Kuulasime mängimas Tallinna kammerorkestrit, kõlas neljas osa Franz Schuberti sümfooniat. Number viis juhatas Eri Klas ja mõistagi kuulasime me seda teost seetõttu, et nüüd tuleb lähemalt juttu Tallinna filharmoonia plaanidest. Nimelt 22. septembril alustab uut kontserdihooaega Tallinna filharmoonia ja kuidas võiks öelda, tegu ei ole mitte tavalise hoo algusega, vaid Filermoonial on õigust olla üsna rõõmus ja üsnagi elevil, sest tegu on ju täitsa uue algusega nimelt uue algusega Mustpeade majas. Ja mul on rõõm tervitada klassikaraadio stuudios Tallinna filharmoonia produtsenti ja pressiesindajat Heili Tamme, kes kohe kõik Infot meiega jagab. Tere tulemast delta saatesse. Tere päevast. Kõigepealt palju õnne, sest kindlasti on ju tegemist väga oodatud sündmusega. Võib öelda, et on uus lehekülg pööratud need Tallinna filharmoonia ajaloos, kui kaua sellist hetke oodati? Või me oleme sellest rääkinud, unistanud, kartnud, lootnud ikka aastaid ja mitu korda on tundunud, et Eino, see on täiesti võimatu, et me ikka ei saa, sinna me ei lähe ja nüüd on ta äkki käes suhteliselt, äkki see tõesti tuli, nii et meil oli vaja ju Birgitta, et teha siin suve lõpus ja siis äkki tuli välja, et oi, nüüd peab ruttu kolima. Nüüd tuleb kohe 22. september, selleks ajaks peab olema kõik valmis siis nüüd on vaja täiesti uutel alustel koostada hooaeg, nii et see on suhteliselt peadpööritav protsess olnud. Ja mida selline see uus olukord siis nüüd tähendab Teie jaoks eelkõige ta tähendab südames ka Eri Klas ütles, et päris hirmu saaled, kuna meile on antud maja kasutamiseks ilma ühegi sendita millega me saaksime siis kasvõi remonti teha või, või korraldada midagi parandada. Sest kahtlemata me tahame teha teda natuke teistsuguseks. Me tahame tõesti teda avada rohkem külastajatele, publikule, seal on niisugune armas silte gloobust, skulptuurist näiteks on seal olemas, et me tahame, et see silt väga kiiresti ära kaoks, et ta tõesti oleks avatud ja et inimesed tunneksid ennast seal majas mõnusalt. No kõigepealt muidugi me alustame sellega 22. septembril, et siis on selline lahtiste uste päev, millal on hulka tasuta üritusi ja nii edasi, aga kui nüüd korraks veel pöörduda selle juurde tagasi, et mida see siis meile tähendab? Me peame teenima selles majas nii hästi, et me saaksime seal edasi elada, me ei pea küll üüri maksma, ütleme, Mustpeade maja kontsertide eest, aga samas me peame seda parandama, et tavaliselt on ämbrite rida mööda tervet seda maja, sellepärast et katus sajab läbi. Fassaad sai küll korda tehtud, nii nagu paljud nägid, et seal olid ilusad uhked tööd, aga selle fassaadi taga on siiski üks vana ja, ja lagunev maja. Nii et me peame nii hästi ja nii armastatud olema publiku poolt, et me saame selle maja korda, sest noh, ega publik ei hakka istuma vihmavarjuga kontserdisaalis. Ja see kõik on väga suur väljakutse meile. Ja see on väljakutse ka selles suhtes, et kuigi kõik teavad, et seal toimub aeg-ajalt pulmi, sünnipäevi, saatkondade vastuvõtte, siis me peame nende vahele mahutama siiski oluliselt kultuuri ja kunsti, me tahame seal kunagi avada ka näitusesaali, et inimestel oleks võimalik niisuguses põnevas vanas keskaegses majas käia, avastada ja tunda ennast teretulnuna, tunda ennast koduselt, et seal saaks kohvi juua, saaks tunda, et see on üks Tallinna kesklinna õiekti, küll vanalinna niisugune tähtis kultuurikants. Et see ei ole ainult nüüd kontserdimaja, see on ka midagi enamat ja vot sellist õhkkonda. Me tahame siia tuua. Kuna see nüüd must peade vennaskonna maja, siis on meil ka plaanid Mustpeade