Missuguse hinnangu me võiksime anda mugastele, kui kunstnikule tema loomingule? No mugav on meil kahtlemata üks huvitavamaid graafikuid kolmekümnendais aastais. Tema tööd on huvitavad just selle poolest, et tema väsimatult imistes oma tööde vormi ja mitte vormi vormi pärast, vaid selleks, et paremini esile tuua seda sisu, mis ta tahtis oma krabüürides edasi anda. Siin on mugastav suuri teeneid just eesti realistliku graafika arendamisel. Tema sellised krabüürid nagu Petseri kloostri kellatorn siis hoov. Rehetare on eesti graafikavärvilise puulõike parimateks saavutusteks kolmekümnendail aastail. Kas mugastu järelejäänud kirjavahetuse hulgas on midagi, mis võiks huvi pakkuda tänapäevale? Kirjavahetus on väga huvitav, ta on rohkesti kirjutanud kirju õele tuttavatele kunstnikele, näiteks Andrus Johaniga oli ta tihedas kirjavahetuses sel ajal, kui Johani käis Pariisis. Samuti oli ta intensiivses kirjavahetuses oma koolipõlve sõbraga Evald Tammlaan ega tuntud kirjaniku edamaturgiga, kellega nad koos Rakveres käisid koolis. Kas Tammlaan, kes tegutses ajakirjanikuna, on võib-olla ehk üht-teist ka meie ajakirjanduse veergudele jätnud? Jah seoses mugasto, traagilise ja äkilise surmaga. 11. juunil 1937 avaldas Tammlaan mitu artiklit ja mälestust oma sõbra mugasta kohta ja mõned näited võiks ju praegu siin ette tuua nii meenubki, kirjutab Tammlaan Hando mugasta. Viimane sõit Tallinna oli maas, samasugust lume lörtsi nagu praegu ja puud olid raagus. Ainult taevas oli kevadine, kõrge ja sinine. Tahaksin vaateid vanast Tallinnast, hakkan lõikama ühte puugrabüüride mappi, ütles mugastu. Aga ilmne on märg ja külm, joonistada ei saa võtta kaasa fotoaparaat. Nimesis lonkisimegi mööda linna, seisatasime vahel ehituste kontuurid, kõrged katused, korstnad, raagus puud olid vastu taeva kahvatus joonistatud teravalt ja selgelt. Aga see on ainult meeleolu, ütles mugastus. Ei anna veel kunstilist kompositsiooni. Vajan asja sisu, saad aru. Jäme leiutasimegi Toompeal kummalisse hoovinurka. Avasime väravaid, piilusime akendesse, silmitsesid kepiga sillutusel klõbistavad eite mustas naljakas kübaras ja paksu kassi, kes pilutas silmi pitskardinatega aknal pelargooniate vahel. Tont seda teab, ütlesin, on siin käidud aastaid, aga täna, kui kahekesi vaatame, on nagu asju, mida varem pole näinud. Mitte et me oleksime arutlenud või kaalunud ühte teist maja, vana väravaposti katuseviilu omapära. Vaikesime enamasti aga oli tekkinud meeleolu, mida võiks umbes nimetada meditatsiooniks. Mugastu külastas ka Nõukogude liitu, kas sellest külaskäigust on ta midagi kirja pannud mõnes artiklis või on sellest jälgi jäänud tema kirjavahetusse? Mugatu külastas Nõukogude liitu koos Pallasega Pallas õpilastega 1000 934. aastal. See külaskäik oli talle väga viljakas seal ta õppis tundma nõukogude kunsti ja eelkõige Nõukogude graafikat, mida ta kõrgelt hindas. Mugasto hinnangust jutustab meile Evald Tammlaan ühes mugastav surmajärg ilmunud artiklis tema kohta. Ta kirjutab. Mis tookord näitaski mulle paari lühikesel vene matkal kaasa toodud üksikasju ja tähendas. Need teevad töö palju kergemaks. Kui palju kulub meil jõudu just seepärast, et me ei tunne moodsat töötehnikat ja peame kobama ja leiutama kõik ise. Kui palju neid Rakveremehi nüüd mikrofoni juures koos on? Mina olen põline Rakveres ja ka kiitus ka, aga pomm on minu meelest nagu hiljem sisse ujunud täitsa rohkem pioneer. Mina tulin Rakverest ja 31. aastal kuni 36. aastani ma võingi ennast rakvere meheks piloiga. Mugastutunevad kõik hästi ja mina tunnen teda 24.