Vikerraadio kuulajad ilusat pühapäeva teile. Me oleme rääkinud kümneid kümneid ja sadu sadu kordi Nõukogude võimust ja Nõukogude juhtkonnast ning oleme vahetevahel näinud, et kogu nõukogude tegelikkus oleks nagu toimumas mingisugusest sõja lakkamatu võitluse raamistikus. Kord väideldakse rahvavaenlastega siis kahjurlusega kuulakutega rahvusvahelise interrealismiga ja seda jada võib ju lõputult jätkata. Ning isegi mingisugused positiivsed asjad on ju sageli Nõukogude terminoloogias vormistatud võitluse variandina võitlus saagi eest, võitlus veel mingisuguste asjade eest. Nii et see on üks kamatu võitlus ja raske on isegi leida ühte teist riiki nendest aastatest, kus meie just varsti olema kus toimuks permanentne mobilisatsioon mingit ülesannete täitmiseks ja kui unustada, millest on jutt, siis on tõesti taoline tunne, et ta ei püks permanentne, pidev lahingutegevussõda. Vahetevahel on nad vaidlusobjektid suured, teinekord aga hästi pisikesed ja tänase päeva arusaamade järgi üldse täiesti üle mõistuse käivad. Ning võib-olla meeldetuletuseks osa meie kuulajad seda kindlasti mäletavad, aga kümnete aastate jooksul erinevas variandis on ju korduvalt puhkenud terav ideoloogiline võitlus näiteks taolises küsimuses nagu pükste säärte laius. Ja see ei ole kaugeltki mitte naljakas, sellepärast et ka selles võitluses olid võitjad ja kaotajad ja mõni inimene võis tulemusena jääda mingist ametist ilma komsomol-ist välja heidetud ja nii edasi. Kui otsida selle võitluse algust, siis vast esimeseks märksõnaks, mis tuleb juba käibele kahekümnendatel aastatel, need on niinimetatud trukid, Kloss ja võitlus nende pükstega. Mida need püksid Kloss endast kujutasid? Ilmselt eeskujuks on revolutsiooni aegsed madrused. Neid Me oleme piltides ja filmides näinud, neil on silmatorkavalt laiad püksid. Ja kahekümnendad lõpus, kui šamaan tuleb ka teiste inimeste sekka noorsoohulka siis õmmeldi neid pükse, nii et alla lõigati siil lõigati siis nad alt lahti ja sinna sametist mustast sametist tavaliselt veel kolmnurkne siil sisse, mis seda pükste laiust Alt veelgi suurendas. Nende pükste kandjate küsimus oli sageli nii komsomoli ajakirjanduse veergudel kui ka komsomoli ja parteikoosolekute päeva kordades. Neid inimesi on hukka mõistetud, korrale kutsutud ja veel kord ka komsomol-ist väljaheidet. Nii et ühed on need püksid, teised püksid pükste juurde jõudsime siis vast nad on võib-olla natukene vähem tuttavad oma nime poolest, kuid silmi, et nad peaksid kindlasti tulema. See on moe teisesuunaline röögatus ja need on niinimetatud püksid. Oxford. Erinevalt piruki Kloss, Andryoki, Oxford kitsad hästi kitsad, tunduvalt lühemad ulatuvad pahkluudeni. Ja tavaliselt õmmeldi neid hallikast või ruudulisest, mis oli ka moodsam kangast, suhteliselt õhukesest kangast niukesed, kitsad püksid. Ja kui tuletada meelde, me oleme juba tsiteerinud seda autorit, leebinna kes on hiljuti ilmutanud, et päris paks uurimuse nõukogude eluolust tavalistest asjadest, mis on väga paljusid ununenud. Ta toob ära ühe luuletuse autorid küll mainimata, ja luuletus polnud ka seda väärt, et ma oleks hakanud seda autorit otsima. Aga ta annab meile kätte tolle ajastu hõngu. Ja lugu on järgmine. Ja koljus streetsila nagu Vetcherinatškja. Nii et koljat kohati klubiõhtul, kartsiinus, staavilid, tapaga, Danski vorm. Autor kirjeldab meile, millist filmi parajasti näidati ja neid tuleb meile oluline koht, Oxford sireeni või show'd, tee patiinatski, Saša kliirdushema jäi kasvushikastiors. Veel kord palun