Lugupeetud raadiokuulajad. Me istume õige mitmekesi meie Tartu stuudios ja teame juba ette, et jutt tuleb vähemalt ebatavaline. Püüdke palun kujutleda, mida ostaksite, kui teile öeldakse, nii, nagu hiljuti teatati Eesti raadiole. Kusagilt Kärevere laeva või kursi metsadest tulid välja kaks relvastatud meest, kaks metsavenda, kes olid ennast varjanud üle 14 aasta ja sõitsid kõigi oma püstolite ja saksa automaatidega riikliku julgeoleku komitee Tartu osakonda. Praegu on neil Nõukogude passid taskus ja mõlemad teevad vabade meestena kasulikku tööd. See ei ole välja mõeldud põnevusjutt sest punktipealt, nii see kõik oli. Meie ebatavalised vestluskaaslased on vennad Aksel Ojaste ja Arnold Ojaste. Nad on pärit Tabivere lähedalt sortsi külast kunagisest jõukast suur talust. Vanem vend Aksel teenis okupatsiooniaastail mõnda aega Saksa sõjaväes. 1949. aastal hakkasid vennad ennast varjama metsas tunnustamata ümbritsevat elu ning moraali ja seaduse piire. Kuritegu tõi kaasa kuriteo. Süükoorem kasvas ja näis, et kõik teed tõelisse ausas ja loovasse ellu on jäädavalt läbi lõigatud. Ometi teame, et kõik läks teisiti. Kui saabusime neil päevil Tartu leivakombinaati juhatati meid ühe äsja alustatud ehituse juurde. Päike kõrvetas vööni, paljad mehed seisid mingi müüri süvendi põhjas ja viskasid labidatega liivast mulda. Töö käis hoo ja vilega ning kaks kõige rinnakamat meest ütlesid väga huvitav vaheldus. See oli eksimatu nimekaart. Ja nüüd on vennad ojast, et meie mikrofoni ees me mõistame, et sellist minevikku meenutada ei ole neil kerge. Ja kinnitame, et me ei oota teilt mingit hinnangut toimunule ega taotle äratada ka mingit südametunnistuse piina. Kõik möödunu on teile nõukogude võimu poolt andestatud. Ja me oleme seaduste ees absoluutselt võrdsed. Raadiokuulaja on väga kaugel sellest, et tunda mõnu teie kunagiste süütegude kroonikast. Ja kui me palume seda siiski lühidalt meenutada siis säilitage optimism, mille olete õues elus juba leidnud. Ja ajagem juttu umbes nii nagu nähtud filmist, mis ei ole väärt, et kauaks meelde jätta ja ununeb, mida varem, seda parem. Ja lõppeks olukord oli selline üks asi, et inimon üksinduses ja metsast tulevad, sest väga imelikud mõtted ka. Geid oli alguses rohkem kui kaksijahti. Me nägime teisi, ta, need olid siis need olid Nõmmik jadel. Rudolf Nõmmik, Ülo Ader, Villems, Alfred Villems. Mõningad korrad on nii kaua, mitte palju. Lõppedes mitu aastat olite koosseis? Meie olime koos Poola pool aastat ja Nõmmikumikuga olime veidi proga olla üle aasta. Ja kahekesi olite siis mitu aastat pea ülejäänud siis kokku teks aastaid 14 ja peale ka veel. Et oleksime seda perekond ja peenike pere olnud, siis praegu läheks poiss juba kaheksandasse klassi. No kindlasti ehk kaugemalegi mitte. Jaa. Aga Teie elus samad aastad sellel perioodil teatavaid juhtumusi oli ja võib-olla vägagi suur ülem astub üles üleastumisi seadustest ja elu eesmärki nagunii midagi ei ole. Kõige ebameeldivad lood meie elu, see oli seekord tapmine, mina seal isiklikult juures olin ka. Eestvedajaks oli Viljandis, mille tagajärjel meie oli ta täielikult võõras inimene ja teda ei tundnud. Ja selle peale me ka välja ei läinud. Aga kui me kohale saime ja hiljem see mees tuli sinna, siis läks see asi teisiti kui plaanitsetutel. Nali meile vähemalt öeldud ei olnud, et otsast tapmisjuhtu tulek, kellest Jutajation, kes ohver oli, ohver oli lillamist, kui ma mäletan, keegi