate põgenike viivitamatut ümberpaigutamist ja sanktsioonide kehtestamist liikmesriikidele, kes ei järgi ühisotsuseid, teatas peaminister Alexis Tsipras. Kreeka piirile, Makedoonia Kaido meieni piiripunkti lähedal on laagrisse jäänud umbes 13000 migranti. Eestis on tööjõupuuduse tõttu suurenenud vajadus tuua töötajaid sisse välismaalt. Töötukassa arvates võiks seadused nii tööandjatele kui sisserännanud tööotsijatele olla leebemad. Eesti keele instituut on valmis saanud murdesõnastike sarjas järjekordse raamatuga. Sedapuhku on kaante vahele saanud idamurderaamat. Pooltes Euroopa riikides, kaasa arvatud Eestis, ei ole tolmeldamist vajavate kultuuride tolmeldamiseks piisavalt mesilasi. Ja ilm on öösel pilves, kohati udune ning mitmel pool sajab lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Tavaline ilm on ka homme päeval, kuid õhutemperatuur tõuseb pluss kahe kuni pluss viie kraadini. Kõigest lähemalt eile hilisõhtul selgus Eesti laulu võitja. Aastal 2016 Eesti laulu võitja on. Loob lei autoreid on Vallo Kikas, Stig Rästa ja Fred Krieger. Jüri Pootsmann esindab selle lauluga Eestit kevadel Stockholmis Eurovisiooni lauluvõistlusel. Eesti laulu võitja ütles Vikerhommikule, et on Eurovisiooni lauluvõistlust varem jälginud ja ootab võimalust ise seal üles astuda. Eks ma ikka vaatasin samamoodi nagu teisi muusikasaateid perega loomulikult sõpradega. Alati käis selline mõte peas, et mis oleks, kui, mis tunne see oleks, et seal olla. Ja eks ma siis nüüd saan teada varsti, aga see on natukene hirmutav, aga ma ootan, tahan seal olla juba kindlasti, ma annan endast maksimumi. Jätkame tõsisematel teemadel. Kreeka valitsus kavatseb homsel Euroopa Liidu tippkohtumisel taotleda riigi pinnal lõksus olevate põgenike viivitamatut ümberpaigutamist ja sanktsioonide kehtestamist liikmesriikidele kes ei järgi ühisotsuseid. Kas peaminister Alexis Tsipras. Saksa kantsler Angela Merkel ütles täna, et Kreeka peaks välgukiirusel parandama põgenike majutustingimusi kuid riik vajab Euroopa Liidult rohkem abi. Kreeka piirile. Makedoonia kai domeeni piiripunkti lähedale on laagrisse jäänud umbes 13000 migranti. Laager oli algselt mõeldud 1500-le, enamus ööbib telkides. Euroopa põgenikeagentuuri teatel kehtestas Makedoonia uued piirangud. Piiril saadetakse tagasi kõik, kes on saabunud linnadest, mida Makedoonia ei loe. Sõjapiirkonda kuuluvateks. Näiteks ei ole viimase ööpäeva jooksul vastu võetud ühtegi Damaskusest või Bagdadist saabunud põgenikku räägib põgenikealal, kes on pärit libist Süüriast. Kõik siin on närvilised, lootusetud, ilma rahata, näljased haiged, mitte ainult mina, aga kõik inimesed siin, mida on meil teha? Mulle tundub, et meist ei hooli mitte keegi, olen siin olnud 10 päeva ja keegi ei hooli meist. Siin on nii palju väga haigeid lapsi ja keegi ei hooli nii palju vanu mehi, kes on suremas ja keegi ei hooli, mida saame me teha? Küsis alal. Nüüd aga räägib Damaskusest Süüriast põgeniku samm, Jacalgeda Makedoonia riik ei lubanud. Kõigil, kel on damaskuse isikutunnistus, ei lubata piiri ületada sellepärast et Makedoonia valitsuse teatel on Damaskus turvaline. Aga siin on inimesi nagu mina, kes on damaskuse Jermuki laagrist ja seal ei ole turvaline. Seal on islamiriik Vaba Süüria armee ja palju muud. Me ei saa aru, miks Makedoonia niimoodi otsustas, ütles jaka alla. Euroopa põgenikeagentuur hoiatas eelmisel nädalal, et tuhandete põgenike kogunemine Kreeka põhjapiirile päädib humanitaarkriisiga. Tagasi Eestisse töötukassa arvates tuleks riigil leevendada nõudmisi tööandjatele ja sisserännanud tööotsijatele. Kärt Kelder lugu. Tööjõu vananemise vähenemise tõttu on suurenenud vajadus tuua välismaalt Eestisse nii eksperte kui ka odav tööjõudu sisserännanud inimeste rakendamist. Eesti tööturul raskendavad aga jäigad seadused. Välismaalasi koheldakse tööle aitamisel Eesti töötukassa juhi Meelis Paveli sõnul võrdselt Eesti kodanikega. Samas kehtib neile rohkem nõudeid. No ma arvan, et esimese asjana kindlasti võiks kaaluda selle 1,24 palgakoefitsiendi ülevaatamist lihtsamate tööde