Kuulitaat küsis memm aias päikesevalguse käes seistes ja punaseid sõstra kobaraid imetledes. Kas sa tead, mis asi see vananaistesuvi õige on? Taat nugis mahlakaid kirsse, temal polnud aega kohe vastata. Ja ega memmel polnud õieti aega kuulatagi juba uudis hernepeenra juurde. Ega nad polnudki vanuse poolest veel päris taat ja memm parasjagu alles pensioniikka jõudnud. Aga nii oli hea lihtne teineteist kutsuda. Eile olid need linnast maale puhkusele tulnud vanatädile appi. See oli juba üle 80 ega jaksanud enam oma aeda korras hoida. Kõik vajas hädasti kastmist, päike oli palav, marjad punased, kärbsed tüütasid kuni peletised suure suve ja suure küpsemise aeg, mis sa teed? Kui jääks õige pensi peale? Harutas memm tuleks päriselt maale. Mis sa siin puhkuse ajal jõuad? Memm oli korralik inimene, tema tahtis, et rohtaed oleks puhas, marjad korjatud ja kurgid purki pandud. Vana inimene tegi kevadel küll kõik hoolega peenardele maha, nagu oli harjunud, aga suvetipus jäi hätta. Ta või õigemini justkui ei hoolinud enam sellest, mis kevadel maha külitud. Tema töö oli tehtud, las saed nüüd lokkab. Üks auto oleks nagu aia taga seisma jäänud. Memm tõstis uudistades käe päikese varjuks silmade ette. Kas saan kallis õetütar oma mehega, kus nemad oskasid siia pärapõrgusse sõita? Mis ma nüüd teile pakun, hädalas memm? Näe, isi alles tulime, pole veel jõudnud söögi. Hoolist muretseda. Tema kuulus veel selle generatsiooni naiste hulka, kes ühtki külalist ilma söögita minema ei lase. Inimese kõht peab täis olema, siis on ta meeleolu hea. Ei, meil pole midagi vaja pakkuda. Sädistes noorik, juuksed sessiooni lõigatud ja pikk, lilleline seelik seljas. Miljon sirus, kiire. Kujutage ette, me saime täiesti ootamatult lõunasse, tuusikud, mõtlesime, toome oma lapsed maale. Mees tõstiski juba kiiruga lapsi autost välja, üks nii umbes viiene, teine kolmene. Uks aegne, mis mina mõistan nendega peale hakata, ahastas memm. Aga õetütar, muutkui siristas tema kõrval ja oli ise ka nii ilus ja armas nagu roosipõõsas keset kummelimuru. Kuidas sa saad niisugusele ära öelda? Vaata seal kohvrisenud leidikesed ja püksikesed panin kiiruga kokku. Kui mõni silp väga must on, eksis loputa läbi. Ega me väga kaua seal lõunas ei ole, kõigest kolm nädalat. No tule juba, me jõua rongi peale, tõrreles mees autost ning juba lendaski auto uks naise järel kinni. Esiotsa jäi pika seelikusaba vahele. Kui teist korda tõmbes siis enam ei jäänud. Lehvitada jõudis ka veel kenasti. Ilus kollane masin oli Moskvitš või Žiguli, kes nende vahel vahet teeb. Peaasi, et sobis kenasti noorte inimestega kokku. Tuli järgmine auto, rohelist värvi nagu kevadine lepavõsa. Seal sees istus taadi vennapoeg. Teatis ta soliidse väärikusega vennapoeg oli taadil alati soliidne olnud. Nüüdki palava päevaga kandis lipsu ees memmele niisugused mehed meeldisid, see oli kui mälestus vanadest headest aegadest, mil kõik poisikesed püüdlesid viigipükste ja lipsude poole mis nüüd enam. Uudishimulikult kiikas memm autosse, lapsed istusid tagaistmel. Vaata kui kena, et köik sedasi