Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmast päevast seitsmendast märtsist. Stuudios on Kai Vare. Euroopa liit loodab tippkohtumisel Türgiga kokku leppida kõigi Kreekasse saabuvate majandusi migrantide tagasivõtmises. Türgi loodab vastutasuks viisavabadust ja edasiminekut Euroopa Liitu astumiseks. Riigikohus jättis rahuldamata Keskerakonna kaebuse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse tühistamiseks. See ei tähenda ka veel seda, et keelatud annetused tagastatakse. Juriidilised vaidlused jätkuvad katkupisikut sügiseks enam ühtegi seafarmi ei jõua, võivad seakasvatajad kolmanda tsooni müügipiirangutest pääseda. Nendelt seakasvatajatel, kes bioohutusnõudeid ei täida, kavatseb riik hakata nõudma seapidamise lõpetamist. Riik tahab lähiaastatel hakata karmimalt karistama ohtlike narkootikumidega kaubitsejad ning toimima saada rehabilitatsiooni alternatiivkaristuse süsteemid. Võlausaldajatele valmistab muret üha kasvab variisikutena, kelle nimele võõrandatakse võlgades ettevõted. Võlausaldajate liidu hinnangul on neid ligi 700 ja nende valduses umbes 10000 ettevõtet koguvõlaga 350 miljonit eurot. Eestis ilmus vanausuliste püha muid jäikoone käsitlev teos, mis pakub unikaalse võimaluse sellele raskesti ligipääsetavasse keskkonnale pilku heita. Spordist maailma edetabelis suure tõusu teinud Anett Kontaveit alustab täna tasemelist. Indian Wellsi tenniseturniiri ilmateenistus lubab lund, lörtsi ja vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus kahest pluss kahe kraadini. Päeval on Ida-Eestis kuni kuus kraadi sooja, Lääne-Eestis on õhutemperatuur nullist pluss kolme kraadini. Euroopa Liidu liidrid loodavad Türgiga kokku leppida kõigi Kreekasse saabuvad, et sisserändajate tagasivõtmises, kes ei vaja varjupaika. Türgi soovib vastutasuks, et Euroopa Liit asustaks ümber põgenikke türgilaagritest, oma kodanikele viisavabadust ning Euroopa Liiduga liitumiskõnelustel uute peatükkide avamist. Johannes Tralla küsitles Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumisele saabunud peaminister Taavi rõivast vahetult enne kohtumise algust. Tänast kohtumist on paljud nimetanud murrangu lisaks Euroopa rändekriisist. Toimetulekuks, miks see oluline on ja milliseid otseselt ei jaotata. Esmatähtis on see, et saaks detailid paika ka, kuidas Euroopa Liidu ja Türgi vaheline tegevuskava tööle hakkab, selleks, et rändesurvet Türgi poolt Euroopa poole vähendada. Siin on veel mõned nüansid, milles soovitakse kokkuleppele jõuda ja kui täna selles kokkuleppele jõutakse, siis alles võib öelda, et on tegemist teatava muretsema. Türgilt oodatakse piiri valvamist, nii et põgenikud enam tuhandetes Kreekasse ei tõttaks. Ankara lubas seda juba detsembris, aga seni pole piiriületuste arv vähenenud. Üks olulisemaid vastutulekuid, mida Euroopa täna Türgilt ootab, on võimalus saata Need Kreekasse saabunud sisserändajad, kes rahvusvahelist kaitset ei vaja Türki tagasi. Vastutasuks lubab Euroopa Liit ümber asustada Süüria põgenikke otse Türgi laagritest ja aidata parandada nende elujärge, kes Türki jäävad. Juba kõlavad kuuldused, nagu sooviks türgi lubada kolmele miljardile eurole. Lisadiplomaatide sõnul nõuab Ankara iga tagasi võetud illegaalse immigrandi