Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Vahetult enne seda saadet kogesin ma järjekordselt seda, et ei tohi ikkagi puu vahel anda sellele kurjale jõule. Ma ei tea, kas asi nii hull on, aga mingi sisetunne ütles, et kui me hakkasime Olivia salatist rääkima, siis ei ole pääsu. Sellepärast et see on juba selline valdkond, mille juurest mitte kuidagi lahkuda ei taha. Ning lisaks tuli veel vastu üks hea tuttav, kes avaldas või et me võiksime seda teemat natukene jätkata. Aga headele inimestele tuleb nii palju vastu tulla, kui on võimalik. Kuid tahaksin häid vikerraadio kuulajaid hoiatada, me ei hakka pikalt ajas tagasi minema tulema varem või hiljem oma temaatika revolutsioonijärgse aja juurde tagasi, aga mis siis teha, oleme niisugune söögilaua taga või valmistume selleks ja veel kord eetrisse. Me lähme, vähemalt selles esimeses variandis just lõunaeelsel ajal. Võib-olla mõni perenaine saab ka natukene meist abi või vähemalt mingisugust ideed. Mis nüüd puudutab vene kööki, siis sõna kohta on suhteliselt uus arusaadav, ta juba ütleb meile ise, kust ta pärit. Ta on saksa keel ja saksa juured. 18. sajand varem vene hoones ei ole ju tares eraldi köögiruumi. Ja väga paljud meie kuulajatest on kindlasti seda ruumi kuskil näinud, kas piltidel või ilmsi umbes ühe neljandiku ühe viiendiku omaaegsest talutarest võtab suur ahi, kuulus vene ahi, taani ju nii kütmiseks, ventilatsiooniks, toidu valmistamiseks magamiseks. Aga kes mäletab vene muinasjutte, siis ka liiklusvahendiks, sellepärast Tywatškadulatšakia sellega sõitis, nii et ta universaalne asi ja see ongi kunagine köök mis puudutab piirkondi natukene lõuna pool, suvi pikem, soojem, eraldi suveköögid. Nii et midagi sellist, mis antud ka meie kontekstis. Esimesed kulinaariaalased raamatud, vaatasin, ilmuvad Venemaal 1769. aastal. Need on tõlked ja otseselt Vene kööki puudutav teos, esimene, kui see peaks kellelegi huvi pakkuma, see on aastast 1795 ja 18. sajandi lõpuks, 19. sajandi alguseks olid tõlgitud praktiliselt kõik kulinaariaalased tippteosed, nii et nad olid vene lugejale kättesaadavad ja huviline võis juba anda korralduse endale keep Ta lähtudes nendest retseptidest, nii et see kõik oli juba olemas. Muidugi on see teema lõputu ja tuleb hoiatada, kui me kunagi rääkisime saksa arstidest, kes pidid tõestama Lenini aju geniaalsust ja siis oli meil professor Ivanov oma eksperimentidega, siis me ju hoiatasime, et ei ole ma asjatundja meditsiini vallas täpselt samuti. Kulinaaria on ikkagi minu jaoks kõrvalteema. See on pigem ajaloolase pilt. Nii et suured asjatundjad, andke andeks, võib-olla mõne retsepti puhul. Neid ei tule, palju, on mingisugused asjad, mitte nii paigas, nagu nad peaksid olema, aga vähemalt mingisuguse ülevaate püüaks saada. Kui alustada, kuskilt peab alustama. Võib-olla meie kuulajad mäletavad, omaaegsetes restoranides oli jupp järve bluuda või ettekandja küsis Ždonna Pervaja ja see Perva oli ju tavaliselt sukk. Nii et me võiksime võtta siis aluseks sissejuhatuseks vene suud. Pilt. Ja ilmselt kaks kõige tuntumat vene suppi on hapukapsasupp valdavalt põhjapiirkondades ja borš Lucas magus ports lõuna pool. Need ongi kaks vene köögi olulisemat suppi. Esimene neist ši, see nimi peaks olema ka tuttav, kõlab küllaltki omapäraselt ja imekombel, kui vaadata natuke varasemaid tekste, on seal. Kolmest tähest koosnev nimetus ja pikapeale on see tee sealt kadunud, aga väidetavalt vanemad inimesed ka tänase päevani võivad vahel