vennaskonnaga teha koostööd ja juba tuleb meil näiteks majavein seal veinipööningu kooskõlas, et noh, tegelikult see valdkond on väga suur ja väga lai, siin on suur osa turundusest, aga Meie, kes me kontserte korraldame? Me tahame kindlasti tuua sinna uusi sarju ja need kaks uut sarja, mis meil nüüd algavad sügises need ongi seotud tegelikult Nende põnevate ruumidega, mis meil seal on, et me näiteks barokisarjaga läheme sellisesse väikesesse kambrisse, mida varem ei ole kontserdi korraldamiseks kasutatud, see on nimelt vennaste tuba ja vennastetoas me hakkame iga kuu etendama ühte baroki kontserti mõelumite juhuslikult etendama, vaid see on selline heliline barokikontsert, kus siis kaminaga toas küünlad, põnevad esinejad on kostüümis. Peeter Klaas, üks neist esinejatest jagab kommentaare. Meie koostööpartner Veinipööning pakub tervitusjooke erinevaid siis mis kellelegi meeldib. Ja on seal ka üks laps, solist, nii et meil on see koostöös vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooliga ja alati avab üks niisugune noor barokkartiste kontserdi, siis juba tulevad rohkem kogenud artistid lavale ja mis on ka suhteliselt tavatu. Selles kontserdis heidetakse sild ka tänapäeva. Et kui meil siin näiteks esimene kontsert on Hispaaniast, kreeklane, siis on meil siin jõulud saksa ja inglise moodi, nii et nad on nagu seotud teatud areaaliga, siis sellest areaalis on alati ka üks kaasaegne teos. Ja mul on hea meel öelda, et selle sarja kunstiliseks juhiks on mandoliinimängija Alina Sakalovskaja, keda juba Eesti publik päris hästi teab. Ta on ise pärit Valgevenest, aga mitmeid aastaid siin elanud ja eesti interpreedid on ta rõõmuga omaks võtnud. Eesti publik on teda hakanud armastama ja nüüd tal tuli selline hea mõte, et kuidas täita terve aasta läbi barokkkontsertidega kõik ütleb, et see on kallis, seda ei saa teha. Teeme üks-kaks, aga noh, mina linaga arutasime ja me tulime sellele mõttele, et kui meil on kogu aeg üks ja sama ansambel kes siis väikeste koosseisu muudatustega mängib roteeruvalt ka mingit viit-kuut kava, aga mitte kahtteist kava, siis tuleb see kõik odavam. Ma vabandan, et ma räägin arvudest, aga kuna meil ei ole sentigi maja ülalpidamiseks ja me tahame, et meie publik saaks käia sõbralikke ja vastuvõetavate hindadega, siis me peame seda kõike kalkuleerima. Ja vaat siis me leidsimegi sellise vormi, mis annab väga olulise väärtusena ka seda, et keskaegses majas hakkab iga kuu ühel neljapäeval olema üks barokikontsert. Ja minu meelest on see äärmiselt oluline, see ei ole juhuslik, see ongi traditsioon. Kas me võiksime siinkohal ka kuulata nüüd üht barokkmuusikanäidet, mis see on, mida me kuulame, see on mandoliin ja kammeransambel esitamas barokkmuusikat ja sellised meil hakkavadki olema, kus mandoliin siis Alina Sakala oskaja, flöötaks saanasinkova klavessiin, Ene Nael ja barokktšello kamba ja kommentaarid Peeter klaasilt. Vot selline ansambel hakkab meil publiku ette tulema igal kuul korra. Seoses uue algusega Mustpeade majas on Tallinna filharmoonia kindlasti veel midagi uut publikule pakkuda, nagu ma aru saan, siis lausa kaks sarja ja üks uus algus, mis need siis täpsemalt on? Jah, teine uus sari on meil ka seotud ruumidega ja see on nimelt lasteprogramm on juba päris suurt elevust. Tänud ja ütleme, et oktoobrikuuks on juba täiesti välja müüdud märtsiks on juba broneeringut käimas mis on täiesti. No aga see on siis meie Mustpeade maja tegevjuhi Kadri järvelaiu idee, et tutvustada lastele klassikalise muusika ja tantsumaailma. Niisiis kõigepealt lapsed