Messavad Eduard Villa Kärevere metskonna metsavaht olla külmeda täpselt täis, sarnaselt kui ta, no läksime, läksime sisse. Ja see muidugi villa kodust puuduse metsavahi tallu, jah, jah, nimelt saavaid allu ja lihtsalt ootasime nii kaua seal olime sees ja mis oli teie teada selle teie retke sihttoidu hankimine ja teatud määral rahaga. Ühesõnaga, mis kätte saab selline meeleraadiot. Seal on nad euko, jõukalt elatakse ja nii ja naa, tulge ühes ja Mystery töötaja ega teiegi kuhugi pääsenud, niisamasugune saatus, kui meil on ja siis kui peremees peremees koju tuli, siis on siis Viljandisse, tulistas kohe, et me ei oodanud seda kuskohal juhtus ruumis, ei väljase välja, mõnisada meetrit eemal, tulistas püstolist ja kohe surmavalt. Ei kaks laske kaks lasku laskis. Arvatavasti ja mis siis edasi sai? Edasi sadasi, tulime siis ära ja muidugi, mis seal oli kaasa võtta laassalule Jaagumid. Ja see mõjus väga rängalt võib ütelda, et, et neid näed, täitke seda pealses ja peale selle me hoidsime, vaidlesime sellest, küllap selle asjal oli ka teine külg, et te võisite arvata, et te olete nüüd nagu kaasosalise loomulik valatud veri GSM mingil määral juba ei kustu, seob teid nagu rohkem? No muidugi ja niivõrd jube sellest jäävad inimesele võib-olla kogu eluks teatud määral jäljend mängija see vastavalt siis edaspidi teda sunnib tegutsema ka teisiti. Sellepärast see on ikka siiski selline võigas asi jätta, seda ei taha Etti meenutada. Muidugi, ja hiljem oli aga hiljem selle Teebane lähing, muidugi poodides käisime ja röövisime poodi ja tahk on sügise saed ja ööd on pimedad ja lähed, vaatad, kas pood on. No võib-olla, et räägiti, kus need poed siis aluseid. Teeks nagu soojemale ütelda eksale tõrve, seal üks pood ja siis me käisime kusagilt raha ka vaatamas kuidas röömine käisid kooperatiivi kaupluse röövimine, soojema valvur tuli selleks kaupmehe juurde, kaupmees tuli, tegi ukse lahti ja naine oli niivõrd julge jäetud, niivõrd rahunenud ja julge ja mis te sealt ära viisite? No peaasjalikult riiet ja jalanõude toiduained oaaineid, eks viiana ka ikka Hiinaga ja. Kui palju te kaasa võtsite? Kilode järgi ütelda? Ei tea, ehk paarikümne kilu ümber, palju sinijõuab, kaugemale läheb sel juhul pikk tee minna ka, ega ikka rohkem suuda selga võtta ja sellest pole kasu, mis teeb, maha jääb. Ja ära peita pärast tagasi tulles, variant on ka olemas ju? Jah, oli ta siiski olemas, käisime tõrve kaupluses, seal oli siis võtsime rohkem panime, siis saame härdega natuke tagavaraks tõrve, see on siis teine ja röövimise juhtum, kus kas oli neljakesi või kahekesi kahekesi. Soojemal käisime neljakesi, aga kus kohal tõrve kauplus asub, kus kandis Puurmani lähedal ausele hoo, kas sellest kohast, kus te varjasite kaugel? Jah, küllalt kaugele kilomeetrites? No üks argument kindlasti paar 10., kuidas see tehniliselt see operatsioon läbi sai, oli väga lihtne. Uks lihtsalt vaata, pakuks maha lüüa, sisse minna ja oligi kõik, elutoas oli päris sünge ilm 100. rängalt vihma, sellele ilme sünge teos ja see oli siis teine kauplus. Ja mis siis sellel arvel veel siis laeva metsapunkti rahalist laeva metsapunkt ei lähe, see oli kahe või nelja mehe retk, oli neljameheline. Seal olid päevaaeg ja päise päeva ajal sel päeval kaks tundi toodasse. Miks noh, selleks raha ei saanud ära minna, politsei siis eemal või juba seal, nii päris habemed aetud jah, inimeste hulgas ja läksid siis sa tead, kui