koos lähete, kiitis memm. Lapsed saavad juba varakult maailma näha. Ega me siis lastega ei lähe, teatas vennapoeg. Selleks me siit läbi sõitsimegi, et lapsed tahame teile jätta. Eks me naisega taha ka natuke puhkust, mõelge ometi, terve pikk talv selja taga, närvid päris läbi. Kui juba niisugusel soliidsele inimesel närvid läbi lähevad, siis peab nende elu küll raske olema, mõtles memm kaastundlikult. Auto vuras minema, tolmupilv taga. Mõneks ajaks saabus vaikus. Õhtu eel kihutas väravast sisse mootorratas. Daat mõõtis pilguga, jumal tänatud, last ei paistnud olevat ainult kaks noort inimest. Ega mind enam ei mäletagi, hakkas lapseohtu neiu kiiresti seletama. Hirmus õbluke oli, teine teksad jalas ja tikitud pluus seljas. Pikapeale sai selgeks tehtud, et mingi kaugelt sugulasi ja kes kõiki neid noori jõuab tänapäeval meeles. Pidada meie läheme mehega mõlemad ülikooli sisseastumiseksamitele. Tahtsime teid paluda, et. Vahepeal oli mees välimuse järgi ehk 17 mootorratta külgkorvist ühe kompsu välja õngitsenud. Kui ehk vaataksite Pireti järele, mil pole teda ühiselamus kuskile panna? Say jess õhuke, lõid memme jalad nõrgaks, toodad mulle köögist kartulikoorimise järi, näe, jalad justkui niideti alt ära. Taat läks kööki järi tooma, memm jõi kopsikust paar sõõmu külma vett. Noh, ega see ometi teid oma pole, päris meie oma ikka uhkeldasid. Noored Piret on juba viiekuune kaks hammast, seos nii vara ei ole mitte kellelgi. Aga meil ei ole jutisee piima võtta, oli ainus asi, mis memm sai ehmatusega öeldud. Velje Wiretz juba. Kus toitu teatas õbluke üliõpilaskandidaat, temale võib anda putru ja juurviljapüreed ja toormahla ja noor ise sättis parajasti suurt kirju lillelist vankrit kokku. Nikkel muudkui kiiskas ja säras päikese käes. Tema väike nääpsuke naine ladus lutt siputuspükse ja piimapudeleid rohelisele murule. Hea, kas julgeb kätt ligi panna? Muheles daat. Väike jess, kirjeldas memm järsku ja hakkas taganema, justkui mürkmao eest. Laps, kelle noored vanemad rohelisele õuemurule kõige muu kolu sekka olid asetanud, oli teki seest välja tulnud jänni äppis ihualasti võilillevart. Eelmised hoide toodud lapsed tormasid kõik beebit uudistama. Tekkis hetkeline segadus, mille käigus poiss tõstis oma õmblukese plika külgkorvi, lõi mootorrattale hääled sisse ja kadus vägev tolmupilv sabas nagu kosmonautide maandumispaigas. Memm seisis keset õue nagu soolasammas veebi kätel. Tädi, kes räägib ka tädi, kus mu sinine kleit on, tegigi sul kana ja lehma ka on. Tädi, ma tahan juua tädi, tooma lehedne kaunu tädi, meie tahame jalutama minna, tädi, mul on kõht tühi. Tädi, mul on pissihädategevuse. Emme on. Kõik ülejäänu kadus viie kuuse beebi kõvassegi isasse. Kas meile tuli ja ei tee keegi külla või? Päris vanatädi trepi pealt, tema oli nimelt natuke kõva. Alles hilisõhtuks said lapsed üles võetud ja mõned nimedki pähe õpitud. Taat tuli küla pealt tühja piimanõu ja munakorviga tagasi, viskas need kolksudes laua peale ja ütles. Saadahtsid täna hommikul teada, et mis asi see vananaistesuvi on. Vat see nüüd just on.