-st aastast Pallases vallasest pealne. No missugune poiss, ta oli. Koolipäevil lo taoline niisugune pisikene poiss pikkamööda oleks ikka pikemaks ja pikemaks ja siis blond peaga ja ei olnud vegan. Lõbus poiss. Sa kõnelejaga umbes nii, nagu kirjutavad neil mõned kirjanikud välimust kõigepealt ilusad blondid juuksed ja sinised silmad ja aga peaks rohkem hingeelu peale koera õhku, aga vanemal. Ja mina olin tema klassivend, käisime ühes klassis Virumaa poeglaste gümnaasiumis, ta oli tragi poiss ja joonistamis oli talanned. Teata juriskahe käega. Ta läks näiteks, võttis kumbagi kätekriiti tüki, läks tahvli juurde, pidas, hakkas vedama ja tuligi meie algebra õpetaja. Kaks nägu ninapidi koos vastamisi, no vaat siis v keegi, teisi poiss oli, oskad joonistada. Korraga ikka kahte pilti ei saanud teha ja kahte sarnast portreed veel isegi selle koha pealt oli tema ikkagi esimene jooliste meil klassis. Aga kuidas te iseloomult oli niisugune hakkaja või vaiksem või naljamees? Ei, ta päri sake ja seda ei olnud nii et tema oli, lükkas nagu nalja ikka, teiste sekka tema ei olnud esimese reamees, tema lükkas naljad teisest reast. Ada usuõpetust armastas õppida, kuigi, kuigi selle vastu huvi tundnud ja õpetaja palus pisarsilmil, et minge ära, et mis te olete siin trennis, et ei taha, ei taha, juurtega ei taha. Õpetaja ütles. No mis te teate Piivilos, siis ta jutustas Saalomonist ja rääkis Saalomoni hästi imeliku kõlaga välja. Clay õpetajal õpetajale olidava pinnuks silmas. Õppimises oli ta kruusin ja hoolas klassi istuma jäänud, et koolipoisina oli ta väga korralik koolipoiss ja leidis igasuguseid muid huvisi, näiteks asutasime seal õpetajate kaasabil Juulistamisel ringi, kus ta aktiivselt osa võttis. See aitas palju kaasa ka, et me võiksime juba hakata koolinäitusi korraldama. Sellepärast et õpetaja ei ole, see oli niisugune noormees ja siis püüdis ka noortele anda oma oskusi edasi. No aga suviti Suviti no see oli meil ju siis päris päris tööaega, kas õppimine läks niisamuti kuidagimoodi heli heli, aga siis hakkasime möldri juures käima, noortejõuk? Ikka 15 tundi päevas. Ja igasugused tegime ka peent tööd, restaureerisid lagesi maalitud lagesid, värvisime plekk-katust, lihtsalt tööd ei põlgan, ei põlanud, ei kartnud värvi ämbritega pindselt. No ja siis, kui see kattus seal oligi, ega meil ei olnud ruutmeetriviisi vait, meil oli tunnitasu. No ja siis, kui oli juba sisemised tööd tehtud, laed restaureeritud, siis läksime katust värvima. Palava päevaga ka, ütleme, päike paistis, no siis otsisime vilu varju korstna taha, aga nüüd meister Al kuuleksite ikka töötame, siis kordame, igaüks pidi jällegi 10 minutit jalaga kraapima koputamine, eetika töö käiks aga ise lebasime. Aga kuidas üldse juhtus, et tookordne Rakvere kool nii palju tublit täiendust andis meie kunstnike perele? Elupaar, head õpetajad olid Käe piduliste õpetajalt Gustav muutses pärast hoole ja need olid nisukesed, organiseerisid seal ju kooliaeg joonistamisel ringid, kus siis muidugi mugas tooli üks aktiivsemaid tegelasi ja oli noh, nagu hingeks sellele ja see aitas muidugi kaasa, juba