öelda, et nad hea meelega sööksid Tiid, nii et see tee on vahel esinev. See on üks vanematest roogadest, vaieldamatult söödi juba siis, kui punast peeti veel ei tuntud või ütleme, selle punase peedisordid olid inimtoiduks kõlbmatud, see oleks võib-olla õigem. Ja ta on vast üks vene köögi köige kuulsam supp ja võib-olla isegi kõige kuulsam toit pidavat olema ka spetsiifiliselt vene toit mida ta tähistab, tähistab mingis mõttes nisust, vana patriarhaalse elulaadi. Ta oleks nagu selle elulaadis sümbol. Näiteks kirjutasin endale välja ja neid järjekordselt peab kuulajate eest vabandust paluma. Nüüd hakkavad tulema luuletused. Nende esitus muidugi on, nagu ta on. Aga Puškin iseloomustab lihtsat külaelu järgmiste ridadega. Moidi hautsi, PERH asja, äika, mõisraevania, Bacoy, tasseigarshock, tas sambashoi. Ma ei tea, võib-olla tõlge on v Lädisem kui luuletuse ettekanne, aga juttu räägitakse sellest, et ideaaliks perenaine On rahu unistuseks on rahu. Ja mis siis seda rahu sümboliseerib, seda puhkust, seda ideaali, kui mitte üks suur hapukapsasupipada. Šokk seis ongi nisukene ideaalunistus sõidu Venemaal kõik alates kroonitud peadest, Peeter esimene on säilinud mälestused, tema kaasvõitlejad on kirja pannud tsaarieelistused. Nende seas on ka ši kuni kõige lihtsamate inimesteni välja. Nii et ta on ka üks demokraatlikum toit. Pakutakse ka kõikides nendes või enamuses nendest kõrtsides, restoranidest, meil nad olid näiteks kõige kuulsamad siid olid Moskvas Assentjevitši juures, neid sõideti sööma ka Peterburist. Või veel üks näide. On säilinud lugu, kuidas Katariina teine külastab juba kõrges eas olevat Lomonossovi. Ja Lomonossov olevat pakkunud teis rinnale šiid hapukapsasuppi. Ja kui Katariina jätab Lomonossovi-ga hüvasti, siis ta olevat vähemalt lubanud, et kutsub omakorda Lomonossovi külla ja pakub talle mitte vähem tulisemat kapsasupp. Nii et seal nisukene, vastastikune sümboolne samm, käik. See on kui koduse heaolu sümbol. Pole paremat kiitust perenaisele, kui ta on keetnutuse hea hapukapsasuppi ja leidsin ühest raamatust Gogoli tsitaadi tsitaadi sealt surnud hingedest. Kui kangelane kiidab oma naist, siis seal on lause. Assita dušiga Segodnja Põlli, Haraši hingekene kallikene täna ikka see kapsasupp oli väga hea, perenaine on tubli. Lihtrahvas sõi kaks-kolm korda päevas ülikud muidugi harvemini. Ja on väga palju erinevaid sort ja veel kord ei hakka näit detailselt retsepte tooma. Lõpuks tippkulinaaria vist ongi pigem ideed kui grammid, nii et piirdume nende üldiste põhimõtetega. Et aga aga näiteks üks variant, mida ei ole ka proovinud, ei tea soovitada. Need on niinimetatud sierra ši hallid hapukapsasupid, hall hapukapsasupp. Ja erinevus seisneb selles, et hapendati neid pealmisi, rohekaid, lehti. Need, mis tavaliselt, et meie variandis kuuluvat koorimisena välja viskamisele neid hapendati. Ja nad pidid andma erilise spetsiifilise maitse. Mis aga puudutab kapsa hapendamist üldse, siis on kollektiivne toiming, selleks koguneb mitu peret või ka terve küla. Ja et sõna, mis peaks olema ka väga paljudele tuttav Kapustnik võib-olla vähemalt minuealistele kuulajatele tulevad meelde omaaegsed keeveeennid kuutissioosinhotšivus kus tavaliselt võistlesid omavahel kaks kõrgkooli tudengite meeskonnad. Sai väga palju nalja. Varasemas variandis olid need ka peaaegu et otsesalvestused üsna pea. Muidugi see keelati ära, sest vahel naljad ületasid mingi lubatud piiri, aga son Kapustlilt midagi lõbusat, mingi