Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Me oleme nüüd mitu nädalavahetust rääkinud nõukogude uuest eliidist, sellest eliidist, mis tekkis 20.-te aastate lõpus, 30.-te aastate alguses. Ja otseselt on seotud Stalini nimega ning nägime näiteid, meil oli päris palju. Ei häbeneta nautimast elu, mõnusi tehakse seda küll suhteliselt varjatult, kinnistes, klubides, kinnistes kohtades. Klubi on muidugi tinglik, kokkuleppeline nimi aga see on küllaltki kindel elanikkonna osa, kes võib endale lubada midagi, millest 99 protsenti inimesi ei oska isegi unistada. Tuletame veel kord meelde näljahäda viletsus eriti maapiirkondades, aga ka tööstusasulates ning selle foonil inimesed, kes teenivad mitukümmend keskmist palka keda varustatakse eri Toiduainetega eripoodidest, kasutavad eri puhveteid, söövad krimilovski bajoki. Nii et neid inimesi on päris palju. Ja vaatasin mandril skeemil on mälestustes. Ta kirjeldab muutusi. Millega ta kokku puutub, Moskvas, kuhu pöördub tagasi pärast kolm aastat on veetnud kolm aastat asumisel ning satub ka uute vastehitatud Kirjanike majja. On rabatud marmorist punasest puust. Ja kõik need märgid räägivad talle ja räägivad paljudele inimestele, et ka kirjanikud eriti välja valitud neist kultuuritegelased. Need näited meil olid ka kuuluvad selle priviligeeritud klassi hulka ega teise sõnaga, kui klass neid nimetada ei saa. Mis on muidugi 30.-te aastate keskpaigaks juba kõigil selge. Mitte ainult, et inimesed võivad saada endale, kui me võtame selle tingliku kirjaniku mingisugused privileegid vaid iga hetk võivad nad jääda kõigest ilma ja mitte ainult oma privileegide eest, vaid elust. Seda enam klammerdutakse tõid ja selle külge, mis on antud, see on ju antud, saab olla väljateenitud son, kingitud tutt. Ja siit ka peamine mure, kuidas meeldida neile, kes seda kõike on andnud nii külluslikult ja kes iga hetk võivad sult selle kõik ära võtta. Teatud soodustused käisid kaasas igasuguste ametitega ka ordenit ja medalitega ja neist vast kõige olulisem, aga see on Nõukogude Liidu kangelase tähega. Natukene vaatasin ka seda temaatikat, võib-olla oleks meie kuulajatel huvitav, sellepärast et neid mehi vähem naisi, kellel rinnas oli nõukogude ajal täheke vähemalt piltidel oleme me näinud kõik need on sotside kangelased. Ka Nõukogude Liidu kangelased. Ja selle kahe tähe vahe. Lisaks välisele kujundusele seisnes ka näiteks selles, seal on neid nüanssilisi väikeseid erinevusi. Sotsist kangelast ei saanud omistada välismaalasena Nõukogude Liidu kangelased, välismaalased aga olid olemas. See sotstöö kangelase nimetus kehtestati ülemnõukogu presiidiumi. Me teame, et ülemnõukogu presiidium võtab need tähtsad otsused vastu ülemnõukogu presiidiumi poolt gaasiga 1938. aastal, 27. detsembril. Koos selle nimetusega käis ka kõrgem autasu Lenini orden ja Nõukogude Liidu ülemnõukogu presiidiumi aukiri, nii et tuli korraga nagu kolmainsus nimetus Arden ja aukiri. Kui aga vaadata seda terminit töökangelane, siis põhimõtteliselt ei olnud ta uus. Neid kangelasi leiab juba kirjanduses alates 20.-te aastate algusest 21.-st aastast. Ametlikult on sajand tõelised ju nimetatud kangelasteks on ju uus aeg. Ja peaaegu samasugust nimetust kannab ka 1922. aastal asutatud uus orden tööpunalipu orden. Kellele siis ikka kui mitte töökangelastele. Ja kui 1927. aastal tähistati oktoobrirevolutsioonikümnendat aastapäeva siis töökangelane muutub ka ametlikuks nimetuseks enne ta on pigem niisugune kokku peline asi, Neitan ametlik. Ja on päris pikk loetelu, mida kõike peab inimene elus tegema selleks, et pälvida selle nimetuse, töötama korralikult sangarlikult, see on kõik selge. Ja tema tööstaaž peaks olema mitte vähem kui 35 aastat ja siis seal 27. aastal. Aunimetuse pälvinu sai ka aukirja ja sellega kõik piirdus. Märk seesama tähe kujuline viisnurgakujuline on 1940.-st aastast. Ja siis otsustatakse seal läheb küll natukene aega, aga põhimõtteliselt sellele järgneb otsus, et sotstöö kangelaseks võib saada ka kaks ning kolm korda aga mitte rohkem kui kolm kord. Ja kui inimene saab kahekordseks sotskangelaseks, siis tema kodukanti püstitatakse sellele inimesele pronksist püst. Kui keegi on kuskil omal ajal Nõukogude Liidu avarustel matkanud ja sattunud väikesesse külakesse linnakesse, kus erilisi märgikesi mingeid ei ole ja keset seda linna on pronksist onu, tõstvaid, tädi rinna koju, siis on kahekordne kaks täht on tallinnas, see on kahekordne sotstöö kangelane, talle oli ette nähtud kodukanti püst kuid kolmekordne siis vähemalt plaanide järgi pidi tema kuju seisma tulevasse Nõukogude palee ees. Nii et sellised olid need plaanid. Aga Lenini orden, mis käis koos selle nimega vähemalt algselt oli ette nähtud välja jagada vaid kord, nii et kui inimene sai teistkordselt sotsialistliku töö kangelaseks, siis ta enam Lenini ordenit ei saanud. Kui 1967. aastal tähistati dissuure pumpuessusega võib-olla keegi meie kuulajatest seda mäletab oktoobrirevolutsiooni viiekümnendat aastapäeva siis kehtestati rida privileege. Ja nendele tuleb veel väikene lisa, kui tähistatakse suure võidu kolmekümnendat aastapäeva 75. aastal. Kusjuures huvitav on, et ka tänase päeva seisuga anam sotstöö kangelase auväärset nimetust ei ole, nii et kõik need inimesed, kes samal ajal olid sotstöö, kangelase sotsialistliku töö kangelased, ei peaks nagu ütlema avalikult, et ma olen sellepärast, et see enam ei kehti. Kuid soodustused on köik alles. Vähemalt tänase päeva seisuga on see nii. Aastal 2007 73. aastal muudeti Nõukogude Liidu kangelase ja sotsialistliku töö kangelase nimetuse määramise määrust. Ja võeti ära ka piirang. Seda nimetust võib anda ainult kolm korda. Aga jällegi väikene detailikene piirangut ta enam ei ole, aga minu teada pole ühtegi neljakordset sotstöö kangelast, nii et jäi neljas ikkagi andmata, kuigi piirangut enam alates sellest ajast ei ole nõid ka muutus, et iga kord saab Lenini ordeni ja selle muutuse taga, kui me vaatame ka aastaarvu, millal sa sisse viidi 73. aastal ja kes siis oli Nõukogude Liidu rooli juures, siis mõistame Põhjuseks soov saada korraga ikka kaks aumärki rinda, muidu tuleb teine sotskangelane, aga Lenini ordenit ei anta millegipärast esimene kord sai, teinekord ei saanud, need tuleb paari kaub. Ja veel üks väike muudatus, et kui keegi oli juba Nõukogude Liidu kangelane ja sai esmakordselt sotsialistliku töö kangelaseks, siis taolisele inimesele võis ka või tuli püstitada tema kodukanti pronksist büst. Nii et siin on väikene muudatus. Ja viimane kord täiendati määrus, 1988. aastal jälle vähendati Lenini ordenit arvu, nii et sellega on kogu aeg mängitud, kordan, antud kord mitte. Ja nii see määrus kehtib kuni 1991. aastani, kui loobuti Nõukogude Liidu aumärkide süsteemist. Nii et praeguse seisuga tänase päeva seisuga alates 91.-st aastast nad ei kehti, neid nagu poleks olemas. Kui kedagi huvitab, kes on kangelase tähe autor kunstnik, siis selleks on mees nimega Pamanski. Ja selle märgi ametlik nimi on kuld mädal sir peavasar ongi viisnurk, mille keskel sirp ja vasar. Nii nad eristuvad kangelase oma ilma sirbi ja vasara. Ta ja sotsialistliku töö kangelase oma koos sirbi ja vasaraga. Selle ordeniga medaliga nii alistada haigen nimetada ei ole. Selle valla suur asjatundja on seotud ka üks väikene lõbus lookene, väidetavalt Stalin isiklikult määras medalisuuruse, talle esitati erinevaid projekte arusaadavalt, kes siis ikka, me ju nägime, et Stalin määras ka autode väljanägemist ja nende suurust ning sama puudutab ka seda küsimust. Ja kuidas, mis teeb selle loo natukene lõbusamaks, kuidas seda kontrolliti, kas on märgi suurus, pastlik või ei ole, kas medal on õiges mõõdus väidet Ta valt kremlisse saadeti Stalini nõudmisel tüüpilistest, kolhoosi ja töölisriietes näitlejaid, nii näitlejate koreeriti töölisteks ja kolhoosnikeks. Ja neil kõigil olid rinnas eri suurusega märgid, tähendab, sellest loost ei tule välja, kas igalühel oli näit mitu tükki või olid lihtsalt inimesed erineva suurusega medalitega, aga see ei ole antud juhul oluline. Ja seltsimees Stalin isiklikult vaatas, milline võiks õige suurus olla, nii et kes juhtub seda märki nägema vahetama väelannad antikvariaadis müügil kuskil piltide peal, siis see suurus on Stalini poolt isiklikult paika pandud. No nüüd me võime esitada traditsioonilise mõistatuse, ma ei ole seda ammu teinud ja küsida kuulajate käest, kes on sotsialistlikud kangelanna number x. Ja hetk vaikust ja võime selle vastuse ära öelda, nagu meil on juba tavaks saanud igaüks, kes andis õige vastuse, premeerib ennast ise makatist. Nii et selleks on loomulikult seltsimees Stahli peaaegu või natuke rohkem kui aasta hiljem. Pärastukaasi. 1939.-st aastast 20.-st detsembrist ja Stalin saab sotsialistliku töö kangelaseks seoses tema 60. juubeliga. See on küllaltki oluline erand, sellepärast Stalini eluajal. Mitte keegi teine ei saanud kordagi sotsialistlikud kangelaseks seoses sünnipäevade juubelitega. Seejärel on ligikaudu 10 aasta jooksul, kui me mõtleme, töö, sotsialistliku töö, kangelane, see on ju niisugune rahumeelne tegevus, aga kui me vaatame teda, on autasustatud see pea vasaramedaliga ja selle auväärse nimetusega, siis need on valdavalt relvade konstruktorid ja sõjatööstusega seotud inimesed. Ning väga heaks näiteks on ka Nõukogude Liidu sotsialistliku töö kangelane number kaks. Teisena saab selle auväärse nimetuse, aga me võime seda väga hästi ette. Ta kui oluline on see valik, kui number üks on Stalin, kes seisab Stalinit kõrval, kes on see number kaks. Ja selleks number kaheks on aunimetus, antakse 1940. aastal teisel jaanuaril ja selleks on dikt särjeff. Need minuealised mehed, kellel oli au siia paneme jutumärgid teenida Nõukogude armees kas pärast ülikooli või hänna ülikooli reameest ohvitseeridena ilmselt mäletavad ja teavad seda suurekaliibrilist kuulipildujat mille autoriks peetakse või on just nimelt seesama 40. aastal sotside kangelase austava nimetuse saanud Kektserev. Ja väidetavalt on kuulipilduja relvastuses tänase päevani Vene sõjaväes, nii et ju siis hea ja toimiv asi. Hiljem sai ta veel neli Stalini preemiat. Kusjuures, mis on jällegi väga huvitav, kui me eelmine kord rääkisime nomenklatuur-ist ja tõime näitena nomenklatuur ei ole otseselt kuigi parteimäära, see on absoluutselt ja täielikult partei kätes. Ükstaskõik, millise valdkonnaga ei oleks tegemist. Üks nomenklatuur, kuid kuulumine partei ridadesse ei määra üldsegi seda, kas tegemist on nomenklatuuri iga või mitte. Ja tuletame siis veelkord meelde, millised võiksid olla need arutelud, kui põhjalikult valiti ja kuni tõenäoliselt poliitbürooni välja seda kangelast number kaks ja jektsereow kangelaseks saamise hetkel ei olnud partei liit kommunistlikusse, parteisse astub ta alles aasta hiljem või temast saab partei liige alles 41. aastal, nii et ei määra alati. Nii Staling djektsereoff saavad algselt vaid Lenini ordeni ja ülemnõukogu presiidiumi aukirja ning alles hiljem medali sirp ja vasar. Numbrid on vastavalt üks ja kaks, nii et kaks esimest, üks ja kaks on siis need tegelased. Kusjuures Stalini tähtedega on seotud veel üks lugu. 45. aastal saab ta ka Nõukogude Liidu kangelase kuld tähe kuid seega on ta esimene, kellel on korraga nii Nõukogude Liidu kangelase kui ka sotsialistliku töö kangelase täht ja ta on ainsana selliseks inimeseks kuni 1958. aastal nii suur erand. Kuid, ja siit tuleb välja Stalini suhtumine sõjatulemustesse. Need on väga põnevad ja huvitavad teemad haakuvad kasvõi sellesama üheksanda mai ja selle tähistamisega ja miks Stalin sellest kõigest loobub vahetult sõjajärgsetel aastatel, kui me mõtleme, kui värskelt see kõik oli meeles, milles on seal küsimus, tuleme nende asjade juurde, et ei ole vaja Stalini seda uut Deckabristide põlvkonda, kes on Euroopas käinud, kes on midagi näinud, see köik saab üsna pea otsa. Võitu ei tähistata nendel aastatel erilise pompöössus, sega ja Stalin nõustu Ta ju Nõukogude Liidu kangelase tähte vastu võtma alles 1950. aastal. Ja kui uurida Stalini paraat pilte, neid on ju lõputult, siis nendel on näha, et ta kannab pidevalt sotsialistliku töö kangelase sirpi ja vasarat kuid ei ole kordagi Nõukogude Liidu kangelase tähega. Ning kolmas ja viimane kord enne sõda jagatakse sotsialistliku töö kangelase aunimetusi. 28. oktoobril 1940. aastal. Sõja algus all on meie variandis muidugi Nõukogude Liidu Saksamaa konflikt, seda suur isamaasõda, nii et mitte esimene september 1939 seega enne sõda. Ja siis saavat tähe korraga üheksa tuntud relvade konstruktorid. Nii et esmakordselt nimekirjaga kohe üheksa korraga saavad nii aukirja kordenniku medali kolm tähtsat asja. Ei hakka neid kõiki nimetama, aga vahel, kui me ka loeme päevalehti, võime me kaudselt nende inimestega kokku puutuda. Näit eks nende seas oli mees relva konstruktor, kelle nimi on dokkariaf. Ja võib-olla see nimi ei ütle vist enamusele mitte midagi. Aga kui tuletada meelde taolist relva marki, vist on see õige sõna nagu püstol TT siis hakkab midagi rääkima. See mees ongi selle püstoli konstrueerija teine mees küllaltki oluline, kes saab nõukogude liidus sotsialistliku töö kangelaseks, sotstöö kangelaseks on lennukit konstruktori Jakovlev ka hiljem kuus Stalini preemiat. Lenini preemia riiklik preemia, nii et igati pärjatud Nääs. Ja see ka enne suurt isamaasõda said kokku töökangelase nimetus 11 inimest. Järgmised on juba sõja ajal. Ja esimestel aastatel on et ainult relvade konstruktorid ja sõjatööstusega otseselt seotud spetsialistid. Ning esmakordselt näeme mingit muudatust 43. aastal, kui võib-olla on see otsene oht sõda kaotada. Kadunud 43 keskel on enam-vähem selge. Sõda võidetakse varem või hiljem, vähemalt enam seda paanilist hirmu ei ole. Ja nüüd muutub ka aunimetuse saanud inimest, et koosseis ei ole seal enam konstruktoreid. Enam ei sõltu neist midagi, vennad on teisejärgulised. Ja see muutus on päris sümptomaatiline. Nüüd hakkavad Nõukogude liidus sotsialistlikud kangelasteks saama seltsimehed, malen kaoff, Molotov-kaga, Novitš peerija ja teised on kätte jõudnud aeg mõelda, juhtidele 41 42 ei olnud. Nüüd aga on. Ja ka sellel sammal 43. aastal, alles siis tuleb meelde, et nii enne sõda kui ka sõja ajal Honius sangarliku töötanut. See on ju töö eest antav aunimetus, töötanud kaliski inimeseta, lihtsad tavalised inimesed. Ja nagu ikka nõukogude maal, kui tuleb midagi meelde, sisu probleem lahendatakse kohe organiseeritult ja massiliselt. Ning 43. aastal saavad korraga sots. Kangelase aunimetuse 127 raudteelast. Pikalt ootasid. Kava pole saanud ja anname kohe kõvasti 127 inimest mitte kunagi varem ega hiljem pole taolist massilist aunimetust nii kõrget aunimetuste jagamistoimunut. Ja mis selle jaotuse puhul on veel esmakordne selles nimekirjas 127 inimese seas, leiame, kui me teeme soolise jaotuse 124 meesterahvast ja meil jääb üle kolm sotsialistliku töö kangelast naisterahvast, kusjuures nad kõik kolm on väga lihtsates raudteelaste ametites, et see on esmakordne. Ja esmakordselt ka inimesed, kes ei ole otseselt seotud relvade tootmisega. 44. aastal saab sotsialistliku töö kangelaseks meile hästi tuntud seltsimees Kalinin. Väga tore lugu. Abikaasanaine oli tol ajal juba ligikaudu seitse aastat vangilaagrites kontrrevolutsioonilise tegevuse eest vaatamata sellele mees abikaasa töötab nii sangarliku, et pälvib sotsialistliku töö kangelase aunimetuse, nii et Kalinin saab 44. aastal. Neid kõike ei jõua ära tuua, aga lihtsalt markantsamad mis hakkasid kirjanduses silma 45 jälle üks tuntud rel, Peppesshaa automaat, et saab selle konstruktor Špaagil ja lennukite konstruktor väga huvitava saatusega inimene, jälle tuntud nimi, väga paljudele Tupolias rannad, kuulsad tuut. Kusjuures 39. aastal olid arreteeritud histus laagrites, hiljem vabastati, saab sotsialistliku töö kangelaseks ja mõned aastad hiljem saab ka teist korda, nii et meil on päris palju. Kokku vaatasin sõja aastatel pälvisid selle auväärse nimetuse 201 inimest ja nende seas oli vaid üks, kes tegelenud otseselt tööga rinde või sõjatööstuse heaks. Kuna see on nii erandlik juhust, nimetame ka selle mehe arheoloog, keeleteadlane, Mihhaninov, tema erand, ülejäänud 200 on köik otseselt sõjatööstusega või sõjatööstuse parteilise juhtimisega seotud inimesed. 47 tuleb meelde veel üks oluline sotsiaalne grupp, kes tuleb välja nagu ei olekski tööd teinud peaaegu 10 aastat on ordeneid jagatud Lenini ordeneid ja sotsialistliku töö kangelase aunimetusi, neid väga pole märgatud, moodustavad nad Nõukogude Liidu elanikkonnast suurima protsendi ja need kolhoosnikud ning sovhooside töölis. Ja esimesena saab tol ajal üle liidu tuntud nimi, tänapäeval oleme ta unustanud, tol ajal kõik teadsid, kes on angeelina. Angeelina oli naistraktorist ja veel enne sõda moodustas naistest traktoristid brigaadi väga tuntud nimi ja temast saabki esimene sotstöö kangelane, kolhoosnik. Veel üks murranguline sündmus, võtame need olulisemad niisugused muudatused, nad ju kõik iseloomustavad selle süsteemi suhtumist inimestesse. Ja mida peetakse väärtuslikuks 49. aastal esmakordselt. Aga ka viimane korrat mitte kunagi pärast midagi taolist juhtunud. Saavad sotsialistlikud kangelasteks koolilapsed. Ja need võib arvata, et kui üks koolilaps pälvib austava nimetuse sotsialistlikud kangelane juuda, siis õpib väga hästi, on eeskujulik käitumiselt ja võtnud osa olümpiaadidel ja nii edasi, igatahes üks tubli laps, kuidas siis laps teisiti kooliealine võib sangarliku tööd teha koolipingis ja kodus koolis saadud ülesandeid pähe õppides, teist võimalust nagu ei peaks olema. Aga tuleb välja, et on tadžiki pioneere tossuna lee matkasilov koristas rekordilise puuvillasaagi. Ja tema eakaaslane, gruusia pioneer, Natele tšellebance kasvatas ja korjas kuus tonni teelehti. Ja need sangarliku teod. Pole mingit kahtlust, et tegemist on tõesti suurte saavutustega. Need viisidki selleni, et kaks koolilast 49. aastal veel kord esmakordselt ja hiljem saadakse aru, et midagi siin ei klapi saavad sotsialistliku töö kangelaseks ja meie muidugi võime käsi laiutada ja küsida, millal nad siis koolipingis istusid, kuidas nad õppisid ja nii edasi, mis siis on nende jaoks kõige olulisem. Aga näeme, et teatud aastatel oli oluline paljastada vanematest kulakuid, teatud aastatel oli oluline töötada põllul, aga õppimine on nagu ta on aasta pärast ka esimesed kolhoosnikud, kahekordset kangelased, need nimed, las meil jäävad, nad olid kõige esimesed pärit Aserbaidžaanist ja paistsid silma täpselt samuti puuvilja koristamisega. Ja 40.-te lõpus, 50.-te alguses satutakse nii hoogu just nimelt kolhoosnike esiletõstmisega, nagu ikka kõik käib lööktöö korras. Et ajakirjanduses tol ajal on isegi juttu niinimetatud 40 kangelase kolhoosist. Ta on selline kolhoos, kujutame jällegi seda oma fantaasias, kus sangarliku töö eest sellega silma paistnud 40 inimest. Nii et 40 kangelase kolhoos sõjale kolhoosi ametlik nimi. Kui me vaatame, mis on kolhoosi ametlik nimi, võime ka paremini mõista, miks kangelasi on seal nii palju, kuigi 40 on ilmne liialdus. Ajakirjanduslik liialdus. Täpselt isegi ei tea, palju neid kangelasi võis seal olla võib-olla 10 maksimaalselt, aga miks ka mitte. Võib-olla ajakirjanike inspireeris lapsepõlvest meelde jäänud Ali Baba ja 40 röövlit, igatahes 40 kangelasseal on aga kolhoosi ametlik nimi, on ka hos imeni peeri. Irpeerija nimeline kolhoos oli sedavõrd tubli. 49. aasta suvel veel üks massiline sotskangelaste laine ja kui mõelda sõjanduse vallale tuletada mäelt just nimelt sel aastal Nõukogude liidus katsetati edukalt aatomipommi siis on ka arusaadav, mille eest need inimesed said sotsialistliku töö kangelase aunimetuse. Ja siis anti esmakordselt välja, kes olid selle teeninat teise medalisi ja vasar. Kui vaadata Hruštšovi valitsemisaega, siis põhimõtteliselt kõik see jätkub. 54 vesinikupomm, seal tulevad ka esimesed kolmekordsed. Ja muuseas siis saab ka sotsialistliku töö kangelase auväärse nimetuse Sahharov. Samal aastal veel üks tendents, veel üks muudatus, mis seostub Fušoviga. Hruštšov saab sotsialistliku töö kangelaseks seoses oma 60. juubeliga. Seega kordub Stalini variant 39.-st aastast, kuid mis edasi läheb lahti, see on juba midagi ennekuulmatut, midagi taolist pole varem kunagi olnud. Hruštšov saab ju teist korda sotsialistliku töö kangelaseks 57. aastal ja 61. aastal kolmandat korda. Ja 64. aastal järsku ilmneb, et Hruštšov on saanud kangelaslike tegudega hakkama ka suure isamaasõja rinnet, ütleme nii, et ta saab veel Nõukogude Liidu kangelane, nii et ta on kolmekordne sotstöö kangelane ja ühekordne Nõukogude Liidu kangelane. Ja kõik need lood, kui naljaga pooleks räägiks mingisugusest kõlisevast mehest ja need käisid Brežnevi kohta, siis Brežnev elan väärikas eelkäija seltsimees Hruštšov. Milline oli Nõukogude Liidu ja sotsialistliku töö kangelaste saatus? Ega need ilusad tähekesed inimesi ei päästnud, Stalini ajal? Maha lastud on mitmed ühekordsed kangelased ja isegi üks kahekord. Nii et kahekordne Nõukogude Liidu kangelane Jakov smuškeevitš, tuntud nimi valdavalt Hispaania kodusõja aastatelt. Seal on ta ajalukku läinud ja teda tunti hüüdnime all. Kindral Tuglas sai ta Nõukogude Liidu kangelaseks, 37. ja 39. aastal. Arreteeriti hospitalis hiljem pärast rasket haigust operatsiooni ja väidetavalt last Ibeeria isiklikul käsul maha. Kuid vähetõenäoline, et Beria tegi midagi, mida Stalin ei teadnud. Nii et üks kahekordne kangelane ka maha lastud. Hruštšovi rajal on tapetud üks Nõukogude Liidu kangelane, ainult ainult üks. Ja jällegi meie kuulajad võivad ju ära aimata, kes on see nimi alles jooksis meilt läbi sampeerija Hruštšovi ajal ka praktika, et Nõukogude Liidu kangelased pidid nagu kõik saama ka sotsialistliku töö kangelaseks, nii et see oli peaaegu nagu eeltingimus. Ja veel üks temaaegne uuendus. Sotsialistliku töökangelasteks hakkasid saama ka sõjaväelased. Töö on meil üsna spetsiifiline, aga tööd nad ju teevad. Ja selle elukutse esindajatest esimesena saab sotsialistliku töö kangelaseks 1955. aastal tollaaegne kaitseminister puugaanil. Pikalt ta seal eesotsas ei ole, aga 55. aastal ta selle tähe saab. Ja veel üks Hruštšovi nimega seotud uuendus varem seda ju ei ole. Just Kružovi valitsemisajal saavad sotsialistlikud kangelasteks väga paljud kultuuritegelased. Nii et varem ja näide ei ole. Kultuuriintelligents on nagu on. Igasuguseid Kremli bajoki on päris palju, kui vaadata tippkirjanikke. Aga kuld, sirbi ja vasara medaliga autasustatud ei Ale Hruštšovi ajal on neid palju. Ja kui otsida kultuuritegelaste seas esimest, siis selleks peaks olema skulptor Kanyenkov tuntud nimi. Aga Hruštšovi uue initsiatiivi taga pole tema eriline armastus kultuuri ja kunsti vastu ilmselt, kes seda muidugi täpselt teab. Aga pigem soov näidata Ta oma soosingut tõelise nõukogude kunsti vastu contra abstraktsionism, mille, millega Nikita Sergejevitš isiklikult võitles, tema kuulsad käigud näitustele on ju üldtuntud. Ja preeznevee ajal jätame selle perioodi praegu käsitlemata aega meil ka eriti ei ole selleks enam järgi jäänud. Aga algab ordenit sadu, nagu sügis jõuab kätte. Ja tema ajal on ka 14 kolmekordset sotsialistliku töö kangelast pärast Brežnevit lisandub ainult üks. Mingil hetkel on neid 14. See oleks hästi lühike ülevaade. Tahtsime rääkida neile määratud eelistest soodustustest, aga jäime nende medalite ordenit juurde. Ta on ka omaette nähtus ja järgmine kord lähme siit juba edasi.