Missugune inimene oli kiirelt kui piiraldajas praegu meie seltsi saadad, Stast kindlasti vaikselt istunud, sustan suitsu ja ootab, millal temaga juttu aetakse ja vastab lühidalt ja asjalikult. Viimasel ajal, kui ta seltskonnas oli, siis tal oli tavaliselt ajalehed. Siis ta hakkas aja pilt eakas täiendama kritseldas ja siis, kui oli lauas küllalt istutud, juba siis näitas seda joonistus ja see oli siis väga vannutati ümber tehtud. Ühest ilusast naisest oli inetud ained tehtud ja siis sellega ta viitsis oma aega ja kuulas, mis teised juttu ajasid. Aga kus teie tutvus algas viiratiga? Kliente mäes viiludega koos poletasime savid ja pukid ja hakkasime kohe ilma kolme aastat ootamata hakkasime modelleerima ja Wiiralt muidugi paremini kui mina. Ja tema joonistas juba tol korral väga hästi ja Colodellis hästi. Nii et avalikult oli ikka tema selja taga oli Sist hulka inimesi ja vaatas piiranguid. Ei pannud tähele, külmavereline kasutada, vaadati või mitte vaadata. Ei lasknud end segada, ei lasknud see kalle Jäärasi. Aga kuidas talle Liimuseli? Tuletas rohkem spordipoissi meelde kui kiitsakat kunstnikku. Sellepärast inimene ikkagi kujutab kunstniku ette, ta peab kõhn olema pikkade juuste ja siis suur peodes lipsu ees. Tema oli täiesti tavaline inimene, ei edvistada, millega ei riietega iga. Wiiralt sõitis vist Dallasest stipendiaadina edasi drastilise trendina kohtasin teda võrdlemisi raskel majanduslikul ajal. See oli 22. aastal. Tema töötas sel ajal Trükikoja töökojas peatänava ääres, paremat katselist Alisson prospektis nimetas. Ei ole täpselt seal, ta töötas hommikust õhtuni, uuris kõiki tehnilisi alasid, mis oli Saksamaal tol ajal võrdlemisi juba kõrgel tasemel. Tema graafilist töödest märkasin seal võrdlemisi palju loomaaias tehtud jooniseid. Mis puutub Wiiralti majandusolukorras, oli äi Päivi, oli Albu päi, aga Wiiralt võis kaks-kolm päeva söömata olla ilmate sugugi närveerin. Teda ei koondanud majandusraskused. Aga kuidas ta iseloomult tuli, oli ta väga hell. Et me näeksime tema skulptuuris. Tal oleks ellu surnud naine, tehtud. Janeerimist salku Äästujus ja ütlesime, et Wiiralt, et see ei ole ikkagi skulptuuris. Ka graafiline asi. Ja kohtade ei olnud nii nalja pärast. Tuli välja ilmsiks, et detaili, selle kuju personal lõhkunud, nii et sellest tuleb järeldused, taadi sisemist oli väga õrn. Nii, ja hiljem toimusid teie kohtumised Wiiralti juba Pariisis sillal. See oli 20 viiendat Pariisi tulles oli temal juba oma nägu oma ilme nii-öelda välja kujunenud. Ta oli juba peaaegu sisema Wiiralt, mis 10 aastat hiljemgi. Nüüd temale see ümbrus, mis seal elevust tekitas ja võib-olla Väigi paljugi inimesi ümber kujundada temale see mõjunud joonistas realistlikult. Nii nagu alul juba 18 aastat jooniseid vaadata, samuti 20 viiedel tal läind ainult tüübina. Titan täpsemaks üksikasjalikumaks. Parise sõita ja just peaasjalikult julgus Pariisi sõita Maivastunud tol korral prantsuse keelt ka kuigi palju, et hiljaldile lihtsalt külla sõita. Wiiralt mind ikkagi aitab ja sõitsid Viljandi poole, ei viidatud siis väga lahkelt vastu seltsi püsti ja hoolitses pidu eest hoolistes korteri pulle. Tähendab