hakkate raha maksma ja relvad ka on olemas ja püstolid olid. Kes te olite muidugi inimesi hirmutada, muidugi kui oled üles, kuidas te hirmutasite? Vaata et mitte vastu hakata, vastuhakkamise korral võib midagi halba juhtuda. Ja, ja siis kassapidaja on ulatada raha ja tema seda raha isiklikud meile ei andnud, tema ei andnud ja me võtsime tema ise teda, aga nüüd ruumis oli palju inimesi, jah, oli küll, tuli ju neil ka peal hoida, eks meid oli hea, mitu ka jätkus ka, ei tea, kuidas töö oli jaotatud. Mina näiteks salaküllalt suur ruum rahas savist aetud, käsutatud ühte nurka, mis oli siis palgasaajad, tähendab. Ja need siis olid seal muidugi ei vist käsi ei halasta, ei olnud. Käsi üleval, öelnud, ei olnud, kes raha võttis, raha võtsin mina. Nõmika Nõmmiku pani koti ja mina tõstsin välja. Aga nüüd need rahakotid inimeste taskus, Kell palk käes olid, need jäid iga enda tasku, aga aga eks siiski oleks võinud ka süda natuke kripeldama jääda jälle nende pärast, kes palgaraha ei olnud kätte saanud ja nüüd ilma jäid ja kell võib olla perekodus neli ja pool kuud tööd tehtud või? Nojah, seda küll, aga kui inimene elab sarnast elu, siis tema enam alates selle peale nagu ei mõtleja, teavad küll nad sama tuua jälle. Te olite veendunud, et ilmavõime ja küllap makstakse uuest arvestasite õigesti, see siis kolmas juhus ja üks hetk, palun. Enne jätkamist on aeg meenutada, et vahepeal tabati Rudolf Nõmmik ja Ülo Ader. Alfred Villems sai tulevahetuses surmametsa, elu jätkus niisiis kaheks, käsi peseb, setavati meie me ei tea, kuna therdafaktilist tegeleda, peale selle me siis läksime lahaigu omale siis me enam koos ei viibinud ja üks kahekesi tehtud retk sai, nüüd raiutustatakse tõrve kauplus ja nii et see oli juba kahekesi. Ja nüüd edasi kahekesi veel operatsioon edaspidi kaheti seal ütleme nii lihtne toidu hankimine ja kusagilt teadmi väljade pealt ja jaga noh ütelda teinekord jahipidamine ja no muidugi, aga üks asi on nüüd mööda metsa põtra taga ajada, aga teine asi on sama suur loom kolhoosi karjamaalt. Saada. Aastatega on muidugi täpselt ei mäleta ja siis hiljem oli hulk aega tagasi toiduturul olija minna lihtsalt hulkuma, põtra KSA. Vaatame siis mõne kodulooma siis sattuski niisjalt. Sättas kaks lehma pihku korraga, et ühe peal läksime välja, kaks saime, kelle lehmad olid kolhoosi lehmade 15 kolhoosi lehmad teid olemas. Sealsamas tarbekaupadest, mitte kaugele, terve kolhoosi territooriumil seal ümbruses kaks lehma kahe mehe peale, kas ei läinud paljuks? Noh, sõime ja teised tahtsin, vääris teha ja sellest ilma ja seda, kuidas, kuidas mõtlesin, et saab vähe raha ka, et ehk mõni mees müüb maha. Ja, aga siis vaatasin põrandat. See asi ei ole õige, et kas saadi meile jälile, meie lihtsalt siis lahkusime ja me sellest mitte midagi ei saanud kellelegi andsite selle. Selle viisime kaugemal Kaarepere poole, Kadaka nimelisele Kadakas. Kuule, mina ei tea, tänapäevane õieti teda vist nii palju müüdi ära, aga siis tapeti müüdia naftast ja müüdi saadi seda täpselt otsa ei ole, aga need see asi, ühesõnaga te juhtisite veel teenivale mehele peale leitav, tead, kui sa pead ennast varjama, säramine äri tegema ja rahvakohtusse kaevata kaisaga. Folki ehk huviga tellisin. Nii, need olid siis nüüd sellised suuremad retked kartul, vili, põllul, küllalt põllult ja kui on aega ja sul on saanud võimaluse varuda, siis kui niisugust vaikselt elatses rahulikum, millal see varumise