ühistoiming, nii et sealt on ka see nimi pärit. Kuid võib-olla, kui vahel vaadata kirjandust igaks juhuks. Meil oli ka väike viide sellele, kui oli juttu Moskva ja Sankt-Peterburi restoranidest. Võib kohata kuskil ši. Siis ei ole alati tee sup, kuigi 99 protsenti ta seda on. Aga see võib ka olla terav ja gaseeritud Kaljati. Nii et seesama kali, mida villid teepudelitesse ja need pudelid korgina nõudsid šampanja taolist kinnitust. Sesse kaas on niivõrd vägev ja võimas, vahel kirjanduses kassi, seda võiks ka mõnikord arvestada. Ši võivad olla mitte ainult kapsast, vaid ka oblikast, nõgesest ja nii edasi. Nad võivad olla liha baasil, seal sees võib olla kala, sink, seened. Ja kõige vaesemate inimeste, see on muidugi vesi ja kapsas ja taolise supi kohta vahel on öeldud. Ši Hotikunud, Dom-i, Assanjazziš või vahel oli siis vist vistolikunud tanklitshi pole oluline. Igatahes otsi otsi, aga lihasa sealt ei leia. Süüakse nii kuumalt kui külmalt vahekoorega vanasti küllaltki sageli, kas see sekka ka jahu hiljem 19.-st sajandist juba väga harva küüslauk ja rohelist. Ja vahel ka muna, nii et see muna, mis meil tavaliselt on oblika supis, oli varem ka hapukapsasupis. Kui kirjanduses võib esineda näiteks vōi Arsgiežil ja keegi tahab keeta täna lõunaks endale bojaar hapukapsasuppi, siit siis peamine erinevus on seenepuljong. Ja põhimõtteliselt samasugune hapukapsasupp, aga ta ei ole mitte v vaid seenepuljongi pead. Vaesema rahva asi on siis suutotšnia Sudki ööpäev. Ja ta ei tähista mitte midagi muud, kui et seda kapsasuppi söödi nii hommikul, lõunal kui ka õhtul. Ning hoiti või säilitada Läti seda ahjus, selles samas suures vene ahjus. Õhtul ta läks sinna ja hommikul on ta veel soe, nii et hommikusöögina läheb ta ka või kõlbab ta ka suurepäraselt. Ning kõige olulisem moment selle toidu puhul, mis on vene kirjanduses selle valdkonna kirjanduses eraldi välja toodud, on, et see on ainulaadne roog, mis kunagi väidetavalt ei tüüta inimest ära. Sa võid teda süüa mitu korda päevas ja ikka maitseb ja ikka ei teki ideed, et võiks süüa midagi muud. Ja seda suhtumist kinnitab ka vanasõna, tuntud vanasõna radnaja teatsena, täiest assinikaga ta, nii et lihane isa sind ära tüüdata, aga kapsasupp mitte kunagi. No olgu siis neid ka klassikaline komponentide koosseis enam-vähem tavaliselt nendes loetelude Sonda järgmine mis võiks alla. Kuna tegemist on hapukapsasupiga valdavalt, siis kapsas kindlasti selleta ei pääse liha siis oleks siis teine oluline komponent. Seened võiksid olla maitseained. Varasemal ajal kindlasti sibul, küüslauk, hiljem, kui idamaadelt tulevad ka must pipar loorber siis need kuskil son 15.-st sajandist on juba teatanud, et neid kasutatakse jahu varem vähemalt selles varasemas variandis ja hapukoor. Ning mis on valmistamise puhul kõige olulisem nõue, ei tule kiirustada. See on niisugune roog, mida tuleb valmistada väga rahulikult. Planeerides selleks üsna palju tunde. Näiteks liha võiks keeda kaks, kaks ja pool tundi ja mis on vähemalt vanades retseptuurides nõue kõikide nende šiide puhul liha ja kapsast keedetakse eraldi ja alles hiljem vahetult enne valmimist lähevad nad kokku ühte potti. Ning veel väga oluline tavaliselt. Ja kui mingi roog valmib, siis perenaine on mures, kus te kõik olete, miks külalised pole veel tulnud, kella seitsmeks olnud kutsutud neid ikka veel ei ole. Toit jahtub, see puhul on see ainult pluss, sellepärast džiide puhul öeldakse, siid peavad tohodits, nad peavad veel