ateljee ja kust ei, tavaline kokkusaamise koht oli. Tol ajal. Aga muidugi tee Wiiralti kodus käisite ja see oli nii-öelda erakorraliste põhjuste pärast, on, oli võib-olla kellelgi ajakirjanikult Arvistaja kontakti viia ehk mõnu ostjaga kontakti püüdsime saavutada, siis elasime kodus. Selle väikese tänava nimi ma kahjuks ei mäleta, seal oli pisike ateljee üleval ärklikorrusel aken oli umbes nii nagu lapseevann konfikerduna ovaalne ja selle väikese akna all olid seal oma väike töölaud. Seal ta tõesti paremat kätt oli magamisase ja paar väikest riiulit aknal, kaavil töövahendite jaoks. Seal ta töötas sel momendil, kui külastasin, kuidas Wiiralt ostjatesse suhtes. Tema oli äge, vähenõudlik oma töö eest. Ostja vahest isegi ehmunud sellest, et kas see töö ei ole nii kvaliteetne, et nii vähe tema eest nõudeks. Istusime kohvikus toomist ja keegi väike vallpada, mees tuli tema juurde ja ja kutsus kõrvale, sosistas midagi ja hiirelt olid nõus, saadab minema. Ja siis ennem ütles, et telliks nüüd kõvasti õlut. Et ma saan nüüd raha Varssi. Ja siis, kui tagasi tuli tunni aja pärast oli väga pettunud, et mitte midagi saada. Me küsisime, mille pärast pettunud oled. Vanamehele ei meeldinud su tööd või? Tahaksid ja väga meeldis selt vallis kaks joonistus ära ja ja ma küsisin ainult 200 franki. Vanamees jäi tükiks ajaks mõtlema. Et ma tulen ühe kuu aja pärast tagasi, et siis saab mõni krabi veel, et, et ma nii odavalt ei osta. Maida kunstnikule liiga teate ja olid ära läinud ja riidalt tuli ilma rahata tagasi ja me pidime kombineerime jälle, kuidas laugud kinni. See oli tõestisündinud lugusid, kuidas Wiiralti kodumaale tagasisõit teoks sai. Põhjusi meeskonnast siiralt Eesti tagasi sõitis, tol ajal seda võib-olla tol ajal teadsin täpselt ei mäleta, mitte. Igatahes tagasi seitsmeseltsis. Ja Wiiralt võttis kõige muidugi avalikku kraamida ei võtnud peassegi võttis ta peaaegu kõik oma plaadid mille järel ta trükkis Akotintast ja kuivnõel ja aport. Ja siis on seal hulka vaselõiked, paksud plaadid. Tuli välja, et nad nädali lihtne päev oli. Ja mille pärast me küsisime, sellepärast. Ja me ei olnud sellega harjunud, sellepärast Pariisis käisid inimesed väga lihtsalt riides puukingades barret peast. Aga siin Tallinnas oli kõik naised siidi suppades. Ja mehed viimase poeg lõike järele, ülikonnad seljas. Need üllatus, kui me tagasi jõudsime. Kui kiirelt sõja puhkedes kodumaapinna kõige kindlama leidis olevat ja Tallinna tagasi tuli sai tema koduks lihtne valge kivimaja Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava nurgal. Selles kolmanda korruse toas. Ta töötas, siin, ta liikus ja võttis vastu oma harvu külalisi. Kahe sammuga oled üle väikese esiku ja kitsas aknaga uks viib sind, Wiiralt edu. Kuidas oli see tuba sisustatud siis, kui Wiiralt siin elas? Seltsimees Rõude tuba oli sisestatud. Nii kabinetti. Mis kontslikviilatele kõige rohkem meeldis? Võid muidugi raamatut muutis raamatuid oma laua peale yhe viisi mitte virnade viisi, kaks-kolm tükki korraga. Ja siis pani, kust tema võttis ühe raamatu, paneksid põiki vidi, oli väga korraarmastaja täpsuseni ja mind huvitas see küsimus, kui ma seal sees, kummale