periood põhiliselt rollis sügisel arhiliselt sügisene ja siis kui teised mehed, koli seal kõva saaki varasematega korjamas. Pikk talv oli tulemas ja talvel liiklemist suurt ei olnud midagi? Absoluutselt nagu Triinu Laan, seda absoluutselt mitte. Aga nüüd talvekorter peavari, see oli tavaliselt metsas üks kohta välja valitud eelnevalt mõeldud, kas seal võimalusi elamiseks. Ja siis tegid sinna väikse maja, nagu öelda, nagu öeldakse ka, kus need punkrid olid, teil seal põhiliselt varjasid ennast ja neid kohti on olnud seal aastate jooksul nagu võite arvata, isegi mitmel pool võis olla näidanud võib ütelda Kärevere metsas, neid on olnud laeva laeva metsas elatuda, siis on kursi metsas elatuda. Siis tuleb välja, et olen olnud, luues saare metsas. Kuidas ta nimetab sealset visusti, mets või? Kaart oli, tiib ei jõudnud, aga tulite sügaval metsas küllaltki, kas ala väljaspool asuv elu teieni jõudis, mis kujul? Ainult nii, ütle ausalt, kohe juhuslikult leitud ajalehtmetsas lõpeks töölisi on võib-olla lõunaleivapaberid ja Ungaris niisugused aja metsatöölised lihtsalt töölised ja, ja siis teinekord nii palju on ja leiad üldse tega. Teiseks, et see liikumine on ka piiratud, näiteks suvelgi muidugi võimalus on, jälge ei jää. Aga üks asi see liikuda ei või, nähakse, võõras isik on ja kes teab, kes võib näha. Ja kui ausalt öelda, et mida vähem näed inimesed rahule, et seal on varem olnud ja sai meenuta välist elu ja ta uue pikapeale ära. Vahel olid, ei olnud küll mingisugust tegevus, noh, inimene nagu tegevusetuse olukorras alases lihtsalt maitseb nagu jääd. Tõesti, võib ütelda poolele Tarandan tolekusse lihtsalt, et mõnikord on tuvi millegi vastu, mille vastu ja pikaajaline selline oleks, on ka kanu, muidugi sai seal ka mängida malet ja muidugi malemäng on sadanud möödunud aastatejooksule. Ja 1000 randla 1000-l teada nagu öelda, ausalt, kuidas seis on. Oli erilist suurt kõikumist ei ole märgata, et keskeltläbi kord üks, kord teine ja üldse üldiselt mängime kiirelt, väga pikkamisi ei mõtle küla kooperatiivides, Paul Kerese malekooli. Kahju ei juhtu. Ja ega ta vist seda osa kaupluses eriti ei vaadanud. Raamatud olid ju jah, väga tähtis. Raamat tuli meist mees, jah, eks ole, messeooria vägedaks, paksime esimese raamatu imetajad, need mesilased spetsialistidel, jah, teoreetiliselt jah, peaks olema päris hästi tundma, näed, see oli võib-olla 10 korda, huvitav, kui mingi romaan oleks sealt ants ikka iga päev vaadata veel midagi. Kas hirm oli suur ka? Ei saa öelda. Tavaliselt harjud ära ja kui sa hirmu all peaksid elama see neliteistkümnendat aastat, siis lähed rumalast peast suurt ohtu ei ole ju seal näha ka igav ja siis võib-olla arvaimeerub viimases perioodis erilist ohtu ei olnud vajat, aga keegi oleks ligi tükkinud. Viimastel aastal de Carstika rohkem rahvakontaktile viimasena ei olnudki või ei olnud ja väga-väga vähe on mitu aastat järjest ei olnud mõningad teinekord mõnda corner einega mõnda viimasel ajal ja ja väri, aga väga vähe. Aironose kestvusaeg on ka lühike, bla veerandtund ja seda jutuajamist selle, aga väga vähe saab kuulda, kas need inimesed tundsid Teica pole mõni inimene ja ma arvan, et isegi rääkis ära, ta ei tundnud. Aastaid oli palju mööda läinud ja ja me leidsimegi pärast parem, kui ta teinekord ei tunnekski need kaheksa inimesi ja me hoidsime järgi olema nii suur, sellepärast ainult üks sõna ja selle tagajärjel oleks võinud teab mis