kohta ühe põgeniku Euroopasse saatmist. Ankara tahab näha konkreetset tärminid viisavabaduse saavutamiseks liitumiskõnelustel uute peatükkide avamist. Türgi peaminister Ahmet Avatooglu. Türgi on valmis Euroopa Liiduga koostööks, Türgi on valmis saama Euroopa Liidu liikmeks ütlastavat Oblu. Ma loodan, et tänane tippkohtumine, mis ei keskendu üksnes immigratsioonile, aga ka Türgi liitumisprotsessile saab olema edulugu ja pöördepunkti meie suhetes, ütles Türgi peaminister. Viimaste päevade sündmused Ankaras panevad hakkab Euroopa liidrid rasketest valikute ette sõnavabaduse piiramist ja meeleavaldajate laialipeksmist Türgi politsei poolt ignoreerida justkui ei saa. Samas on Euroopale Ankara täna selgelt rohkem vaja kui vastupidi Türgile Euroopat. Seda aitavad meelde tuletada kümned tuhanded Kreekasse lõksu jäänud sisserändajad ning vähem kui 500 tänaseks liikmesriikide vahel ümber paigutatud põgenikku. Kas te usute, et tänase päevaga. Lõpuks jõuame rändekriisi lahendamises mingisuguse uue lehekülje pöörata. Uue lehekülje küll seda, et need kõik probleemid ära lahenevad. Üleöö ei tasu kindlasti oodata, aga see, kui surve Türgist Kreeka poole ja sealtkaudu siis kogu Euroopas võimalik saada kontrolli alla, siis see on ikkagi väga pikk samm edasi. Ma väga loodan, et täna on Euroopa liidritel meelekindlust see kokkulepe saavutada. Potentsiaal on olemas, aga kindlalt ei ole praegusel kellaajal midagi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Riigikohus otsustas jätta rahuldamata Keskerakonna kaebuse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuste tühistamiseks. Tegemist on kohtuasjaga, millega kohustati Edgar Savisaart, Priit Kutseri, Karin Tammemäe, Jaanus Mutli, Arvo Sarapuud tagastama keelatud annetused Tallinna linnale. Kui nad seda ei tee, vähendatakse keskerakonnale riigieelarvest makstavat toetust. Erakonna peasekretär Priit Toobal ütles kommentaari sucudoomile, et see ei tähenda veel vaidluse lõppu, kuna pooleli on mitu kohtuasja korraga. Kõigepealt see, et erakondade rahastamise komisjon tegi ettekirjutused Keskerakonna liikmetele, sealhulgas sarapuule, tammemäele, kutsari ja nii edasi ja need kõik nimetatud isikud on kohtu ette kirjutatud vaidlustanud. Lisaks sellele pöördus kohtu poole. Ka MTÜ Eesti Keskerakond erakonnana et need ettekirjutused tühistada, viidates sellele, et ühel hetkel, kui näiteks peaksid need ettekirjutused jõustuma et see võib omada puutumust ka erakonna suhteliselt erakonnalt, nõutakse need rahad tagasi. Riigikohus oma tänase otsusega ütleb, et jah, puutumus võib ühel hetkel tekkida erakonnale nende ettekirjutustega aga seda alles siis siis, kui need ettekirjutused ühel hetkel jõustuma peaks. Et riigikohus oma tänase otsusega ütleb sisuliselt seda, et erakond pöördus ettekirjutuse tühistamiseks kohtu poole liiga vara. Sellepärast ettekirjutused tegelikult juriidilises mõttes ei ole veel üldse mitte jõustunud. Ja millal nad jõustuvad või mis tasemel need kaebused on? Mõned on ringkonnakohtusse jõudnud ja mõned on ka veel esimese astme kohtu otsus võib alles kätte saanud, nii et selline küsimus on ka lähedal. Mõnevõrra aega. Tänavu kahe esimese kuuga on tabatud üle 1000 joobes juhi jaanuaris ja veebruaris juhtus nende süül 16 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 21 inimest. Käesoleval aastal on iga 10. liiklusõnnetuse põhjustanud joobes juht. Täna korraldas politsei taas puhumisreidi, et joobes juhte liiklusest kõrvaldada. Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak sõnas, et niikaua, kuni reididel, kas või üks joobes juht leitakse, ei saa olukorraga rahul olla. Kui arvestada, et selliseid reide me korraldame üldjuhul kaks korda kuus, siis siin möödunud aasta lõpus ja ka selle aasta alguses oli tegelikult egas öelda olukord väga hull, sellepärast et mõni selline viietunnine üle-eestiline reid tõi meile üle 60 juhi, kes olid enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi ja et tegelikult on selliste reidide puhul iga iga number, mis on üle nulli, on juba kurjast. Seakasvatajatele seatud kulmas piirangutsoon võib kaduda sügisel, tegemist on positiivse programmiga, mille täitumiseks ei tohi aga mitte ühtegi tsoonis olevasse seakasvatusse katkupisikut sattuda. Madis Hindre jätkab. Viimati leiti eesti kodusigadelt katkupisik läinud aasta septembris. Kui tänavu sügiseks uusi katkujuhtumeid ei avastata, saab Euroopa komisjonilt taotleda seakasvatajatele kehtiva kolmanda piirangutsooni kaotamist. Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul on komisjoni positiivne otsus tõenäoline. Toimub hääletus, nii nagu ka tsoonide kehtestamisel, aga kõik sõltub sellest, kui hoolsalt on seakasvatajad, aga kas nad suudavad teod nõudeid täita? See tähendab, et kui suve jooksul jääb mõni kodusiga haigeks Valgamaal rikub sega ilmselt Järvamaa seakasvataja lootused piirangud tsoonist pääseda. Veterinaar ja toiduameti Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urmas Pallon sõnul on tema vastutusalas väga palju just väiketalunikke, kellel laudas üks kaks siga. Ehkki just selliseid farme peetakse seakatkule kõige vastuvõtlikumaks on pall, on kindel, et vähemalt Valgamaalt käituvad talunikud heaperemehelikult optimistlikum ka Võrumaa veterinaarkeskuse juhataja hinge saavo, kes siiski tõdeb, et üksikuid ette kirjutasid peafel tegema. No on veel paar üksikut farmi, kellel näiteks old õis koos seaga ühes laudas või siin ei ole aeda, need on nagu peamised Seakasvatajaid koondava Eesti Tõusigade aretusühingu nõukogu esimehe Urmas lahe sõnul on kõik ühistu liikmed bioohutusnõuete täitmisel hoolsad. Siiski on Urmas kolmanda piirangutsooni kadumisest rääkides pessimistlik. Ei ole mõistlik 10 20 seaga hakata tegema eraldi dushiruume eraldi aeglasi ümber majapidamises on sul ka pere ja lapsed, kes käivad, jooksevad, Megaal toovad paratamatu oma jalanõud ju koju ja nii edasi ja nii edasi. Neile, kes bioohutusnõudeid vaatamata ettekirjutustele täitma ei hakka, saab kehtestada sunniraha nende suhtes aga, keda ka sunniraha liigutama ei pane, peab Urmas lahe sõnul olema karmim. Likvideerimine sundlikvideerimine siin ei aita mitte midagi muud. Sama meelt on ka maaeluminister Urmas Kruuse, kes bioohutusnõudeid täita ei suuda, peab seapidamisest loobuma. Väga loodame, et selleni ei pea minema, aga kui keegi teadlikult eirab ettekirjutusi, siis tuleb käivitada teised mehhanismid, aga ei saa panna kogu suurt hektareid riski alla, sellepärast et keegi