Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Seitse päeva tagasi me rääkisime vene köögist. Ja teema on ammendamatu. Andke andeks, me olime väga pealiskaudsed. Aga kui peaks olema spetsiifiline huvi vene köögi vastu, siis vähemalt vene keeles on neid raamatuid alates vanade kokaraamatute uustrükkides kuni uute teosteni lõputult neid leidub ka meie raamatupoodides. Palun otsige, vaadake keetke, nautige. Vene köök on väga huvitav ja lisaks on ka Tallinnas võimalus seda mõnes kohas proovida. Kohad on suhteliselt. Soovitada aga meie laiem märksõna, mis viis meid toidu juurde, oli see, mida tavaliselt traditsiooniliselt võetakse toidu alla. Siis järgnevad uskad ja muud muud söögid. Ja kokkuvõtvalt oli see teema meil viin. Miks viin loomulikult, et jällegi ei räägi me mitte niivõrd viinast vaid meie eesmärk oli natukene vaadata, Ta, kuidas viina kasutati ühe sissetuleku allikana Nõukogude võimu aastatel. Püüame seda veel analüüsida, praegu on meil olnud pigem sissejuhatused, aga ütleme siis tuntud vene ajaloolase kostamarovi lause mis oleks meile ka väikeseks põhjenduseks, miks see teema on käsitlemiseks valitud. Ja nimelt paneme ta siis jutumärkidesse, ei puuduta see loomulikult kõiki inimesi, ka Venemaal on neid, kes viina joomist ei talu silmaotsaski, kes on pühendanud kogu eluvõitluseks selle kurjusega, aga lausa on. Venelased joovad viina enne sööki söögi ajal pärast sööki ja üldse kogu aeg, nii et Sancostamaaravi tuntud ja korduvalt tsiteeritud lause. Aga kui vaadata kirjandust, mis puudutab varasemat aega, siis leiame väga suurte pidustuste värvikaid kirjeldusi, kui istutakse laua taga, seal on valdavalt meeste seltskond, las ta siis olla Kuueteistkümnes, seitsmeteistkümnes sajand, bojaarid. Kuidas on pikad keerulised rituaalid kui tuleb juua peremehe terviseks külaliste terviseks, kuidas kogu see seltskond paigutub laua taha vastavalt tähtsusele. Erakordselt oluline, kui palju on tüli, kui palju on sellepärast solvanguid, et keegi ei istu vastavalt oma positsioonile. Kuidas tuleb teeselda tagasihoidlikust, kuidas peremees peab paluma ikkagi sinna õigele kohale. Ja need on pikad-pikad, rituaalid, nad võtavad tunde, nii et need on kõik olemas, nende kirjeldusi võib leida. Mis puudutab aga ka viimast Vene tsaari siis vähemalt alkoholi suhtes on ta suhteliselt vähenõudlik üldse tagasihoidlik inimene, Nikolai, teine tema lõunasöökide ajal. Need on kell 12. Nad on niisugused suuremad, pigem oleks neid võib-olla õigem nimetada. Teiseks hommikusöögiks, aga meie mõistes on ta midagi lõunasöögi hommikusöögivahepealset vara varahommikul. Tsaariperekond ju sõi oma siseruumides väga väikeses seltskonnas. Seal pakuti üksikuid suupisteid, sooja saiakesed, kulidžitsa, rinna pidas neist väga lugu. Kell 12 oli suurem hommikusöök, seal on juba ka õukondlased külalised. Ning oli kaetud eraldi sakuskade laod, kus olid valdavalt kalad, mõniga soojem, näiteks viinerid, mingisuguse kastega. Taolised road ja väidetavalt saar astus Sakus ka laua juurde, võttis seal tavaliselt kaks pitsikest viina. Siis mindi selle laua taha ja külalised sel ajal pidid enam-vähem kiikama, kus nende kohad on, sellepärast Ta ei sobinud otsida oma kohta, kuid tsaar juba istus tsarinna reeglina ei võtnud osa, aga mis puudutab üldse