Tere õhtust. Tänane folkstuudio pakub kuulamiseks laule Tallinna ansambli kreedo ja Reet Hendrikson esituses. Niisiis ansambel kreedo, nende kreedoga teha muusikat vaid tõekspidamiste järgi. Noole. Meeles. Ja ta ei saani. Ja sõidame. Grupi esituses kõlavad täna laulud, mis mahuvad meie saate raamidesse. Samas võimega kindlalt Öelda, et kreedo ei ole folkansambel käes olevad laulud on vaid katsetused noore ansambli otsingute teel. 1971. aasta jaanuarist, mil hakati selle nime all esinema, võeti ka eesmärgiks leida stiilisegudes endale oma nägu. Juba gruppi koosseis reedab selle püüdluse. Ansambli juht Vello Salumets on otsinud uusi kooskõlasid vähekasutatavate instrumentidega. Kõrvutan fagoti Korna viiuli oboe tahtmatult meenutades väliselt grupiplats. Võta Charles koosseisu. Vaid ta oblillida. Enamik ansambli liikmeid on õppinud või õpivad praegu muusikat suurem osa neist Tallinna riiklikus konservatooriumis. Ja kuna kõik mängivad nii-öelda oma pillidel, siis on see selgeks põhjuseks, miks instrumentaalosa kõlab laulust hoopis professionaalsemalt. Kuid siia lohutus, okaalne, mitte täiuslikkus, iseloomustab enamikke meie ansambleid. Käesoleva aasta jaanuarist lahkus grupist Vello Salumets. Ansambel hakkas Kaldma popiidi teele endist ansamblijuhti köitisega folkmuusika. Praegu on kreedo, seisak, uus koosseis vajab harjumist. On juba teada ajat uue solistina hakkab laulma Ivo Linna. Tänase lõigu lõpetuseks aga endiselt kreedolt veel Donovani. Me. Ja siin ma sensule emale ka saadu saadeos. Ja taas pöördume eesti rahvalaulude poole. Laulab Reet Hendrikson. Sündinud Eestis üles kasvanud Rootsis on Eesti rahvalaulud Reet Hendrikson loomingus erilisel kohal. Üksteise järel kõlavad tema enda seades viisid karjase pühapäev. Oh mina, väike Mehhikene lauliku lapsepõli mardilaul. Saanud täiendavaid materjale Nõukogude Eestist valmis tal 1969. aastal. Esimene suur heliplaat, mida täna kuulemegi. Kõik Ma panin paberisse, raiusin kõik raamatusse. Reet Hendrikson on näinud oma laulude maad ja teab, kuidas laulab tema rahvas. Ehk seepärast ongi need viisid kodust ta kindlad kaaslased. Kui mina alles noor veel olin lapsepõlves mängisin? Ei mina teadnud muudkui seda mis mina nägin. Silmaga. Kuigi oleme kuulnud eesti rahvalaule lugematutes ettekannetes jäävad nad alati kordumatuks. Oma lihtsuses ja siiruses meeldivad nad otsemaid. Reet Hendrikson puhul aitavad kaasa ka hea kitarri käsitsus ning loomulikud ja fantaasiaküllased seaded. Praegu õpib Reet Hendrikson Austrias Salzburgi muusikaakadeemias laulmist. Nagu paljud läänemaailmalauljad, kes ei ole ükskõiksed seal valitseva ebaõigluse suhtes nii on ka Reet Hendrikson astunud laulu relvaga rõhutute kaitseks ja võtnud osa sõjavastastest meeleavaldustest. Oma teise Tallinna külaskäiguga, täiendas taga repertuaari pagasit ning jääb vaid loota, et järgmise Delpeed tulevad samuti sisukad ja erinäolised. Reet Hendrikson laule iseloomustab kargus ja nukra kõlalisus, mille juured ulatuvad meie lüüriliste rahvalaulude manu. Selle kõrval on lauljaga püüdnud sisse tuua ka humoristliku, toona. Nii. See oli siis lugu Reet Hendrikson ist folklauljast, kelle elutee on viinud ta eemale oma laulude maast.