otsustab, mitte neid täita. Hinges Haava sõnul valmistavad veterinaarametnikele suuremat muret aga hoopis need talunikud, kes kevade saabudes endale esimese põrsad otsustavad võtta ning sellest PRIA-le ei teata. Kindlasti peab nemad üles leidma ja nemad peavad täitma ka bioohutusnõuded. Enne kui nad üldiselt sea omale võtavad, peaks olema need nõuded juba täidetud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Eesti peab oma paberile paika saanud narkopoliitika põhimõtted nüüd ka töösse rakendama. Kõige kriitilisem on tugisüsteemide toimima saamine. Reene Leas jätkab. Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi oma narkokriminaalpoliitika teemalisel konverentsil peetud ettekandes välja olulisemad punktid, millega lähiaastatel tegeleda tuleb. Riigi kriminaalpoliitika ülesanne peab olema kõrgohtlikke narkootikume jäigemalt kohelda ja karistuspoliitika tööriistakastis. Need õiguslikud võimalused on olemas. Prokuratuur peab sisustama karistuspraktikaga. Teiseks, eriti noortel peab tekkima meil alternatiivkaristuse süsteem, mis tähendab isiku mõjutamist sõltuvusest loobumiseks. Kolmandaks. Me peame vanglast vabanenud inimestele looma tegelikku sõltuvusest vabanemise. Rehabilitatsioonisüsteemi. Reinsalu sõnul peaksid karistused sõltuma aine ohtlikkusest. Sama meelt on ka põhja prefektuuri narko ja organiseeritud kuritegude talituse juht Leho Laur. Mina olen ise seisukohal, et kui üks inimene müüb teisele ainet, mis potentsiaalselt teise inimese ära tapab, siis loomulikult peaksid olema karistused võrreldes siis mingi kergema ainega kaolist raskemad. Nii Reinsalu kui Laur ütlevad, et süsteemi üks nõrgemaid lülisid on rehabilitatsioon. Reinsalu sõnul on kolmandik Eesti kinnipeetavatest sõltlased. Tema kinnitusel on vanglasüsteemi sees sõltlaste ravi tagatud. Probleem tekib siis, kui inimene pääseb vabadusse. Leho Laur ja Urmas Reinsalu. Tugisüsteemide loomine on esmatähtis siin kindlasti, et, et need inimesed, kes on oma karistuse ära kandnud, neil oleks võimalik saada riigilt tuge, et tell tagasi tulla, nii et nad ei peaks enam kuritegusid toime panema. Siin on üks asi, mida me tahame muuta profileerida selgelt suurema retsitiivsusega isikute rühmad ja hakata süsteemsemalt emassilisemalt kohaldama karistusjärgset kinnipidamist, mis tähendab siis seda, et käitumiskontroll oleks isikutele sarnaselt kriminaalhooldusega pärast vangistuse kandmist? Noorte ja alaealiste õigusrikkujate puhul tuleks tulevikus rohkem kasutada alternatiivkaristusi. Taas näeb seadus selle võimaluse ette, kuid reaalselt seda kasutatakse vähe veel kord Leho Laur. Need on sellised väikesemahulised ikkagi need programmid, et, et ma arvan, et siin oleks ka mõtlemisainet, kuidas kuidasmoodi need võimalusi laiendada. Võlausaldajate liidu andmetel oli möödunud aastal ettevõttete ametlikke pankrotte 300 mitteametlikke, kus ettevõtted sund kustutati 6600. Viimaste võlgade kogumaht on 45 miljonit eurot. Kristi Sobak jätkab suureks probleemiks on maksajõuetud variisikute kasutatud vastamine. Võlausaldajate liidu hinnangul on neid ligi 700 ja variisikute nimele võõrandatud. Võlgades ettevõtete hulk on kasvanud aastatega 10000 ligi ning koguvõlg 350 miljoni euroni, räägib Marie