Nikolai täise õukonna ja lähedaste söömissiis, vähemalt mõnedes mälestustes on öeldud hästi sai süüa ainult tsaarirongis. Köök oli sealsamas kõrvallaod 16-le inimesele, üks vagunitest oli ümber ehitatud söögitoaks ja vot seal olevat vähemalt mõne inimese mälestustes toit hea, muidu tavaliselt suhteliselt teisejärguline. Mida see tähendab, on raske muidugi praegu tagantjärele. Ta saab hinna ei võta, osa. On oma dieet, reeglina son, Nikolai teine. Kuivõrd aga joomine on ikkagi oluline. Veel tuli praegu meelde ka hiljuti ilmus kordustrükk. Raamatust, mis oli pühendatud suurvürst Nikolai Nikolajevitš üle esimese maailmasõja algperioodis on ta ju vene vägede ülemjuhataja, hiljem tsaar asendab teda. Ja nendes mälestustes tuuakse ära seik, kus Suurvürst polgupidustustel kõik joovad. Ei saagi teisiti, seal on toosti. Kuid suurus teab, et üks ohvitser, tal on mingisugused terviseprobleemid ja tema juua ei saa vastunäidustatud mingit allergiat. Ja on siis vaikselt lubanud või saastunud andnud käsu, et talle võib kallata Ta viina asemel õlut. Ja autor seda kriipsutan mitu korda alla kui näidet, kuivõrd inimlikkunud suurust. Aga tuleme meie teema juurde tagasi, me oleme rääkinud tsaarivalitsuse poolt kehtestatud kuivast seadusest ka sellest, et see seadus kehtib edasi, nõukogude ajal. Rääkisime natukene sellest, kuidas Nõukogude juhid isiklikult suhtusid vägi jookidesse. Et Lenini, eriti hilisemal perioodil varasemast ajast on küllaltki palju näiteid. Ta ikkagi joob ühtteist, tume õlu oli tema lemmik, Müncheni õlu, aga on ka natukene kangemaid jooke joonud, muidugi mitte mingitesse erilistes kogustes, aga ikkagi nii et ei ole põhimõtteline karsklane. Aga elu viimastel aastatel vähemalt teoreetikuna, aga ka praktikuna ilmselt enam üldse ei tarbe alkohoolseid jooke ja teoreetikuna leiab. Viin ja sotsialism omavahel mitte kuidagi ei haaku, ei sobi. Trotskistid, natukene rääkisime. Kui Stalini ajal loobutakse kuivast seadusest ja kehtestatakse viinamonopol, viinast saab üks riigi oluline sissetuleku allikas. Stalin ju peab pidevalt, et pidevalt võib olla liialdus, aga tõime ka näiteid, kui ta peab ka välismaa seltsimeestele kuidagi põhjendama, miks nõukogude võim on seda teinud ja et Lenin juba olevat põhimõtteliselt nõusoleku andnud. No kui teisi võimalusi ei ole ja peamine, põhjendas tulevikku ka piiri tagant, kui nad, kapitalistid meie kaupu ei osta, meile laenu ei anna. Mis meil üle jääb, son seletus. Mis aga puudutab Stalinit, siis on ta just nimelt selleks Nõukogude juhiks, kes otseselt seostub joomisega, kui jällegi nii võib öelda kõik sn suhteliselt tinglikult. Ja selles valdkonnas on ta ilmselt võrreldav Peeter esimesega. Ning üsna sageli on ka selle temaatikaga tegelevad autorid sellele seosele tähelepanu juhtinud. Ja võib-olla pea tamine leid des Boote ühendav joon oli soovis joota teisi inimesi purju. Kuid ka siin on pisikene erinevus ja ta torkab silma ja iseloomustab ka Peeter esimest ja Stalinit. Kui neist kaasvalitseja osaleb joomingu, kuidas täie energiaga siis Stalin jälgib ja kontrollib Nendega Stalini ennast vähemalt tuginedes arvukatele mälestustele arvukatele meenutustele ennast mitte kunagi ju sellesse seisundisse tema ei kontrolliks, et tema ei tea. Peeter esimese puhul ilmselt võib