Kaks. Apteek on apteegiaeg mis dollas, kas saime siis virtuaalsetes naistest, et lõpuks ometi juttu on ju naistepäev. Täna mitte et apteeke ikkagi jätkab oma rada ja vahest me küll oleme kinni selles, mis, mis parasjagu, mis päev on või mis parasjagu toimub. Aga me oleme siin minu arust minevikus nendest naisteasjadest ka rääkinud, oleme ikka räägitud, nii et täna läheme siis oma rada mööda. Noh, võib-olla siukse väikse uudis võib teha, et taaskord taaskord on eesti virtuaalse raha kokkulükkamise nagu edetabelis esikohale jõudnud. Ja seekord siis meie oma oma mees on võitnud jällegi tota kahe mis ta. Me pappi kord appi, papp Ivanov ja tema siis oma tiimiga lükkas seal jällegi 1,2 1,2 miljonit. Noh, eks virtuaalelu tasub ennast ikka ära. Lapsevanemad, et kui teie laps ikkagi liiga palju mängib, siis vaadake, mida ta mängib, et kui see näiteks totakalt kasvõi öelda foolgraaf või midagi sellist, et siis mängib, las mängib edasi. Tooge talle võileivad ja las poiss mängib või tüdruk, et et noh, 1,2 miljonit tiimiga võita. Ma arvan, selline paari aasta teenistus ikka tasub ära, tasub ära. Et siis jah, niimoodi siis on see asi, aga mitte päris sellest ei tahtnud rääkida, tahtnud sellest päris rääkida. Tahtsin rääkida hoopis sellisest asjast nagu võib-olla saaks, saaksid öelda demograafiliseks näiteks, et mida näitab see, et, et kui me mingeid rakendusi kasutame, et mida see siis näitab meie kohta. Ja alles hiljuti see oli kui, kui androidi kasutajad teavad ju seda, et kui sa näiteks mingi uue rakenduse omale tõmbad siis küsiti tihti igasuguseid õigusi ja on ka üks õigus, mida küsitakse, on, et viimasel ajal on see tulnud, et näita, näitan, milliseid rakendusi sa kasutad, et see üks rakendus küsib näiteks nagu vanasti oli näiteks Facebooki sõbrad on. Ütle mulle, kes on su Facebooki sõbrad, ma ütlen, kes oled sina on ju siis nüüd on ka selline õigus, et et sa saad rakendusele näidata, milliseid teisi rakendusi. Ja ei läinudki kaua mööda, kui juba siinsamas, üle lahe Aalto ülikoolis. Niisugune noormees nagu Eerik malmi tegi väikse uurimustöö selle kohta. Et mida see siis näitab inimese kohta. Kui ta mingeid rakendusi kasutab ja mis rakendusel näiteks mingi siis kas soo või manuse või rassi või siis ka kas abielu või lastelaste arv, nagu, et kas see kuidagi mõjutab, uuris ta pikalt ja põhjalikult. Ja tulemused noh, on mingis mõttes loogilised ja mingis mõttes võib-olla üllatuslikult, aga vaatame siis natukene jah, et milliseid ma jäin pühendunud ainult sellele ühele teadustööle, vaid ikkagi vaatasin teisi statistilisi näitajaid leiab korrektselt ikka mitu-mitu allikat valida ja, ja kui, kui kedagi huvitab, siis näiteks kes pole veel omale tõmmanud androidi kasutajad uudseda operatsioonisüsteemi Mašmelo ehk siis vahukomm. Et siis selles, selles on nüüd niimoodi, et sa saad ise anda valikuliselt õigusi. Et vanasti oli nii, et rakendus küsis su käest portsu õigusi ja sa ei saanud seal midagi muuta, pidid nõustuma selle kõigega, siis nüüd selles uues marsmele uuenduses on vahukommi uuenduses on sul võimalik rakenduse? Ise Tallinn käigus öeldi, et vot selle õiguse