Rosin. Võlausaldajate liidu juhatusest. Kui meil on Eestis ettevõtteid, kes teevad käivet aastas 50000 ja enam, kui selliseid ettevõtteid on Eestis keskeltläbi 40000 siis 10000 on juba mingisugused ettevõtted, mis võlgadega kuskile kellelegi läheb kaelale pandud, eks ju. Et suurusjärgud on lihtsalt läinud ajaks, on nii suureks ja isikute osas võin öelda, et tõepoolest, et absoluutselt iga päev keegi kasutab neid. Pankrotti ei ole võlausaldajal siis mõtet alustadagi, sest selle keskmine maksumus on kolm kuni 4000 eurot ja lootus oma raha kätte saada üsna olematu. Meetmeid on aga teisigi. Kõige tuntum, mille tõttu siis reputud sund kustutatakse, on see, et jäetakse esitamata majandusaasta aruanded. Neid on eestes täna keskeltläbi umbes 20000 ettevõtet. Lisaks on pankrotis ettevõtjaid, kes kaebavad võlanõuded ja mõnel juhul ka võlausaldajaid kohtusse ning vaidlused võivad kesta aastaid. Saneerimismenetlused Marie Rosina sõnul ei toimi, kuna neid algatatakse liiga hilja ja kasutatakse pigem oma mainet päästmiseks. Õnnestumise võib paraku lugeda ühe käe sõrmedel. Mõned näited, kus jäädi hiljaks. Nii TEA Kirjastus kui ka näiteks siis tere, aktsiaselts on minu arvamuse kohaselt täpselt sellised ettevõtted, kes oleks juba varem pidanud tõstma häält juba varem hakkame midagi tegema, kui oodata ja, ja nii-öelda lasta sellel asjana lindude viimase vindi. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kutsekogu juhatuse esimees vandeadvokaat Terje Eipre nendib, et võlausaldajad peaksid hilisemate murede vältimiseks ennetavalt kontrollima tehingupartneri tausta. Oleks mõistlik enne tehingu tegemist teha taustakontrollpartneri suhtes. Väga mõistlik oleks rääkida aga õigusnõustajate ka ja tagada oma tehinguid, mõelda pikemalt ette, millega tegemist. Ja loomulikult riik võiks korrastada ka äriregistrit vaadata, et kui ikka ei ole äriühingud esitanud majandusaasta aruandeid siis peaks midagi ette võtma, oleme aktiivsemad likvideerima neid ettevõtteid. Põlvamaal Räpina vallas vahetus võim 10 aastat ametis olnud vallavanem astus tagasi, ennetades sellega Räpina vallavolikogu umbusaldusavaldust. Usaldushääletust plaaniti seetõttu, et vald on pidanud tagasi maksma ligemale 120000 eurot Räpina sadama ehitustöödeks saadud toetustest. Mirjam Nutov annab teada Räpina sadama arendustööd said alguse juba 2011. aastal. Muulide ja paadisildade ehitus ühes väikesele kunstsaarele tehtud paviljoni ja uhke kaarsillaga sai võimalikuks tänu PRIA fondidest saadud toetustele. 2013. aasta oktoobriks tööd valmis ning juba tänavu suvel võeti Räpina sadamas vastu erinevaid aluseid kuid aasta peale ehitustööde lõppu ja PRIA esimest auditeerimist ilmnesid esimesed vastuolud hanke tingimustes, jätkab Räpina uus vallavanem Kaido, palun. See tõi kaasa meile väga põhjaliku auditeerimise PRIA auditeerimise ja sellest põhjalikust auditeerimisest on siis leitud rikkumisi ja nüansse, mille puhul ei ole võimalik kuskile nagu peitu pugeda. Kokku investeeriti Räpina sadama arendustöödesse ligemale 800000 eurot, mille kohta PRIA on Räpina vallale esitanud tagasimakse nõude suurusjärgus 120000 eurot. See omakorda viis aga võimukriisini Räpina valla veel kord Kaida, palun. Peamiseks põhjuseks oli praeguse PRIA