vabandust, millegipärast luuletused ei tule nii välja, nagu nad peaksid välja tulema. Aga meil ei ole luule ilu vist mitte nii oluline kui see sisu. Nii et meile oluline sõnum, et sellel noormehel ilmselt vaadatakse kogu sündmustiku tõenäoliselt neiu silmade läbi, võib arvata, et tegemist oli noormehega kellel olid jalas sirelivärvi, Oxfordi ja loomulikult nad panid neiu südames lõhki põlema ja lõkke on ju veel ka Kasnussi, nii et sellak ei kustu ka. Hoopis teise taseme kirjandusteos mainib ka. Neid samu Oxford ja see on, mis Sošenko jutustus 33.-st aastast. Isiklik elu. Ja muidugi on pat sellise kaliibriga kirjanike jutustusi ümber jutustada. See ei õnnestu mitte kuidagi, aga meil ei ole ka oluline see kirjanduslik tulemus, kui ajastu miljöö ja autor räägib sellest, kuidas ta. Ühel päeval andku siis meie kuulajad kõik andeks, kes seda juttu lugenud ja mäletavad. Refereering on rohkem neile, kes ei ole seda teinud. Igapääs Ta ühel päeval märkab, et daamid ei pööra enam talle mitte mingisugust tähelepanu. Ja loomulikult tekitab selline tõdemus Torist ärevust. Mina meesterahvana teda mõistan. Ja ta tuleb koju ja heidab pilgu peeglisse. Milles on siis asi, miks teda enam ei märgata, varem pöörati talle tähelepanu. Ja ta kirjeldab seda jubedat pilti tee, mida ta seal näeb, kõhnunud ja nagu ta on kotid silmade all ja ta otsustab, et nüüd ta hakkab tervislikuma ja hästi sööma. Siis on päris pikk kirjeldus, kuidas ta seda teeb, aga tulemust ei ole. Daamide tähelepanu ta ei köida. Ja tuleb leida midagi muud. Tähendab, põhjus ei olnud mitte väljanägemises, mille põhjustaja on tervislik toit. Nüüd otsustab ta hakata tegelema kehakultuuriga spordiga ja jällegi väga pikk kirjeldus, kuidas ta võimleb, kuidas ta parandab oma kõnnakut ja nii edasi. Magab lahtise aknaga, aga tulemust ei ole. Ja nüüd teeb ta järelduse, et ilmselt on küsimus väljanägemises söövad. Nüüd on see koht, mis oli meile oluline, kui on vaja parandada oma väljanägemist, kui on vaja oma rõivastega köita daamide tähelepanu, siis tuleb osta endale priouki. Oxford. Taastame endale need prioki Oxford ja palitu. Ja edasine lugu, mis meid ei peaks huvitama, aga räägime selle loo siis lõpuni. On seatud pigem selle palituga, mitte nende pükstega, Oxfordi ka. Ja nimelt. Ta on kuskil pargipingil, vist oli see nii. Ja järsku köidab ta ühe daami tähele panna. Lõpuks ometi. Lõpuks ometi. Kõik on selgelt kaunid püksid, Oxford ilus Balid ja see daam läheneb Talle olevat talle esitanud mingisuguse küsimuse või esitas talle küsimuse, mis on seotud selle palitu päritoluga. Ühesõnaga lugu oli selline, et tema mehelt varastati samasugune Pali. Ta palub mingit etiketti näidata ja nii edasi. Ja kogu see lugu lõpeb sellega, et ta viiaksegi miilitsasse. Ja mida miilits teeb tavaliselt, kes neid kogemusi omast ajast mäletab. Kuigi vaevalt väga palju on neid inimesi, kellel miilits aga väga otseselt pistmist oli. Aga ikkagi, esimene küsimus on teie nimi ja sünniaasta. Ja vot nüüd ta mainib oma sünniaasta ja ütleb, nüüd on kõik selge, see sünniaasta ütleski talle, miks daamid talle tähelepanu polnud pööranud, nii et asi ei olnud mittekottides silma all. Asi ei olnud mitte kõnnaku, see asi ei olnud ka pükstes. Oxford asi oli lihtsalt nendes numbrites passi kirjutatud numbrites. Aga me näeme, et nii tundmatu luuletaja luuletuses kui ka suurepärase kirjaniku loos on mõlemas oluliste detailide märkidena püksid. Oxford. Ja see on küllaltki tüüpiline ja ei ole vaja minna väga kaugele minevikku, kui me leiame kirjandusest märke tol ajal väga aktuaalsetele ja märgilise tähendusega asjadele, mis ütlevad meile juba kohe, millega on tegemist ja mida me tänapäeval, kui me taustu ei tunne, ei tea, ei loe nende märkide tähendust meie jaoks püksid Oxford on olematud asjad, aga mingi hetk on need unelm, see on tippsaavutus. Nii et ka sellised püksid ja loomulikult ka nende kandjad olid lakkamatult kriitika all. Ka nende kandmist ei peetud nõukogude inimesele eriti sobilikuks. Pükste küsimus oli riiklikul tasemel aruteluteemaks ka 50.