juhtuda. Sellest, ega inimest läbi ei näe. Aastad on palju möödunud ja isegi vana tuttavad Ma ei oska, see on juba väga selge. Ainus side välismaailmaga selline regulaarne side. See toimus siis viimase, kellel ei ole, teil oli ema kaudu ema kaudu Need, tema me saime küll vahel kokku, aga ta ei tea, ega tema, elame meie elu kohta, tema ei teadnud, ta ei tea, kas me oleme ligidal, kui kaugele me oleme. Teatud kuupäevad muidugi oli, nendel kuupäevadel on kokku, saame ja kui ei olnud läks siis see kuupäeva peale üle ja kui tihti kohtus temaga noa ikka suves vähe korda kolm-neli korda poleneri, kus kohase toimumise kohta noh, vahel oli koduligemal kuskilt teeveerest mööda minnes, vahel mõni vahel oli pikem, vahel oli siiski võrdlemisi lühikesed, kõik kohtumised on aga kas sellest temaga kordagi juttu? Kui lõpetaks sellise metsaelu ja jah, oli küll, tuleks välja tööle. Aga äkki sa oled kutsutas, aga ta ei uskunud ise ka lätlased ka sellest midagi välja ei tule, et Tanel ei andestata ja ja lähevad karistuse alla nagunii ja tal ei olnud selleks usku, kui tema polnud õiget uskonna, loomulikult meil ka olla ei saa ja seda rohkem, et kuriteod mised, võrdlemisi rängad. Ja muidugi poleks neid olnud siis kindlasti seal sealt, nii ütleme viie-kuue paragrahvi jaoks paras norm täis. Ja teine asi on veel selles ka, et eks ema oli ju nagu te ütlesite, vanem inimene enne seda üles kasvanud, ei andnud tema muidugi teises ja nii palju, kui just usaldas omaealisi rohkem kui aja kirjutatud Annamnesteerib 1000 inimest ei olnud lasti nii, ja see oli kõrini. Meie alati saanud näha isiklikult ka neid, mis on näha paberis, et me ei saa nüüd isiklikult ei, ma ei tea, kas kunagist nägime, tegu oli aegunud juba. Lubage, ma selgitan kuulajatele pisut. Jutt on nõukogude võimuorganite poolt emale antud legaliseerimist, dokumentidest, mis pakkusid poegadele uut elu vabaduses. Neist jõudis kahjuks pärale ainult üks ja seegi aegunud, aegunud oli, emale anti neid kolm kutset. Jah, oli küll kuulda küll jah, et oh, mul kas võime siis nii-öelda, et selle tõttu, et ema ise ei pidanud ajaga selle tõttu ta nii vana olija vana kasvatusega inimene ei pidanud ajaga küllalt jõudsalt sammu ja meie soovides teile head faktiliselt isegi halba, pikendas teie metsaelu mitme aasta võrra. Jah, no muidugi see mure ja see oleks jäänud olemata aastat, siin ta on kodanliku ideoloogia mõju, mis oleks võinud väga traagiliselt lõppeda, peda emal omal ka tervis paremalt kindlasti Nog endale kindel jah, on see. Ja selleks, et see kõik teoks saada, oli vanast emast vähe ja oli vaja noort ja tänapäevase elavat venda ja nii ta tuli kell, te peate aitäh ütlema, täname väga sellesama võtmise kaasatis mehe teo eest. Kaks inimest ja võime öelda rohkem kaks täiskasvanud tugevat meest ühiskonnale tagasi võidetud. Ja nüüd võtame siis kolmanda venna ka vestlusringi asfalt Ojaste ja muidugi ei saanud ka teil väga kerge olla, seda ütleksime südametunnistuse käsku täitma hakata. Kaks venda elule tagasi võita. Kindlasti mul oli kõige raskem on see, et mina ei teadnud ise ka, kus vennad mul täpselt praegu asuvad, sellepärast mul võiks öelda nüüd absoluutselt mingisugust nii kokkupuuteid ei olnud ja moodi nagu ise teate vaeva Emoli kasara õige mitu head aastat ära ja siis niipalju Kema teadis ja nüüd viimane kord oli siis meil jälle lepittideks kuupäev ja siis sain siit selle paberiga tähendab, et ühesõnaga legaliseerimist selle paberi sai siit ja siis ema saatis mind enda asemel ja siis ma rääkisin nendega ära, kuidas see asi on siin tänapäeval käisite juba vastavad võimuorganid läbi ja ühesõnaga leppisite kokku, et vennad võivad uut elu alustada. Nii nagu seadus seda killustunud paljudele, kes omal ajal on eksimustele ammugi veendunud selles, et igatahes ehk andestatakse kõik nagu siin juttu oli juba siin, selle tähendab riiklikud ja riiklikud, need julgeoleku organid kiidaksid mitmed mitmekordselt seda asja, et midagi ei tehta, täiesti võivad legaliseerida. Ja kõik süüdijad andestatakse. Kahjuks asi venis pikaks, natukene sellepärast, et ei olnud võimalusi neid leida ei olnud, vähemalt minu poolt mitte. No õnneks siis ema usaldas mind nii palju, et siis ta andis kohtumiskoha, kus nad pid kohtunudki. No ja siis ma otsisin, võtsin dokumendi kaasa ja andsin neile hiljem, muidugi rääkisin kah, mis rääkida andis, igaüks võib arvata, mis, missuguse kohtunud minul. Teie poolset mõtet, kui nägite imasemale venda. Iiemmeritilisest ei üllatanud lõppeks ikka oma vendane seal mingit kahtlust ei ole, vähemalt meile midagi halba ei saa juhtuda ja seda seda ei võtnud. Aga muidugi 10000 mõtet hakkas peas tiirlema, võib-olla isegi vähe lootust. Nojah, teatud määral kindlasti kuuleb uudist. Kuule, mis siis on ikka, mis õieti elus toimuda, jah, sest me ei olnud sellele elu, aga muidugi loomulikult seisu nii kursis, kui me neid praegu oleme juba muidugi võib-olla praegu ka temalt täielikult koosis igast igas suhtes. Ja nüüd teiepoolset mõtet, kui te kohtusite kusagil metsas või metsasõna, see ei olnud mitte väga kaugel siit tartlasi on ütleme, üks 40 kilomeetrit siit Tartust oli. Mõte oli niisugune, igatahes ma tahtsin väga, et nüüd tähendab päevavalge tuleks rahva sekka saaks ja siis leppisime ühe kuupäeva peale kokku. Nojah, siis ma sõitsin masinaga järginil. Muidugi võtsid kõik omandisse, kisub konsult kokku, mis neil oli see, missuguse masinaga Läksite? Siit me läksime selle taksoga, tahtis taksoga taksoga metsavennale järele sõjakiusatud kompsud olid siis, mis need kempsud komsomolid laoti ja mis silma taksojuht tegi. Igatahes taksojuhti Moiatasin enneva, et igatahes magaksin, kui näevad juuksed, need on igasuguste relvadega metsast välja, siis tõesti võid ära sõita, me võime keskteed maha jääda, et on üks kahtlane operatsioon, operatsioon, automaadid, meestele, vennal ja püstolit ta nad ei olnud. Ei olnud, nad olid siiski ära pakitud, välja, midagi ei paista, kotis olid panton ära jättes kõrvale inimene, keskVõrmatu võis näha, see kindlasti jääb, on, mis seal toimus, tulite Tseenilt tuld, okei, kui me ära sõitsime, unustasime kaks, õlvad veel maha, portfelli, käid maha, traaviaid maha, siis sõitsime pool maad oli ära sõitnud, ollakse teadus-arendusmentaal muidugi ära, siis sõitsime uuesti tagasi, saime need ka veel õnnelikat, kas kõhklesid, kui aga või noh, väljatuleku, seal oli teatud periood vahet, kui mõningad päevad vahetada ilme, mõtlemisaja seal küllalt suur samm ja vajab mõtlemist, et kes teab, lõpeks malet ilmaeluga kursis talla ära, muidu me olime, uskumine kaob ära, muidu kui me lugesime seda vastavad legaliseerimise dokumente, siis ma olin veendunud, et meil ei tehta midagi. Aga kui sa seda ei lugenud tükk aega mööda läks, trükkis kahtlaselt lasuvad tuli uuesti lugeda. Mõtlesin siiski, et juhtum, mis juhtub ja kas nüüd või ei kunagi jale aeg on pööret