seda leida korduvalt. Et see on see väikene erinevus. Stalini kontrollivad funktsiooni, kinnitavad, alatas moonad, paavst ja lõpetades teistest tema lähikondlaste tõsta. Aga on üks väga huvitav raamat, hiljuti lehitsesin. Selle autoriks on tol ajal, kui ta vähemalt seda episoodi kirjeldab, on ta välisministeeriumit tõlk ja see on Aliectrayanovski. Nimelt oli ta Stalini juures kakras, oodati delegatsiooni Inglismaalt. Ja Stalin ütleb talle naljalt Levalt, kui delegatsioon on juba lahkumas. Miks te ei võiks jääda mõneks ajaks enam-vähem nii koos meiega elama. Niisugune ettepanek, täiesti ootamatu ettepanek, miks peaks Stalin ühele tõlgile tegema taolise ettepaneku, kui aga meid ei huvita praegu mitte see ettepanek, vaid järgmine stalini lause, vähemalt nii on ta elektroanovski poolt kirja pandud. Ja Stalin ütleb talle. Me joodame teid ja vaatame, mis inimene te olete. Need enam-vähem selle lause ka Stalini paneb paika, miks ta inimesi joodab. Miks ta seda teeb? Siin on ju sees, vaatame, milline inimene te olete. Olektranovski on üks staažikama, et nõukogude aja diplomaate võib-olla keegi isegi seda nime meenutab. Lisaks tanud teise põlve diplomaat. Tema isa ka väga huvitav mees, Aleksander aga põneva elulooga mees. Alamohvitserina võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja bet tuss, pettus selles, kuidas Vene sõjavägi sõdib, aga mitte sõdurit pruses, vaid selles ülemusta saamatuses, kuidas seda sõjaväge varustatakse, kuidas juhitakse, lahkub sõjaväest ja liit dub üsna pea, vähemalt tema poliitilised vaated viivad ta lõpuks. Ja see oli vist aasta juba 1904, nii et enne viienda seitsmenda aasta sündmusi on ta juba oma vaadetelt liitunud sotsiaaldemokraatidega emigratsioonis, kohtu korduvalt ka Leniniga, samuti Staliniga. Ja oli ka muuseas selle kuulsa, me oleme seda ka omal ajal korduvalt nimetanud asutava kogu saadik sinna oli ta valitud ja osales selles istungis, ainsas asutav kogu ju aetakse üsna pea laiali. See istung toimus viiendal jaanuaril 1918, nii et seal ta on ka. Ei hakka temaga pikalt peatuma tai huvitama, et praegu, aga lihtsalt milline oli isa? Alectränovski isa on väga huvitav perekonnaliin ja nõukogude ajaloos neid eriti palju ei ole. Isa määrataks saadikuks Jaapanis, 27. aastal on ta Jaapanis saadik. Ja 33 on ta juba saadik Ameerika Ühendriikides, nii et väga olulised ametipostid. Ning on seal saadikuks kuni 38. aastani. Aasta on ju päris oluline. Meil on olnud nii mõnegi nõukogude diplomaadi parteifunktsionäärid, kes on saadetud diplomaatilisele tööle elulookirjelduses olnud, et 37. aastal kutsutakse tagasi 38, kutsutakse tagasi. Mis sellele järgneb tavaliselt Siber hukkamised, kuid trajanovski on erand ka siin. Ta on üks neist, kui saadikuid kutsutakse tagasi, ega ju need ametipostide jäänud tühjaks keegi ju tuli panna saadikuna asemele, nii et tema on just see vahetuse variant ja 38 ta tuleb tagasi pigem ikkagi, kuigi see tekitab teatud küsimusi. Aga mulje on, et põhjus on tõesti tervis. Miks võib selles olla enam-vähem kindel, sellepärast jätkab igasugustes ühiskondlikes organisatsioonides surmani. Et keegi teda taga ei kiusa, mingeid probleeme ei ole, on selles mõttes suhteliselt erand jagunud ja ta on olnud välismaal siis oli loomulikult perega seal ja poeg