-te lõpus, 60.-te alguses. Neid laineid on olnud ju korduvalt. Mis oli siis probleemiks? Läänes valdavalt kitsad püksid, Nõukogude inimeste jaoks, koolid, korralikud püksid, laiad, nende laius pidi all olema 40 45 sentimeetrit. Pikapeale nad kuidagi tõmbuvad küll kitsamaks, ja Hruštšovi ajal 30 35 kuid kitsaid pükse. Neid, mida kutsuti Tuudotškateks ehk torukesteks ja nende laius alt ei tohtinud ületada kahtekümmet kahte sentimeetrit. No neid kandsid ainult nõukogude riigi vaenlased Niinetituleeriti. Ja polnud ka viiekümnendatel aastatel üldsegi harvad juhused, kui inimene heideti komsomol-ist välja taoliste pükste kandmise eest. Kuidas neid inimesi, kes panid endale jalga püksid, Tuudoczki, kutsuti, need on stiljagi lõngused Nõukogude terminoloogiast tol ajal ka nihilistid. Ja nende kohta öeldi otseselt, et need ei armasta sotsialistliku kodumaad, sest inimene, kes kannab taolisi pükse, ei saa armastada sotsialismi ei saa armastada nõukogude koduma. On päris huvitav sõnastiliagar, komap autorit. Jaga täpsetateeringut, millal see sõna on käibele tulnud? See on nõukogude tollest ajast pärinev ja kirjutav Fellitanism Beljajev. 1949. aastal avaldas följetoni ja see on ajajärk, kui toimus võitlus kosmopoliit dismiga. Selles Frollittonis räägiti, kuidas lääs mädanev lääs kõduneb, Lääs mõjutab nõukogude ühiskonda, aga loomulikult tugevate Nõukogude inimeste vastu Ta ei saa, aga kes siis on sellele ideoloogilisel rünnakule vastuvõtlikumad, need noored inimesed, nad pole veel karastunud, nad on nõrgad ja lääs kasutab seda ära. See oli pikk välja, et on, aga sealt tuleb käibele sõna stiliaga. Samast Krokaadilist, mida võiks ju lehitseda, neid on päris huvitav vaadata, tuletavad omaaegset huumorit, huumorimeelt, meelde, sealt vöib sedastiliaagat leida. On ju loendamatud karikatuurid, kuidas ta välja näeb. Nii et jalas on need püksid, Tuudotška? Alt võivad nad olla veel kord 22, aga kitsamad 19 sentimeetrit, nii et jalga neid oli saada päris keeruline. Följetonide muidugi, kuidas seebiga ja märjalt ja nii edasi niisugused naljakad lood ja kuidas siis keegi on vannis ja püksid on jalas ja kuidas pärast ei sa pükse jalast ära ja need on ju nii naljakad. Naera ennast kohe-kohe surnuks, nendest lood, kingad paksult alla'l ja seda talda kutsuti neid kingi kutsuti millegipärast manna ja KSH. Võib-olla see manna KSH tulenes sellest, et tald võis ja oli eriti hea, kui ta oli heledast materjalist kummitaoline materjal, paks tald või ka kollased poolsaapad. Pintsak erk ja vene keeles dile aegadel on alati seljas pintsak, mille värv on kannariieczzny, kanaarilind tuleb meile silmi, et on niisugune hästi ilusates värvitoonides taoline pintsak ja õlad laiad, nii siia õlgade alla tulevad batšokid tuleb vatt teevad hästi mehelikuks selle väljanägemise. Suhteliselt pikk on see pintsak, niiet siluett on jälle olemas, laiad õlad, pikk pintsak ja all kaks peenikest jalga Tuudotškat ja paksu tallaga kollased saapad, poolsaapad. Ellips ka üsna intensiivse värvitooniga. Lipsonil