tagasimaksja nõuded. Et neid on meil olnud nüüd päris mitu tükki. Nüüd värskelt, siis tuli järgmine tagasimakse nõue ja see, see lõi kõvasti mõtlema. Ka ta on kaduvväike nende investeeringutega, mis on tehtud, et Räpina sadam kui tervik moodustab kaheksa viimase aasta investeeringutest, heal juhul ühe, nelja kümnendiku osa nüüdse Räpina sadama kõigil siis ütelda hammaste vahel. Nii oponeerib Räpina endine vallavanem, ametist tagasi astunud Teet Helme. Helm lisab, et tema tagasiastumise põhjuseks sai aga lõpuks tervis. Kui esimesel umbusalduse volikogu koosolekul isegi umbusaldamine ei õnnestunud ütelda soliit sel moel, siis tundsin, et tervis ei ole kõige parem ja arst lihtsalt soovitas, et, et ei ole vaja mõelda, siis aga tundsin, et nüüd on kusagil piirid, ei ole rohkem soovi tegelikult. Täna Räpina uueks vallavanemaks kinnitatud palu ütleb aga, et esimese asjana tuleb nüüd uuesti tööle saada Räpina vallavalitsus ning samuti lubab ta, et vallavanema vahetus ei mõjuta kuidagi juba praegu käimasolevaid valdade ühinemisläbirääkimisi. Nüüd, kui ma olen vestelnud ühinemisläbirääkijatega ükskõik millisest vallast siis keegi ei ütle selle kohta vähemalt minu. Mul ei ole vastanud, et see, see jätab mingit halba muljet. Raadiouudistele Räpinast Miriam nuuttav Kultuuriantropoloog doktor Jaanus plaat ja fotograaf Arne Maasik jäädvustasid mitme aasta jooksul Eesti vanausuliste püha muid ning nüüd on valmis ka vanausulisi käsitlev raamat. Mari Rebane räägib lähemalt. Jaanus plaati on alati huvitanud rahvusvähemused Eestis ning vana usulistega puutus ta kokku juba 1990.-te aastate lõpus. Aarne maasikuga pildistama läksid nad 2008. aastal. Jaanus plaat tunnistab, et lihtne see ei olnud. Vanuselist, kel on õnnestunud oma kultuuri, oma traditsioone eriti usku säilitada kuni tänaseni paljuski ka seetõttu, et nad ei ole väga avatud väljapoolt tulijatele teist usku inimestele, mis muidugi ei tähenda, et nad oleks loomulikult, kui ütleme, nende uurimine on mõneti raskendatud, peavad olema teatud sidemed, oskused, et sellistega jutule saada ja see raamat pakub unikaalset materjali, kuna Meid lubati pildistama ka nendesse kohtadesse, kus varem professionaalsel tasemel pole pilte, tehtudki. Arne Maasik rõhutab, kui terviklikult just Peipsi kaldal see keskkond on säilinud. Sellist ei ole Eestis teist ja kuuldavasti ka laias maailmas on ta erakordne nähtus väljaspool seda Peipsi veerde on kaks tükki, üks on Tartus, teine Tallinnas, nendel on omada asjalood, mis on vältimatult seotud siis, kui vanausuliste, sellise keerulise ajalooga üldisemalt ka nad on väga tagasihoidlikult, neid on vähe. Meil on oma lugu ja nad hoiavad üldiselt kõrvale sellisest suurest tähelepanust ja sellega seoses ka need asjad võitsid aega päris palju. Kui palju õigupoolest Eestis vanausulise elab? On Jaanus Plaadi sõnul aga hoopis keeruline küsimus. Meil on olemas rahvaloenduse andmeil, mis pakuvad vanurite arvuks neid täiskasvanud inimesi, kes nimetavad ennast vabatahtlikule usuküsimusele vastates Vanavuseliseks, aga vanausulised ise on pakkunud oma arvuks umbes 5000 ja sel ajal nad peavad silmas inimesi, kes on kultuuriliselt usult vanausulised, kes käivadki kummidega pühapäev kirikus suurematel usupühadel ikka aga neid, kes oma Juurtelt on vanausulised Punase Risti külades Peipsi äärest pärit. Neid võib olla umbes 15000. Needki oluline küsimus, et kuidas inimene ise tunneb, kelleks ta ennast peab. Vanausuliste püha muid käsitlev raamat ilmus eesti, vene ja inglise keelde tõlgituna raamatu ikoonikunsti käsitlevad artiklid, kirjutas kunstiteadlane Mari-Liis Paaver. Ilmast räägib nüüd maile Meius. Täna õhtul on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi ning anadu. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Eeloleval ööl püsib pilves selgimistega ilm, lõuna poolt lisandub niiskust ning lörtsi ja vihma sajab mitmel pool, kohati on udu. Puhub idakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, Ida-Eestis sajab lörtsi ja vihma, paiguti on udu. Puhub idakaare tuul kolm kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Lääne-Eestis sajab lund, lörtsi ja vihma, kohati on sadulkaev. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Juhan Kilumets võtab nüüd veel kokku spordisõnumid. Eelmisel nädalal Mehhikos esimest korda WTA tenniseturniiril poolfinaali jõudnud Anett Kontaveit tõusis värskes maailma edetabelis senise karjääri kõrgeimale, 73.-le kohale. Enne edukat turniiri oli Kontaveit edetabelis 91.. Edetabeli koha parandamine tähendab Kontaveidi jaoks suurt sammu olümpiamängude suunas. Otseb pääseb Riosse WTA edetabeli 56 parimat kuuenda juuni seisuga. Täna alustab Kontaveit USA-s kõrgetasemelist Indian Wellsi tenniseturniiri kvalifikatsiooni, esimeses ringis on tema vastane maailma edetabelis 132. kohal olev kreeklanna Maria Sakari. Peaaegu seitsme miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiri põhitabelisse pääsemiseks peab Kontaveit alistama kaks vastast. Peruus toimunud judo maailmakarikaetapil sai Grigori Miinaškin kehakaalus kuni 100 kilogrammi teise koha. Poolfinaalis alistas Minaškin maailma edetabeli 21. mehe Brasiilias elus jäänud Korea kõigest 36 sekundiga, kuid kaotas finaalis 20 aastasele grusiinile peegaagniažhiilile. Juhan metis võitis raskekaalus pronksmedali, alistades kolmanda koha matšis itaallase Alissa omas keti. Eesti judoliidu presidendi Aavo Põhjala sõnul hea turniir olümpiale pääsemist oluliselt lihtsamaks paraku ei muutnud. Aavo Põhjala. Tulemused on selles mõttes hea taga, olümpiat silmas pidades, netis ei saanud ühtegi punkti, minust sai natukene juurde, eks ole, aga ega see praegu nagu selles olümpiareitingus midagi nende kohta ei muutnud, seal oleks vaja olnud võita, siis oleks saanud nagu tublisti juurde, aga teine koht andis kolmas koht metisele ei andnud vist olümpiareitingus üldse punkte juurde, et selline see seis on seal praegu jah, vaja neid Grand Prix dekrentslanne, kust saab hästi suuri punkte, kui seal nagu medal võita. Eesti jalgpalli meistrivõistluste eelmise hooaja parim väravakütt ja liiga parimaks mängijaks valitud Ingemar Teever teatas ametlikult, et lõpetab profikari kääri ning keskendub rannajalgpalli mängimisele. Rannajalgpalli peab Teever siiski pigem meeldivaks ajaviiteks, kuid soovib oma meeskonnaga tulla Eesti meistriks ning murda ka Eesti koondisesse. Teever lisas, et ei välista ka jalgpallimurule naasmist. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.