Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. Inimese identiteet on seotud tema mäluga. Samal ajal pole inimese mälu kuigi hea tegeliku ajaloo peegelda. See meenutab pigem kunstnikku, kelle pingutuste tulemusel sünnib midagi loomingu ja tegelikkuse segust. Kunst omakorda ammutab motiive emotsioonidest hetkel oluliseks peetud tunnetest. Ongi üksik inimene kõigile ühise ajaloo taustal. Unikaalne nähtus, seda siis nii talle endale kui teistele ajalugu ümber, jutustades sellega manipuleerides. Mäluga juhtumisel pole ohus vaid mälestused, vaid kaduma hakkab ka tulevik, sest homset kujutatakse ette. Olemasoleva kogemuse baasilt teisalt võivad kujutlused ja fantaasiat muutuda imeväel mälestuseks. Kuna, nagu öeldud, pole inimese mälu kuigi hea, tegeliku ajaloo peegeldaja. Son pigem kunstnik, oleme head lugude jutustajad. Jani võiskib, alguses poldud kordama jääda inimeste ideesid, need on seotud tema mäluga. Mis aga juhtub, kui mälu pole enam see, mis vanasti kui mälu asub internet? Sellel teemal arutles Sofie Mc been beebile lennust heitman alustades mõtisklusi ülestunnistusega, et taimeret, oma abikaasa telefoninumbrit ega parima sõbranna kodust aadressi kuhugi mälust kadunud. Veel lähisugulase sünnipäev ja päev, kui suri vanaisa. On väga palju asju, mida tähendab. Teha asju, mida aga peaks teadma asju, mis on isiklikult ja praktiliselt olulised ometi sata eluga suurepäraselt hakkama. Välja arvatud siis, kui telefoni aku saab ootamatult tühjaks. Alguses jäi ütlemata, et inimese aju on ka laisk. Keegi võib soovida teistsugust põhjenduste kandmine lihtsuse nimel. Piirduge. 100 arusaadava laiskuse määratlusega see vähemalt ei lähe meelest. Niisiis tänu sellele väidetavale laiskusele kasutab mälu võimalust ise meeldejätmise asemel sokutada ülesanded kellelegi teisele, näiteks sõbrale või elukaaslasele. Kui tihti on sinu elus juhtunud, et käid sõbra või lähedase inimesega väljas söömas ja pärast küsib temalt, mis selle koha nimi oli? Kas sind siis kohal polnudki? Kipume loovutama oma lugemuse mälestusi neile, kellel on valdkonniti meelespidamise tugevusi. Keegi on meist parem näiteks suundade ja teejuhtide mäletaja teisele jäävad paremini meelde. Kolmandatele meeldivad spordi muusika filmidega seotud faktid ja nii edasi. Omades enda läheduses paremat loovutamegi meelespidamise ülesandeid teistele. Kuigi igaühes peaks nüüd juba tekkima isiklikule kogemusele rajanev äratundmise tundmus. Kui ta on olnud samas olukorras, siis nõrgema mäluga isikute veenmiseks on tehtud ka paarikümne aasta eest sama fenomeni demonstreerida. Katsemäluuuringusse oli kaasatud kahte tüüpi paarilised. Ühed, kes olid olnud lähedases suhtes vähemalt kolm kuud ja teised, kes olid teineteisele võõrad. Ja olid testi jaoks paari pandud juhuslikult. Selgus, et lähedases suhtes olnud paarid suutsid meenutada rohkem fakte kui võõrastest koosnev paar aga samal ajal demonstreerisid need lähisuhte paralised kehvemat märu teemadel, millest nad pidasid paarilist tugevamaks. Sama katset korrata interneti ja arvutiajastul. Ja seekord oli paariliseks arvutid. Ühtede arvutite puhul väideti, et need kustutavad sinna talletatud inforo. Kui teise grupi arvutit lubasid aga info alles hoida. Selgus, et infot alles hoidva arvutiga paari pandud. Talle ei meeldi vähem fakte nende laisk kaval mälu lootis masinale. Ning sama juhtus siis Katsofi mäluga. Kas mäletate väideteid? Inimese identiteet on seotud tema mäluga. Juhul kui mälu on tühi, aga telefoni aku on laetud, muutub meie identiteet. Näiteks võimet pidada, ent targemaks. Nii juhtus Harvardi ülikooli uuringus, milles üliõpilastel lubati. Dekvaaria küsimustele otsida vastuseid Google'i abil. See protseduur on nii imelihtne ja kiire hetk kipub ununema. Ka hindasid Google'i kasutajad end millegipärast targemaks ja oma mälu paremaks kui need, kes isanud internetist abi. Piir isikliku ja internetti Tysotavam mälu vahel hakkab hägustuma ja me ei pane seda tähele. Suur osa isiklikust kogemusest asub sotsiaalmeedias. Aga mitte meie mälus. Mäletamine on siiski personaalne, intiimne ja loominguline akt mistõttu mälukunstnikul on nüüd raskusi meie identiteedi loomisega. Asemel asuvad internetifirmad, mis müüvad meile nostalgiat arvuti algoritmiga loodud identiteeti.