puhul, teiseks võiks kaaluda keelenõude üle vaata mis siin võiks olla rohkem paindlik ja anda inimestele võimalus asuda tööle, millega nad saavad hakkama ja siis selle käigus ka teeledas omandada. Kolmandaks võiks kaaluda ka, kas see periood, mis täna kehtib näiteks pagulastele, kus nad ei saagi tööd otsida, on õigustatud, sest kuus kuud on tegelikult piisavalt pikk aeg, et jõude eluga ära harjuda. Hetkel valitseb tööjõupuudus Paveli ütluste kohaselt eelkõige kaubandussektoris, näiteks otsib Eesti suurim kaubanduskett Coop kaheksat töötajat. Ettevõtte turundusjuht Andres Lember ütles, et kuigi ametisse pürgijatele nõutakse keeleoskust, on Coopi kauplustes tehtud erandeid. Müügipersonalile või teenindajatele, kes otseselt klienditeenindusega kokku puutunud, nendele kehtivad need keelenõuded ja meie suures organisatsioonis on ka selliseid välismaalasi, eks Tallinna piiril laagri maksimarketis on pagarikojas, küpsetab saiakesi, pitsasid üks tumedama nahavärviga noorhärra ja saab seal väga hästi hakkama ja on, on väga rõõmsameelne. Kuigi Coop ei ole pidanud Lemberi teadmisel palgakoefitsienti rakendama, ütles Paavel, et nii mõnegi valdkonna ettevõtete juhid peavad seda liiga kõrgeks. Siseminister Hanno Pevkur on varem kommenteerinud, et tööandjatega on juba räägitud seaduse muutmisest, mille tulemusel hakkaks koefitsient kehtima sektoripõhiselt. Eestis räägitakse paikkonnast sõltuvalt erinevalt. Eesti keele instituut on võtnud ette erinevate piirkondlike murrete sõnastike koostamise. Täiendatud kujul ilmus nüüd idamurdesõnastik ja Mirko ojakivi räägib lähemalt. Idamurre kuulub põhjaeesti murderühma ja seda on räägitud Peipsi läänekaldal. Arvatavasti oli idamurde algkujuks läänemeresoomlaste hõimukeel, millest kujunesid ka kirdemurre ja vadja keel. Idamurdest räägib Eesti keele Instituudi murdeuurija Jüri Viikberg. Idamurre on kindlasti üks põhjaeesti murdeid, mis oma olemuselt kuulub põhjaeesti keelega kokku, aga ta on täiesti eriline selles mõttes, et tema mõjutajateks on arvatud olevat näiteks vadjalaste siia rännet. Seal on kindlasti ka mõningaid vene mõjutusi, võib-olla, aga Ta on selline väga omapärane, mida, mida mujal ei, ei leidu. Idamurdetuumalaks on ajalooline Kodavere kihelkond, lisaks kõneldi seda Iisaku, Torma, Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ning Äksi kihelkonna aladel, mis muudab idamurde eriliseks. Taas Jüri Viikberg. Kodavererahvas ise on oma keele üle väga uhke ja nad ise ütlevad nii. Me tegin oneziie kõige Pustam, eesti keel ei ole ühtegi käänet, igav, jännet sideme. Meie keel on see kõige puhtam eesti keel, milles ei ole ühtegi käänetega väänet sees. Ta on nii lihtne, armas ja arusaadav. Ja võib-olla mõned murdejooned tulid siit juba välja. Siin ei istuta ega astuta, siin tuleb issi või asju. Siin on hästi palju õõd võrreldes muude aladega. Hõravas jõudis üle õdra põllu, peremees, õhjad õlal, õrraval järele. Et nii palju on siis sõitsid naabritele kosta olnud, et seal muutunud üheks nagu selliseks märgusõnaks sinul, Kõda vere siin on Tõrma, siin on õmedu, see ulatub ka kohanimedes. Pida murdesõnastiku koostas 1994. aastal Valdek Pall. Seda sõnastikku täiendas ja toimetas Tartu Ülikooli teadur, emeriitdotsent Ellen Niit. Kuid miks Eesti keele instituut murdesõnastike koostamise üldse ette võtnud, räägib instituudi direktor Tõnu Tender. Igale jõule on ka vastasjõud. Kui praegu on märksõnaks üle ilmastumine kasutatakse õpitakse valdavalt suure kasutajaskonnaga keeli, inglise keelt, hispaania keelt, araabia keelt ja nii edasi, siis üle ilmastuse vastukaaluks on tekkinud paikkonna väikse kohakese väärtustamine või kohalike keelte väärtustamine. Murdekeelte väärtustamine. Väikeste murdesõnastike sarjas ilmub sel aastal järgmisena Kihnu sõnaraamat. Mirko Ojakivi Tartu. Eestis nagu ka pooltes Euroopa riikides on meemesilaste kui tähtsate tolmeldajate nappus. Seetõttu kannatab ka paljude kultuurtaimede saagikus. Reene Leas jätkab. Tolmeldajate sõltub 90 protsenti maailmaõistaimede liikidest. Kaks aastat tagasi Inglismaal läbiviidud