On selline mõnus õhtune aeg, tööpäev on lõppenud, kell on viis ja olen tulnud Tallinnas üsna mere äärde. Palju kõneldud kultuurikilomeetrile ja olen kutsunud oma jalutamist partneriks Tallinna abilinnapea Taavi aasa, tere õhtust. Teie olete kõige õigem inimene kõnelema kõigest sellest, mis siin on nüüd tehtud ja mis veel teoksil? Kui sageli muidu te ise siin satute jalutama? Ega ma väga sageli ei satu, et merepäevad oli, on see aasta viimane kord, kui ma siin siin käisin, hai tegelikult olen isegi korra hiljem käinud, käisime vaatamas, läbi sõitmas jalgrattateed, et Kopli ja Kadriorg omavahel ära ühendada. Sõitsime läbi ka siis kultuurikilomeetrit. Küsiks kohe siit edasi, et siis jalgrattatee koplist Kadriorgu on peagi valmimas. No ta saab maha märgitud jah, sellepärast et kultuurikilomeeter on sellest üks osa ja mis siis märkimata oli, oli Kopli kalmistupargi juurest, kus lõpeb siis see liiklustee, mis algab Haaberstist. Et kalmistupargi juures siis Tööstuse tänava selle kohani, kus kultuurikilomeeter pihta hakkab ja siis teiselt poolt sadama juurest kultuurikilomeetri teisest otsast, kuni siis Kadrioru nii eesmärk on jah, see tee maha märkida, et oleks tegelikult siis niimoodi, et jalgrattaga või, või jalgsi või jooksuga, et oleks võimalik Haaberstist jõuda Pirital. Kas praegu on veel meeles, et kelle idee üldse oli see kultuurikilomeeter siia mere äärde ja kas kõik algselt plaanitud on ka juba ellu viidud? Ma arvan, et ma ei eksi, et kui ma ütlen, et see idee tuli sihtasutuses 2011, kes sealsel autor oli aga võib-olla Mikko Fritze, aga võib-olla keegi teine. Aga selles osas, mis kultuurikilomeetrid puutub, siis jah, nii palju, kui seda täna on võimalik valmistada ja nii palju on ta valmis. Muidugi tuleb öelda, et tegemist on ajutise trassiga, sellepärast et suures osas siia tuleb kalamaja möödasõit koos oma kergliiklusteedega, aga niikauaks kuni ei ole kalamajas möödasõitu, siis siis tõesti oli see mõte, et võiks olla selline kergliiklustee tuua elu siia mere äärde ja ma arvan tegelikult, et ega see on ka õnnestunud, et hetkel küll siin ei ole väga palju rahvast, aga suhteliselt palju ikkagi kasutatakse. See on tõsi, et kalamaja elanikuna ma satun ise siia üsna sageli kõndima ja mind valdavad üsna vastakad tunded. Ühelt poolt tõesti on väga tore siin värsket õhku hingata, õhtuti aga teiselt poolt mind vähekene panevad mõtlema need hooned, mida me siin näeme, kasvõi see kohe siin kõrval vasakut kätt kultuurikatel mida kasutatakse aeg-ajalt muusikasündmuste teatrisündmuste paigana. Aga mis seisus see praegu on ja kas siin tehakse midagi? No konstrueerimine käib, et isegi kui nüüd praegu vaadata, siis sellest hetkest, kui oli, oli siin merepäevad, on juba siin võib öelda ümbrust paremaks läinud, et muutused on pidevalt ja tegelikult kultuurikatlas ju ka hetkel etendused, kontserdid käivad. Et tööd on loomulikult palju teha, et ta parem välja näeks, aga ma olen ka seda meelt, et ega kultuurikatel ei olegi objekt, mis tegelikult peaks olema selline klassikaline teater või kontserdisaal, nagu me oleme harjunud nägema, et ta ongi selline võib-olla mitte päris lõpuni valmis tegijatel endal õpetada iga ürituse jaoks isemoodi ta ümber seada, et aga eks ta välimus loomulikult peab paremaks saama, aga, aga selle nimel tööd teeme. Kas ta jääb selliseks etenduste paigaks? Kindlasti jääte etenduste paigaks ja ma usun, et mida enam siia saab kommunikatsioone juurde, mida paremaks paremaks kohaks ta saab, seda rohkem ta ta etenduste paiga funktsiooni täita saab, et aga tõesti praegu isegi kui vaadata siin, siis, siis on juba ümbrus oluliselt paremaks läinud. Ja tegevus tõesti käib, siin on soojakud ja, ja ehitusmehed askeldavad. Kas kõik rahad on olemas, et