Täna siis, kuna muusikatunnis kuulete Madalmaade helilooja Jan Peterson Sweelinudki ja tema õpilaste orelimuusikat ja loogu, see jõuluootust teie südameis. Kohe hakkab kõlama orel, mis asub Siiedami Püha Johannese kirikus. Lõuna-Hollandis ja selle instrumendi on ehitanud 16. sajandi tuntumaid Madalmaade oreliehitajaid Hendrik Neyenhow. See on tüüpiline barokiajastu kõlaideaali, ka orel ja seega hästi sobiv Sweelinki teoste esitamiseks. Järgnevad palad esitab 1950. aastal sündinud amsterdami oreliprofessor Jacques Fan. Koortnerssen. Kuulame kõigepealt Jaanbiiderson Sweelinki oreli variatsioone koraalile au üksnes jumalale kõrges. See lindil oli õnn sündida siia maailmaajal, mil Madalmaad olid välja rabelenud Hispaania ülemvõimu alt ja saavutanud majandusliku õitsengu. Ja selle taustal edenes ka kultuur ja kunst. Schweiling sündis 1562. aastal ja suri 59 aastaselt. Muusiku kutse pärista esivanemalt. Üheksateistaastaselt sai ta juba amsterdami Aude kiriku organistiks, kus ta töötas 40 aastat ühtejärge kuni oma surmani. Et aga kalvinistlikuks kirikus oli orelimuusika võrdlemisi tagasihoidlikul kohal, siseisvee lingil palju aega tegeleda ka ilmaliku muusika kai õpilastega. Jacques Ortnerssen mängib nüüd Jan Peterson Sweency variatsioonid ühele populaarsele saksa laulule. Mu noor elu on õhtul main Jungest leeven hat, ain end. See linn on oma muusikas osavasti ühendanud inglise veetšinalistide ja itaalia klahvpillimuusika tehnika Madalmaade kõrge polü iroonilise muusika, traditsioonidega svingi Kromaatiline fantaasia ja rida teisi klahvpilliteoseid said oma ajastu musternäidiseks mistõttu tema juurde tulid õpilased igast ilmakaarest Nende harjutuste järgi, mida ta andis oma õpilastele. Samuti see toetus itaalia teoreetikud sarliino õpetusele traktaadi institutsiooni, harmoonika ja kaudu. On isegi oletatud, et svee link on õppimas käinud Veneetsias. Tõenäoliselt aga tema käigud piirdunud vaid Madalmaadega ja teda on kodust välja kutsutud kui orelieksperti. Kuulakemgi nüüd oreli Tokaadat, eks see, mis on kirjutatud Veneetsia kooli eeskujul See linki, suurepärast Polifoonilist, tehnikat ja teema briljantsed arendust kuuleme tema exacord fantaasias orelile. Eksakord on üks vanimaid kirikulaade son Diatooniline skaala kuuest noodist, kus pooltoon asub keskel. Piltlikult siis noodid tooreemifaasolla. Niisiis variatsioonide teema on kirjutatud taolisele, eks akordile. Sõidangi kõige kuulsamad õpilased olid sakslased Hendrik, Shaidemann, Jakob ja Johannes praetoorius kõik Hamburgist. Saidamann sai otsekui meediumiks seelinudki ja mitmete järglaste vahel, nagu Franz tunder tiitri pukse, Huude Nicolaus pruuns pükste uude kaudu, samuti Eestis tegutsenud organistide Ludwig ja Christian Bospetskite vahel. Jacob projektuurimise kaudu aga kandus Sweelinudki traditsioon edasi Matias Lekmani loomingusse. Järgnevadki muusikat esitab Amsterdami oreliprofessor Jacques Fan, Ort Mercer aga teisel orelil. See orel, mida te nüüd kuulete, asub Kozmae kirikus staades helbe jõe suudmes Hamburgi lähedal. Neljanda aastasaja alguses olid sellesse paika pidama jäänud kaks rändurit Süüriast. Vennad, kosmoe ja Damian Nad, olnud arstid ja rohuteadlased ja oma oskuste ja teadmistega aidanud nad inimesi. Nad leidnud ka sellest külastendile naised jäänud elama selle rahva keskele. Kosmoja mälestuseks, kes oli saanud pühakuks, ehitati kirik. Seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaiku hävitas tulekahju selle pühakoja, kuid kolme aasta pärast oli kirik uuesti üles ehitatud. Muidugi uuendati ka orel ja juba barokiajastu maitse järgi. Aastasadade jooksul on see orel teinud läbi mitmesuguseid muutusi. End 15 aastat tagasi taastati just barokiaegne kõlamall ja nüüd mängib Jacques van Ortnerson sellel Shaidemanni preambul lumi. Shay temani lähima sõbra ja kaaslase Franz tunderi kaudu ulatus Sweelinki õpetus ja eeskujuga tiitri ukse Huudeni. Franz tunder oli pükste Huude eelkäija, Lübecki Maria kiriku organisti kohal. Ja pükste Huudest sai veel muide ka tunderi väimees. Peeter Hour Ford mängib nüüd patend rehti täitlema kiriku orelil pükste Huude koraalitöötluse viir tankendiir, her Jeesu Krist. Lukste hude andekamaid õpilasi oli Nikolaus pruuns kes elas küll vaid 32 aastaseks. Bruns olnud virtuoos orelil kui ka Viola da kambal ja viiulil Runzi kaasaegne mates on, on kirjutanud, et pruuns oli Lübecki viiulikoolkonna silmapaistvamaid meistri ja on kirjeldanud Roosi lemmikut. Mood oli istuda oreli taga, mängides kontrapunkti ülemist häält riiulil ja jalgadega. Oreli pedaalil alumist häält. Kuuleme nüüd Nicolaus pruunzi koraalifantaasiad. Com der Hayden, Hayland. Üks tuntumaid muusikute suguvõsasid 16. seitsmeteistkümnendal sajandil Saksamaal olid praetooriused. Hamburgi praetooriustest on tuntud kolm organistide põlvkonda. Jaakob praetoorius, kes elas aastatel 1530 kuni 1586 tuli Hamburgis maak Deburgist. Tema poeg Hieronymus, kes jätkas isa ametit, oli tuntud aga ka kui helilooja. Ironymuse pojad Jakob ja Johannes õppisid mõlemad Swelmgi juures. Jacob Bratuurise kaudu oli seerinudki traditsiooniga side ka Hamburgi heliloojal Yorganistil Mattias Weekmanil. Matias vekmani magnifikaadiga. Lõpetame ka tänase vanamuusikatunni ja selle esitab Jacques Fan hort märssen.