päris sfääris lustakas. Moes on lips, mida kutsutakse paša Arv Jungle. Tulekahju dzhunglis. Seda värvi lips olema, ma ei tea, meie kuulajate seas pole vist väga palju neid inimesi, kes on tulekahju dzhunglis näinud aga enam-vähem selline, kuigi see pilt millegipärast ei viita üldsegi tulekahjule. Sellepärast et eriti papp kasvatama, siis sõna hoopis hilisemast ajajärgust on lips, pasharm, džungli, millel on kujutatud palmid, mitte põlenud palmid, päris palmid ja ahvid. Nii et selline ripspilk, aga meil juba välja joonistuma veel kord Toodotška püksid õlgadest lib pintsak. Juuksed pikad kammitud üle pea. Ja on olemas teatud ained, millega ta siis niisugused sele taolised. Tol ajal olid nad teised ja nendega on need juuksed kokku määritud, hoiavad ilusti seda soengut moes veel viiekümnendatel ja hiljem nad kaovad ära, vuntsid. Mitte. Pudi on taoliselt, mitte klassikalise kaukaasia vuntsid, vaid õhukesed niisukese pisikesed vuntsid ja neid kutsuti uszik immerr sahtšiki. Kunagi meil oli üks väike viinapudeli saastsik, mis tegi ning õhukesi patutegusid ära juua ja tekkis kohe idee, järgmine aasta. Täpselt samasugused ussiki on k r Savtšiki. Räägivad nad vähemalt tuginedes tolleaegsetele, mälestustele, jagafaljatonidele, stiliaagid erilise intonatsiooniga. Kõik, ja miks neid ju nii hukka mõistetakse, sellepärast et nad jumaldavad kõikjale läänepärast, midagi kodumaist neile ei kõlba. Ka Moskvas korki tänaval, kus nad kogunevad keset linna siis loomulikult ei ütle ja ei nimetanud mitte kohtumispaigana korki tänavat, vaid see on Broadway, kus nad kokku saavad ja nii edasi. Ja kui lehitseda nende aastate krokodilli, siis võib leida Neid stele Agassi veel kord erinevates variantides, erinevat dialoogi, arendavaid ja nii edasi. Mõni aeg hiljem tulevad neile veel kaela raadio. Need on kaasaskantavad raadiod ja siis need raadiod kisavad nii kõvasti ja nemad räägivad ja nad ei kuule, mida nad räägivad ja jälle saab väga palju nalja. Aga neid rünnatakse ka taoliste lausetega. Üsna tüüpiline iseloomustab seda suhtumist ja üks niisugune lause on, neid on ka erinevaid, aga algose meele näitena on järgimine. Ronjunud põrandast täna noormees armastab džässi, aga homme võib kodumaa maha. Selline loogika. Võitlus stiljagadega on ka üks brigaad, Niilotsate peamine ülesanne neist oli meil eelmine kord juttu. Nii et nad püüavad neid, ajavad neid tänavatelt minema. See on üks oluline ülesanne, mis on korralikel komnoortel. Ja kui me otsime mingit verstaposti mingit aastat, kus riiete eest jälitamine muutub vähem brutaalseks, ta ei kao mitte kuskile. Sellepärast et ka minu ülikooliaastatest ja ma tean seda tänu oma sõpradele Moskvas ja Leningradis, rääkimata Venemaa provintsi linnadest 60.-te lõpus biitlite eeskujul, pikad juuksed, siis võitlus, nende pikkade juustega võttis ju mõnikord üleliidulised mõõtmed, need inimesi Moskvas, Leningradis rääkimata veel kord provintsist aeti taga, vägisi lõigati need juuksed maha ja nii edasi. Nii et see kõik on ka tuttav hilisemast ajast, aga ikkagi mingi joon jookseb läbi aasta 1957. Milles on siis küsimus, miks see aasta 1957 sel aastal toimus Moskvas noorsoofestival ülemaailmne noorsoofestival ja nõukogude noortele tuli külla progressiivne noorsugu üle terve maailma jana progressiivsed, noored olid ju riides enam-vähem nii nagu näeb naerualused stiliaga pold midagi parata. Kuidagi antakse siin järele, saadakse aru, võib-olla see on vale sõna, saadakse arvaga, lepitakse sellega, et progressiivne noor inimene võib-olla