seisma, nad küpsevad nii, et see mõni tund või mingi aeg on ainult neile kasuks ning kuulubki nende roogade hulka, mille puhul öeldakse, et järgmisel päeval on veel parem, seega las rahulikult seisab. Teine vene köögi oluline supp on borš. Kõigile meile tav nimetan võib olla levinud sordid. Muidu oleme ju nii harjunud, et on üks borš, aga neid on väga palju erinevaid. No näiteks maskovski sibirski. Need on olulisemad Ukrainski Stav rapolski, valinski, Baltovski visi nõelal, Kalitski lovski ja seda loetelu võib jätkata flatski ja nii edasi. Mis on peamine erinevus, kas aluseks loomulikult teeb, kas tegemist on toore või keedetud peediga, nii et mõned bossid eeldavad või eelistavad seda keedetud peedivarianti, teised aga toore keede orjad. No mõned näited ja väga tihti ka bullshit seenepuljongi. Vene köögis üldse väga palju seeni. Seeni osatakse valmistada, kuulsat restoranid olid tuntud oma seene sakuskade poolest. Ja selles vallas on vist vene köök tõesti ületamatu. Mõned näited. Üks, Boris, mida ma ise vast eelistan teistele ja olen suhteliselt sagedamini keetnud, see on was Moskovski ja Moskovski borši peamine omapära on suitsuliha. Nii et kes tahavad täna borši keeta, siis arvestage, et sinna võiks minna sisse suitsuliha. Olen natuke seda kombineerinud, otseselt see ei ole, Moskovski paša Moskovski borši ei peaks panema suitsu, Bloobume. Aga võib ju proovida, annavad niisuguse omapärase spetsiifilise maitse, olen seda mõned korrad teinud. Järgmine borš, mida, las neil ei ole põhjust keeta, aga teadmiseks ka selline variant on olemas, see on worst flatskil. Mereväe borš ja isegi võiks praegu natukene mõistatada, milline liha läheb sellesse vorssi ja see on soolaliha loogiline, arusaadav. Kuidagi on vaja merel liha säilitada, seda soolati kinnidesse, sinna pandi sageli ka peeti juba juurde. Nii et niisugune alk komponent materjal oli olemas, mõnikord ka pipar. Terav pipar aitas säilitada nii et soolalihast borš. Ukrainskymbors Ukrainski borši, võib-olla üks kõige spetsiifilisem omapära on, et sinna lisatakse. Ehkki mille puhul võiks öelda, et see Pekun kuskilt piiri peal, et tal on juba niisugune väga spetsiifiline pekimaitse spetsiifiline maitse, annabki omakorda edasi sellele Porscile mingisuguse erilise maitse, nii et seda võiks ju ka proovida. Kes tahab? Poltavski borš, haneliha ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. No kuivõrd tähtis boss on vene köögis, jällegi vast on meie kuulajat juhtunud kuskil seda väljendit kohta mateeria borši juur millegiga üle pakkunud, nii et inimene peri ju. Nii et ta tuleb otseselt siit sellest Boschist. Veel üks vene supp, kuna meil juba supid on seal uhhaa jällegi kõigile väga tuttav. Ja varasemas kirjanduses varasemas kulinaaria, see ei ole uhhaa, mitte midagi muud kui puljong. Ja sellepärast ei tasuga üllatuda, kui kuskil võib leida uhaaess pettuhhaa. Et kuidas siis saab olla kalasupp kukest, aga noh, võimalik, sellepärast et algselt see uhhaa on lihtsalt Meie mõistus puljong. Alles hiljem, kui seda hakatakse keetma valdavalt kalast ja ta oli väga lihtne toit, kalurite toit, siis ta muutus spetsiifiliselt kui Haasks selles tähenduses, nagu meie seda tänapäeval mõistame. Jällegi ainuüksi sordid ei hakka detailidel pikalt peatuma omaAga värvuse järgi, uha jaguneb ka kolmeks, on pialaja uhhaa ning selle värvitooni annavad erinevad maitseained, on jornajuga ja on lohutaja. No näiteks Autaja muidugi nii safra nõks võimalustega muuta kollaseks, aga