poole tema selle raamatu baretada tagasi, alati paremale poole. Aga mis teda kui kunstnikku iseloomustas toas, kas võis öelda, kui üle ukseläve astuda? Selles toas elab kunstnik, temal oli seal oma visandisi oli seal diivani peal vahest ja aga muidu ta oli väga korralik siis ainult sel juhul, kui tal mõnda visandid tarvis olla võib vaadata või niiviisi oma tööd lasi otsaga sealt toast kõrvaldada, eksitada, kelle tööd seal olid, siis on teil meeles? Seal olid Burmani, oli Paulburmanni ja väga siis oli ükskord üksikuid koordi päidoli, keraamilisi mägi oli pandrat najal. Aga see oli ju siinkohal vast ehk olekski kohane küsida missugustest eesti kunstnikest kõige rohkem lugu pidas, kõigi istumiseks pidas ta Christian Brauda. Siis. Jaan koordist jäi sellepärast viimaseks, skulptor oli küllalt isoidi skulptuuri õppinud. Nii et neid kolme, nüüd tal oli oma kolmik. Aga missugune naaber ta oli, tema tuli harilikult koju kõige varem tuli koju kell 10 õhtul, harilikult kell 12. Aga kas te panite seda tähele, millal ta töötas kaks hommiku puudu? On ka juhtumeid olnud, kus ta tuli kell 12 koju, öösel töötas haikele kuueni. Siis Christian rauda tegi. Kristjan raud on muide. Portree on otsaga plaadil tehtud, Kristjan Raua korteris, nõmmel. Aga riietust. Jah, ta katsus igatipidi, et neid saada nii kuidagi koduriietuses toime ja kõik selle kallal, ta töötas, sest ja töötas siis juba selles korteris ja selles korteris täpselt sealsamas oma toas ja oli kuulda kõrvastus seda, kuidas gravjueerimine käib krõks-krõks võtta, kuulda. Aga millal Wiiralt viimati neis ruumides liikus? Vist eelmisel päeval teda ära sõites, kus 27. või 28. aprillil 1944. Tema oli vahepeal ära üks, kuus ligi seitse kuud, aga siis tema sai just sellesama kalendri peale, said korter number viis, see on siit üle koja teisele poole ja siis teisele poole, et seal ta elas, seal oli taluks magamistuba, tööruum ja köök. Huvitav on see, et sisse sinna ei lastud. Kõiki salt Gravesi käisid ostmas ja tema praeguses need võeti kõik siis koridori peal vastu kodu on kindlus, kodu on kindlus ja milline oli okupatsioonivõimude suhtumine, Wiiralt, tisse? See minu arvamuse järgi halvenes just selle tõttu, et Wiiralti portrateerinud ütlus portatiinilist ära, keda ta pidi portriteerima, teda viidi Tartul ta pidi Tartus. Saksa ohvitseri, aga ei meeldinud, ei meelita idenidesti. Muide, selle juurde peab ka toonitama iste huvitavat asja. Et Wiiralti nii-öelda otsiti kaks korda hane jalgades viisakalt läbi ja ainult tööde ostmise näol tulid kaks Saksa ohvitseri sisse. Kahe tunni jooksul saavad, kas kaks tundi tõsteti iga lehte eraldi iga lehte eraldi, aga ei osanud üldse ühtegi tööd. Ja siis lõpuks küsib Tiit Wiiralti käest, kui teil võimalus oleks, kuus, tahaksite meeleldi elada kas Berliinis või Pariisis, virutatus loomulikult Pariisis. Siis ei olnud enam Ballon häkkida. Muide Wiiralt otsis Eesti tüüpe, mida ta mitu korda toonitas, rääkis tema otsis Eesti naise põhikilpi. Kristjan raud oli vist ennem maal rannaäärse joonistanud. Ja siis ta tahtis ka sinna pääseda. Kalurid olid talle seni kätte saamata nii olnud. Ja hankis loa vällja, aga luba võeti