Tere, ma olen Must nadi udmurdi kultuuri kandja ja elan praegu Eestis udmurdi malle, vanasti tähistati ka pööripäeva, mis on 22. detsembril. Ja looduseusuliste jaoks on see väga oluline paev. Käidi teineteise juures külas, selleks ajaks olid suured loodususuliste palvetused möödas ja hakkas siis selline, mille nimeks on too sur ehk detsember, mis olnud murdi keeles, mis tähendab udmurdi keeles talvist õlu. Tähistati seda pööripäeva sellega, et käidi teene teise juures külas. Käisid ka sandid, kes vahetasid riideid ja naised muutusid meesteks ja mehed naisteks ja tegid nalja. Käidi külas ja sooviti teineteisele head elu ja õnne. Käimist alustati tavaliselt ülle voolu. Tähendab, et esiteks mindi selle pere juurde, kes elab ülevalpool jõgi ja mindi siis allavoolu. Ja seegi siis suppi või selleks ajaks juba olid tapetud ka loomad. Nii verivorstid on ka udmurdi jõululauas täitsa olemas, aga me räägime praegu sellest looduseusuliste jõuludest mis udmurdimaal enam seda väga vähe säilinud udmurdi teedel on praegu, kui me räägime usust, siis on siin krediit see tähendab, et tundmurdid käivad Vene kirikus, aga ka peavad oma loodususulisi palve püsi või kombeid. Kõik on segamini. On olemas sellised pered, kes käivad Vene kirikus ja siis nendel on jõulud tulevad alles jaanuaris, seitsmendal jaanuaril. Ka nendel peredel siis sellist praegu detsembrikuu pidustusi ei ole, vastupidi, on paastuaeg ja siis süüakse rohkem kala. Aga vanasti siis olivad murdidel see aeg, kui algab uus aasta. Et ja seda muidugi tähistati ka udmurdimaal.