ka natukene kirevamas pintsakus ja tõesti võib tal ka lips olla, jutustada meile tulekahjust džunglis, nii et need ei ole nii määravad asjad. Aga see on natukene võib-olla vähem robustne, mitte kuskile ei kao. Nii et see kõik jätkub põhimõtteliselt. Näiteks kas sedasama võitluspükstega erinevas variandis? No võtame veel ühe näite, tänapäeval ei üllata vist mitte kedagi anam naisterahvas pükstes, pikkades aga nõukogude liidus viiekümnendatel aastatel, kui hakkasid tulema esimesed püksid siis see oli skandaal. Väga terav kriitika. Mõni tudeng on ka teada, et heideti kõrgkoolist välja, neid kutsuti stanismidsi sõnasta, nii naeruobjekt. Kuid reaktsioon muidugi ei ole nii pöörane, kui siis millal ilmusid üldse võib-olla esimesed naisterahvad tänavatele meeste pükstes ja täiesti juhuslikult sattusin ühele väga huvitavale artiklile ja nimed, et see oli 1911. aasta Kiiev skandaalne lugu, kõik lehed kirjutavad esimestel lehekülgedel. Mis siis juhtus Kiievis aastal 1911 ja nimelt eilsel päeval teatavad lehed kell üheksa õhtul. Kõik on täpselt fikseeritud. Kreshatikul peatänaval Kiievis arvuka jalutama tavaseltskonna hulka ilmus ootamatult naine enneolematult riietatuna ja nüüd sa mõtled, mis siis on? Pükstes ühesõnaga, seal ei ole isegi lauset vaja. Nii hullumeelne pükstest tänaval kisa-kära leheletud tõuklemine on ilmunud mingisugune niisugune vaatamisväärsus. Et kõik tahavad näha. Tõuklemine olevat muutunud niivõrd pööraseks kutsutakse politsei ja artiklid või vähemalt see artikkel, mida mina lugesin, aga ilmselt ta kirjeldab toimunud sündmust, mida kirjeldasid täpselt samasuguste lausetega ka teised leiab selleks, et taastada tänavalt korr. Ja see naine päästa uudishimulike käest, kes tahtsid temaga arveid klaarida, mitte ainult vaadata, läks vaja terve rood sõdureid, aga see on ikka päris suur arv. Vot selline raba sündmus juhtus Kiievis 1911. aastal viiekümnendatel aastatel. Sõjaväge tänaval ei olnud vaja tuua, kui sinna ilmus naisterahvas pükstes, aga probleemse oli. No maad on niisugune teema, mis on iseenesest nii põnev. Jaa, ta seostub ühe, teise ja veelgi laiema teemaga, mida me oleme käsitlenud võib-olla mitte väga otseselt, aga kaudselt korduvalt ja see on kultuur. Ei tahaks tee sinna sõjajärgsesse aega jääda ja me ei jäägi, tuleme varasemasse aega tagasi, meil on seal nii palju õlgu veel vaja õiendada. Aga kuna meil olid täna viiekümnendad kuuekümnendad aastad, siis ma tahaksin tuletada meelde ühe nime ja nime, mida ka võib-olla meie kuulajatest mitmed inimesed mäletavad. Ta on märgilise tähtsusega nimi. Ja see on väga paljus tolle aja Nõukogude Liidu kultuurikäiku kultuuri arenguid määranud inimene. Ekaterina, Aleksejev, na furtsa, vot see nimi furtsevad peaks olema tutta. Ja miks ta on meie jaoks oluline, on, kui me neelt seal ajas olema ja miks võib olla 100 inimest, tasub meenutada. Sellepärast, et pärast Katariina teist on vist Venemaal ja nõukogude liidus elanud sadu tuhandeid Katariinas kuid mitte ükski neist pole pälvinud hüüdnimega Katariina, kolmas aga furtsevasele nime pälvis. Ja kui inimesele antakse hüüdnimena Katariina kolmas siis võib-olla oleks mõistlik Talga natukene peatub. Nii et täna ja lõpetuseks furtseva. Sündinud oli ta seitsmendal detsembril 1910. aastal väikeses külas võshnivolatšoki lähistel. Emalik Kangur. Isa sai surma esimeses maailmasõjas. Lõpetas seitse klassi. Ja nagu selle piirkonna kõik tütarlapsed oli talle ette määratud tee peaaegu et ainuvõimalik. D. Samas kombinaati tema kõrvale Kangur ja paistis, et