saab hiilgava hariduse Pole mõtet tema neid Kärkaale praegu nimetada valdab perfektselt inglise keelt, meil on vaja lõpuks kätte saada, miks Stalin ta välja kutsub, miks ta tõlgina seal oli? 40 tüks, ta mobiliseeritakse just nimelt tõlgina sõjavad ja vaatasin natukene tema elulugu. Seal on üks päris põnev episood suhteliselt vähetuntud episood sõja lõpupoole, liitlased lepivad omavahel kokku? Jaa, Londonis moodustatakse organisatsioon, komitee oli vist ametlik nimi mille ülesanne oli tegeleda Saksamaa-vastase psühholoogilise sõjaga. Nii taoline organisatsioon ja sinna olid Rayanovski Nõukogude liidu poolt tööle värvatud. Hiljem on võtnud osa ka Nürnbergi kohtuprotsessi istungitest oli seal tehniline töötaja, nii et tõlgina ja sekretärina aitas Nõukogude delegatsiooni. Ning taolistes ametites on ta veel aastaid ja aastaid. Ja see peaks olema oma 67. aasta, kui ta olevat esitanud kasseiginile palve tol ajal Nõukogude ministrite nõukogu esimehele. Et ta tahaks sellest abistavast funktsioonist üle minna diplomaatilisele tööle. Talle tuldakse vastu ja ta saadetakse saadikuna Jaapanisse, et ta on väga huvitav. Ei ole vist eriti palju neid saadikuid, kes kuskil kauge saatkonna kabinetis võivad istuda toolile kirjutuslaua taha ja mõelda, et mu isa oli selles ametis siin aastaid-aastaid tagasi Traimowskil see võimalus oli. Ja saadik Jaapanis oli ta üheksa aastat pretsedent rekord tavaliselt saadikuna ju nii kaua ei olda. Ja pärast seda on ta ja kust ma mõtlesin, et võib-olla keegi meie kuulajatest on seda nime kuulnud ta oli nõukogude esindaja ÜRO-s ja ka väga pikalt üheksa aastat. Võime ju ette kujutada seda hoopis teist funktsiooni, palju me ikka neid Nõukogude saadikuid nägime ja kuulsime, palju nad avalikult esinesid. Nende funktsioonid olid hoopis teised, aga see on ju amet, kus tuleb ennast pidevalt näidata. Ta, kus tuli sõda Nõukogude positsiooni välja õelda, teha seda mingis mõttes tsiviliseeritult Saisel et ega ilmselt suurepäraselt hakkama. Ega asjata poleks ta olnud seal nii pikalt. Millist poliitikat ellu viis, ärme hakka sellel praegu peatumas, on niigi selge. Ja veel lõpuks on ta ka saadik Hiinas. Tema mälestusteraamat aga huvitav, ilmus vist oli seal kuskil 97 98, igatahes 90.-te lõpus seerias koodi rastajania üle aastate ja vahemaad, sest nii võiks seda tõlkida. Mis muuseas puudutab üldse tõlgi seisundit Nõukogude juhtkonna juures on ju ka eriline, erineb natukene läänetraditsioonidest. Tavaliselt olid ju nõukogude juhtid kõrval üks tõlk õukonna tõlk. See on inimene, kes kuulub ringi, sellesse siseringi ta põhjendatute ringis, positsioon hoopis teine, tavaline inimene ja Elektra Novski pole olnud Stalini kõrval pikalt selleks tõlgiks. Pigem oli selleks inimeseks Valentin Pereškov. Ja kui vaadata tõlki positsiooni, ka sellele on juhitud tähelepanu. Praegu tuli meelde, et tava oli taoline tavaliselt lääneliitlaste, kui me nüüd võtame selle sõja sõjajärgse aja. Kui Alectranovske oli Stalini kõrval, siis lääneriikide juhtide tõlgid istusid tavaliselt, ütleme ametlike lõunasöökide ajal, nende taga aga nõukogudejuhi Stalini tõlkistlustama kõrva. Ta istub ta kõrval ka tema ees, taldrik, kahvlid ja noad, klaasid ja nii edasi. See Pereškov Valentin Pereškov tuleb mulle meelde, et olen teda suhteliselt lähedalt näinud, käis omal ajal Tallinnas, külastas ka ajaloo instituuti, oli väga huvitav mees. Mälestusi oli tal päris palju, on ka avaldanud oma mälestusteraamat. Muuseas, selle Berežkoviga on üks tore seik, jälle tuli praegu meelde. See oli Teheranis. 