teha ja aeg on inimese moodi elama minna tuleb nagunii, et kuhu ta siis sõitsite metsast? Metsast sõitsime. Tartu riikliku julgeolekusse, seal võeti meid väga sõbralikult ja lahkelt vastu ja kohe oma kõigi oma saksa automaatidega kolinal trepist üles ja väga sõbralikult ja lahkelt käitus seltsimees mürk ja teised kaastöötajad, kes seal olid. Sest nii palju kui meie teame sellest materjalist võitlus teie pärast käisu hulgast, aga mitmed taastuvikka ja siis, kui ema kaudu prooviti teid õigele teele suunata ja see on tagajärgi, siis proovid seda vennaga, andis tagajärgedeks ja nii on ta kõige parem. Kas te olete ka sellele mõtelnud? Et sel ajal, millal tehti ema kaudu katseid teid ühiskonnale tagasi võita? Ei oleks ju olnud ka väga raske võtta, ütleme üks pataljon ajateenijaid, sõdureid, laiad metsaalad läbi kammida ja Need, kaks meest siiski näiteks talveajal, kui jäljed on üles leidnud, selles ei ole ju kahtlust. Lõpeks tahetakse otsida, tabada siis paratamatult kuni suure ulatuses ettevõtetele ja seda toredam on päris kõrvaltvaatajana praegu tunda ja teada, et otsiti teisi ideid, sest kui sõjamehed metsa lähevad, siis hakkavad varsti püssid paukuma ja, ja siis on ema kaudu juba hilja asju jalga venna kaudu. Selles mõttes jah, on hea, et see nii lahe siis jah, see on kõige parem, on küll. See on igal juhul kõigele kõige paremini. Nende elukäik on teinud viimasel aastal ühe väga huvitava kukerpalli täispöörde. Need mehed, keda te kõige rohkem metsas kartsite, osutusid nendeks, kes tegid teile suurema teene, kui teie ema jah, tuleb veel välja täielikud. Me jätame need alati aitäh ja me oleme neile tänulikud kõigile nendele, kes selle küllalt palju vaeva ja veensivad ja ja alati muidugi see veenmine kandnud vilja ja selle suure kannatuse ja olest. Ja mida nad aastate viisi mitmed aastat, enne kui ta rääkida ja veenda, ega seegi pole nii kerge, kui nüüd hakata ise mõtlema selle üle järele. Ja me oleme selle eest väga tänulikud, et nad tõesti nii-ütelda vastupidavad, olivad ja täpsega meiega täpselt nii toimiti, nagu varemalt räägiti vennale ja emale, nii aga täpselt toimitud töökohad ja võimalused on meil kõik olemas. Te töötate praegu Tartu Tartu leivakombinaadis ehitustöölistena ja teil on hea töödejuhataja? Jah, on küll tuttav, mees, peabki esialgu olema, ametid nagunii ei ole, näpunäiteid läheb ka vaja, omaenda vend, kes kõrvalmetsast ellu juhatas ja nüüd ka tööotsa handi tööriista pihku andis vennal raskeks ei lähe. Pere kasvas äkki nii palju. Suured pojad. Muidugi pandamist ühes ei käinud tema kulul neid saarlasi palka eile ja mis asi muutub muidugi kergemaks, esimene palk, pale viite seatud ja minul elus, esimene palk, isegi esimene tõeline pale. No muidugi, kui elus edaspidigi vendadel tuge vaja on, siis seda saavad alati minu käest, kui peaks olema tarvis, arvestada võib alati nii, et kõik on kõige paremas korras. Aga kui te nüüd lõpuks oma eraldatud elule käega liite ja inimeste hulka tulite, tööle läksite? Muidugi tema arst ringi ja mis silma hakkas siin maa peal midagi muutunud ka nende aasta? Kuidas mina olin, vanasti elasin ka seal pea neli aastat, sõjajärgne linn, see oli midagi hoopis muud, mis praegu on igatahes praegu on täielikult võib ütelda, et linn on üles ehitatud ja suured, võimsad majad kerkinud selle asemel, kus vanasti olid tuhaasemed vaid laenult eriti liiklusest märgata, kes pole kaua elanud väljas vabaduses, nüüd on busse ja autosid ja järjekindlalt vaatamas tänavast üle saatjat. Aga see ja tagasi anda riietuse küsimus, igatahes linnapilt on väga hea. MS toiduainete puudub lähemaks rääkida. Te mõlemad olete moega nii kiiresti sammu pidama hakanud, eks vennale Gazev osas. Me rääkisime muidugi praegu ainult Tartus, kuivõrd palju just Eestimaal näinud ei ole? Ei ole, väljaspool ei ole. Aga eks televiisori vahendusel Silvi ekraani vahendusel ja muid keskuse silmanud tantsupidu näinud Tallinnasse? Jah, oleme näinud küll, on jah rahvatantsupidu igatahes väga tore oli televiisor, seda aga televiisor ise. Noh, see on ühtseks ime. Meie nägime, televenna pole esmakordselt oma elus. Küsi ka, et mis asi see on ja mis ta nimi on? Võib-olla mõni rikuna mees praegu kuulab, et küll naljakad olnud? Pole kahtlust selles tehnikauudiste imet, palju, mõnel pool käia, kes on pidanud surnuks 10 aastat surnud juba ja era eraesiJalmar vaator üllatab, lõppeks ikka olemas mõlemad poissmehed? Jah, seniajani küll kauaks ei tea. Kindlalt seda teab, kas keegi enam saavutu haa, soovidki sarnaseid poissi liiga vanaks läinud, aga loomulikult elule, mõnelme talvel olete, konkurents, on ka selles osas tihend. Kõigepealt tuleb siin hakata tublisti sammu pidama ja tugevasti tööd tegema, oma elamine sisse seada ja raamatutarkust vaadata ja nii edasi ja seda tuleb ka. Peole mineku või suurt asja ei ole, tantsud võõrad. Vanast ajast on tervis enam-vähem korras, päris korrastada ka, muidugi ei ole aga arstiabi ja väga kättesaadav need odavad, sellega ka korda saada. Kelleks te noorpõlvest tahtsite saada? Teie nalja praegu erilist kindlalt nii palju aega mööda läinud, umbes umbes, kas oleksite kooli läinud, kui noh, kindlasti laks katsetanud ülikooli minna, plaanib teil kunagi nooruses olid milles te metsas võib-olla unistasid, et noh, kui pikka aega metsas olla, siis kao teinekord alati mõtted ära, aga enne noh, alati taha inimene seda rääkida. No katsume mesinike ja see on väga huvitav, ma võin ütelda. Ja teil, mis teaduskond meeles mõlkus koolipoisina omal ajal nagu praegu võib-olla väga võimalikult oskalenud õigusteaduskonda õppima, nii 14 aastat, teises suunas, kui teie seda vastasite, oleks need unistused teoks teinud. Teie oleksite teie mesinik praegu, no kasvõi mesinik. Võib-olla kosmonaut võid olla reaktiivne, ei, seda nüüd hea mitte olla male, suurmeister. Võib-olla ehitaja, nagu veninud on, oletada võib kõiki. Teil on praegu rõõmu, et päevad, aga kas te olete jõudnud juba kahju tunda sellest, et palju aega ära kulus? No see on loomulik asi, et sellest on alati inimeselt ahi, usun, et ka teie mõtlesid, et tuleks veel noorus nii palju tagasi, mis meist siis rääkimata, kui te eraldasite ühiskonnas, kui vana te siis olite? Olin 23 aastane, teie, mina olen 20 aastane ja nüüd nüüd on 34 ja 38. Mis plaanid on? Noh, esialgu on lihtsalt veel tutvuda kõige selle eluga ja teenida teatud palju ülalpidamist saada normaalselt asuda elama ja siis tulevad juba pool aastat mõned kuud, siis selgub ta lõplikult ja siis võtab inimene naisele õige suunamise elu ikka uus ja nii suuremaid plaani otsekohe. Ei ole, see elu on muidugi ilus, aitab sellestki. Plaan on väga üldine, elada ja elada lisade kõigepealt elada ja hästi elada, jah, jaa, tingrisu häireteta. Püüame teha, mis meie võimuses on. Ja neid võimalusi on, siis on praegu kõik hea šovi metsa, kõik läheks veel paremas vaimus edasi. Täname jaga.