annan, selle õigus ei anna ja siis pärastpoole võib-olla, kui ikkagi rakenduse kasutamine kuhugi maale jõuab, siis sa saad neid õigusi hakata andma nii-öelda valikuliselt. Aga vaatame siis mida, mida näitab näiteks see, kui sa kasutad Aiphony versus žanraid. Esimene asi, Anthony kasutajad teenivad 40 protsenti rohkem kui androidiga. Ära räägi, ära räägi siin vaheaega naeratama. Haifa no me oleme siis ikkagi raha, pappi jagub ja ma peaaegu nii ütlebki seda veelkord, see kõlas küll nii hästi, kui sa kasvasid, Haifa oli siis seal on 40 protsenti suurem sissetulek vähemalt õigus seda küsida äkki vä? No? Nojah, ütleme selle, kas see on väga hea, saab prillid selle uuringu välja. Lähed ülemuse juurde, paned oma Aifoidu vaikselt laua nurga peale, paned selle uuringu ette 40 prossa tõusu. Marek köhatab lihtsalt niimoodi elutargalt. Ja osundad. Ja, ja siis on ka niimoodi, et Anthony kasutajad on tihti vanemad kui näiteks androidi kasutajad, noh, siin on muidugi loogiline põhjus, android on ju igasuguseid odavamaid ja kestis, annab lapsele ikkagi kalli telefoni ikka, pigem ostetakse odav telefon ja ikkagi statistika näitab, et lisaks raha teenimisele on ka Aiphony kasutajad, vanemad, vanemad inimesed. Järgmine huvitav asi, et kui sa oled väiksema sissetulekuga, kasutad seda androidi, siis sa veedad ka aega rohkem, pigem netis läbi selle androidi seadme versus siis näiteks, kui sul on kõrgem sissetulek ja sul on Alphonse, kasutad ka muid vahendeid, näiteks kasutad tahvelarvutit näiteks selline korrelatsioon on ka olemas, et, et need, kes kasutavad tahvleid, on jällegi jõukamad kui need, kes kasutavad mobiili või lauaarvutit. Et noh, kui sul on olemas mobiiltelefon, seal on olemas tahvelarvuti, siis juba võiks arvata, et oled. Kui inimene, ma Indrek, vaadates sind ja sinu tahvlit, sinu Aiphony, näen seda kullatolmu vaikselt, niimoodi müriseb meie teile ka meie stuudio põrandal. Ma pärast käin harjakesega üle. Nii aga lähme veel edasi, et ja näiteks huvitav asi on see, et väiksema sissetulekuga kasutajad kasutavad nii-öelda leti rohkem. See mobiilis kasutatav nett on nende nii-öelda põhinit, mitte ei ole, mitte ei ole siis kuskil arvutis või telefonis õigemini telefonis just nimelt on arutluse tahvlis. Vaid ongi mobiilne internet telefonis on tema selline põhiseal oh sealt, kus ta internetis käia. Just ja, ja sellega on jällegi loogika on täiesti olemas, näiteks kui võtta siin arengumaad või siuksed vaesemad piirkonnad siis tihtilugu inimestel isegi ei ole elektrit laevanud neid oma sellest varem räägitud, et laetakse kus iganes juhtub seda oma oma telefoni ja see on nagu põhivahend, millega siis ikkagi netis saab käia neil lauaarvutit ja see vist ei ole, jah, nad ei saagi seda kuhugi panna, lihtsalt ei ole nii palju voolu kuskilt võtta, on ju, pole ka laudu ilmselt ei valla ikka nii vabalt olla. Aga kui nüüd vaadata, milliseid rakendusi kasutatakse näiteks tehti uuring, üks uuring oli noorukite hulgas või tiinerite hulgas läbi viidud ja vaadata siis, millisest, millisest jõukusastmega perekonnast pärit on ja tuli selline huvitav asi välja, et noh, küll Facebooki