väga levinud nipp, mis jättis uhast niisukese rasvase mulje hästi toitva uha mulje. Praeti võis riivitud porgandeid, et ja see porgand annab võile väga aeglasel tulel hästi segades. Ja Sealse kollakas ilus värvitoon. Hiljem pressiti ta välja kas läbi paberi või ükstaskõik läbi mingisuguse kanga ja seda kollakat võid lisada tee uhhaa le, saades nii ilusa imeilusa kulla, kulla, kollase tooni üks võimalus. Üldiselt varem on maitseained rohkem suhteliselt kui tänapäeval. On ka arutletud selle üle, miks on igasugused põhjendused x, et nad aitasid säilitada toiduaineid, aga võib-olla ausam oleks öelda, et nad aitasid võib-olla Beta ära ja jätta mulje, et need toiduained on värsket. Veel üks võib-olla variant, kui kirjanduses võib kokku puutuda Asjon sipanna uha, Hipanna Mošipatsivaid näpistada, ära tõmmata. See on uhhaa kuivatatud kalast või lisatakse mingisuguseid kuivatatud kalasorte sinna juurde. Üks nipp näiteks Kapuskinil read, mida nad tähendavad. Priines sutsi Befareeli totsias, ihvariits vili, kaku liidis passinieeli. Kuidas siis nüüd järsku forellid sinised, aga see on suhteliselt levinud nipp tol ajal enne keetmist. Kuigi vääriskaladest uhaad jo reeglina ei keedeta, aga hetkeks sekult kaks tulises äädikas ja see pidi andma, pole ise proovinud sihukeses hinnas ka tooni ja vot siit sepassineerib. Või ka veel uhas patrahami. Me oleme harjunud patrahhaa on, kus see kõik, mille me välja viskama, need igasugused sisemised asjad siis tavaliselt see tol ajal tähendas delikatessi ja kõige levinumad variandis koolis Lutsu maks. Nii et läheb Kauhase hiljem. Kõikvõimalikud nipid ei hakka nendel pikalt peatuma, kuidas oli võimalik muuta selle uhhaa täiesti klaariks, selleks kasutati munavalget, lisati sinna teatud teatud proportsioonides muude ainetega segatuna. Ja ta nagu poorne materjal tõmbas kogu selle ujuva olluse, kui nii tohib öelda, sisse ja tulemusena saadi absoluutselt klaar vedelik, nii et onu haad, mitmekordset Rainaajad kui järgmistele kaladele. Järgmised kalad pannakse eelmiste kalade keeduvee sisse ja nii kolm korda saadakse niisugune hästi kangemaitseline supp. Üldiselt kasutatakse väga lihtsalt kalasort, nii et tavaliselt uhaad nendest väärt väärtuslikest kaladest ei keedeta, neil ei ole spetsiifilist kala maitset. Ja kes täna kavatseb uhaad. Ta siis tavaliselt vene traditsioonis uhaad süüakse koos pirukatega. Ja sinna juurde lähevad pirukad, neid kutsutakse rasti kai rasti kaerast jooksnud. Ja mille järgi juba sõna ütleb meile, selle piruka on võimalik ära tunda, Nad on ülevalt lahti. Lahtised pirukad, rast joognutud, paistab see sisu välja. Ja tavaliselt enne serveerimist hästi kangepuljong koos tilli, võiga ja lusikatesega kallatakse sinna sinna piruka südamesse juurde, mis muudab ta veel mahlasemaks veel niisuguseks auravamaks ja maitsvamaks. Nad võivad olla hakklihaga trastiga, aga võib olla ka kala ja muidugi klassikaline lasti Kaisele uhhaa juurt on lutsu maksaga. Aga veel supit tuntud ja supp, mida me tänapäeval ja nõukogude ajal ju eriti kui tuletada meelde restoranide meneesis, sepitsuste seisis esikohal, tal nagu kõige olulisem, kõige tähtsam, vaieldi, kuidas seda tuleb kirjutada. Seljanka, soli, Anka. Mõned autorid ütlevad, et seljanka, nõid, teised ütlevad soli Ankana õige. Ilmselt on ta seljanka siia loo ja kunagi kõige tavalisem külasupp kuhu läksidki enam-vähem kõik need asjad, mis olid ülejäänud, nendega oli vaja midagi peale hakata. Sinna supi. Ja vaadates