kogu tema saatus on ette kirjutatud 30 aastat tööd lärmavad tsehhis ja siis kuulmisena väikesele pensile ja ongi kõik. Kui te ilmselt mingid jõud tahtsid, et temaga läheks teisiti astub noore neiuna parteisse ja hakkab tegelema komsomolitööga ja üsna pea saadetakse ta juba Kurski oblastis põllumajandust edendama. Need on need aastad just kolmekümnendad kuid pole seal pikalt, siis on ta seal asjas. Jällegi pole mõtet kõikidel nendel detailidel peatuda, aga sealt läheb edasi. Ja ta saadetakse Leningradi, saadetakse Leningradi ja see on tema elus esimene suurlinn. No neid ongi kaks Venemaa variandis norib olla Kiiev sinna juurde tol ajal aga Leningrad, Moskva, Leningrad, Arabata, palju tutvusi, uusi inimesi ja nii edasi. Meeled on ärevil ja kui inimesel noorel inimesel on meeled ärevil, siis järgneb armumine. Ja tema armumine on muinasjutt, sellepärast et ta armub unelmate inimesse, unelmate elukutse esindaja ja see on lendur, son lendu. Ma arvan, et väga paljude meie jaoks, kes me oleme sündinud kõndima maa peale, on lendurid ime inimesse, kuidas nad sealt ülevalt maanduvad, kuidas nad õhku tõusevad. Midagi on seal müstilist. Kuid lendur tol ajal on midagi veel vägevamat, veel suuremat lendurit pole inimesed, lendurid on Stalini kotkad, see on hoopis midagi muud. Tänapäeval on lendur ikkagi inimene, siis tal Stalini kotkas ja see konkreetne kotkas, Skanska nime, diaatori KOV. Nii et ta armub lendurisse unelmate printsiga, abiellub. Ja siis elu viib neid siia-sinna. Lõpuks Moskvasse, ta on ikka komsomolitööl ja siis puhkeb sõda meeslendurina loomulikult rindele. Ning 42. aastal sünnib neil tütar. Kuid mõni kuu pärast tütre sündi saab ta teada, et mees on ta sisuliselt juba ammu maha jäetud, võtnud. Nii et tütar sünnib pisukese juhusliku kokkusattumise tulemusena ta elab hoopis kellegi teisega ja siit lähevad nende teed lahku. Aga Katariina lõpetab moskvakeemia tehnoloogiainstituudis oli natuke pikema nimetusega põhimõtteliselt keemia mingisugune instituut. Ja üsna pea pärast selle instituudi lõpetamist on ta seal juba partorg aga see on juba vabastatud amet. Ja seega on ta juba selles süsteemis sees. Edasi on ta rajoonikomitees ja 49. aastal pärast kontserti suures teatris tutvustatakse teda ka Stalinile. Ja Ta on ikkagi eralt, ta on juba kuskil, ta on juba seal, kus naisi on väga vähe ja ainuüksi sellepärast ta eristub. Ja sama aasta detsembris esineb ta Moskva linnakomitee pleenumil ettekandega, mitte ettekandega sõnavõtuga. Ettekanne on muidugi vale, liiga palju öeldud sõnavõtuga ja teda märgatakse. Ja peatselt selle taga saab olla ainult Stahlil, peatselt on ta juba Moskva linnakomitee teine sekretär. Saab Moskva. Ja 50.-te aastate alguses on neil küllalt tihe läbikäimine ja niivõrd tihe, et väidetavalt mõned väidavad, kuigi mitte mingisuguseid tõendeid ei ole, et nende vahel oli ka mingisugune romaan. Igatahes pärast Stalini surma on ta juba Moskva linnakomitee esimene sekretär, see on väga kõrge ametipost väga kõrgHruštšovi-le imponeerised, ta rääkis ilma paberita peast. Siis tema taktika reeglina oli tavaliselt esinemiste ajal selline, et ta tunnistas alati üles olematuid vigu, mida ta oli teinud, neid on ju lihtne üles tunnistada ja kritiseeris ennast nende vigade eest. Ja muidugi inimesele antakse andeks, sellepärast vigu ju tegelikult mingeid ei ole. Tema lemmiksõna oli spetsialist, neist pidas väga lugu sellepärast et ütles, et ise, ta on ju maalt ja Kangur, aga vot spetsialistid ja sellepärast teda ümbritsesid professorid ja dotsendid reeglina väga kad, kõik nad olid suured spetsialistid ja neist pidas väga lugu, nii spetsialistidest oli ta ümbritsetud. Ja Need on ju meeste mängud, vot nüüd on ta maailmas Nõukogude maailmas ja see on jällegi Nõukogude süsteemi spetsiifika, tolle aja nõukogude ajajärgu, see on ju täielikult meeste maailm. Mida see tähendab, see tähendab isegi seda, me lähme praegu detailidesse, mis on küllaltki oluliselt või võivad muutuda isegi teatud hetkelt saatuslikuks. Nimelt näiteks ta on neid Keskkomitee ja tol ajal on see juba presiidium, tan keskkomitee sekretär, tänam veelgi edutatud niikuinii Moskva esimese sekretärina kuulub ta absoluutsesse tippu. Ja tol ajal selle tippu istungiteruumi kõrval ei ole isegi kellelgi tulnud pähe mõtet ehitada naiste väljakäik. Seal on ainult mehed, et kommunaaltasemel, naisi pole lihtsalt ette nähtud, neil ei ole olemas. Aga mida see tähendab, see tähendab, et kui tal oli vaja välja minna, siis ta maja teise otsa. Aga see tähendas pikka minekut pikaminekut, ajakadu, aga vahepeal võid ju midagi otsustada. Sellise tasemega koosolekuruumidest lahkuda on väga riskantne. Kunagi ei tea, millal on mingisugused asjad, kus sinu hääl või sinu juuresolek on niivõrd oluline. Kuid see väljakäik mõne imeliku teema juurde, aga ta on oluline sellepärast väidetavalt ja seda kinnitavad mitmed autorid vahetult pärast Stalini surma, kui ta on keskkomitee sekretär. Kui toimudesse kuulus nõupidamine, koosolek, kus kohal on need tipud tol ajal Hrurštšov, malenkov, Kaganovitš, mahlatu, teised vähem olulised seltsimehed ka, aga need on need, need number ühed. Ja kui kolm neist ma olen Cowcaganovitšmaalatav ja on otsustanud Hruštšovi kõrvaldada siis ja Forceval con koheselt, selge, milline on see jõudude vahekord ja mis hakkab toimuma ja arvestades tema varasemaid seosed Kružoviga ja tema isiklikku huvi. Ja keegi ei oskad öelda, kas see oli teadlik samm või see oli naiselik intuitsioon või mingi impuls. Aga igatahes ta palub, nagu koolitüdruk tõstab tinglikult käe püsti ja palub väljakäiku. Ja ühtegi meest oleks sealt ära ilmseks lastud. Aga ta on erand, tan erand. Ja ta võib ära olla suhte lihtsalt kaua. Sest talle ei ole ju seal kõrval kuskile minna. Ja nüüd ta lähebki minema, aga ta tormab oma kabinetti ja helistab. Ja seda me võime ju ka ette kujutada, see oleks võinud olla provokatsioon. Võib-olla ta oleks seda teinud seltsimeestega kanovitši, Molotovi malenkovi käsul, need oleksid ta kõrval. Ja me peame arvestama, millise tundega võtab see inimene seal teisel pool toru vastu. Aga ta suutis nende sekunditega neid veenda ja nende seas olid ka näiteks niisugused nimed nagu Žukov. Ja need tormavad köik kohal. Ja Hruštšov jää peal. Nii et see väikene detailikke ja furdsema teatud ajaloolises situatsioonis naisena suutis kallutada kaalukausi just nimelt Kružovi suunas. Ja nüüd algab tema elu kõige õnnelikum periood, Hruštšov talle tänulik. Ja ta saab keskkomitee presiidiumi liige, see on tänapäeva mõistes hilisema aja mõistes büroo. Siis ta tutvub ka lähedalt oma alluvaga alluvaga, kellest hiljem professionaalne diplomaat. Furioobin. Abielus, saad salaja kokku, romaan on üldtuntud, töötab nii Prahas, hiljem Belgradis, kogu aeg lendab nende linnade vahel. Ja hiljem viie aasta möödudes saab tast Moskvas välisministri asetäitja, siis nad abielluvad ja siis selgub, et see oli köik vale. See oli vale. Kuid vahetult pärast Hruštšovi võimuletulekut konda tipus, absoluutses tipus ja järgmine kord me võime vaadata, kaua ta seal oli.