tagasi. Ma mäletan seda siiralt, ajas neid asju ja Ühel hommikul, kui mina läksin oma töökohta, oli üks saksa madrus seal koputas, tagus piiraltit kodus ei olnud ja küsis minu käest, kus Wiiralt töötab, mina ütlesin, mina ei tea, kus tema töötab. Ja siis tal ei olnud teist olukord nagu oodata, nii kui hilisõhtuni, kui siiralt tulik, no mis teda seal ootama pani, temal oli vist käsk antud, et tema peab luha kohe ära võtma, mis lubas, oli Wiiralt nimelt oli saanud eelmine päev loa Kaberneemele tähendab rannikule sõita, meid Kasurisi joonistama, alluda mais ja, ja see, aga just see nähtavasti oli see asi ümber arvatud või õhtu oli ümber mõelnud, jah, niru madrus, tuli siis teine oomika loa järel. Mees, kes tahab Pariisis elada ja ei tasu lubada sinna ka peale ja ja loba võetiga kohe viidaltit ära. See kiri, mis minul on säilande melotantsijale kirja minule. Ja selle kirja põhjal andis Wiiralt ära, meie käes on siis fotokoopia sellest okupatsiooniaegsete võimumeestekorraldusest ja nüüd tuleks öelda paar sõna selle kohta, kust see võeti. Rohkete raamaturiiulite ja üle pea kasvavate raamatuvirnade hulgas on pikk rida tüseda kaustalisi köiteid. Need on Wiiralti kohta kogutud materjalid. Oleme jõudnud juba pilgu heita ja märgata, et siin on tema kirju, on kirjade fotokoopiaid, on palju visandeid ja isegi Wateks pabeross, karbi kaan on see vist jah, hakkab silma, millele on millelt vaatab vastu pliiatsiga visatud nii viiraltlik nägu. Mina isiklikult olen nii-öelda väga kauaaegne. Kõik kingitusena ja selles mõttes kingitusena, et kunstnik muidu oleks ära visanud, aga teades, et mina teda kogun, siis andis seal. Tal vist oli harjumus, nii, just tal oli harjumus käsi seisnud rahu joonistada Siimis säilunud üldse viidati, visanditest on, see on üks väike osa, olgugi, et minul näit. Aasta aasta kõrvale neid lisandit panna, siis saab kunstniku loomingust võib-olla oma arengu käigus parema ülevaate, kui need lõplikud tööd viimistlustööd on. Kui kaua teie olete kogunud neid kirju ja lisandeid nüüd sügisel sinna ütleme suvel augustikuu sees 32 aastat? Pikk aeg? Ei tea, aga see on mingid huvid, ma kogus teist, 32, elupäevi antakse. Minul ei ole mitte üksi Mairo kogumit mitte kirjavahetust. Wiiralt iga. Ma olen püüdnud ka nende inimeste käest kirju saada, kes Wiiralti on olnud kirjavahetuses. Nüüd mõnede kirjade põhjal on täielikult võimalik rekonstrueerida kunstlikku loomingut, selle töö juures töötamist ja näiteks ühe pisi Puuraviri kallal. Nii nõndanimetatud kuidas sünnib puulõige, puulõike sünd on kunstnik, teinud kuusteistkümmend proovitrüki. Need on ka kõik olemas. See näitab, missuguse südame armastusega. Wiiralt suhtus oma töösse ei võtnud seda mitte nii kergelt, nii kui mõni arvab seda asja, sa olgugi et Wiiralt oli väga kiirelt raviiri tööd ja kui ma küsisin, kui kaua on põrgu Groveerimine kestnud. Sest ta ütles, et kui 10 tundi iga päev töötada, siis kaks kuud. Aga siin on mõned visandid vist pärit Maroko reisidest ja kirjad ja ja on ka neid, mida ta jutustas Maroko reisidest. Temasse puutus kokku väga nende lihtsade Kamil hääldaga. Wiiralt armastas just nende. Nagu meilgi sissesõiduhoovid on, olid vanasti, kus hobused puhkavad, seal on Marokos, Marrakeshis on sissesõiduhoovid, kaamelidele peremees onlavilja, siis võttis viidata käest teatud maksu. 