satuvad. Esimesel päeval, kui me nüüd tuleb juttu ka sellest avapäevast, siis Eri Klas on orkestri ees, vaatab, lapsed, tulevad, lööb loo kinni ja natuke tutvustatakse neid pille, mis siis kammerorkestris mängivad ja kõikidele lastele. On tehtud tillukesed dirigendikepid, nii et nad saavad ise katsetada Tallinna kammerorkestridirigeerimist. No loodame, et orkester lase ennast väga segada ja mängib ikka nii, nagu ta mängib, aga vähemalt niisugune ainulaadne kogemus lastel. Ja siis nad jalutama mõlemad edasi järgmisesse saali, neid meil seal Mustpeade majas jätkub ja satuvad Kaie Kõrbi balletistuudio proovi, vaatavad, kuidas väikesed baleriinid tantsivad ja saavad natukene ka selgitus sellest, et et mis siis klassikaline ballett annab ja mis rõõmud, mured sellega seoses edasi satuvad nad nüüdistantsu proovi. Kus on näiteks võimalik, et, et neile öeldakse, et et sina roosa pluusiga tüdruk, et tee näiteks number kahte. Et Nad lähevad Tallinna tantsuteatri stuudiosse, kus tegeldakse loovtantsuga, nii et igaüks peab nüüd ise ka liikuma ja saab liikuda. Ma usun, et lastel on hea meel, kui nad pärastelist pingelist kunsti jälgimist saavad, selles ka ise kaasa lüüa. Ja kui me nüüd läheme natukene Akadeemilisemaks tagasi, siis järgmisest poolaastast algab meil löök ja puhkpillimängijate sari endopio passioone, ehk siis kahekordne kirg ja selle avakontserdiks noh, meil palutud Toomas Vavilov, klarnet telling, Vambola kribul löökpillidel ja Tallinna kammerorkester osaleb meil avakontserdil, on palutud, et Timo Steiner kirjutaks ka loojust neile kahele sest nii palju, kui ma otsisin, uurisin ja rääkisin mõlema pilli esindajatega, et sellist teost maailmaliteratuurist isegi keegi ei osanud öelda, et oleks võrdselt klannetile ja löökpillidele. Mõtlesime, et meil heliloojaid küll, las kirjutavad ja niisiis hakkabki see sari tutvustama meile, kas siis kõrvuti ühel kontserdil väljapaistvaid löökpilli mängijaid ja puhkpillimängijaid või ka vaheldumisi. Nii et üks kontsert on näiteks meil löökpillimängija teine kordselt on puhkpillimängija ei pea olema tingimata alati kammerorkestriga, võib ka olla kammervariandis, nii et nad mingisuguse pillikooslusega on laval, aga nad peavad olema säravad oma pilli väga hästi eksponeerivad esitajad. Ja kuna meil siin Eesti kultuuripildis ju on olnud vokalist sima Vjalinissima siis klaverimängijate sari hakkasin mõtlema, et kuidagi on vaeslapse ossa jäänud need kaks pilli ja kuna nad teineteist niivõrd hästi täiendavad, siis saaks neist kahest kokku ühe toreda sarja. Loodame, et, et ka publik arvab nii. Ja kui meil nüüd veel üks algatus, tuleks jutuks, et siis see on džässiklubi seltsi klubisid teatavasti Tallinna linnas on täitsa mitu, aga alati võib tulla mingi uue mõttega ja alati võib leida mingisuguse nishi, mis oleks vajalik nii ehitajatele kui ka publikule. Ja Raivo Tafenau on meil räägitud, tema lubas isegi sellise pealkirja panna glovile nagu task lab et siis tema nimega seostuks ja esijalgu ta ütleb, et võiks olla suunitlus mainstream jazzil. Selliste praegu hetkel ei ole Tallinnas ja sellest oleks väga palju võtta klassikalist kaunist väärtuslikku muusikat, noh mis teatavasti ka seostub Tafenau enda isiksuse ja tema mängupartneritega. Kuidas seda nüüd päriselt alustada ja kuidas seda läbi viia, see sõltub meil siin geide ringidega, läbirääkimisest, kui tihti seda saab teha, see kõik on kujunemisjärgus, aga igal juhul Mustpeade all põlv saalis jällegi üks saal, mida väga vähesed on näinud vähesed kasutanud. Seal me seda üritame alustada. Ja loodame, et on