seda varasemat kirjandust, siis Meie ju suhtest arva, sööme kala seljankat, aga tol ajal on ju varasem hoopis kalasel jam ka. Ja lihasseljanka. Seda varianti võib kohata alles kuskil 19. sajandi lõpust, nii et varem ei olegi. Jällegi serveeritakse rastegaiga. Ja miks see ei ole võib-olla veel üks põhjus? Tavaliselt ju seal jalkat sisaldavad mingisugust tomatilist alget, kas on tomatipasta, aga tuletame meelde, tomat jõuab Venemaale umbes 19. sajandi keskpaigas, nii et ta ei saanudki varem seal olla. Veel üks vene supp üsna levinud omal ajal tänapäeval enam seda suppi eriti keegi sööpat Winja nagu unustatud ja peamine komponent olid peedilehed. Hiljem ka teised lehed. Aga kuivõrd, et oluline on varasemal ajal Patwinja jällegi kas vanasõna- või ütlus kakava patriinia taga vaak siin ja nii, et milline on siis sepa twin ja selline on ka perenaine, aktsiinia patrin ja keetmise oskus määrab väga paljus perenaisel üldist, kulinaarselt taset, et ja sinna ka suhteliselt hinnalisemad kalad, näiteks mis puudutab pirukaid ja nende rolli vene köögis, et ei unustaks ära. Kuna juba üks vanasõna tuli või niisugune vana ütlus neutrasna ispaa ugulaami. Agrasna pirangaami pole mitte määratud talu ilu niivõrd sellest sisekujundusest kasvatame tänapäeva terminit, kui Piragaamilijat pirukad ikka määravad, kui on head pirukad, siis on ikkagi ilus ja tore ja sõbralik maja. Pirukad kurnik, tuntud pirukas, ajalooline pirukas juba iseenesest ütleb meile, et kana kooritsa suhtes nisust, kõrged pirukad, rööbinik röödnik visuaalselt ära tunda, tav kala on hoopis kuidagi lamedam. Nii et nad on sihukesed madalamad kui kuskil piltidel vaadata vana, kaetud laud, nisuke torni, taoline pirukas on kurnik, reegline rööpnikon, need väiksemad, sinna võis minna sisse väike terve kala, aga võis olla ka fileed. Piroksibirski tavaliselt kartul ja kalal, Sonda Piroksibirski lihapirukad reeglina pühade ajal. Aga veel paar suppi, et meelest ära ei läheks. Jälle üks tuntud supp, rassolnik, seda on ju väga paljud meist keetnud ja söönud. Ja erinevus peamine selles, et see vedel osa on kurgisoolvesi, annab niisuguse spetsiifilise maitseveelõksu mida vast ei lähe meil kuulajatega kunagi vaja, aga selle supi nimi kirjanduses on pohmell ja ja on juba selge, millega on tegemist. Nii et täpselt samuti hästi palju hapukurki ja lambaliha pidi seal sees olema ja aitab väga hästi võiks olla siis esimene šokk pärast suurt viina joon, mis on siis supp, Ohmilia eriline koht vene köögis pudrudel. Pudruonju inimese kõrval ütleme pudru komponendid sündimisest saadik teradi visatakse anumasse, kus vastsündinut pestakse et paha ei hakkaks külge. Vana vene tava oli pakkuda isale natuke rikutud variandis tavaliselt ülesoolatud putru. Et ta mõistaks, kui raske oli emal sünnitades. Väga vana vene tava oli, et lepitust otsiti süües ühiselt putru. See oleks nagu rahupiip ja tülitseva inimese või inimese kohta, kellega ei ole lootustki ära leppida, ühist keelt leida ja öeldakse ka tänapäeval Snimkašinišvaaris putru temaga koos ei keeda. Ühist putru, keetsid peigmees ja pruut ja tavaliselt söödi seda putru kas peigmehe või pruudi vanemate juures, sõltuvalt sellest, kumb suguvõsa oli tähtsam. Ja loomulikult tekitas väga palju tüli. Mõned tuntumad näited ajaloost. Näit kas, kui Aleksander Nevski abiellus aastal 1239? Ei suudetudki kokku leppida, kus seda putru süüa. Et lõpp kompromisslahendus oli, et söödi nii peigmehe kui pruudi juures. Ja veel üks suur tüli, mis