tegime seal koolinäitusi, kus kiitus ka oma karikatuuride hakkas juba siis õpetajate nägusi seal enam-vähem ära tegema. Ja, ja kuhu kunstikooli poolide siis kõik tüürisite edasi? Asi mõte tuli meil salaja kõvasti, ei julenud seda teistele rääkida. Meile teate, kas saab sisse või kuidagi ja siis läbi tagasi tulla. Nii, võtsime siis kätte, et mugastuja Tiitus ja mina ja läksime sõitsime Tallinnasse riigi kunsttööstuskooli, et katsume, kui ta seal siis õnnestub. Too ja enam-vähem siis Rakvere poisid ühes klassis olimegi, seal joonistasime ühte apollo pead. Pärast tuli välja, et öeldigi, et jah, võite kooli tulla, et teil on juba juulis annet ka natuke olemas ja siis tagasi sõites olimegi nii et juba nagu kunstikooli vastu võetud mugastuga muidugi ei tulnud Tallinna kunstikooli, sellepärast tema õde õppis seal Tartus ülikoolis ja temal oleks leivakoti ühte kohta paremini saata, siis mugastu läks Pallases. Seltsimees Tiituste läksite hiljem ka järgi? Mina läksin Pallases siis, kui mugast oli juba kaks aastat seal õppinud juba nõnda ütelda, vana kala oli ja mu vastu nagu siin raudvee ütles, oli väga andekas mees, oleks isegi kolme käega joonistatud, kolmas oleks olnud ja aga see eks elu tol ajal eriti kui inimene väikelinnas sattus, niux. Suhteliselt suurlinna, kus kuldne noorsugu koos on. Ja see keskkond muidugi mõjutas niiviisi, et mugast ei saanud oma talenti õieti tööle rakendada. Kohe elav inimene. Oli seda ka, aga siiski niitus läks natukene kaugemal läks juba, kui oli mugastu juba nii-ütelda nimi seltskonnas. Aga mina mäletan just 24.-st aastast peale. Me olime, kui ta tuli, ta tuli, jah, mina õieti töötasin temaga koos ettevalmistusklass, üldklass ja maaliklass koos. Ja hiljem siis tegime valiku. Mina olin alguses maalija, selle kavatsusega läksingi. Mina valisin siis Vabe omale ateljee Ni juhendajaks, kelle juures muvastu läks Parise juur, tema tuli ka välismaalt ja oli väga lõbus poiss ja tema loomingut õieti küll me keegi veel ei teanud, aga mugastan millegipärast julges Parise juurde minna. Sisemist taipu ja kunstitunnetust seda avaldas juba temani sisse astudes. Tema oli kuidagi nii. Kui praegu arvestada, siis nii kui väljakujunenud omamoodi välja kujunenud meister juba meil tema otsakoni erines meie teiste õpilaste hulgas, kui me nii üldiselt ehitasime ülesse alguses, siis tema juba tükis ikkagi detaili kallale minna, nii, käed, varbad, mis meil tegid raskusi, temal tekitas erilist lõbu just esimesena tahtis need valmis teha, seal graafiku omadherduselt hea olemas ja niiet suutvormi tema nii väga ei püüdnudki lahendada, aga just nii detaili, mis meil raskused tegid käte, käte ja varvaste juures, temal olid need maiuspalad nii-ütelda, tema ikka otsis uut, kardetakse mullust töötajad, millega tema nüüd omal ajal ikka päris kõvasti läbi lõi. No see oli meil ikka Eestis täieti teravaid ütelda, nii. Piim ja nii algataja oli vast kõige parema monotüüpi saavutamiseni saavutanud, oli mugastu. Paris ikka seda talle andis, seal oli Pariisi Pariisi nõks nagu öelda. Ja sellepärast oli tal kasu Parisse juurde läks. Muidugi esimene asi, mida ta on meil. Sümpaatiad hakkas meile köitma, mitte oma kunstis, aga ta korraldas meilt sallesson, kursused Ahanjat, õpistandriaaja tantsijal, esimene asi, peale seda siis seda oli ka tarvis. Skoolimas võtsin vanad saapad, kaasad, saapad ära ei kulutaks, seal tuli kangesti keerata nende taldade peal. Nii et see oli siis nii esimene, millega meie südamed ära võitis. Ta üldiselt lõbus poiss, ka ikad. Kuidas mugaste Pallase päevil oli, kas ta leidis kohe enese või? Nii kaua, kui mina mäletan, mina olin temaga pidevalt koos, ma ütlen, nagu ma rääkisin juba maaliklassini, siis tema läks Parisi juurde, mina läksin Vabe juurde, nii et temal oli täielik. Nii edu just joonistusalal. Maali alal ma seda ei võiks ütelda, aga maalija leidis ta siis selle värvid, toonid, tunnetuse ja selle nii-ütelda gamma ja selle ta leidis just siis, kui ta hakkas mulle tüüpijat tegema. Ennem ta tarvitas natuke liialt ühte tooni, lillat värvi. Kas ta tegi porgandite peetide, tekkisid kõik lillaks. Ta korpidega muidugi kaasa ei löönud, sest Dallase skorpion Korporandid olid need. Nooruse ideaal muidugi, mõnes suhtes juba hanejalgadesse panna, aga nii välimuses ja käitumises temat domineerisid ja nende mentaliteet meie loomulik siis, et tütarlapsed ja muu naissugu alla 40 aasta ja võib-olla isegi peale. Need siis katsusid ikka rohkem. Ka sammu pidada. Nüüd sellele osale Tartu noorsoost meeldida ja loomulikes, siis tahtsid võistelda sel alal. Siis pidid ka välistifi avaldama, nagu siin vom ütles, et ära lehestoni kursust. See oli ka see salvesta, see oli üks moodne tants. Nagu praegu, siin võiks olla laulja rokk, kan roll või kuidas nende nimed on nüüd. Konfliktid tekkisid mingisugusest üleoleku tagaajamisest. Näiteks. Tudengid ja eriti korporandid, eriti just oma küla, tähendab Rakvere poisid ei sallinud hästi Pallase rahvast, eriti eriti see, kes Kabüüdis korralikult või isegi võiks ütelda, elegantsiga riides käia. Need olid. Üldiselt Kallase inimeste juures andis majanduslik külg rohkem tunda kõige rohkem vaesemat tükkisi tykki Pallases, seda ja ülikooli läksid rikki, rohkem kellelegi papalon, nii suurem rahapung. Sotsiaalne kihistumine, see mängis ka muidugi oma rolli, sest Pallasel oli juba nende Parempoolsete silmis oli, oli punase kuulsus mugasto oma päritolult kuulus ka nii peaaegu proletariaadi hulka. Ja kõik need kokku, need viisid tihtipeale tavakonflikti korporantidega, kes olivad tol ajal oma arust kõige suuremad mehed vabariigis. Just noored värivi saajad, noored tarreba professoritest, sõpru, õlidel, sõpru oli, tal peab ütlema. Erilisi erilisi südamesõpru meeste hulgas ei olnud. No siiski natukene viltu, praegu nõudela sina olid temal üks suur, see tähendab sõber ja siis oli veel lave. Walkman oli. Tema seltsis väga kiiresti kõigega ja oli, oli väga-väga nii sõbralik ja vastutulelik ja seltskonnas mitte suu peale kukkunud inimene aga erilist sõprust nagu võiks, võiks arvata. Seda siiski ei olnud, võrdlemisi kinnine, mis tänav kui isikuse puutus, need pidid pidid lahti mõtestama. Tema nii Inge elu lipp, nii mõneski kohas. Nii et suurt midagi ei rääkinud? Ei, enesest väga vähe alles mäletan, see oli enne surma mõningane aeg, siis ta kõnelisetava on nendest. Interjöörist ja maastikudest tüdinenud, et ta tahaks inimest katsetama hakata ja eriti andis selleks tõuke temas sõit Nõukogude Liitu, kus ta Paremate puulõike Nõukogude paremate puulõikemeistrite loominguga tuttavaks sai. Aga varajane surundamas sellest kavatsusest kriipsu läbi. Sellest ajajärgust märgin, mina meenute ei teaks nüüd ütelda, mis tema nõukogude liidus nägi. Aga ilmselt, kus tema sai Nõukogude kunstis nii suure tõuke. Nii et siin mugastusay täiesti kohe nii uue pöörde oma loomingus. Nii et tema väga Kraktiliselku andis temale nii sisemiselt palju juure ja julgust juure. Tal olid muidugi need eeldused olemas, ega muidu ei saagi nii ütleme eeskujuks kedagi võtta püüdis, hingesugulane leidis hingesugulase jäiesid Krošenkol muuseas väga ma kuidagi mäletan ka veel ühtegi tööd välja tuua, aga igatahes need võtted ja tehnilised, kõik nisust, Kindla kontuuri väljaviimine ja kõik, mis graafikas on nii just ka väga tüüpiline. Nii et mugasta sealt selle meheni nägemise puhul võitis oma loomingul väga palju juure. Kuidas mugaste töötas. Kunstnikuna ta võib-olla töötas natukene üle last üle kuna ta ja leidis nii lauatagune tööga rasked kohe nii omale ka lõpuks tõesti seltskonna, kes tema töid hindasid. Ja kui ta hakkas juba illustreerima raamatuid ja, ja sai otsekui ülesandeid omale vabalooming, oli tal niikuiniisiis vast terve see õieti nii tema suhtumine. Ja kui ta juba ennast tundis, ta võib siiski kunstis midagi juba nii täiuslikumalt paku siis ta rabas tõesti minu arust kunstil ütelda, mõtlesin rinnust kinni ja, ja võib-olla, et see saigi talle ohtlikuks, et ta enneaegu meie hulgast ära läks. Kohusetundega ka tema ja tagada ühtki tööd hiljaks, aga niisugust asja, et midagi jääb tegemata või kuidagi venitab, seda ei olnud kas või ööd-päevad läbi. Kahe kährik. Ja töömees olid oma kõva ja ja nagu me juba teame, siin on vast raske juba tema loomingut iseloomustada. Meie tunneme kõik neid tema töid hästi siis. Nii puulõikemees ja linoleumi mees peale piiraldi oli tema äkinid paist ainukene kuidas mugastelt tellimus hakkas tulema pärast seda Petes tellimusi olid tal viimasel ajal nii ohtrasti, et ta ei jõudnud neid täita. Ei jõudnud kõiki täita. Muidugi. Loovus paljudest, kuid ka need, mida ta siis suutis täita, need käsita nõrga tervise peale. Nii et ütles kõigist ära. Hugastel ei antud ju vähe töötada, aga see, mis ta on korda saatnud, kuidas te seda võiksite kahe sõnaga kokku võtta ja hinnata? Mina ütleks niimoodi, et tema siiski tegi mõne mehe päris pika eluea töö selle lühikese ajaga ära just tänu sellele, et ta oli nii nii väsimatu töömees ja mis tal veel kergendas õieti temani edukust ja, ja nii õieti tööni väljatulekul see nii hästi välja kukkumist, nagu me ütleme, et tal oli suurepärane kompositsiooni tunne, saia, maitse, nii et ta võlgu midagi jäänud võlguda jäänud, aga juba selle arenemist eelmistel oli ta Valgas juba valdas täielikult tehnikaid, nii et oleks ikkagi meil läinud. Ikkagi oleks võinud ikka testimine väga kõrgele tasemele, edasisest kõik eeldused selleks olid. Kes teist nägi viimasena mugastud? Ma mõtlen, et mina nägin vist praegu koos Olejatest, see oli kui ma ei eksi, kolm päeva enne tema surma, kui ta pidi Pariisi sõitma, kui ma ei eksi, ta sai stipendiumi. Ja oli varajaste. Kõik ettevalmistused olid tehtud ja kui ma ei eksi, pidi ta abikaasaga ühes sõitma. Ja võitis. Kui ma tema juures olin, võttis rinnust kinni, ütles, et muud ei ole viga minagi, kui vahel süda on nagu väsinud ja, ja teeb, teeb haiged. Ja kolm päeva hiljem siis kuulsin, et oli niisama nagu ta oli diivani peal istunud ootamatult haaranud rinnust kinni ja oligi läinud ära.