publikut, kes vajavad just niisugust muusikat. Kindlasti me tahame seal ka häid arhiiviplaate mängida, et oleks kogu aeg niisugune omapärane haruldane õhkkond. Ja noh, juba on meil siin otsa kool oma mõtetega kaasas, et kuidas nemad võiksid seda aidata täita, nii et huvi on ja tahtmist on ja, ja loodame, et me ka finantsiliselt kuidagi ühele poole saame. Aga kui nüüd rääkida Tallinna filharmoonia kontsertide publikust, siis milline sari on teil olnud senini kõige edukam, ütleme nüüd vanadest sarjadest ja kuidas üldse on lood sellega? Läheks, see on omamoodi valus küsimus alati, sest kui teha väga elitaarset muusikat, siis tulevad pillimeeste sõbrad-tuttavad, kriitikud ja ka mõned külalised. Kui teha, ütleme, niisuguste laiemale publikule siis on, on jällegi teised ohud ja, ja Guyamesid, nüüd püüame anda võimalikult laia siiski spektrit ühest äärmusest teise. Siis me oleme kuidagi kuidagi ellu jäänud nende nendega äärmuse vahel ja võiks öelda, et sarisalong, milles me siis liidame muusikat, sõna selleks kontserdiks tehtud videopilti ja ka toite on tekitanud päris palju elevust publikus ja ilmselt vist peaks ütlema, et see on, see on kõige paremini müünud tõesti ja jätkame sel aastal sel poolaastal nüüd kõigepealt kahe programmiga, eks on Pariis ja teine on Peterburg ja sellest Peterburi kavast. Nüüd võime kuulata ühte romansi ja kuulamegi romansi. Tallinna filharmoonia tegutseb nüüd uues majas Mustpeade majas ja esmakordselt on siis Tallinna kammerorkestrile võimalus omada oma kodusaali, mida see nüüd ühele orkestrile annab? See on suur asi ja see annab kõigepealt niisuguse kodutunde, ma arvan, et ei pea tegema proovi ühes akustikas siis minema esinema teise akustikas, see annab võimaluse meile müüa Tallinna filharmoonia pileteid ometi kuskilt ka, kust inimene saab iga kell läbi tulla. No see muidugi kõik praegu veel tegemise järgus ja ka see, et me tahame muuta selle maja üldse hele Tamaks avatumaks. See on meie perspektiiv. Aga kahtlemata hakkame sinna suunas liikuma ja juba päris kiirete sammudega. Ja mulle tundub, et me oleme üldse praegu Tallinna filharmoonias suurte muutust lävel, sest uus direktor Marko Lõhmus nüüd uus maja, Mustpeade maja. Need algul võib-olla tunduvad sellised muudatused, mis ei muuda sisu ja siiski aina rohkem, mulle tundub, et nad siiski muudavad sisu ja mulle näib, et Tallinna kammerorkestrile hakkavad tulema väga head tajad, et neil saab olema järjest rohkem vabadust, mida teha järjest rohkem ruumi, mida teha ja olgu neil ainult häid mõtteid ja, ja initsiatiivi, nii et tundub, et nende osakaal ka Eesti muusikaelus selle tõttu tõuseb. Kuidas on nii-öelda olmetingimustega lood muusikute jaoks, et milline on proovisaal harjutusruumid, pillide hoiustamisvõimalused ja nii edasi proovida, viga on selles mõttes keeruline, et vennastesaalis seal, kus on ka neil võimalus proovi teha, seal pidavat olema talvel külm. No kuna sinnamaani tegi seal Ants Tael oma tantsuproove, siis. Ma ei oska küll öelda, aga võib-olla tantsides ei ole nii väga külm. Igal juhul pillimees külmas mängida ei saa kahtlemata olemas meil ka valge saal, aga kuna meil on vaja pidevalt teenida, et üldse ellu jääda, siis käivad seal sees igasugused üritused jälle proove teha ei saa, nii et aeg-ajalt tuleb teha proove veel ka Tallinna filharmoonia vanas majas toompuiesteel. Ja eks see kõik on üks suur selline sahmerdamine. Aga vähemalt se rõõm, et meil on nüüd ilus keskaegne maja ja, ja meil on mille ka täita, seda, meil on ainult vaja ideid ja rakendada Need, nii et, et see tõesti publikut tooks, sest noh, see on ikka kõige tähtsam, et inimesed meid armastaksid, et nad saaksid aru, et nüüd on midagi muutunud Tallinna kultuuripildis ja et neil on alati koht, kuhu tulla ja seetõttu on meil oluline ka just see niisugune järjepidevus, iga neljapäev hakkab olema veel kontsert ja seda hakkavad täitma suuresti või noh, ütleme osaliselt ka Interpreetide Liidu kontserdid, nii et 22., mis meie avapäev saab juba alla kirjutatud meie direktori Marko Lõhmuse ja interpreetide liidu juhatuse esimehe Rein Rannapi poolt selline koostöölepe, et Interpreetide Liidu kontserdid hakkavad meil neljapäeviti olema, ma loodan, et sellest on interpreetide hea meel muidugi klaverist neil ei ole väga hea meel, sellepärast saab pandud ka üks väike annetuskast uue klaveriostmise heaks. Aga see ongi põnev, kui on raskusi. Millist klaverit sooviksite soetada, kas vaataksite pööraksid oma pilgu Eesti toodangu poole või pigem kuskile Saksamaa kanti? On seda arutatud ja ütleme, linnavalitsuse poolt on ka antud selgeid vihjeid, et, et pöörake pilgud Eesti klaverivabriku poole, aga siin on jah olnud nagu teistmoodi arvamusi ka, et, et kui me tahame, et meil oleks ikkagi üks väga hea klaver, siis ilmselt, et see peaks olema mingi suure maailmafirma oma ja et kui on võimalused, siis see teine klaver, sest noh, meil on seal ju mitmeid saale, et siis see teine klaver oleks kindlasti Eesti oma. Nagu Tallinna filharmoonia kodulehelt arengukavast võis lugeda, et visioon aastaks 2014 hõlmab oma maja, nüüd on see olemas muidugi, sellega on palju tööd ja vaeva, nagu ma sellest jutust saan aru, aga millised on veel need punktid, võib olla näiteks sisulised punktid, millega Tallinna filharmoonia oma tegevuses võib-olla veel ehk päris rahul ei ole ja mille suunas sooviksite liikuda? No meil on suur perspektiiv rahvusvahelises koostöös, ütleme näiteks nii, kui käisin Peterburis, siis oli pikemalt tõttu Peterburi filharmoonia direktoriga, ta oli huvitatud meie salongisarju saama endale, oli meil juttu sellisest ühisest jazzi ja sümfoonilise muusikasarjast, et mis hakkaks toimuma siis ükskord Tallinnas ükskord Peterburis, orkestrid oleksid kohapeal sealsed. Aga solistid jagavad dirigendid liiguksid ühest majast teise, nii et kuna Peterburi linnale praegu väga palju huvi Eestiga häid suhteid arendada, siis peame me seda igal juhul ära kasutama. Peterburis on väga häid muusikuid ja nende kogemused, noh, kas või näiteks džässiklubide alal on meile äärmiselt kasulikud ja ma arvan, et see on üks väga oluline valdkond rahvusvaheline koostöös teiste on niivõrd väike riik ja siin on ikkagi suhteliselt vähe publikut, kellele töötada ja ainult ühekordseid projekte teha on potentsiaali raiskamine on raha raiskamine. Ja kõige tähtsam on, on omada selliseid koostööd, mis annaks suuremaid väljundeid. Ja Birgitta festivali osas on meil ka, ütleme selline suur projekt praegu viie Euroopa maaga käimas, millele siis Hispaania pool kirjutab europrojekti. Et hakkaks meil iga aasta olema üks lasteooper mingi lastemuusikateatriprogramm, mis käiks läbi need viis Euroopa riiki ja üks nendest viiest on siis Eesti, et minu meelest on see suur au, et sihukeste, pikkade ja siiani suhteliselt tulutult läbirääkimiste tulemusena on sündinud mingi täiesti uus kvaliteet ja uus mõte mis on meid viinud sellise koostööni, mis on nagu auasi igale ooperiteatrile. Aga räägime nüüd ka lähemalt pidulikust avapäevast 22. septembril selle avapäeva programmist. See on üks tore päev, millal ma loodan, et ka meie külastajad on õnnelikud, sest esiteks me saame neile pakkuda tasuta programme. Ja teiseks on seal ka sooduspiletite müük tervele hooajale miinus 20 protsenti vangidele on ainult miinus 10, nii et päris suur soodusmüük ja mida me siis pakume. Kella kolmest on meil juba lasteprogramm, otse jalutuskäik muusika ja tantsumaailma hästi armsa alapealkirjaga. Las laps proovib. Nii et nad võitlevad sisse Tallinna kammerorkestri proovi, saavad ise dirigeerida. Ma ei tea, kas nüüd kõigile Tallinna kammerorkestri liikmetele meeldib, aga vähemalt lastele meeldib, vaatavad Kaie Kõrbi balletistuudio proovi ja tantsivad ise koos Tallinna tantsuteatri näitlejatega. See on eelbroneerimisega, nii et Tallinna filharmoonia kodulehelt saab need kontaktid kuhu veel saab liituda. Kell 16 on ekskursioon Jüri Kuuskemaa juhtimisel. Põnev on see, et meile jõuab sel päeval majja püstoleid, mõõku, kilpe mis on tegelikult Mustpeade omanduses, aga tavaliselt nad on kuskil noh, mitte nii väga hästi, võib-olla eksponeeritud linnamuuseumisaalides, aga nüüd nad jõuavad ja oma nii-öelda koju tagasi. Ja kindlasti on huvitav kuulata, kuidas meie legendaarne ajalooteadlane neid meile tutvustab ja kõnnib taga linnaelanikega nendesse ruumidesse, kuhu tavaliselt vist pole linnarahva jalgel sattunud. Kell 17 on pühamoriitsise Brok õhtu, nii et võib isegi nimetada, et see ansambel, mis on küll enne ka natuke koos tegutsenud Tallinna filharmoonia kontsertidel, aga nüüd tõesti tuleb, hakkab aasta läbi kontserte andma, et teda võib-olla võikski nimetada Püha Mauritiuse ansambliga. Sest Mauricio teatavasti oligi see mustanahaline tegelane, kelle järgi on nime saanud Mustpeade maja ja kava pealkiri merereis Hispaaniast. Kreekani. Kontserdi avab ka seekord meil laps barokkartist vanalinna muusikakolleegiumi koolist ja mängitakse seal üks tänapäevane teos. Esinejad kostüümides, pakutakse tervitusjooki. Nii et selline eriline barokk-kontsert siis kell 18 jällegi ekskursioon Jüri Kuuskemaa juhtimisel ja kell 19 on hooaja avakontsert. See on äärmiselt põnev kontsert, sellepärast et seal teeb kaasa Guido Kangur. Draamateatris kuulsite õigesti ja muidu on kava täiesti kena klassikaline Erkki-Sven Tüüri illusioon tsüklist šõuga märgest siledat kriigi süütholbergi aegadest, Wolfgang Amadeus Mozarti divertis, menteedur. Aga selle kontserdi lõpus Süsgindi kontrabassist teatavasti see on ju üks muusiku hinge pihtimus on katkenud, mille siis, kui ta ankur esitab, nii et ta ei oska, dub Tallinna kammerorkestri seltskonnaga. Ma olen nüüd saladuse ära rääkinud, aga ma arvan, et see on siiski põnev ja annab sellele kontserdile palju juurde. Nii et sellise üllatusega me tuleme. Ja ega see ei olegi tegelikult juhuslik, sest Tallinna filharmoonia on minu meelest alati rõhku pannud kunstivaldkondade sünteesile. Kui Eesti Kontsert on akadeemilise ja kuidagi võib-olla reglementeeritud, siis me oleme otsinud alati neid ühenduskohti, neid piiridest väljumisi ja miks mitte kutsuda näitleja sellise üdini muusikalise draamatükiga meile avakontserdile? Aitäh tulemast stuudiosse, Heili vous, Tamm ja kuulame nüüd siinkohal muusikalise näite Tallinna kammerorkestrilt. Erkki-Sven Tüüri, Illusioon tsüklisse kammerorkestrile ja soovin jõudu, edu, põnevaid ideid ja kõike, kõike, mis on võimalik, et üks asi saaks tööle puhtalt lehelt uuesti. Suur tänu. 22. september, Tallinna filharmoonia uus algus Mustpeade majas kutsume tasuta lasteprogrammile ekskursioonidele ja intiimselt rokk-kontserdile vinnaste toas kell 19 piletiga hooaja avakontsert Tallinna Kammerorkestri Eri Klasi ja Guido Kanguriga. Lisainfot filharmoonia poee.