20 franki vist oli päevas, et ta võis seal vabalt joonistada. Ja üks huvitav lugu on sellest ajast pärit, mida Wiiralt rääkis. Aga see on igatahes mõtlemapanev jutt, et vana araablane on seal hoovis rääkinud siiralt, et. Aafrika mandril lasus kõik kaamelid, rääkisid omavahel sõnade nii harjunud küll küllalt suur seitse sõna, aga mitte näide tur mõista sõnade seitse mõistet. Aga siis kui inimene asus Aafrika mandrile, kaamelid panid tähele, et inimeste jutule ei ole üldse lõppu siis lihtsalt see vana rahabräsis, kaamelite pealik on andnud käsu walkida kannelidel. Kaamelid on sellest kinni pidanud üks paarsada aastat head tahtnud jälle rääkima, klassi seal keegi enam osanud ja nii on siis kaamelit jäänudki vaikivaks ja siis nii muigavad selle inimeste liigse jutu peale, mis täitsa kasutan ja selle põhjal on ka kindlasti seal Wiiralt inspireerinud looma naerma kaameli, kuidas üldse oli Wiiralti suhe loomadesse pillanud suhtlusruumidesse erakordselt soojalt. Näiteks võiks meelde tuletada Pariisi Loomaaia viisalt käis seal joonistamas, aga eriti talle meeldis salleks tiiger. See oli nii võimas ja jõuline ja kõik aga muidugi looma Yorkani kergesti pääse nii-öelda lähedale peab teda kuidagi maiustama. Wiiralt siis muidugi nende oma teenistujate kaudu uuris välja. Ja nii oli rahulikum ja nägi, et see inimene on tema sõber, kui ta talle midagi toob, loom kohe tunneb sellest ära. Aga siis oli üks vahejuhtum, kevadel, jäi nimelt viirult haigeks ja oli vist üks kuus? Jah, nädal või nii, kuus seitse päeva puudus. Esimesed kolm päeva oli see iid päris rahulikult välja kannatanud, aga siis ta tegi seal ühe niisuguse nii mürgeli paneel lahti. Et need teenistujad, arvustajad, daam hullunda, läks veel mõne mõned päevad mööda, siis viiratleks sinna ja viis jälle need endiselt ja siis ta jäi rahulikuks ja poseeris sõna tõsises mõttes tal. Tal oli nii hea meel, et seal tagasi tuli, mees. See poseerimine ei olnud mitte ühetaolise poseerimine, võttis kuude viisi, Wiiralt töötas loomaaias idas. Huvitav on ainult see, et Wiiralt vist peamiselt armastas eksootilisi loomi, aga kas on Pariisis temale mitte üks kord, aga natuke vist on kõik turvas olnud ja ma küsisin isiklikult, mispärast turvas nimetanud Lanno toitlused tuletab seda. Vaesed ja viletsad kodumaad meelde. Nüüd see on eestipärast, kas neil turvast kõige rohkem on? See, kas olid ka täiesti peremees, piirati ateljees, magas elektrilambi all. Nüüd käis üle jooniste seda midagi tähendanud. Perearst ütles, et asjade saab kommid ära lasta, käinud olid kõige suurem omad õigused. Suuremad õigused toas. Vahest, kui mõne sõbrallegis villalt kirdes, siis ütles, et turvas saadab terviseid. Teie kokku on nii suur. Me oleme lehitsenud siin juba hulk aega ja ikkagi oli ainult üks murdosakene v näppude vahelt läbi läinud. Mida teie ise tahaksite esile tõsta oma Wiiralti kogust Viiratsi kogust ma tahaks sest esile tõsta tema Pariisis illustreeritud. See oli 28.-le kaebusele raamatust ja kui palju seda raamatut on ilmunud, seda raamatut on ilmunud kokku 325 eksemplari ainult 335 ja ja nendest üks on siin meie ees üks on ja number 17 10. missugune on viimane dokumente ja kogus Wiiralti kohta? Foto tema hauast Pariisis tärglassee kalmistul, piiralt, Sulynimit Pariisis kaheksandal jaanuaril 1954 ja tuvastati ja maeti 12. jaanuaril 1954 Perlasse kalmistule. Nagu pildilt näha, on see hauaplaat lihtne graniitplokk, mis katab haude terves pikkuses. Selle ülaosas on graveeritud signatuur Eduard Wiiralt. Seal all sünni- ja surmaaeg. Ja alumises osas näib olevat mingi avar õõne lillede paigutamiseks ja ma ütleks, et Wiiralt on ainuke eestlane, kes on Perlasee kalmistule üldse maetud, kuna seal kuulsuste kandmistuva seal puhkus. Ja saate lõpuks tahame teid paariks minutiks kaasa Põlude kohv, Ta, kus praegu on selle suure vaikiva inimese kunagi ütlemata jäänud mõtted välja öeldud. Kadrioru kunstimuuseum teeb ettevalmistusi suurejoonelise Wiiralti ülevaatenäituse avamiseks. Mitu ruumi meie lähemas naabruses on sõna otseses mõttes täis laotud Wiiralti töid valiku kraamimise või süstematiseerimine ootel. Ja kõik see siin ümberringi juba toimubki, seltsimees, ütelge, palun, kui suur töö õieti on? Wiiralti näituse ettevalmistamine? See on väga suur, kuna kõik tööd tulevad juba Sparteerida raamistada, klaasida ja kuna meil on ikkagi praegu väga suur arv töid, seetõttu on, tuleb palju vaeva näha. Kaua te olete juba vaeva näinud? Ettevalmistused, nii materjali kogumine, see algas juba varakult juba suvel. Me tutvusime materjaliga. Kogusime muuseumi. Nüüd aga Ma juba tõsisemalt oleme töötanud võib-olla juba paar nädalat. Kui põhjaliku ülevaate Wiiralti loomingust peatselt avatav näitus annab? See on suurim ülevaatenäitus, mis siiani on üldse toimunud. Meil on ta kavatseme esitada tema varasemat tööd teadaolevat varasemat tööd, alustades juba tema lapsepõlvetöödega üks maastikumotiiv Arangul ja teine siis koolimaja. Kas sealt on siis Varangu kolima jäädvustanud? Kavatseme esitata proovitrükke, mis meie näitustel graafika näitustel siiani ei ole olnud. Millise töö osas näiteks näiteks eesti neiu? See on tuntud värvilisem akvat Intana. Ja siin on jälle, siin on meil ka mitu suurulk, proovitrükke arvu, enam-vähem täpset arvu. Oi, see on väga suur, mitme 10-le ulatuv. Me oleme valinud nii umbes kuus-seitse, mõtlesime ka, võib-olla 10 esitame, no olenevalt ruumist. Kas ka viimased ööd Wiiralt viimaste aastate tööd on kuidagi esindatud. Me esitame Lott ta produktsioonidena kuna meil on mõningad näited ilmunud albumitest. Originaaltöid ei ole aga olnud võimalik saada. Ja kuidas skulptuuride ka on ju teada, et Wiiralti skulptuuridest on väga vähesed järelejäänud. Ja ta Tartu muuseumis Tartu kunstimuuseumis on mõningad skulptuurid püstid, mõned, kuid esitada milist saame ainult üks kõige rohkem kaks. Kui palju Wiiralti töid on kokku tulnud ja kui palju on teil kavatsus välja panna sellel näitusel? Me oleme koondanud umbes 1000 tööd ja loodetavasti saame ka selles ulatuses eksponeerida. Midagi vaikima, panevalt aukartust äratavat valdab sind kui mõtelda, et seegi siin on ainult osa selle kunstniku loomingust.