Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva üheksandana, märtsi olulisemad uudised Eestis ja välismaal. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Eesti välisluureteenistuse ehk teabeameti hinnangul ei saa täielikult välistada sõjalise jõu kasutamist balti riikide vastu. Eelkõige võidakse seda teha pigem vastukajana, näiteks Vene-Türgi otsesele sõjalisele konfliktile aga hiljem NATO-ga paremat läbirääkimispositsiooni. Eelmisel reedel Tartus meest peksnud noormehed võeti süüdistatuna avaliku korra raskes rikkumises vahi alla. Valitsus peaks homme heaks kiitma haldusreformi eelnõu. Pikaaegse poliitiku, sotsiaaldemokraat Jaak Alliku hinnangul on aga tõenäosus, et seekordne haldusreformiplaan õnnestub alla 50 protsendi. Makedoonia sulges täielikult oma riigipiiri migrantidele. Otsus võeti vastu pärast seda, kui Sloveenia, Horvaatia ja Serbia andsid teada, et on karmistanud piiranguid sisserändajatele. Parlamendi 57 rahvasaadikud soovivad kehtestada eraldi sanktsioone isikute vastu, kes vastutavad Ukraina piloodi Nadia Savtšenko röövimise ja vangis hoidmise eest. Nii Tallinna linn kui ka sotsiaalministeerium on valmis raha hädas toidupanka toetama esimene suvises lisaeelarvest. Teine ootab aga konkreetset nägemust, kuidas asja korraldada. Iga teine tööõnnetus oleks Eestis olnud välditav, kui Tööandjad oleksid tööohutust tähtsaks pidanud, töötajaid koolitanud ja kui töötaja oled ise, oleksid saadud nõuandeid järginud. Prantsuse maineka illustraator Olivier Talleggi jaoks pole tänapäeva lastekirjanduses enam temaatilisi tabusid prantsuse kultuurifestivali avaraamatukunstniku sõnul võimaldab tänapäeva lastekirjandus tutvustada noortele lugejatele ka täiskasvanute maailma ja pakkuda lugemisrõõmu kõrval ka lohutust ja spordist ja Eesti kreeka-rooma maadlejad Heiki Nabi ja Ardo Arusaar. Nad lähevad koondise peatreeneri Henn Põllu sõnul Riias toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele medali eest võitlema. Ilm on öösel ja homme päeval enamasti selge ja sajuta, ta öösel on, paiguti ka udub. Õhutemperatuur langeb öösel miinus ühe kuni miinus seitsme, kohati kuni miinus 10 kraadini. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur aga kuni pluss viie kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda esmakordselt tuli ajakirjanik, et Eesti välisluureteenistuse juht Mikk Marran, kes tutvustas teabeamet, analüüsi Eestit ümbritsevast julgeolekuolukorrast, Indrek Kiisler käis, et aga nad kuulamas Teabeameti juht Mikk Marran ütles, et välisluure hinnangul ka sellel aastal migratsioonikriisile Euroopas lahendust ei leita. Küll võib olukorda leevendada Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepete elluviimine. Venemaa on aga analüüsis selgelt esikohal ja selle põhjus on lihtne. Venemaa on jätkuvalt ainus välisriik, mis teoreetiliselt Eesti põhiseaduslikku korda või iseseisvust ohustab. See ei tähenda, et see oht realiseeruks või selle tõenäosus ajas kasvaks. See on pelgalt fakt, millega me peame elama. Marran rõhutas, et Eestit ei vaadelda Moskvas eraldi, vaid lihtsalt ebameeldiva osana lääneriikidest. Seega pole mõtet võrrelda Eesti ja Ukraina või Eesti ja Gruusia olukorda, kuid absoluutselt välistada sõjalist rünnakut kahjuks ei saa. Mis aga võiks käivitada sõjalise rünnaku mõte ja teostuse, mina kujutaksin seda stsenaariumi ette sellisena, et Türgi ja Venemaa satuvad konkreetsesse konfliktis Venemaale, teeb väärarvestuse, et näiteks mõnda Türgi sõjalist objekti rünnates NATO reageeri avaneb nii-öelda NATO rinne Türgis Türgi läheduses. Ja selleks, et omada paremat läbirääkimiste positsiooni, võib mõelda, et Venemaa võtab midagi huvitavat ette mõnes teises NATO regioonis ehk siis paremat läbirääkimiste positsiooni saavutada. Välisluure juht rõhutas taas, et otsese rünnaku, et Eesti vastu on ikkagi ülimalt väike. Nähtavas tulevikus on sõjaline agressioon Eesti vabariigi vastu Vene Föderatsiooni poolt äärmiselt ebatõenäoline. Samas kolm Venemaa meid ka varem üllatanud. Põhiline on meie hinnangul see, et Venemaal kindlasti ei ole praegu kindlust, et ka piiratud rünnak balti riikide vastu või mõne balti riikide territooriumi vastu jääks massiivse Nato vastuseta ja luureasutuse juhina kinnitan, et ei ole võimalik, et suurem okupatsioonivägi niisama taevast alla langeb. Ilma et me juba aegsasti Läks ning häirekella ei lööks. Eelmisel reedel Tartu kesklinnas väikelapse silme all toimunud peksmises kahtlustatavad mehed vahistati. Mõlemat meest süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumisest. Neist üks Andreas liivad, pandi täna kohe ka vangi varem sooritatud kuriteo eest. Teine vahistatu on Margus Laas, kes on samuti varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, põhiliselt varguste eest. Pärnumaal jaanuaris taksojuhi mõrvamises kahtlustatavat noormehed toodi aga Leedust Eestisse ja nad jäeti vahi alla. Pärnu maakohus kontrollis täna noormeeste vahistamisaluseid, nagu seadus ette näeb ja jättis kahtlustatavad eeluurimise ajaks vahi alla. Ringkonnaprokuröri sõnul keeldusid kahtlustatavad ütluste andmisest. Kahtlustuse järgi tapsid kaks noormeest jaanuaris Pärnumaal 65 aastase taksojuhi ja röövisid seejärel tema sõiduki. Juhtunu uurimiseks on käimas kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist röövimise eesmärgil ehk mõrva süüdimõistmisel seadus sellise teo eest ette kaheksa kuni kümneaastase või eluaegse vangistuse. Kui kõik läheb valitsusliidu praeguste kokkulepete kohaselt, peaks homsel valitsuse istungil saama heakskiidu haldusreformi eelnõu pikaaegne poliitik Jaak Allik. Aga sellele eelnõule eriti suuri õnnestumis lootus ei pane. Mirko ojakivi lugu. Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv veteranpoliitik Jaak Allik ütles, et praegune statistika näitab seda, et haldusreformil pole erilist lootust õnnestuda. Samas on teatud poliitikute seltskonnal tekkinud soov ükskõik millisel kujul see reform ära teha. Jaak Allik. Vaata mulle tundubki, et haldusreformi vajadusi, mida kõike nagu toetavad, ongi selline, et ennast räägivad suures osas inimesed, kes tegelikult ei tea, mis asi on kohaliku omavalitsuse, millised funktsioonid, kui erinevad nad Eestis, on see asi ära teha, see on jõudnud juba nii nagu noh, astusime Euroopa liitu, pidime saama kangesti õnnelikuks NATOsse, need suured eesmärgid ja nüüd on meil haldusreform sisse ja vot, kui me selle ära teeme, siis on õnnega koos särg jama ikka väga oluline, milline see haldusreform on, mitte ta lihtsalt ära teha. Alliku sõnul pole praegusel kujul reformil erilist sisu ja see tekitab hoopis uusi probleeme. Minu lühike hinnang on see, et saan nüüd puht mehhanistlik mehhanitsistlik lähenemine haldusreformile, mille läbiviimise mootoriks on mõeldud siis vallavanemate ja volikogu esimeeste äraostmine. Et nad saavad aasta palga omale ja ka siis valdade äraostmine ühekordse liitumistoetusega siin puudub nagu sügav mõte, milleks seda teha, äkki ta läheb omme valitsust, parlamenti, eks me näeme, ja kui ta sealt läheks siis edasi selle reformi kava kohaselt olla seaduse kohaselt, siis tulemuseks on sama erakordset kummalise Eesti, kus siis on mõningad maakonna suurused vallad. Ühesõnaga, see asi on muutunud niisuguseks Šveitsi juustu, mis ta ei ole, minu meelest on võimalik ühistel alustel finantseerida. Ma mõtlen just omavalitsus, kuidas, et riigi poolt ja ka isegi seadus ei ole võimalik niimoodi ühiselt kehtestada, nii et ühesõnaga tuleb välja mingisugune selline konglomeraat, mille kohta öeldakse, et siga ka ei söö. Lisaks ei tegele Alliku sõnul valitsus maavalitsuste funktsioonidega ning alahindab sundliitmise ja kunstlikult loodavate omavalitsuste negatiivseid mõjusid. Kuid milline on poliitiline reaalsus, selle reformi heakskiitmiseks? Mina siiski pean seda alla 50 protsendi, ei ole võimalik, et on Saare maakond sama suur kui saare vald ja Ida-Viru maakond, kus on 10 valda siis lihtsalt nende ühinemiste käigus ja nende sundliitumise käigus, tähendab, äkki hakkab selguma, et nii palju takistavaid tegureid on, et me oleme lõbuks mingi pudru asetamise isegi kohalike omavalitsuse valimisi läbi viia? Ma arvan, et see, et tegelikult reaalse elu mitte poliitilised välja mõõdutakse tööd reaalse elu takistused, kuna reformi tahetakse läbi viia tõesti paaniliselt ja mingi kummalise ainsa kriteeriumiga olgu 5000, et ta lihtsalt takerdub. Mirko Ojakivi, Tartu. Välisuudistega jätkab nüüd Kärt Kelder Euroopa Parlamendi 57 rahvasaadikud soovivad kehtestada eraldi sanktsioon isikute vastu, kes vastutavad Ukraina piloodi Nadia Savtšenko röövimise ja vangis hoidmise eest. Savtšenko vabastamist toetavad ka mitmed Eesti riigikogu liikmed. Kokku on nimekirjas 29 Venemaa kodanik. Kõigile neile isikutele tuleks ettepaneku tegijate arvates kehtestada sissesõidu keeld Euroopa Liitu ning külmutada nende Euroopa liidus asuvad pangakontod, arestida varad. Venemaa prokuratuur nõuab Savtšenko-le 20 kolmeaastast vanglakaristust. Lisaks peab ta süüdimõistmise korral maksma 100000 rubla trahvi. Kohus kuulutab otsuse 21. ja 22. märtsil. Täna toimuvad mitmel pool maailmas, sealhulgas Eestis meeleavaldused, kus nõutakse Savtšenko vabastamist Venemaalt. Makedoonia sulges oma riigipiiri immigrantidele täielikult. Otsus võeti vastu pärast seda, kui Sloveenia Horvaatia Serbia andsid teada, et sisserändajatele on karmistatud piiranguid. Kui siiamaani lubas Makedoonia riiki piiratud koguses süürlasi ja iraaklasi, siis nüüd kehtib sisenemiskeeld kõigile. Makedoonia siseminister teatas, et ühtegi inimest pole riigipiiri ületanud alates teisipäev, labast ning riik kavatseb toimida teiste Balkanimaade järgi. Horvaatia siseminister lisas, et hetkel on kavas taastada varem kehtinud piirirežiim. Hetkel ootab ligi 13000 migranti Makedoonia, Kreeka ning umbes 1000 inimest Makedoonia-Serbia piiril. Neist 400 viib Serbia ja Makedoonia vahel ega nõustu Makedooniasse naasema. USA presidendikandidaatidest on edu jätkuvalt saatnud vabariiklastest Donald Trumpi ja demokraatidest Hillary Clintonit. Trump on vastastest edukaim olnud Mississippi Michigani osariigi eelvalimistel. Ainsa kaotuse sai ta Idahos, kus võitis Teed kruus. Demokraatidest alistas Bernie Sanders Michiganis ootamatult Hillary Clintonit. Viimane sai võidu Mississippis. Clinton on kogunud kolmapäevase seisuga 1220 valijamehe toetuse ja Sanders 571 Trumpi poolt on 446 ja kruusi eelistab 347 valijameest. Toidupank on rahahädas ja sooviks riigilt ning Tallinna linnalt enam toetust saada. Uku toom jätkab sel teemal. Toidupangajuhid kurdavad, et tegevuskulude katmiseks rent, transport, palgad ei jätku raha ning küsivad, miks riik ja omavalitsused, kes nende tegevusest otsest kasu saavad, ei soovi neid küllaldaselt toetada. Eesti toidupanga tegevjuht Piet purefein ütleb, et põhiliselt elavad nad annetustest. Praegu need annetused on väga suur osa 80 90 protsent, aga see lihtsalt ei piisa ja see muudo päieks olema nagu iga pooma, samas et ütleme üks kolmandik annavad eri isikud, üks kolmandik oma riik x koomandik, fondid või firmat. Kriisi lävel on hetkel just Tallinna toidupank ja kui linn on eraldanud selleks aastaks 12000 eurot, siis vaja oleks tunduvalt rohkem. Tallinna abilinnapea Merike Martinson tuletab meelde, et linn eraldab peaaegu 1,4 miljonit eurot kriisiabiks. Üldiselt. Seal siis on meie supiköökide rahastamine, seal sees on meil eraldi toiduabi Me 1100 last iga päev lisa toitlustame, meil on 47000, need päevakeskused, mis töötavad linnaosades, kus lapsed tulevad koolist, saavad koolist toitu, aga Saksamaa peale lõunat veel lõunat, nii et meil on endal terve süsteem, kuidas me neid oma toiduabi Punase Risti finantseerime, et nad täiendavalt teevad veel toiduabi. Mis puutub toidupanka, siis lisaks 12-le 1000-le jaanuaris eraldati ka 12000 detsembris, aga Martinson ei eita, et toidupangale tuleks appi tulla. Kindlasti, kui on see neetud ikkagi kriitiline olukord, siis tuleb meil ju teadaolevalt ikkagi juunikuus lisaeelarve. Loomulikult siis ma püüan selle eest seista, et me saame täiendavaid vahendeid. Loomulikult küsib Tallinn, kuhu jääb riigi osa ja miks riik toidupanka küllaldaselt ei toeta. Laupäeval nentis peaminister Taavi Rõivas, et kindlasti tuleks mingi mõistlik lahendus leida ja toidupanga tegevuskulud katta. Tema sõnul on see sotsiaalministri ülesanne. Minister Margus Tsahkna tunnistab, et igapäevast toetust riik tõesti toidupangale ei maksa, kuid lisab. Riigi jaoks on toidupank Euroopa toiduabi jagamise partner, millega kaasnema ka finantsilised vahendid selle toiduabi jagamist korraldada, mis iseenesest on juba märkimisväärsed summad, sest tegu on vähemalt kaks korda aastas toimuva üle-eestilise nii-öelda abijagamise aktsiooniga. Samas ei pese Tsahkna oma käsi puhtaks ka jooksva abi andmisest. Me ootame sotsiaalministeeriumis nendepoolset nägemust kuidasmoodi üle Eesti, nende organisatsioon toimiks, millised on nende vajadused rahalises mõttes ja meie poolt on uksed avatud, istuda laua taha ning arutada seda Tartu Ülikooli teadlased koondasid riikliku statistika ja mitmesugused spetsiifilised uuringud, et saada ülevaade viie vähemusrühma olukorrast Eestis. Kristi Sobak. Vastvalminud uuring vaatleb esmakordselt koos soolist ja ealist võrdust rahvusvähemuste, puuetega inimeste ja seksuaalvähemuste olukorda. Tegu on esimese välja töötatud tunnuste kogumiga, mille alusel saab vähemusgruppide heaoluga edaspidi hinnata ja võrreldav, räägib Katri lamesoo Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist. Ta on ikkagist ennekõike mõeldudki poliitikakujundajatele, et selle baasilt teha ka otsuseid, ja kindlasti, mida ma rõhutan, see interfektsionaalsuse moment selle asja juures, ehk siis, et me ei vaataks ainult ühte tunnust, aga sugu või vanust või rahvust, vaid et kui me paneme kõik kokku, siis me saame juba hoopis spetsiifilisem tulemuse. Näiteks kui me võrdleme Eesti naiste olukorda vene rahvusest naiste omadega ja kui me paneme sinna juurde ka veel vanused, siis need tulemused on hoopis midagi muud ja vastavalt peaks olema ka siis üles ehitatud need poliitikad. Kõige halvemas olukorras mitmesuguste eluvaldkondade lõikes ongi vanemaealised vene rahvusest naised. Katri lamesoo. Aga ka noored, mis puudutab näiteks vägivalda, vene naised ületavad seal nii reaalse vägivalla ohvriks langemise kui ka hirmu ees selle vägivalla ees eesti naisi väga tugevalt. Ja mis puudutab madalat palka, tööle minekut, ütleme sellise madala palga ja madala hariduse tõttu, see on nagu see, mis venelasi puhul kõige selgemalt välja tuleb. Marek Sammul sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest rõhutab, et valminud uuringu ülesanne on eelkõige kirjeldav. Paljudel juhtudel tegelikult, mis see töö teeb, on see ta usuldabki mingisugustele probleemkohtadele. Ta kirjeldab ära, et meil on siin mingi probleem ja nüüd on tegelikult järgnevate spetsiifiliste uuringute küsimus siis minna ja selgitada, mis on selle probleemi põhjuseks. Uuring toob näiteks välja lüngad meie teadmistes seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste eluolust ning üks töösoovitusi ongi selle kohta edaspidi rohkem andmeid koguda. Uuringu esitlusel kohal käinud ettevõtlusministri Liisa Oviiri hinnangul peaksid kõik valitsuse liikmed tegema tulemustest omas valdkonnas tõsised järeldused. Nägu oli toodud selles uuringus välja, et 11 protsenti eakamaid naisi töötavad miinimumpalga eest, siis see ongi, et riik on pannud inimestesse ressurssi nii aega kui raha, selleks, et anda neile väga hea haridus ja siis kokkuvõttes töötavad nad lihttöödel miinimumpalga eest siis see on raiskamine ja meil väikese riigina ei ole seda ressurssi nii palju raisata. Nii et ma usun, et kõik valitsuse liikmed peavad sellest uuringust tegema oma valdkonnas väga tõsised järeldused. Eelmisel aastal juhtus Eestis ligi 5000 tööõnnetust, veidi vähem kui 1000-l juhul said töötajad raske kehavigastuse, 16 inimest hukkus, selgub tööinspektsiooni värskes töökeskkonna ülevaatest. Kokku võtta, teeb Kai Vare. Tavaline mees kardaks korralikke kaitserakmeid kasutamata kõrgustes töötada. Aga Toomas ei ole mingi tavaline mees. Pealegi, mis töö see on, kui närvikõdi pole? See oli üks näide tööinspektsiooni algatusel valminud videoklipist, kus tuletatakse meelde tööohutusnõuetest kinnipidamist. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tõi välja, et ligi 1000-st raskest õnnetusest moodustasid möödunud aastal kolmandiku kukkumised samas kui need oleksid üsna vähese jõupingutusega ennetatavad. Nende kukkumisõnnetuste vältimine, ta ei nõua nii tõsiseid investeeringuid, vaid pigem hoolimist. Kas kõrgustes töötamise puhul on olemas isikukaitsevahendid, kas on olemas piirded? Kõige rohkem registreeriti möödunud aastal õnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Üle 60 protsendi tööõnnetustest juhtus meestega, mehed satuvad tööõnnetusse pigem nooremas, aga naised vanemas eas, selgub ülevaatest. Statistika näitab, et õnnetusi juhtub kõige rohkem esimesel tööaastal ehk nii alles tööelu alustades kui ka töökohta vahetades. Ühe põhjusena tuuakse välja see, et nii mõnelgi tööandjal pole endalgi õieti ülevaadet töökeskkonna ohtudest ja tihtipeale ei peeta vajalikuks uut tulijat juhendada. Pooltel juhtudel oleks õnnetus võinud jääda olemata, kui tööandja oleks teostanud piisavat kontrolli töökoha ja töövahendi ohutusnõuetele vastavuse üle. Teiselt poolt on aga tööõnnetuse vältimise eest vastutav ka töötaja ise. Töötaja peab järgima ettekirjutusi, mismoodi ohutult töötada ja kasutama ka kõiki isiku, vaid vahendeid. Tööinspektsioon pakub alates eelmisest aastast ka tasuta nõustamist. Me pakume tööandjatele omapoolset tuge kutsuda tööinspektsiooni konsultant endale ettevõttesse, et üheskoos vaadata töökeskkond üle, kus on ohtlikud kohad, sest kui me oleme mingid ruumidega harjunud, meil on kogu aeg need asjad nii käinud, siis me ei pruugigi ise aimata, et see võib võib olla ohtlik ja meie teenus on kõikidele tööandjatele tasuta. Reedel tuleb alati paigutada ühetasasele kindlale horisontaalselt pinnale, et vältida kukkumist. Prantsuse Instituudi korraldatud frankofoonia festivali avab tänavu mainekas raamatuillustraator ja lastekirjanik Olivier Tallegg. Teda usutles Tõnu Karjatse. Olivia Tallegg anneks mainekamaid tänapäeva prantsuse illustraatorid. Ta on illustreerinud üle 100 lasteaia noorteraamatu, kuid alguse tegi ta ajakirjanduses pilapiltidega ning neid peab ta endiselt kõige nõudlikumaks žanriks. Raskem olnud väikeste humoorikat joonistuste väljaandmine, sest humoorika pildiga võib alati juhtuda see, et kõik ei naera selle peale. Raske on see, kuidas panna pilt ja lühike tekst kohe koos toimima, sinna see on mulle raske, aga põnev väljakutse. Moldova. Suutnud võtta. Hoovõtu Oliver Talleggi ütleb, et talle meeldib väga illustreerida teiste lugusid ja ta tunneb oma piire. Alguses sünnib tema jaoks alati pilt ja siis tuleb tekst. Esimene raamat, mille ta ise välja andis, oligi teksti. Ta tahtis proovida, kuidas toimib pilt kommunikatsioonivahendina ja see on teda ka alati huvitanud. Oliver Tallegg märgib, et lastekirjandus on viimase 20 aasta jooksul Prantsusmaal sedavõrd arenenud et siin pole enam rangeid reegleid teemade ega ka mitte vormistuse osas. Me peamegi kirjutama kõikvõimalikest teemadest, näiteks oma raamatus Loui esimene lammaste kuningas tahtsin käsitleda võimu teemat. Ma püüdsin seletada, mis on võim ja mis sellega võib juhtuda. See võib näida küll täiskasvanute teemana, aga kui kirjutasin seda raamatut, olid Prantsusmaal kohalikud valimised ja selgitades seda teemat lastele tere, kasutasin seda ka vahendina mitte lihtsalt rääkida lugu, mis lõpeb lugemisega vaid anda võimalus koos seda teemat edasi avada. Peatselt ilmub kirjastuse draakon ja kuu vahendusel ka Olivia Talleggi esimene eesti keelde tõlgitud raamat. Selleks on suur hunt, väike hunt ja selle on tõlkinud Indrek Koff. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar eeloleval ööpäeval kujundab meie ilma Poolast Baltimaade kohale liikuv kõrgrõhkkond. Öö on meil vahelduva pilvisusega ja sajuta, paiguti tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus ühe miinus seitsme, kohati miinus 10 kraadini. Päev tuleb vahelduva pilvisusega ja sajuta, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pluss ühe pluss viie kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Jalgpalli meistrite liiga tänastes kaheksandikfinaalide korduskohtumistes lähevad vastamisi Londoni Chelsea, Pariisi tšintšilja mäen ning Peterburi Zeniit Lissaboni Benfica. Londonis toimuval õhtu põnevuskohtumises püüab kodumeeskond Jeltsi heastad avamängus saadud üks, kaks kaotust. Inglaste poolelt ei saa kohtumises kaasa teha nende kapten ja kaitse tugitallad John Terry Pariisi olulisematest mängijatest vigastusega eemale poolkaitsja Marco verati. Erandlikult kell 19 algavas kohtumises püüab Peterburi Zeniit tagasi teha Portugalist saadud null üks istudes Benfica vastu. Eilsete kaheksandikfinaalide võitudega kindlustasid endale poolfinaalikohad Madridi Real ja Wolfsburg. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit pääsenud Indian Wellsi turniiril põhitabelisse. Valikturniiri teises ringis pidi eestlanna tunnistama jaapanlanna Riisoussaagi paremus seitse-kuus kiire lõppmänguga seitse, viis ja kuus-neli. Holmenkolenis toimuvatel laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel. See Meril Beilmann naiste tavadistantsil 46. koha, kuid Grete Gaim katkestas. Kaim lõi kukkudes pea vastu relvatoru ja pidas seetõttu targemaks rajalt kõrvale astuda. Ühtlasi naislaskesuusatajate jaoks MM. Sellega lõppenud. Esimest korda täiskasvanute tiitlivõistlustel osalenu Meril Beilmann suutis lasketiirud puhaste paberitega läbida kõigis kolmes osaletud võistlussõidus. Tänase tavadistantsi võistluse parim oli prantslanna Marie Dorin Habert, kes eksis tiirudes vaid korra. Homme Norras kavas meeste 20 kilomeetri tavadistants. Kui Eesti parim naismaadleja Epp Mäe asub Riias toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel kõrget kohta püüdma homme, siis Eesti kreeka-rooma maadlejad astuvad võistlustulle nädalavahetusel. Laupäeval astub matile kõige raskemas, kuni 130 kilogrammi kaaluvate meeste kategoorias meie esinumber Heiki Nabi. Kuni 98 kilogrammi kaaluvate meeste seas läheb kõrget kohta püüdma Ardo Arusaar. Eesti tippude jaoks on EM-i kõrval esmane eesmärk endale soetada olümpia kvalifikatsiooniturniiril vajalikud punktid augustikuiseks tiitlivõistlustel osalemiseks. Eesti koondise peatreener Henn põlluste. Aga praegu, meie vaatevinklist on olümpia kvalifikatsiooniturniirid tähtsamad kreeka-rooma maadlejad veel ei ole. Olümpiapiletit Epp mäel ainsana on Eestis kindlasti me ei ole vormi tippu ajastanud Euroopa meistrivõistlustele, aga vaatamata sellele Heiki Nabi, Ardo Arusaar lähevad maadlema medalikohtadest ja Eerik kaps. Kindlasti tahab 10 hulka jõuda. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite üheksanda märtsi Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.