1943. aastal kuulus kokkusaamine Stalin, Roosevelt, Churchill ja lõunasöök. Ning Pereškov kirjutab, et tavaliselt tõlgid üritasid, püüdis vaid tema antud juhul süüa enne sellepärast, et seal lauas, kuigi ta istub taldriku taga ja talle ilmselt serveeritakse järgi mööda kõike seda, mis oli ette nähtud. Aga see taldrik ju puutumata, sellepärast et polnud aega. Aga tol korral oli väga kiire eelnenud päev, nii et süüa ta jõudnud kõht on vaesel mehel väga tühi. Aga midagi pole parata, tema ülesanne on tõlkida ja nii need maitsvad isuäratavad road. Me võime seda ette kujutada, et meile serveeritakse kogu aeg midagi väga maitsvat aga kõik ümberringi peavad meie seda teha, igaks juhuks ei saa, sest iga hetk võib ju mind kui tõlki vaja minna. Ja need Pereškov räägib, et oli moment, paistis, kõik söövad, on nisuke, just serveeriti Piišteks ja see võis olla väga isuäratav. Ja et kiiruga ta lõikas ühe suure tüki ja pistis suhu. On see hetk, püüdis selle moment. Aga just sel hetkel Churchill pöördub Stalini poole mingi küsimusega, nüüd ta peaks seda küsimust tõlkima, aga ta on võimeline ainult mamisema, sest see suurtükk on täitnud suu täielikult, nii et midagi sealt ei tule. Ja kui saadakse aru, milles on põhjus, vähemalt tema sõnade järgi lavas istujad puhkesid naerma. Aelalt staanen oli morn, ei olnud sellega rahul ja sosistas talle kõrva, leidsid, kus süüa. Teie asi on tõlkida vähemalt Berežkovi variandis, siin on isegi sina ja teie kuigi tavaliselt Stalin pöördub teie, aga viha on nii suur, et kõigepealt sina nisuke seik. Aga vaevalt enamus meie kuulajatest hakkab trajanovski mälestusi lugema siis võib-olla sellest episoodist, millest me alustasime ja mis meid viis kuskile kaugemale. Oleks mõttekas seda episoodi natukene pikemalt kirjeldatud, on väga huvitav ja annab meile väikesevõtmekesega Stalinist kunagi kunagi Stalini juurde tulema niikuinii põhjalikumalt. Tegemist oli sündmusega, mis toimus 1947. aasta oktoobris. Ja tranovski Alectranovski kutsus enda juurde Molotov. Siis ta oligi välisministeeriumi teenistuses ja teatas talle. Stalin tahab vastu võtta. Ühe Inglismaalt saabunud delegatsiooni oli leiboristide grupp. Aasta on ju 47, ammu ei ole enam need suhted liitlaste kunagiste liitlaste vahel sellised, nagu nad olid sõja ajal. Aga mingisugused seal lootused Stalinil olid mingisugune propagandistlik käik oli tal välja mõeldud. Ja nüüd ta otsustab kutsuda need leiboristid enda juurde lõunasse külla ja tõlki onu. Ta kirjeldab, kuidas nad sinna lennukiga lendavad. Umbes kaheksa inimest pluss tema Sotši. Seal ootavad neid toot. Teekond, mägine teekond leiab kapika kirjeldust. Kes on sealkandis käinud, siis vist teavad, et autojuhtide taseme näitaja on, mida kiiremini nad suudavad mägistelt teedel kihutada. Külalisi peaks viima vaimustusse, aganad istuvad kaamete valgete nägudega. Vaimustunud on nad siis, kui nad kohale jõuavad, et nad on elus. Stalin võtab neid vastu väga koduselt. Kirjeldab ka, mis tal seljas on. Vestlus on sõbralik, aga see kujutab enesest pigem Stalini monoloogi, arutleb selle üle, kas inglased ei võiks nagu vahendada seda suhtlust ameeriklastega. Aga see vestluse teema praegu ei huvita, pigem on seal põnev meie jaoks üks väikene seigakene ja nimelt. Trajalovski räägib sellest, et jou, pinge, nii tohutut on ju esimene kord elus Stalinit tõlkimas, võib seda ette kujutada toda lõpuks ta näeb teda nii lähedalt, situatsioon on ju tema jaoks täiesti uus. Keelt võib inimene osata, aga see situatsiooni, pinge, stress ja ta ütleb, et mingi hetk midagi ju peas toimub. Kui need pinged mingisuguse asja viivad katkemiseni. Igatahes mingi hetk. Ta mitte ei tõlgi Stalini poolt öeldud lauset vaid kordab seda lauset vene keeles. Koomiline situatsioon, aga see oleks võinud ju tekitada väga suurt viha alles. Me kirjeldasime eelmise tõlgi variandis. Mida ja millise lausa talle sosistab Stalin, Need, aga publiku ees kohal on Inglismaalt saabunud delegatsioon. Neile on vaja jätta mingit muljet sealt Churchilli ja Roosevelti variandis seda ju vaja ei olnud, seal on hoopis mingisugune teine situatsioon ja kui köik hakkavad naerma selle peale, millega tõlkon hakkama saanud, ju tal on siis väga piinlik ja kohmetu ja Stalin olevat teda emmanud emmanud avaldanud kaastunnet, väsinud tõlgile, öelnud, siis mingisuguse laos. Oota, näete, kus inimene on üle pingutanud, milleni see kõik viib ja hingased muidugi nüüd näevad, kui ja inimene on seltsimees Stahli inimlikult ta suhtub sellesse väsinud tõlki, niisugune väikene seigad. Ja kui sa tõlkimine on lõppenud inglaste vastu Aton otsa saama siis Stalin pöördubki Elektra Novski, Poola selle ettepaneku ka, et kas ta ei tahaks jääda sinna, vot lihtsalt elada seal natukene. Ja me vaatame, mis inimene te hooletame, teid natukene joodav. Tralaski kirjutab Ets, Stalini ettepanek leida täiesti pahviks võib ju ette kujutada, ta olevat siis midagi sellist öelnud, et ei, et ma ei tea, kas ma ei tekita tüli, kuidas Stalini ütled? Ma ei jää, mul ei ole aega, mul on muudki paremat teha. Nii et peamine mure annata tüli ei tekitaks. Stalin ütles, ei, ei ole mingit tüli, saatke ilusti külalised ära ja tulge tagasi ja mis tal siis üle jääb, kui tagasi tulla? Ta elab Stalini juures üheksa päeva, üheksa päeva natukene ela siin, me vaatame, mis tüüp sa selline oled. Ja et tegemist oli ju tõesti noore mehega tol ajal, tranovsk oli 26 aastat vana, seda kohmetust võib ju ette kujutada. Kirjeldab neid tingimusi külalistemajakene, kaks tuba, vannituba, väga vähe olevat külalisi seal käinud selle aja jooksul. Nii et Stalin elab seal suhteliselt üksildast, elu. Kord saabusid küll sinna, seltsimehed kanoachushow olid omavahel telli läinud, nad olid mõlemad parajasti Ukrainas. Ja õhtul nagu ikka Stalini puhul oli sageli kombeks, näidati filmi. Ja parajasti oli film kontsert, kus esines Gruusia artistid. Ja seltsimees Gagalavitš olevat siis õelmat pärast filmi lõppu. Et enamvähem mingi sellise lausa ukrainlased hooplevad oma kultuuriga. Aga kas seda võib võrrelda ta gruusia kultuuriga, vot ma nüüd nägin, milline on ikka gruusia kultuur, ilmneb, pugemine, ilmneb pugemine. Ja kuna Hruštšov oli ka ukrainas tol ajal esimene number, siis ka natukene deva torkimine. Aga keegi polevat sellele reageerinud. Staliniga Ta kirjeldab, kuidas ta paar korda lõunastab koos Staliniga. Seal oli kaposcraabošov, köik vestlused ja lõunasöögid on, me võime seda ka ette kujutada nagu madu ja hiir. Ta ei julge Stalini küsimustele vastata ei ega jaa, on natukene imestunud, miks Stalin just nii räägib. Ja seal juhtub veel üks väikene sündmus, väikene detailikene, aga mis on väga oluline, et me mõistaksime natukene paremini Stalinit. Ja nimelt Stalin meenutab mitmeid kordi oma kokkusaamist rajalovski isaga. See peamiselt toimus 1912. aastal Viinis, ta suisa elab trajanovski korteris seal Stalini jaoks vist ja aeg kirjutab seal parajasti ühte oma tuntud artiklit, mis puudutab just internatsionalismi son ja tema küsimus. Ja meenutab ning küsib ka trajanovskilt pojalt, kas ta teab midagi. Isad Räänovski esimese naise kohta, sellepärast siis ta elas selle naisega ja meenutab ka episood, mis olid seotud nende tütre kaliinaga, kuidas ta käis kaliinaga mitu korda Kaljaga jalutamas, nii et Staling selle lapsega jalutas, oli tal ostnud väga palju maiustusi. Ja kord vaidles, vedas kihla isegi selle naisega, et kui need mõlemad seda väikest kalakest kutsuvad, eks kutsub siia ja teine tuleb, kutsub sinna, et kellega see lapsuke tuleb. Nii et me võime seda situatsiooni ette kujutada. Ema, Stalin on käinud lapsega kuskil väljas, on talle ostnud, me võime isegi siin kasutada varianti ära ostnud komme ja näita pakub välja, et see laps tuleb minuga, kutsume neid mõlemat. Ja ei ole selles episoodis, vähemalt ma ei mäleta, kas seal oli ka, oli ka ilmselt oli, võib arvata, tõenäoliselt laps eelistas minna Staliniga, vaevalt oleks ta muidu seda episoodi meenutanud, vaevalt oleks tal meelde jäänud. Aga kui me nüüd hakkame natukene analüüsima, võttes abiks kõik tohutut psühhoanalüütikut, Stalini sõda, seda, seda valikut on ju erakordselt oluline, mida mälu säilitab, mida ta peab oluliseks, ta peab antud juhul ju oluliseks episoodi, et kõik on ära ostetud, tavat, tõlgime selle natukene teise keelt, tegelikult inimesed saab alati ära ost, inimestega manipuleerida, tavad tead, väikene episoodikesi toimunud kuskil üle 30 aasta tagasi kuskil 35 aastat seatud väikese lapsukesega mäletab, jutustab mitmed korrad. Ja lõpuks Mess põhjusel anekdrealovski sealt lahkub. Ega tal ei olegi ju lihtne seda teha, ette kujutada, et see kõik võis tal olla väga põnev ja väga huvitav, aga samas ka hirmuäratav. Igatahes oli üks parteikoosolek ja parajasti päevakorras oli tema vastu parteisse, nii et ettekääne oli väga soliidne, ilus ta, ütleb seltsimees Stalinile niisugune tähtis koosolek, seltsimees Stalin loomulikult ütleb. Parteisse vastuvõtt on nii oluline, et soiku. Ja nendes mälestustes Alectranovski mõtiskleb päris pikalt selle üle, miks Stalini seda vaja oli. Peabki tema jaoks mõistatuseks, kas siin oli isa mingisugune nostalgiline mälestus. Võjalisin tõesti vajadus tõlki kontrollida, tõlgis sõltusi, väga palju, tõlkud, väga oluline, väga raske õelt. Igatahes episood, mis vajas, andis meile jällegi võimalust kirjeldada Stalinit, sõda, tema lauset kui kamme, saime mõne väikese episoodikesi teda paremini mõista. Loomulikult anda lollektranovski suhteliselt teisejärguline tegelane, aga neid jootmisega seot lepi, saada on ju väga-väga palju. Meenutame ühte natukene varasemast ajast. Jällegi on väga raske öelda, mis selle taga on. Ja see on lugu, mis toimub ka lõunas. 1928. aastal sügisel oli ühe seltsimehe sünnipäev, ei ole selle seltsimehe nimi praegu meelde, kelle sünnipäev keegi tipust parajasti tähistati, seda väga bravuurikalt. Šašlõkid joodi palju. Ja Tomski on purjus, ei kontrolli ennast. Tomskis on meil olnud korduvalt. Ta kaotab igasuguse kontrolli ütleb Stalinile igasuguseid lauseid ja lõpuks juba midagi sellist, mida vist kuidagi öelda ei saa üldse ühelegi inimesele, aga seda enam Stalinile, kellel oli suurepärane mälu ja kes ilmselt ka tol õhtul kontrollis seda mängu innovatsiooni ja Tomski ütleb talle midagi sellist, kes seda ju enam täpselt oskab öelda. Aga seal laos oli ka sinu peale leidub kuur. Me ei pea tõmbama ka need otse sellest lausest Tomski elu viimaste hetkedeni, aga Tomski lõpetab, kui meelde tuletada oma elu enesetapuga enne seda suurt terrorilainet, aga ta on juba õhus. Ja võib-olla tuleb see tal meelt. See ähvardus. Aga igatahes on veel üks näide nendest Stalini joomingutest või tema poolt korraldatud pidustustest nimetame neid nii ja, ja võib-olla seosest ühe traagilise sündmusega. Kuid kirjanduses on ju ka juttu mitte ainult joomisest variandis Stalin jootis. Mõned autorid väidavad, näitakse dioodiga hirmust. Mõnikord aitab juhil mitte ainult keelepaelad lahti siduda, vaid ka kuidagi seda hirmu vaigistada võtavad, nii et mõnede autorite variandis, kui Hruštšov impeerium oli, kohv olid otsustanud Stalini kõrvaldada, siis nad jõid Jõid paaniliselt talveks. Episood, kuidas Stalin kasutab neid sündmusi ka poliitilistel kaalutlustel, on päris huvitav seik suhteliselt vähetuntud. Köik Me teame Ribbentropp, Molotov fakti. Kõik me teame seda, et Stalin tõstis toosti Hitlerit terviseks. Aga väidetavalt ja ei ole ju mingit põhjust kahelda, et see nii oli, vähemalt kanovitš. Seda nii kirjeldab vastuvõtul kremli Andreski saalis, sa toimus seal Ribbentropi vastuvõtul. Tõsti Stalin veel ühe toosti. Ja see oli Soome meie teede rahvakomissari Laazarcaganovitši terviseks. Stalini Acaganovitš olid suhteliselt laua eri nurkades, nii, Stalin pidi laua tagant välja tulema, demonstratiivselt läheneb Kaganovitšile, mingit vajadust selleks ei olnud just nimelt Lazarcaganovitši terviseks toosti tõsta, antud juhul ja lööb temaga kokku. Ja ei jää ka muud midagi üle rippentroopil, kui lüüa kanovitšiga kokku. Ja Kaganovitš liu kirjutab, milline geniaalsus, milline geniaalne käik, kõik ju teavad maa oleni juut. Nii et pole veel kord kahtlust ja vaevalt Kaganovitš selle toosti välja mõtles. Aga me näeme, kuidas selles õhkkonnas Stalin kasutab ka neid, teatraalseid käik. Ta tavaliselt õhtusöögid Stalini juures, täna me ei jõua neid kirjeldada, tuleme nende juurde veel tagasi, aganad kestsid reeglina õhtu kella 10-st hommikul nelja-viieni. Ja ei ole ju küsimus selles, muidu Mei peaks neile mingit tähelepanu pöörama. Ei ole ju nii oluline, mida inimesed söövad, milliseid taustana tõstavad, aga nendel õhtusöökidel jo sageli otsustati tee riigi olulisemaid poliitilisi küsimusi. Ja seal said ju väga paljus määrata need sündmused, mis järgnesid hommikul. Nonii, võiks ju seda tinglikult öelda. Aga selle teadmisega vist peame täna lõpetama ja järgmine kord lähme siit edasi.