on seotud selle traditsioonilise, vast abiellunud pudru söömisega on seotud mitel Donscoiga ka tuntud nimi vene ajaloost. Ta abiellu Nižni Novgorodi vürsti tütrega, mõlemad leiavad, et nad on nii tähtsad, et pudru tuleb süüa siin just nimelt tema juures. Oponent on vastupidisel seisukohal, vaidlus oli väga pikk. Ja lõpuks leitakse kompromissvariant, et pudru süüakse kahe linna vahel. Colomnaas kohtutakse kuskil keskel ja keedetakse ja süüakse pudu seal ära. On veel vana vene köögis hoopis rohkem kui tänapäeval näiteks hernest eriti ju me ei söö hernest nii külmalt kui 100-lt, nii pudrudena kui erinevates variantides. Ka magus toitudena unustasin ära kalasuppide puhul veel ühe olulise asja, et kalasuppi süüakse ka külmalt. Ja need on niinimetatud sallivad müüa. Ja see on midagi sellist, mida meie tunneme variandis kalasült. Need on ka suhteliselt palju. Veel üks vene köögi kui oluline komponent, mis on andnud meile ühe tuntud väljendi rõigas väga palju rõigast nihriana. Väljend, mida vist on kõik kuulnud, pole mitte midagi, isegi seda ei ole siis kaalikas kindlasti, et me ei unustaks. Kartulitulekut, on see üks oluline toiduaine ja mis puudutab kartulit. Vähemalt legendi järgi tuli Venemaale Peeter esimene aga raamatutes võib ka leida selle konkreetse aasta aru. 1701, kuid enamus autoreid on seisukohal, et ei saa olla. Ei olnud sel aastal p ther Hollandis, seega ei saatnud ta kuidagi selle versiooni järgi graferi metsevile neid esimesi kartuleid. Nii et on väljamõeldis, koguse seos Peetriga, aga oluline on, et veel 18. sajandi keskpaigas on ta Venemaal haruldus. Ja 1765 oli see aasta, kui ilmub suurest iraažis Õpik, õpetus, kuidas kasvatada ja sealt läheb lahti. Jällegi mõned näited, mis õnnestus siit ja sealt leida. No näiteks vürst Trubetsky uhkustab sellega, et ta 1965. aastal sellel samal aastal pani mulda üheksa seemet ja sai 20 vilja. Aga meeldetuletuseks kasvatati ju valdavalt lille pärast algselt nii et kartul on kõigepealt lill, imeilus lill tol ajal selle arusaama järgi. Ja äpardusi juhtus samuti meile tuntud nimi Abram Petrovitš Hannibal. Kannibal Puškini vanaisa oli pannud mulda 40 seemet ja on säilinud tema kurtmine ühes kirjas, et ei saanud mitte midagi, ei hakka niisugune õnnetu juhus. Talupojad suhtuvad alguses vaenulikult ja on tuntud mitmed mässud niinimetatud kartulimässud. Ja põhjus pole muidugi mitte selles, et talupoeg on niivõrd kartuli vastu, kuivõrd võeti ära mai ja nad läksid kartuli alla. Nii et neid mässon tolleaegses tolleaegses kirjanduses päris palju kordi kajastatud veel kord seened. Et neid ei tasu unustada seoses vene köögiga. Liha suhteliselt haruldane. Vanas köögis keedeti tavaliselt koos kapsaga ja lihast road valdavalt hilissügisel, talvel arusaadav, loomi pole enam ja toite nii lihtne. Ja seega on see aeg, kui neid ka tapetakse. Ja ei tule ju unustada, miks ka kalade osa on suhteliselt nii suur, umbes 240 päeva onju aastas, kus on liha söömine, keelatud paastupäevad ja nii edasi, nii et seda tuleb ka kindlasti arvestada. Loomulikult kõiki neid asju on nii lõputult palju. Aga olgu see väikene ülevaade peamiselt nendest suppidest ja muudest, võib-olla siia roogadest juurde. Ja ma arvan, et sellega ka selle kõrvalpõike lõpetama, et tulla järgmine kord. Põhiteema, aga meil oli üks plokk, mille me tinglikult nimetasime viinaks, et vaadata, kuidas lõpetati, kui seadus ja mis selle joogiga juhtub. Kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel.