Nii lauldi juubelilaulupeol siis laua tagaotsa ja aeg ümber. Ja vastne hommik ootas lauljaid 1000 argipäevase tööga sest tööta ei oleks rõõmu ega oleks ka laulu. Ja nad läksid koju tagasi, panid pidulikud esivanemate rõivad vanadesse kirstudesse või moodsatesse heledates riiete kappidesse uut pidu laulu ootama ning elu võttis jälle igapäevase asjaliku näo. Ainult vahetevahel töösse selga sirutades oleks tuul, nagu toonud sealt peopaigalt selle viimase laulu. Kas tunned sa ikka tõesti seda maad, millest laul räägib ja tead neid inimesi ning nende lauludele tehtud? Nii küsis ka üks raadiomeest pärast pidu ja tegi siis endaga kaubad maha minna, otsima kõige igapäevasemaid laulu lätteid, mis munamäe metsalt murult kostavad lahke Soome laheni. Sest rahvas, kes suurel peol nii ülevalt laulu üles võtab peab lauludest ja viisi veeretustest. Eks lugu pidama ka iga päev. Käes oli lõikuse kuu Väimela solid viljalaevad just rukis läinud ja valkjad põhukuhjad kerkisid roheliste metsamütsidega kuplide vahelt otsekui uued mäed. Meie reportaaži auto nõksatus seisma suure munamäe jalamil. Õhtu oli käes, nii nagu praegugi. Ja munamäe tornist kostis viis. Ma ronisin torni üks ligi 60-st 1000-st, kes igal suvel sünnimaale Pilku tulevad heitma. Silmapiiril soolasid metsad ja mäed ja pilved ja järved õhtuhämarusse. Põru oli käega katsuda. Pihkot ei olnud enam näha. Almäe jalamil saalisid mootorrattad ja autod, lõputa turistide vool. Mis vägi neid nädalalõpul küll siia Lõuna-Eestisse veab? Kas looduse ilu või inimesed, kes siin tänase päevani oma võrukeste keelt räägivad, Jaama laule laulavad? Võib-olla et just siin, roheliste metsade keskel siniste järvede kaldailm meisterdas kord habemik Vanemuine oma kandle. Kes teab, rahvasuu räägib, et ta lõiganud selle kasepuust sest kask on kevadel kaunis kõlama siis, kui ta esimesena oma hiirekõrvu saamesse poeb. Kullast naelad need kukkunud, aga kägu ja pikad valged viisi keeled andnud neiu Vanemuine saanud sellest nii rõõmsaks, et unustanud aastate väärikuse ja löönud armutuhinas valla oma kõigele üürilisemad loo. See oli vist küll üks teine lugu, mida Vanemuine mängis, aga võta sa kinni, see oli ju nii ammu. Aga kandlemäng hakkas rahvale meeldima ja seda mängitakse tänaseni. Vaevalt küll Vanemuisel nii Pahklikud sõrmed ainult olid kui sellel mehel. Aga Vanemuine ainult mängis Eevalt, vedel on ka töömees. Ta on Võru gaasianalüsaatorite tehase elektriga. Ja pilli järel sirutab ta alles laupäeva õhtul, kui Väikse Võru tänavad vaikseks jäävad ja sõbrad kokku saavad. Nii nagu tänagi. See on üsna uueaegne viis ja lugu aga pill ise on ju juba peale vaadates päris vana ja auväärne. Lei vanadest ma ei mäleta, kui mina ostsin selle ammu, ma 15 aastat tagasi oli ta sellises olukorras. Leidsin parimatest pillidest, on omasindaja, harjutasin, mängime, proovisime isegi see tegevusringis ja vaikselt rahvapilliorkestrites kaasa mängida. Sellesse kaantesse, mis meie ees siin laual on. Ja mida me oleme neid kuulnud ja võib-olla ehk veelgi kuuleme siis see pill on võrdlemisi vana. Ta on sajandivahetusel tehtud omapärase kujuga servad on tal mitte sirget laid kuidagi ilustatud. Iseendast ei ole just suur, vaid niiske, väike, paras, millega poistel oli hea maasti eal käia. Siis kas aida ukse vastu pandi, mängiti või niimoodi. Ja kannel on olnudki reaalkäijate lee suuremaks saatjaks, kui viiulisevast viiule oli õrnav instrumente, kardeti, et seal võib katki minna. Lõõts manik muidugi, kuid lõõts, Monic jällegi on niivõrd lüüriline, et oleks aida ukse lahti tinginud ja just just palju aastaid olete ise pillimees olnud. Lõõtspillimeheks, kui hakkasin juba poisipõlvest peale seda aastaarvu teab aga 20 aastat võib-olla juba vana, kui kandle kätte mõtlesime, proovima hakkasin. Siiani ei ole pidevalt taas ei ole aega, jääb üle ja lusti tuju kalde kätte mängiti Allik seltsimees mandel, kui vana on õieti kannel, meie rahvusliku pillinani küla pillin. Kannel on võrdlemisi vana on Eesti kohta andmeid mitmel pool, mõnel pool on ta olnud enne viiulit, aga harilikult enamjagu on andmeid, et varem on viiul olnud, siis on kannel ja alles hiljem siis lõõtspill on tõrjunud välja kandli nii laiemalt käibel. Muidugi torupill on tunduvalt vanem ja seda on meie esiisad pidustustel kasutanud. Jälle käivad sõrmed kannelt pidi ja mõtteid inimesi mööda. Tänapäeva kanneldajad on nupukad, mehed. Ega nad muidu nii moodsas tehases töötaks, kelle kaupa kiidetakse 10-l maal. Oma kandle meisterdas ta koguni võimenduse. Ikkagi Kahekümnes sajand. Kosmosestki kostab jutt, et maa peale tagasi. Ja siis peab ka kandlemäng või lõõtspillilugu kostma vähemalt ületamm. Nojah, eks neid viste Jenkasid ole ka hea kuulata, aga kui kaks vana mõnus polka lahti lüüakse, siis on küll niisugune tunne, et jalg hakkab taktis kaasa lööma. Sest kass on mõnusamad, tants olnud kui polka polgangare tants, eks ole, ma mäletan, kui ma olin varem simmanil palli pealgu polka lahti läinud, siis vanainimene midagi vana, oli ta epideemia ära selle tantsima, eks ole, tõesti, niisugused peod tulevad meelde, vanasti oli suve suvistel aegadel pidutsemine põhilised vabas looduses et meie mängumehed siin mõlemad on vanad võrumaamehed omaaegsest kanepi kihelkonnast päritud ja nii kanepi kihelkonnas kui ka muudel aladel oli tants nõndanimetatud sööri platsidel. Need olid looduslikud kaunimad kohad kasesalud ja seal oli tasandatud muru sõtkutud kindlaks, nii et sai seal hästi tantsida iga tantsuga. Muidugi see pinnas läks veelgi kõvemaks ja kui ilmad aga olid nii sügisesemad rohkem, siis koguneti rehe alla. Veealused eiti kaskedega ja seal siis ka siis keelpillide, lõõtspilli või kandle saatel käis mängija lõbutsemine. Üldine rahva meeleolu oli väga lustakas, suvisel ajal eriti veel. Noh, aga kui teie need kõige kangemad tantsumehed olid kaua siis pidu kestis suvisel ajal heinaajal, kui oli töö kiire. Kibedalt ruttu hommikul tööle, minekega sees pidi lõppema tihti Kelliks. Kell 12 oli piduleb, paga oli laupäeva õhtulastiga vahest vara valge nii välja juba kella kolmeni-neljani. Rohkem ikka nii oli, et kui päike juba tõusis ja aeg oli põllule heinamaale minna, siis tehti lõpp. Kui me meenutame oma aega, see lauluveterani Hans kanni elu siis tema käis laulmas Krootse koolist, kus ta 11 aastat oli koolmeistriks käis Kaagveres nädalas kolm korda jala ja seda maad oli 25 versta. Tuldi laulmas, tuldi koju ja mindi heinakaarele. Ei aidanud töö, ükskõik missugune praegugi, siin mehed, seltsimees kohvik on vist ka ehitustöömees lihtsad töömehed ja ei saa just kätele töö juureski armu anda, aga siis kui tuleb õhtu või vaba tund, siis need sõrmed nobedasti liiguvad nuppudel. Palju võiks praeguses Võrumaal olla lõõtspilli mängijaid. Lõõtspilli ja nende mängijate kohta täpset arvu on raske ütelda, kuid siiski mõnikümmend tuleb ära. Sellepärast et rajoon on suur ja muuseas ka Põlva rajoonis on väga palju mängijaid. Meie tuntud mängumees Karl Kikas on päritud Põlva rajoonist. Esimesed lood, peaaegu kuulsin Karl Kikas sealt. Me elasime kunagi paar kilomeetrit oli meil vahet ja siis, kui ma kuulasin, kui ta kodus mängis, siis oli minu kodu oli kuulda. Ja siis sellest mul tuligi see tahe ja huvi selle lõõtsapilli peale, sellepärast seal kaugele väga kuulda ja laste kärarikkasse. Ja siis ma mäletan, oli üksla laupäeva õhtuks simman oli vaibunud, pall, seal naabrid, talusid mind lubati sinna, siis ma olin umbes kuueaastane. Ja sinna pidi keski tulema üks vala mängi aga seda ei tulnud ja siis mindi otsima ja see Karl Kikas Seebeediga oskama juba mängida ja siis ma mäletan, toodi seda hobusega. Teda vaevalt pilli tagant oli näha, sage, kui ta pilli lahti lei, siis terve see rehealune. Kehama Leisijad, tantsijaid kõik tantsima läksid. Et ja sellest mulje on hea meel, ei saanud enam pärast magadagi jäin mõtlema, kus ma ka kunagi saaks omale pilli nii ja ja nii nagu te ise ütlesite, et kaugele oli kuulda. Teeme siis täna õhtul kanilised, Võrus mängitakse ja Tallinnas igal pool mujal. Need on lihtsad viisid ja need mängivad töökad käed. Aga laupäeva õhtul, kui nädala tegemiste mõõt täis saab neist trendi. Kergeks otsekui saunavihast kondid pehmeks. Mis laupäeva õhtuse ilma saunas käimised on. Et aga vanad suitsusaunad on ka Lõuna-Eestis juba kadumas, siis, et niisugust ehtsat minevikumälestust näha, tuleb tulla Mõniste koduloomuuseumi ja siin niisugune ongi olemas ja muuseumi hooldaja Helja Uder. Nüüd kohe nõus meiega koos samme tulema. Nii, vanasti olnudki niuke kolmetika mehed ja naised koos käsitsi, nüüd viimasel ajal on ära kadunud. Äi, ma sain metsu pihta juba õnne. Ei no mis pagana mõnusa siin saab tunda, kui kogu hakkad kõveras olema? Ega siis eestlaste sugu nii lühike ei ole olnud, siin on ju alati kõverast käia ikka. Nii sauna mõõtmed on võib-olla kolm kord neli meetrit. Ja noh, mina olen meeter 80 mees, aga ma pean tugevasti küürus olema, nii et poolteist meetrit kõrgem see nüüd küll ei ole. Ei jah, külgaks annastest. Nonii, missioon siis keris, keris v kui nad Ast ja ma ei tea ka, kuidas need lood kulp. Kolm. Uhke kulp ehk kopsest siia mahub oma paar liitrit sisse ja kui see nüüd sov kerisele praegu visata Oisi seal terve ruum, aura, täidanio nii madal, et tal oleks otsekohe täis siis ja nii tänava ja keris ka niisugune madal, see on vaevalt meeter kõrge. No ei ole, see on üks, 75 kõrge ja küpsised ja, ja üks meeter või natuke rohkem pike. Nii, noh, ja kus siis see kuulus lavaseen on siis lava ja vihad iga haiguse jaoks oli oma viha. Täitsa Kadaka Winston platsis Winston närvihaigetele ahah, ka Tammevi südamehaigetele. Ja siis see Harley kaseviht, see on nüüd ütleme tavaline asi, kui on inimene väsinud, et ma väsimust ära peletada selle jaoks, siis siis on siin nõgeseviht, pidin vist reuma jaoks olema. Päris õigus, sest ega saun ei olnud ainult, kus käidi lihtsalt niisama vihtlemas pesemas ennast. See oli suur raviasutus. Ja siin on, näete kivi Kraasi paberid arstimiseks mida nende kastuti. Kroosi üteldes ainult kitsi käik, sarnaseid asju, käsi seal siis üteldakse, et seal on kitsi, seda teie keelasele. Selle ümmarguse kanamunast suurema kiviga siis poleeriti. Jää masseeriti sellel näha. Seal akna peale need väiksed. Sarved ja karbikene, need on siis need pähe vere äravõtmiseks kupulaskmise sarved. Sarvega jäägu hääleriaatria karbikesega lõigati nii armid, siis mees Lauzzile pikali ja, ja anna viht, ainult. Ka seal on saunakombed, meil ja arstimeid, kuda midagi arstiti. Kuidas see käis siis, ega siis võin niisama. Järgi ja siin on niimoodi, et näed, saunakombed on sauna. Sauna minnes öeldi, et saunakene 100 lämmessaunakenedi terves vihtlemise juureks öeldi jälle harakale halu, varrastele, valu, mustale linnule, muu tõbi. Ootmise juures öeldi käed kergeks, silmad selgeks, äitum. Hääl sõna suhu, suhe aituma, aituma, tarka meelt pähe, aituma, aituma, aituma. Kolm korda visati vett ja samuti üteldi iga kord aituma. Vaat kui hea oli, siis saunaskäijad olid laupäeva õhtul saunast käsi oli kerges silm oli selge, hea sõna oli suus ja tarkmeel peas. Ooetes öeldi jälle, vesi üleslats üles, vesi alla, läts üles. Ja saunast tulles öeldi aitüma saunakes Kõsele aituma saunatuse kütjale. Aitüma, viha valmistajale. Vii vii tumma Haadujale aituma. Näete, kui palju tööd ja tegijaid ja meil jääb kõige lõpetuseks ainult öelda aitäh. Aitüma kõigile nendele, kes on hoolt ja vaeva näinud, et niisugune tore muuseum ja niisugune tore vana saun on meil siin olemas. Ja eks nii see elu läinudki ikka töö ja laupäeva õhtul sauna leil ja pärast ivake pilli rõõmu otsa, kui meepiisk moka peale. Siis aga jälle töö jälle natukene rõõmu kuskil küla taga kastasel heinamaal, kuni kukk laulab, päev koidab ja uued tööd aina uued tööd nõuavad meest. Kui mind miski sellel reisil eriti üllatas, vanu pillilugusid, need on ju ennegi kuuldud siis oli selleks rahva andekus ja tööinimeste tubliduse. Et mis kord ette võetaks, see siis ka tehakse, nii et on tehtud. See saab, alguses on muidugi kõige lihtsamast, kas või heinasootegemisest metsaniidul põllul, kärvise laadumisest. Iga hanguteis pannakse paika otsekui tundmise järgi, nii et vihm ei saaks sellest läbi sadada. Ja kui kaasajal väikestesse eesti linnakesse Rõngus võõrus Koerus, Türil arendatakse suurt täpsust nõudvat tööstust, ehitatakse keerukaid aparaate siis siingi on põhjus rahvas kaadris, nii nagu nüüd öeldakse, see kaadraga, kui uskumatuna ka ei tunduks, on pärit talupojaperedest. Ja veel inimpal paar tagasi tegeles karu Ace konstrueerimisega või keeras puul üksikule õletordi ette, nii et sellest sai kohe ka kurnana kasutatav nõu. Vaatad siis neid inimesi ja nende töid. Ja imestad, kus oli ikka visadust ja nutinendel ammustel meestel või kuulad näiteks vana Teppo meisterdatud pilli ja imetled selle hääle kõlavust. Nii noh, tuli küll hääl välja, tuleb küll, aga remondi veel jah, ja siis ei ole nii võimalik ära mängida, käite. Noh, aga olgu öeldud, et see pill on vanameistrite bobil. Midagi selle kohta öelda vale. Jah, aasta aasta 1917. Revolutsiooni aasta jah, ja muide ka mängija on depodendi perekonnast ehk pojapoeg, siin on ka juba kaitse haribu vääre katki mängib metall on juba ära kulaatri raha paikneja vajalema ja ja meie oleme mikrofoniga kunagises Võru vallas loosung külas ja siin asunud Tigase taru oligi kadunud August Teppo kuulsa pillimeistri kodupaigaks. 29. augustil 1965 pühitseme lahkunut meistri üheksakümnendat sünniaastapäeva, näete, kui tore siis, et just sellel ajal sattusime siia Võru kanti ja nüüd me istume siis mikrofoniga selles toas, kus meister ise kõik need oma Kuusat pillid teks. Jah, kõik need tööriistad, küsin veel ja kõik, kõik on alles, ega midagi ei ole? Kuhugi poole läinud, ei saagi ju minna, sest põlvest põlve ja vana traditsioon jäi midagi ka teha. Remondid vaid ootavale hakanud üldse tegema, aga nooditööd ikka, sest vanaisa nii palju teinud, et needki on veel küllalt mängimas ja vaja remontida, mingi ongi nii. Mis need nüüd on siin siis? Välikaunistuse jaoks käik, ütleme graveerimise jaoks siiamaani kleidid siis siis saabletti raiumise jaoks ja neid vaid umbes arvult 200 ringis olla. Nii ja tõepoolest kui ja nüüd vaatab vana pilli sellena, siis saad ikka aru, kui kaunis, kui ilusas ornamentika ja missuguse suure armastuse ja meisterlikkus, aga see on tehtud sesse, uh, filmile vaatasin, mis oli ka ilus, oli ka aeg on ikkagi teiseks saanud ja seetõttu pilli nagu ka muutunud tõesti nelja reaga, tubli piljon. Tööriistad vanadest failidest ja ühest kui teisest Vanameeste oma näeb oma kätetöö veel omakorda omakorda veel need teda oma omatehtud, kõik oma kombineeritud. Kui ma tema eluajal siin paar korda külas käinud, siis ta näitas mulle, kuidas ta neid valmistas ja tegi ja ütles, et billi juures ta on kasutanud ainult materjali, puitu ja plekki. Muu on kõik ta omatehtud. Nii on teinud. Ja veel üks ruum. Me oleme praegu kõrvalruumis ja see on veel tööriistu täis seinal igasuguseid viility aja siis Puuklopiti höövlit ja vaat siin on keelepress, millega ta oma näitan teile. Oh, see kaalub oma puuda või veel rohkem. Läbu ta kindlasti muuseas lastud tal kunagi Valgas teha, noorpõlves siis jäävad külge ja siis traat, et Iraani vaadeldakse läbi ja muutub plekiks ja Kerdeks keerab lapikuks. Ja nüüd teine voki moodi siis siin kreissaag siin depress peal. Ja siis sellega saatis neid, ütleme, liistusid ükskõik missuguse mõõduga, kas siis seal millimeetri siiapoole või sinnapoole või see kreissaag on ju kreissaag, on ju ka depo konstruktsiooni ja oma oma oma välja mõeldi tema poolt toodetud lõõtspillide arv ületab 100 ja neid on õige mitmel mandril. Ameerikas on Aasias, on Sahhalini saarel ja tema pidas arvestust ja raamatut, kuhu ta märkis sisse, kellele ta pilli valmistas ja kui palju pill läks maksma. Nüüd aga jutule lõpetuseks ja vana kuulsa pillimeistri 90. sünnipäeva mälestuseks üks pillilugu, mis on meie raadio fonoteegis vanameistri enda mängitud. Vana Teppa kodu on Võru külje all paar kilomeetrit Tartu maanteed mööda välja sõites. Aga paljud seda teavad. Ja kui paljud üldse teavad paljusid mineviku asju, sest turistidena sõidavad Lõuna-Eesti nende laagriasemete jälgi täis. Aga paljukest nad näevad? Paljudest on neil aega varrukas aga juttu puhuda, et kuulata, kuidas ennemuiste elati ja kuidas nüüd jätkus, oleksid need kõige vaatamisväärsemad paigad. Mööda maanteel on aga oma abimootoriga jalgrattaga igal suvel kõik need kõige toredamad paigad mitu-mitu korda läbi sõitnud. No oli siin paar päeva tagasi, juhuslikult tulin Tartust ja saatsin. Bussi Tallinnast ja siis oligi niisugune lugu, et inimesed väga huvitatud tee ääres on ju nii palju vaatamisväärsusi, mitte üksi Tartust Võrru sõitis Raika Tallinnast Tartusse ja neid on kõikjal. Kui Tartust lõuna poole tulla, siis esimene. Nii umbes seitse, kaheksa kilomeetrit edasi, seal me näeme paremal. Sellel on omapärane ajalugu. Koolimeister Hirsch, ametiühingute tegelane talletanud selle kooli ümbruse kroonika, seal saab väga palju andmeid. Kool saab viiendal detsembril käesoleval aastal 200 aastat vanaks. Ja samas paigas on Ta olnud kogu aeg, kuigi hoonestusest on juba kolmas maja, kus kool natuke edasi teeb teekäänaku ja paremale jääb park. Kunagi oli siin Reola mõis selles pargis vaatamisväärseid. Praegu on üks omapärane tamm, mille on istutanud Katariina teine istutamise aeg, sama kui oli omaaegse Tartu Kivisilla valmimisaeg. Edasi viib tee ja teeb Kääraku, kus on kerkimas nõukogude aegne uus ehitusgaasitehas. Sealt edasi praegu tühjaks jäänud kunagine Kolga kõrts Omaaegse röövlimäe all, kus praegu on Reola raudteejaam põnevad Nywedi röövli mäki ja Võrumaa on üldse omapäraste nimedega maa, siin on näiteks buss, karu ja iha, maru karilatsi ja palju-palju muidki kohti. Niisugused olid ajad, kui Võru linn oli ühekordselt maadlikkija, keerutas ennast ümber Tamula nagu Mõniste muuseumis puust kett. Nüüd aga lugege ära. Üks, kaks, kolm, neli seitsmekordse maja kõrgus, linnasüdame nullpunkt ja pumbamaja veetorn kõik ühes isikus. Haljasala ümberringi, selle taga uus kivimajade rida, siis lastekiigeplats ja laste maailm. Muide, 1938. aastal läinud võrud piltniku proua ida Kepnik tammulasse suplema ja sattunud seal imeliste looma sarvede, hammaste ja teravaks sihutud kivide peale. Kohale tulnud arheoloogid tegid kindlaks, et tegemist on kiviaja küttide asulaga mis umbes 4000 aastat vana. Huvitav, missugused olid küll nende laulud, kui nad õhtul lõkke juurde kogunesid rasvas tilkuvat looma rinda närisid ja saagist rõõmu tundsid. Võta sa kinni, missugused olid need laulud? Arheoloogid kinnitavad igatahes ainult seda, et naised armastanud ennast juba sellel ajal ehtida metsloomahammastest keedega. Ja kuigi nad ei tundnud peeglit. Tamula peegel oli tõenäoliselt siis ju olemas, nii nagu praegugi. Kui on tuuled õhtu, siis on tammulazile selle tõlgivad vastu, nii loojuva päikese kustub kuma, kui munamäe tagant taevaservale ronib punane kuu. Ja kui sellisel õhtul võõras satub uitama Tamula kallast pidi saab temalegi selgeks, miks võrulased oma kodukanti nii kalliks peavad ja oma keeltki ära ei vaheta. Tartu ja Tallinna mar raamatu keele vastu. Südamelähedastest lauluviisidest muidugi rääkimata. Need kaks naist on sündimisest saadik teinud talutööd heinaga, käinud vilja, tuulanud, kartuleid noppinud, sõnnikut poetanud igal aastal ikka uuesti. Nad ei ole käinud Pariisis ega imetlenud suure Radeni mõtleja kivi raiutud mõtteid aga nendes on oma mõtted, mis on niisama tugevad kui kivi. Need mõtted on need töö ja laul käivad ühte nii nagu leib ja töö. Ja et olgu pealegi seal teispool munamäge, võõrad, suured ja valged linnad. Nii armsad kodukant, ei ole maailmas midagi muud. Kust see laps need laulud sai? Eks ikka ema ja ema me kõigepealt üles otsisimegi, sest annasiidron tänaseni kange laulja ja kui nad Ireenes tütrega kokku tulevad, no siis jätkub kontserti terveks suveks, nii nagu praegugi kuulsite. Palju te siis aastaid on ka ees? Ei käi kella? Kaheksast nii tragi ja tubli, aga ta on midagi tea, ollus, talu on ja kõik nii nagu tööd ka tehtud. Mehele lätsiga 22 aastane. Ja nii vana mees ka ikka. No näete. Sedaviisi jah, on, kus siis laupäeva õhtul käidi tantsu löömas üle simmani valima. Escisk seesmine venna olin oma jaga ikka telline, siis siis Sun segad kämblaga Takas lööma. Tassi muidugi härmaniga riiuli taga. Kaia oli ilus, küll oli ka ema-isa, ütle inimesed, et nad tiivad kee, nüüd ei magada küla noore mehe iga kokkusena käi, eks need poisid olid ka sellel ajal hoopis toredamad kui sel ajal ka naljamäng vahel mänge, kaartega ja toredad pikad Plauliga mängile. Ja mis nad laulsid ja mis nad mängisid, mis vanasti laul? Taolist mulle ja ka neid kõiki möni ainukene tuleb ikka, istume nüüd maha trepi juurde, siis proovime järele sellesse. Maailmamees. No missugused need laulud olid, mida siis laulda, kui teie noor olite? Kauni, kui mul venna laul Kärt, aga kas mul täidab Kärdab meeli homme? Kui oma nooreiesin, võtsin vana naisi, proovime käitlejakas ker. Maga, kus meil oma noore äi seen. Palusin pääsu. Saerus faire soovi Tyrallanna säärus. Terallalla kirstu käändjek palusin. Häält ja see Veeres naeris. Tütrega kooste lauates salati jah, no näed, aga. Ega palju pole aega, sest vihmapilv on vahepeal taevasse tulnud heinad ja kuivad heinad väljas, palju heinu välja jäi. Kats Komreuku kakskolm Rõukunetaks ikkest, säranomedame pärast Apila lehma heinad sisse. Nii et kui te tulete siia, teil võib olla küllaltki neid, et millestki aru ei saa ega ei saa igast sõnast aru küll jah. Need näitas üteldes, et voolakene, aga misse voolake nõmm. Polaarjääki Hollamba talvenahad. Mõtleme nüüd mõne nisu, sõna, millest ma aru isa lõi äiale Jämaja Sanna manu. Sanna manuse sauna juurde. Võrulane, ütleme niiviisi, too toom, Tansan manud jälgse tähendab toon siinsamas juures ligidal korra oli ka üks Tallinna vees tulnud Võrru ja saad võrulasega kokku tahtnud sooja piima. Küsi, no et kas, kas see on soe? Olid need alles jutud, olid need alles laulud, mida me seal kuulsime. Ja tõepoolest vihmapilv jättiski lahti minema. Nii nagu võlglased ise ütlesid, vihkpelas laulu ja läits ära. Heinad jäid kuivaks, laul sai lindile ja raadio auto teeb ise edasi. Muide, elu pakub mõnikord huvitavaid vastuolusid ja mõtteuperpalle. 1897. aasta rahvaloendusandmete järgi oli Võrumaal kirjaoskajaid kolmveerand rahvastikust. Keskharidus oli aga 63-l mehel ja 15-l naisel. 1934. aasta andmete järgi oli Võrumaal keskhariduse protsent üks kolmandik maha jäänud kantavat set öelda. Ja ometi just siit süda Võrumaalt Mõnistest paganamaalt on folkloristid kogunud meie kõige huvitavama rahvapärimusliku materjali. Vanad laulud ja jutud. Kuulad neid ja tunned rõõmu rahva üle. Sest niisugusel rahval on tulevik rahval, kes nii palju ja nii ilusaid lugusid ning laule teab. Pauline Pihlak Mõniste sovhoosist on 80 aastane memmeke. Rahvaluulekogujad on tema mälestuste kuldvaramu ammuja hoolsalt talletanud. Kuid hea sõna- ja suudes jutu leidub tal ka meie mikrofoni jaoks. Täna on ka üks hea soe päikeseilm ei ole vihma tulla. Kas lenneile tuledki vihmana, pojake, ollu ahjuga? Miks ei tohi ma ikka täiesti hulka noorem? Norin tüli pantvang? Ei ole siin Augelaadi midagi. Vanemale inimesele kõik nooremad pojakesed kindralmäel nagu käia nii kiiresti ja põebki surma Kuremäe siis titel Maidlikeservisitsi. Väga õigus, teate, meie nüüd käime ringi ja tahame kuulata neid vanaaegseid teie noorepõlve lugusid, et kuidas siis elati ka ja kuidas siis lauk? Päeva õhtul lõbutseti ja nii kolib, nägite seal mini 43 aastat koolite kätentsemal minister siis torsija noori Saarult, Mõnistestis, nii lauli, igasuguseid Isamaalaule ja nii tantsiti pärast silti. Valvistantsitega Mancini duaalsus laule, mis, kus siis suveõhtul magati, asume õhtul minema aspistu toas. Aga siis ei saanud ju ealised käia, mis ei saa, ega siis ealisi käsigist jälgisid ealisi veni, kui tuli siia tuli, seal tuli poisi minister poisid, tüdrukuid, Melsid, piiribad, ümbri, seal jälgina laulu. Seal ja puu, mis oli kastantsidki, tegime seal sinna lähmegi tsest. Pulmas näiteks tehti vanasti nalja, kõiksuguseid karutükke, eesti külmal meel tehti Burmanni Melku minti nagu laulatust, truudi, popeedi, tonni pull. Tahtsin ma seal ei näinud. Ja sissi? NõiaVanemuise Kiie joogigi tuli õlut kuidas saadi katoobist vai kruusist või ja siis seegis oli C7 sup sisulise, söödi kohviga lusikaga tasamänguni siis ma. No kuulge, see ei ole. Kui kirves, siis tuleb poeg, kui see talv on siis tütar. Noh, siis haugu mindi, lähen ma ka nii, et kuidas magan asevoodi pääl vaim kahetsasinud haiks sõbralikult pyha vai kuisson Dani tädi Todon alla ja jääb järgi ja pärast ei või. Ja siis, ja kui siis sinna peigmees teed, mis sinna pruudi pole, tuli siis, siis pandi mõni on väga suur nurka õlgi Palamas hästi seks läbi joosta hobusel ja. Noh, siis oli seeni kui ammu, kus siis õieti lauluga ja nii vist siiski tegi saun. Ja siis viidi nur Tarzauna. Ja näed siis viheldi nurgas kalasse riietega ja veelgi läbi ja ja siis ilma KEKi mõne jubedam küll naljaga mõist pesu või see, see niisugune hästi eksam ja kuidas siis seal kirvega ümbritsevat õhku seda ristjäin siis käsi laulma, pruudi sugulased ja nii vana inimene, hull mõningane naine. Ben see laisi sõiduru läkotaga tagumises Leatarrida ääre tüüris. Ta kohe tahab ruumi salt läppar. Thredelises käänet kõva kummelikäänet äri, seal ei käi need kogu aeg ma lehe tarvis hääli. Ja minu leiame ikkagi statistika, rahu. Kui endisel Võrumaal haridusega asjad, halvad olid siis rahvas, see oli see küll kõige vähem. Võtame kas või sellesama pillimehe, keda praegu haruldase lehepillil mängimas kuulete. Tohutu hulk vaimseid eeldusi, mehine tahtejõud. Ja ikkagi. Kuid laskem tal endal mängida ja pajatada. Mis kanna senisugune, nüüd on, see kannel on saatekannel, siin te näete, on tema üks tema poolt 35. aastal valmistatud viiul, teine selline on Tallinnas näitusel praegu juba üle paari aasta tutvumiseks ühes teiste eesti viiulimeistritega vastavas kollektsioonis ja samuti on ta teinud kitarristid, isegi tuur, kandleid, viisigandleid on teinud. Ja omal ajal siin Krootses oli terve orkester, mis mängis tema poolt valmistatud pillidega, näete, siis peab ainult teie käest küsinud, kust te seda kõike õppinud olete. Noorest peale juba hakkas huvi tundma igasuguste pillide vastu ja pillivalmistamise vastu ka kõige esimene pill, siis oli mul Hannal valmistada siis juba Darrasid. Oot-oot, kui oli esimene oli kannel, siis pidi ikka olema enne kuskil näinud ka? Jah, no neid vanu kandvaid tol ajal Ale liikvel ja, ja nendest siis nagu seda eeskuju võtta ja siis pärast ise täiendada neid juurde, noh, viiuli valmistamine on muidugi keerulisem juba ja ja neid sai ka tehtud. Kuus riiulit, kas ta minu tehtud? Peab ütlema, et ei ole üsna pul olnud kasutada eritisi, peeneid valmistamisriistu, vaid taan põhilised riiuli Piaagi, lõiganud noaga, mille ta ise on kõveraks keeranud, tuliseks ajanud, kõveraks keeranud, uuesti karastanud ja siis need tööriistad samuti, nagu ka Teppo tegi, on ka Visnapuu teinud ise oma pilli valmistamiseks otstarbeks. Öelge siis maanteel, kas ei tundu nüüd lausa uskumatuna, et siin väikeses Eesti külas mägede ja järvede taga metsa sees elab meister, kes oskab nii palju ja suudab nii pall? Meister on üldse omapärane mees nagu selle ümbruskonna rahvaski, need on kuidagi võrulased. Vana Võrumaa omaaegsed elanikud on kuidagi nagu teise hingelaadiga, võib-olla see loodus on, mõjustan neid inimesi, muide, sedasama väidavad ka rahvaluulekogujad, et just niisugustes rajoonides, kus loodus on inimese hingeelu mõjustanud, on tänase päevani leida veel vanu laulikuid, jutuvestjaid, pillimehi, nii et küllap see teie seisukoht peabki paika. Ja see on tõepoolest nii nagu muinasjutumaja, sest nüüd viiakse meid ühte teise ruumi. Ja kui eelmise kohta Ta võiksime siis ehk öelda, et see oli kontserdisaal, siis see on siin kunstinäitus, sest siia on peremees kogunud kõikuma kunstiloomingu puusse nikerdatud mõtted ja soovid. Need oleks rohkem, kui me tavaliselt ütleme, et isetegevuslik. Kuidas teist on saanud kunstnik? Seal, kui ma käisin karjas juba võib-olla kaheksa aastaselt, siis nuga oli mul kõige tähtsam. Ja noaga, siis hakkasin nikerdama lepa kannust ja ka muust pehmemmast, puust ja isegi kivimist. Mõndagi noh. Nii kuju valla kas seal näojooni ja nii edasi ja siis lõpuks pikapeale hakkasin neid noaga haavapuust tegema suuremalt. Juba välja. Igasugust oma mõtte järgi. Jah, ja need mõtted on nagu näha põhiliselt olnud seotud muusikaga. Nii jah, et siin on kõigepealt unistav viiulikunstnik. Tema on oma loo mänginud, siis mõtleb võib-olla midagi omast elust, aga kuidas see siis juhtus niiviisi, et armastate nii väga, pillimäng olete pidanud ainult kodus mängima jääma. Armastate nii väga kunsti ja siiski ka kunst on ainult teie igapäevase töö. Kõrvalharrastus. No unistus oli küll õppida sellel alal Skulptuuri alal ja sai käidud ka Pallase kunstikoolis, aga siis tookord oli kriisiaeg ja ei saa ka, juhtus õnnetus, pidin tulema maale ja põllutööd hakkama tegema ja siis jälle sky kajale jäigi ja siis hakkasin omale kodulooma ja siis tuli, tõid pääle ja niiviisi jäigi kõik. Panite tähele, tookord oli kriisiaeg ja nooruke kunstijünger pidi koju jääma ja skulptori peitle asemel jälle saha kurat võtma. Kas võib elu veel kurjemad nalja ühe inimesega teha? Sul on eeldused ja sul on unistused. Sa ei saa ka midagi, sest on kriisiaastad. Peale majandusliku kriisi, onju, aga kriisid, mis käivad ka inimesi pidi. Ja võõral on täna raske arvata, kuidas suurt kasvu turjekas mees oma kriisi läbi käis. Selge on aga üks mees ei peale. Ta leidis uued tööd ja uued teed ning on lugupeetud mees lähedal ja kaugel. Kui hakkab pillimängu vahepeal naljalugusid vestma siis nagu ei olekski olnud neid kriisiaastaid kirikus, käimla, laua kirikus, taimele varast, kuidas konn kolba rattaraua vahele ja nii edasi, kas seda kuskil mujal ei ole Kulluva? Kuulge te juba nii põnevuse, kruvide meditsiinile telliga, et nüüd ei saa, muidugi peab ka jutt tulema. Maali saltokavalt geenman paraja jalutuskõrt, väga ilus, püha põua, omak ja vana tuhka vaada. Võitjal pole David, kuule juuli kõne läänega tämba lavateri kohe. Jama ütlepale minu peal ja tahame ka, näed, ma panen endale ka rohelise villase kleidisalga ja Adabli Obase Baudele vangerdajad ja issandale ja sõitlas merele. Sõitsime tükikese haigu ja. Avamiitele ära pelat kujulikele midagi külma arsti ära. Kuidas jobusid õnne, visa, sooja mu käte ja päält maha ja läksime sillaala ja nokid seal tükikese haigu ja tuli sealt tagasi, Kunnakenedat tuur. Panzerlüps, thank, Rumosid, issand pääle sõitleks minema. Aga keri komanolobane väega tossama hakanud ja Adam läini vabasele peoga neis aladele. Meisatan Willike, oled sul kõik need vankri ära määrida? Jää nagu taluseleks sai ära lõpetada, nii kolmsuses päevak Rumusest valla esiväega le keldavile ilman löödud. Mullel kerikud doloogia ära kao nati tšellav loomakene nagu piinapingi tale säedi. Nii et 20 pandi siis kriipsu asemele vankri rummu vahele. Nii ta oli, Bon, löödi määrdeks rattarummu vahele ja kirikusõit võis edasi minna. Aga mulle ei anna rahu mõte. Igas inimeses võib olla peidetud Mozart. Võib-olla noil neetud kriisiaastail. Tapetud Mozart. Inimeste teed ja saatused on aga erinevad, sest erinevad ajastud ja teed, mida mööda inimesed kõnnivad. Võrumaal on tänapäeval ära tehtud väga palju tööd kodupaiga, kultuuriväärtuste uurimiseks, nende säilitamiseks ja iga-aastastele matkameestele käepärasemaks tegemiseks. Ja selle töö esimese eestvedajaid on Võrus Kreutzwaldi muuseumi direktor seltsimees Krull kelle me tänagi leiame vana puumaja väikeses toas plaane pidamas. Tahaksime teise torni natukene paremini korrastada, nimelt teha ülemise rõdule klaaskatte, nii et ka sügisel ja kevadel saatsid külastajad ilma nii tundmata külma vaadata ümbrust. Vastinas tahaksime tegema ettepaneku võtta riikliku kaitse alla mana pihikõrts taastades välisfassaad endisel kujul ning paigutades sisse ruumidesse sovhoosi söökla kauplus ja ka teha ekspositsiooniruumid vast sinna küllaltki sündmusrikka minevikku kajastamiseks ka tänapäeva ekspositsiooni tegemiseks kohta on ju lausa suurepärane. Vastseliina vanad lossi varemed sealsamas kõrval Piusa jõgi, looduskaitseala ja teed, mida mööda igal suvel teevad oma matku tuhanded turistid. Ja vägisi kipud võrdlema neid kahte meest. Üks, kes pidi jätma kunsti, õpingut ja saha järel käima hakkama sest olid kriisiaastad ja teine, kes teeb tühjaks kõik oma plaanid. Ta lõpetas töö kõrvalt ülikooli ja nüüd ehitab munamäe vaatetornile uue korruse peale. Kuigi mitmed mehed andsid talle nõu, jäta jändamine sele torniga, sest ametkondade vahelised barjäärid on liiga tugevalt ümber muname. Krull ei teinud väljagi. Nii kaua kirjutas, kui asi sai sirgeks ja munamäe, torni ja käekäik kindlustatud. Ja oma töös on tal palju abilisi. Entusiaste, keda ta on osanud innustada, nii nagu ta isegi põlema läheb, kui kodukandist juttu teeb. Kas või needsamad, kes aitasid rajada muniste koduloomuuseumi mõiste muuseumil tekkinud ühiskondlikus korras. Mõniste küla muuseumina. Selle mõtte algatajaks oli kohalik entusiast Alfred Lepp ja aktiivi kaasabil. Aastate jooksul koguti sinna hulgaliselt etnograafilist materjali. Praegu on Mõniste muuseumis väga palju just möödunud sajandi. Mõniste küla iseloomustavad materjali on toodud kohale isegi terved esitused, nii on seal kohal suitsutare, saun, ait ja nii edasi. Nii et külastaja, astudes Mõniste muuseumi, võib näha meie rahva elu pikema aja kestel ist antud küla piirkonnas. Need on tõepoolest suured tööd, mida siin Lõuna-Eestis on tehtud. Ja tehtud on neid peamisel Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi ja tema direktori seltsimees Krull initsiatiivil. Ei ole ju mitte juhuslik, et vabariigi 25. aastapäeva puhul kui autasustati meie nimekaid inimesi üks nendest, kellele anti vabariigi teenelise kultuuritöötaja nimi oli seltsimees Krullia, lubage, et ma nüüd avalikkuse kuuldes teile sel puhul õnne soovinud. Seal väga seltsimees Krull, kui kaua olete teie juba siin väikeses Võrus Lõuna-Eesti pealinnas skulptuuride teinud? Jah, ta lausa 21 aastat seda tööd tehtud vananen töötanud kultuurimajas, skulptuuriosakonnas ja nüüd siis muuseumis, vahepeal ka muusikakoolis. Ja te ei pea plaani, et näiteks asuda tööle Tallinna või mõnda teise linna? Ei tea võro nii koduseks saanud juba ja, ja ka see töölõik on kuidagi nii muutunud juba nii armsaks, et nagu raske oleks mõelda, ärasid minna. Temal ei ole suurematega paremat tarvis, kui tema oma kodulinn võru. Võru on tema kodupaik ja võruga on seotud kõik tema plaanide tööd ja tal on neid palju. Lisaks Kreutzwaldi muuseumi direktori ametile juhatab ta hulk aastaid juba Võru rahvakoori kannel, taan täitevkomitee kultuurikomisjoni esimees ja kodu-uurimise toimkonna hingeks ja kes teab, kui palju kõik veel oli, mees on ta. Ja kui me oma vestluse lõpetame, on juba hiline õhtu. Me sõidame veel kord suure munamäe juurde tagasi, kust oma ringsõitu Lõuna-Eestis koostasime. Eduard Tagamets mängib pilli, nii nagu meie saate alguseski. Vahepeal on ta ainult saunas ära käinud, kibu v keeva kerisele lennutanud ja teise õllemärjukest hingekasvatuseks rööbanut. Ja nüüd võib tulla õhtu. Ja needki on laupäeva õhtused hääled siit Haanja maalt. Kari tuleb koju. Kas nüüd läheb siis õhtuseks lüpsikse? Muidugi aeg juba nii kaugel, päike looja läinud ja kuidas siis õhtu tuleb ka, kuidas elu läheb symbol? Siis läheb päris terastega midagi viga. Kas lehmahein on ka tehtud? Ei, Alawingagunist ilmadel väega pahet tina on pahad, no ja siis mured ka veel küll ja. Kanad on õrrel juba tukkumas väikene vasikas vana lehma kõrval õhtust kostja võtmas. Ja kui perenaine nii sammasseerib, siis kuidas teie Puniku nimi on maani mooni Sis, mooni keerab mõtlikult pead ja vaatab, et eks nüüd tuleb siis õhtu kõige mõnusam aeg. Ta on teil vist päris kuulekas ja. Muidu see on ju üsna lihtne üks jalaliigutus ja seda lüpsikut enam ei oleks. Täna on jahe õhtu ka ja ei ole kärbseid sääski. Küüru mazda on. Sae tan Simon tartlasi, tali. Kui palju aastaid olete niiviisi lehmi Sõõrutanud? No ei, ta on juba palju lapsepõlvest saadik, juba üks. 14 aastast saadik Jabaven. Eks aastatega jäävad käedki valusaks ikka. Vanadus tuleb teada. Palju aastaid on aga 63. Eks kolhoosi laudas oled nüüd lihtsam, seal puha masinad ja seal ikka on masinat seal igav, lihtsam lüpsta. Enne oli raskem, nüüd on lihtsam. Aga eks sammusteski aegades olnud midagi ilusat, mida tasub meenutada. Aeg on meil hakata saadet lõpetama, sest varjud venivad pikaks ja kollane kuu ronib madalat metsale pidi. Ta vahib ennast igast järve silmast, nagu traktorist kest poest ostetud Itaalia nailonjaki selga tõmbas. Ja nüüd oma punase haavaga kihutab selle tüdruku Aidete, kes üksipäini viljakoti kuivatisse vinnas. Ja nendel on õhtul omad laulud. Nii on ikka olnud, noortel on noortelaulud vanadele vanade laulud. Tahaks ainult, et noored jaamade sadulas päriselt laule ei unustaks, nad ainult transistorraadiot ei kuulaks. Sest olgu küll, et oma lauldud laulud on palju lihtsamad, laulud. Nüüd olen mina ilma nano nii palju ära, et ma ei ja mina ta ka sinu nisuliistu eksi. Kraugana töida. Olin ja mere. Minu eriala oli. Rooli ja koduks mulda. Taevas on lapp, vihmapilvi elab heledat, kust kustub päike veel tagasi, vaatab laulud saaksid otsa, kui meie mõistaks, kust ja millest nad alguse saavad. Sest laulud saavad alguse inimeste elust, tööst, armastusest. Ja seepärast teate, mis ma mõtlen. Ma mõtlen, et aitab ehk uhkeldamisest Tallinna kohvikutega ETK, Vellimaa, kaupluste, moodsate klaasvitriinide, ka kuulsa moemajaga, kes jälle sõidab Leipzigi messile. Või on nad seal juba kohal oma uhketest tualettides, mis eeloleval sessioonil toonitavad lihtsust jätkümnetoonitamised ja Kiidkem, parem lihtsalt lihtsat eesti meesti eesti naist. Eesti, Tiia, eesti taati, kes meil täna nii palju ilusaid laule on laulnud, nii toredaid pillilugusid veeretanud ja kes ei vahetaks kodukohta võõra kullagi vastu kes tööd tehes on mehe eest väljas. Ja pärast laupäeva õhtust sauna leili laulu lüües kannelt helistades eide Vanemuisel häbi. Nende metsade vahel siin munamäe mail Vanemuine kordama kandle meisterdas. See jutt peab küll tõsi olema, sellepärast need lauludki siit pilve piirile tõusevad ja eks ole nad väärt, et tunda seda maad, kus need laulud on pärit, kus neid lauldakse tänase päevani ja viiakse jälle uutele suurtele pidudele.