uurimuse tulemused näitasid, et pooltes Euroopa riikides, kaasa arvatud Eestis ei ole piisavalt meemesilasi tolmeldada kõiki tolmeldamist vajavaid kultuure. Kuna ka looduslike tolmeldajate olukord pole kiita, siis oleks Eestis vaja rohkem meemesilasi, räägib tark Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm. Et on palju kultuure, mis vajavad tolmeldajaid täiesti kriitiliselt, et kui ei ole tolmeldajaid või ei, kui ei ole piisavalt tolmeldajaid, siis ei tulebki toodangut näiteks kuhu tal või siis paljudel aed. Lilled on näiteks, et see on küll tõsi, et tolmeldajate vähesus kingib ka toodangu vahetada. Kindlasti Eesti põllumajandus võidaks sellest palju. Kui Eestis aga oluliselt rohkem mesinike mesitarusid, mesi mesilasperesid. Kui loomulik meemesilaste suremus on 10 protsenti, siis mõnel aastal võib keskkonnatingimuste suhtes tundlike mesilaste suremus ulatuda kõrgemale. Sellist tendentsi on märgata juba uue aastatuhande algusest aastatel 2012 kuni 2014. Seitsmeteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis läbi viidud mesilaste terviseuuringust selgus, et eriti märgatav oli kasv aastatel 2013 räägib Arvi Raie. Veterinaar- ja toiduametist. Suremus Eestis oli 23 protsenti see tähendab kõikides talvitunud peredest 23 protsenti hukkus Talvi talvitumise järgi. Ja näiteks näitena näiteks Soomes oli 23,7 protsenti, Inglismaal oli 29 protsenti, Belgias 32 protsenti, nii et kogu see tendents oli näha, et see oli üle Euroopa kõrge. Üks tolmeldajate suremuse põhjus on taimekaitsevahendite intensiivne kasutamine Aveliina Helmi sõnul on pestitsiidide kasutamise vähendamine andnud häid tulemusi, kuid kahjuks pole Eestis olukord selle koha peal sugugi roosiline. Kui üldiselt Euroopas on need tolmandajatele väga kahjulikuks peetud neonikotiin hoida, mis on siis üks selline insektitsiidide tüüp on keelustatud just nende väga kahjuliku mõju tõttu tolmandajatele, kaasa arvatud mesilastele lisan tüki monumente survel osaliselt nende kasutamine taas lubatud, mis on tegelikult väga lühinägelik ja eriti arvestades tolmandamis teinud üldiselt väga ütleme kehva olukorda üle Euroopa ja tegelikult ka Eestis. Türi vallas Kirnas võisteldi kiiruse, hobuse ree ette rakendamises ja seda tehti nii nagu vanasti. Kirna talli, hobusekasvataja ja ratsutamistreener Maie Kukk rääkis Olev Gengile, et võistlusi peetakse teist aastat, kuid huvi hobuse rakendamise kunsti omandamise vastu aina kasvab ja seda eriti noorte hulgas. Tänane noorim võistleja oli näiteks 14 aastane Maie Kukk. Sellepärast me korraldamegi tuletada meelde ja meie oleme juba vanema põlvkonna inimesed, kellel praegult on nagu just see võimalus neid noori lapsi õpetada ja nagu näete, on, tänasin Andrus Kallaste oma pojaga, siis on minul tallist mitu noort last, siis meil on tulnud ju vanemad Ta hobusekasvatajad isegi Võrumaalt, Viljandimaalt, Pärnumaal, ja kuna suvel on hästi palju rakendivõistlusi, siis meie just mõtlesime, et teeme sellise rahvuslikud, nagu meie isad-emad tegid. Me tahame just seda looga rakendid nagu populiseerida semi meelest ära ei läheks, kuidas meie esivanemad rakendasid siin ikkagi päris juhuslikke inimesi ei ole, kes ei ole varem hobustega üldse kokku puutunud, need inimesed oskavad tegelikult need, kes praegult abistajad on. Need on ikka hobustega kokku puutunud ja osad lapsed, kes nüüd täna siin teevad oma esimesi ja teisi rakendamisi, need on ratsutanud, aga paistab edu jõnger rakendamise vastu ja see teeb ju ainult rõõmu. Ilmast räägib nüüd sünoptik Kertu Sild, palun. Esmaspäev möödub madalrõhkkonna lääneservas öösel on pilves selgimistega ilm, saartelt alates hakkab sadama lörtsi ja vihma, paiguti tekib udu. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Homne päev tuleb samuti pilves selgimistega ning mitmel pool sajab lörtsi ja vihmasaju võimalus on suurem. Ida-Eestis. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutempera tuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Aitäh ilmateate eest selline saigi tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulmiseni.