Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Miks keegi pole varem selle peale tulnud ja millal Meile esimene samasugune. Neid küsimusi leiavad oma pähe tikumas ilmselt paljud, kuuldes rootslase Robert Iliassoni innovatsioonist. Kuivõrd on pisipere eest hoolitsev 39 aastane IT-insener, kes sattus hiljuti täbarasse olukorda, kui kukutas ühel õhtul ainukese beebitoidupurgi põrandale taustal poja, tühjast kõhust ajendatud Nutulaul Roberti pere elas väikeses linnakeses, mille nurgakauplused olid Naaberlinna ehitatud suure kaubanduskeskuse tõttu tasahilju hääbunud. Seega tuli pere toitmiseks võtta hilja õhtul ette ligi tunnine bussireis. Selle reisi käigus tuligi talle pähe mõte. Tutvustas avada 4200 elanikuga pihkeni linnakeses kohaliku poe. Kuna väikekauplused ei suutnud konkureerida suurema ostukeskusega, pidi uus pood töötama võimalikult tõhusalt. Pidamise oluliseks kuluallikaks on ju inimeste palkamine. Seetõttu Robert otsustas luua oma kaupluse ilma töötajate ta põhimõtteliselt on sellise poe jaoks vajalik tehnoloogiaga. Ammu olemas ja need ongi siis see koht, kus tikub pähe küsimus miks seda pole varem tehtud? Võimalik, et kusagil kaugel maal ongi sarnased poed olemas, aga vähemalt kuuldus nendest pole levinud. Pigem samas kaubaautomaadid ja automatiseeritud kioskid. Poeteeninduse algoritm sarnaneb üldjoontes näiteks joogiautomaadi olemusele selle erinevusega, et kaup ei kuku pärast maksmist. Sahtlisse vaid klient läheb nõndanimetatud automaadi sisse. Täisautomaatse iseteeninduskaupluse uste avanemiseks vajad nutitelefoni, mille rakendus tuvastab kasutaja tema näpujälje alusel juuks avanebki. Kui keegi paneb uste vahele takistused puud tühjaks vedada, kirjastatakse Robertile, vastab teade. Ta elab naabruses ja jõuab vajadusel kiiresti kohale. Samas on poest saadav kaup triviaalne ja igapäevapõhivajadusi rahuldav. Poest saab piima, leiba, mähkmeid, konserve, suhkrut, puhastus- ja hügieenivahendid ja muud taolist. Rootsis me alkoholi riigi monopol aga ei saa ühestki tavalisest kauplusest hankida ja Roberti poest ei saa ka tubakatooteid ega ravimeid. Samas on kindlasti igal riiulisse pandud oma väärtus, vastasel juhul Mul ei vahetaks ostjad neid oma raha vastu, aga samas on kaupadel madal varastamise väärtus võrreldes kohalikule elanikkonnale poe olemasolu väärtusega töötab Poe turvalisuse kasuks omamoodi naabrivalve punastamata turvakaameraid. Jaanuaris avatud poes pole ühtegi halba intsidenti veel juhtunud, pealegi vajadusel turvalisust suurendada, näiteks automaatselt topeltustega, milledest üks uks püsib kinni, kuni olukord pole turvaline. Poes valib klient omale. Ja registreerib ostud telefoniga, iga kuu saadetakse kliendile ostudest arve. Reaalseks probleemiks on asutanud vanemad kliendid, kellel esineb tehnoloogia kasutamisel raskuseid ja kes liiguvad aeglaselt. Hetkel on välisukse turvalisus lahendatud. Ajakontrolliga kujuks püsib lahti. Kaheksa sekundit saab Robert teate vajadusel olukorda kontrollima minna näiteks ukse vahel aeglasemalt liikuda, mõni vanem kodanik. Samuti võib juhtuda, et klientidel on probleeme kauba käsitlemisega või muud taolist nahaga. See kõik kuulub tavalise arenduste kogemuse kogumise hulka. Ja need probleemid leiavad varem või hiljem lahenduse. Robertil Jason näeb oma poes perspektiivi paljude väikelinnade kohalike kaupluste kadumise lahendamisel. Automaatne isenendidenda pood pakub enamat kui automaatne kiosk, millest saab võileibu. Karastusjook ja muud taolist, aga pood on kaupade valikult paindlikum peaaegu et ka inimlikum kui selles oleks kohalikke uudiseid vahendav poemüüja. Müüjatega väikepoodide tagasitulek väikestesse maakohtadesse akondist pöördumatult ümber. Pealegi asendab kuulujuttude levitajad sotsiaalmeediat. Aga tehnoloogia abil saab vähemalt väikepoeformaadi linnakesse tagasi tuua mis toki pähe. Teise küsimuse millal jõuab meile esimene samasugune?