kasutavad väga paljud ja enamus noori kasutavad Facebooki siis oli niimoodi, et vaesematest või vähem jõukatest perekondadest pärit noorukid kasutasid Facebook'i valdavalt, et Facebook oli väga kõrge kasutusprotsendiga ja, ja ka ajaliselt palju rohkem kui, kui jõukamatest perekondadest pärit noorukid. Ja need jõukamatest perekondadest pärit noorukid jällegi kasutasid Twitterit rohkem ja ka sellist asja nagu SnapChat. Aga üks huvitav asi oli seal siiski oli sihukene egalitaarne rakendus, mida kasutasid nii vähem niisukat kui ka kui ka jõukamad peredest pärit noorukid oli Instagram. Instagrami kasutusprotsent oli siiski väga väga sarnane, nii keskmiste vähem jõukate jõukate hulgas. Nojaa, selfisid tahab teha ja ja vaadata ükskõik kes seal ei ole vahet, tänapäevased nutitelefonid, enam-vähem kvaliteediga pildid jäävad ju kõik ja alates mingite filtritega ära peita. No just ja, ja siin siin ka oli huvitav asi veel nii-öelda jätk sellele oli see, et vähem jõukatest peredest pärit noorukid kasutasid rohkem aega või veetsid rohkem aega sotsiaalkeskkondades ja kommunikatsioonirakendustes, noh, igasugused messengeri Chatid asjad, et seal Nad veetsid nagu ikkagi valdavalt oma aja. Ja, ja samas noh, ütleme jõukamad inimesed siis tegid, mis nad ise tahtsid ja vaatasid, ise saatsid SMSe raha eest. No võib-olla küll jah, ja siin jällegi on loogika olemas, et kui vaadata näiteks Ülemaailmset kasutust igasugustel kommunikatsiooni äppidel või sihukestesse sõnumisaatmis äppidega siis näiteks Aasias, Hiina, Korea, Jaapan, Malaisia, seal 99 protsenti noori või, või noh, üldse sellisest kasutaskonnast kasutavad igasuguseid sõnumisaatmisrakendusi ja põhjus on lihtne. Esiteks jällegi on mobiiltelefon peamine seade, millega nad netis käivad ja teine asi on see, et seal on Aasias on paketid, ei ole näiteks nii arenenud kui Ameerikas või Inglismaal või Lääne-Euroopas on just need telekommunikatsioonipaketid, et SMS on seal kallis ja noh, muidugi otsitakse siis alternatiive. Ja see see Aasias oli, see ajaline kasutus oli 40 kuni 50 minutit päevas pandid sättimise peale hakkama. Võrdluseks siis Euroopa ja Ameerika, kus see oli kuskil seal 25 ja 30 vahel, et ikkagi tohutult palju inimesed tegelesid sättimisega ja muidugi kuna nende chati rakenduse kasutajaid olid meie täna, et naised et 13 kuni 24 vanusegrupp ülivõimsalt naised siis 13 kuni 24 sätivad, käivad kõige rohkem üle maailmavaate, kust kust otsast tahad ikka ikka on, on naised 13 kuni 24, need, kes, kes elavad seal nii-öelda sõnumisaatmismaailmas Eks sellel vanusegrupil on ilmselt kõige rohkem öelda palju infot ja, ja võib-olla teistpidi võttes nad ei ole veel. Ei ole saabunud piisavalt elukogemust, et vähemate sõnadega rohkem ära öelda. Võib-olla küll jah, aga kui veel vaadata, noh näiteks sihukest huvitavat statistikat, mis mulle silma hakkas, oli Ameerikas tehti uuring, et kes siis milline rassiline või, või sihuke rahvastikugrupp kõige rohkem sõidujagamist kasutab. Ja see oli päris huvitav. Huvitav järeldus tuli sealt. Et jah, Ameerikas küll kasutatakse igasuguseid üübereid, lifte asju, aga näiteks kõige rohkem kasutasid sõidujagamisrakendust siis need Hispaania, et etnilise või hispaania keele valdavad elanikkond ja, ja see oli niimoodi, et nad kasutasid lausa kaks korda rohkem võrreldes näiteks niisuguse Euroopa päritoluga üüberi, lifti kasutajast. Ja jällegi oli seal uuritud, et millest see siis tuleb ja leiti siis korrelatsioon, et esiteks rahvastiku gruppan, noorem, ta on vähem jõukad ja nende piirkonnad, kus nad elavad, on viletsa ühistranspordiga või siis noh, nii-öelda kuritegelikud, et inimesed lihtsalt ei julge bussiga sõita ja siis tellivad selle sõidujagamisauto omale uksed, hüppad sisse ja sõidavad siis kuhu neil vaja sõita sellega loogiliselt oma autosid seal võib olla ka kõigile just nimelt, et ei ole ka raha, et oma autot osta ja ühistransport vilets ümbruskond on ohtlik, siis sõidetakse nende nendega. Aga kui nüüd minna veel seal lõpuks selle Aalto ülikoolis tehtud uuringu juurde siis siit tuli ka päris huvitavaid asju välja, nemad nagu uurisid, kui täpselt nad saavad nagu, kuid kui täpselt mingite rakenduste omamine telefonis suudab ennustada, siis näiteks sugu. Et kui sul on mingid kindlad rakendused, mis on sinu sugu ja täpsus oli siis neli, 82,3 protsenti, et nad vaatavad selles uuringus, mis, mis rakendused sul on kasutatud ja võivad öelda 82,3 protsendi täpsusega, mis soost sa oled või siis näiteks vanus? Vanuse suutsid nad ära aimata või noh, täpsuse pakkuda siis 77,1 protsenti samuti rass 72,7 protsenti, et et see, mis vanasti öeldi, et sa oled see, mida sa sööd siis tänapäeval võib juba ja öelda, et sa oled see, mis rakendused sul telefonis, mis, mis äpid, saaled. Läbitsolon jah, jah, et, et selliseid uuringuid ikkagi tehakse ja mingis mõttes on väga huvitavat tulemused, et kes kes vähegi huvitatud on, võib otsida, et sellist tegelast nagu Erik malmi Aalto ülikoolist ja vaadata siis täpsemalt juba, mis järeldustele nad jõudsid ja mida siis mingi rakenduse kasutamine ütleb selle kasutaja kohta. Aga mis see siis tähendab, et, et kui ma ei tahaks nii lihtsalt loetav olla, kas ma peaksin endale mingeid ebatraditsioonilisi rakendusi tõmbama, mida minusuguse noh, ütleme? 30.-te lõpus oleva mehe telefonis ei tohiks olla mingeid meigi rakendusi, sihuke äpp. Camu flaaž noh, võib-olla äkki Pinterist tõmmata ja seda ma pean siis kuidas? Meil on nagu siuke statistikat segada. Võib-olla äkki noh, kui on siuke kohtinguäpp, Tinder on ju selle tõmbama, ma ei tea, kas mu naine lubab no tõmmata või kasutame kes, või siis, kui sa tahad olla näiteks mitteheteromees, siis tõmbad näiteks selle Raineri, mis on Tinderi analoog Tinderi analooge. Et see neid jälje segamise viisi on kõvasti, et noh, näiteks Pinteresti puhul oli see statistika selline, kui sul on intressi, siis seal oli kas mingi 93 koma midagi protsenti oli see, et tegu on naisega. Või siis seltsid et niuksed, niuksed, väiksed korrelatsioonid on ja noh, eks tasub vaadata nüüd oma rakendused üle ja võib-olla mõne ära kustutada, mõne asemele tõmmata, aga. Nonii. Meil oli külas traditsioonilises apteegirubriigis Indrek Vainu. Aitäh sulle ilusat naistepäeva. Ja kohtume järgmisel teisipäeval. Aitäh Indrek.