see asi lõpule viia? No vot, eks see nüüd sõltub sellest, et mis on see lõpp, et kuhumaani me jõuda tahame, et kui valmista, siis lõpuks peaks olema, et aga ma usun, et selles osas, et ta tõesti igapäevast kasutust kasutusse saaks, selles osas on, on ikkagi raha tulemas. Et inimestele ohtlik ei oleks, aga siin on teisel pool paremat kätt, on selline kardin lagunenud vana hoone, ma isegi ei tea, mis hoones on telliskividest niukesed, trellid akende ees ja, ja selliseid maju näeb siin kultuurikilomeetril päris mitut, et mis neist saab, kas on mingid visioonid nende ehitiste osas? Jah, see, mis nüüd siit kultuurikilomeetril, kui jalutada kopli poole paremat kätt, jääb. Sellel alal tegelikult detailplaneering on hetkel tegemisel see on siis planeering, mis hõlmab endas kultuurikatelt tulevast linna uut haldushoonet ja ulatub siit kuni Mereni. Ja see on tegelikult ikkagi mõeldud avaliku linnaruumina tulevikus, et paraku selle mereäärse mure ongi jah, see, et et siin ei ole lihtsalt detailplaneeringut. Kui siit edasi vaadata, siis kalasadamaplaneering, mis on väga palju vastuseisu leidnud, aga samamoodi samas ala need planeeringud ei lähe lihtsalt. Ja kindlasti muidugi siin on ka see taga, et palju on omanike, need alad omandireformi käigus erastati, tekkis, tekkis hulga omanik, igal omanikul on jällegi oma visioon, mis ta sind näha tahab ja ja kuni need vaidlused vaieldud saavad, see võtab aega. Tänaseks. Ma usun küll, et planeeringute osas vähemalt hakkab selgus majja saama. Aga kas seda on juba teada, kui palju siia näiteks veel elumaju ehitatakse, siia, mere äärde? No me oleme alati säärega seda meelt olnud, et mere äärde tuleb anda segafunktsioon, et et siin oleks kõike. Sest kui on kas ainult äri või, või ainult elamud, siis ikka on paraku nii, et osa päevast on see piirkond suhteliselt tühi ja mahajäetud. Mida enam segafunktsiooni, seda enam on tagatud, see, et kogu päeva jooksul on, on siin piirkonnas tegevust ja ja tänased planeeringud näevad ette nii, et on nii elamut, äri, et, et õhtuks ei jääks piirkond tühjaks. Aga siin on ka selliseid mitmeid. Ma ei oskagi nimetada kultuuriasutusi, näiteks ökosaar ja me läksime siit mööda aiast ja ja oli ka üks kunstigalerii kohe seal alguses ja, ja midagi tuleb Noblessneri valukoda, kus on ka kontserdid. Keskus, moodsa disainikeskus on siin, et kuidas neid objekte jagatakse ja kas tuleb veel midagi. Ahhaa, mis võib-olla kõige olulisem on, on ju Patarei vangla seal edasi lennusadam, mis mis peaks järgmine aasta valmis saama muuseumina. Ja tegelikult, mis on selle piirkonna ka üks üks tänane probleem ühelt poolt tänu sellele, et siin ei ole veel kalamaja möödasõitu, on siin just seesama kultuurikilomeeter, kus me käime. Aga tegelikult see piirkond piki mereäärt vajab transpordi juurdepääsu, ehk vajab korralikku teed loomulikult koos kergliiklusteega, et ka sellisel moel, nagu me täna siin kääne saaksid liikuda, aga aga Ta vajab ja tegelikult see toob ka siia siia piirkonda rohkem elusast. Isegi ütleme, esimene suur objekt, mis valmis saab, lennusadam siis, ega see juurdepääs ei ole selle summa mitte lihtne. Et päris keeruline võõrastada üles leida. Eks aeg näitab, mis saab Patarei vanglas, sest ka kaitsealune objekt väga keeruline restaureerida. Täna ei ole talle leitud otstarvet. Aga kuna on, on ta kaitsealune, siis vähemalt mingis osas avaliku funktsiooniga peab ta jääma, nii et kindlasti on see üks kultuuriobjekt tulevikust. Nii et selle osas veel vastus puudub, et mis sellest saab praegu? Patarei vangla on täna riigi kinnisvara aktsiaseltsi valduses on püütud leida talle uut omanikku. Aga eks see uue omaniku otsimine on ka jäänud selle taha, et pole sinna korraliku juurdepääsu. Ja loomulikult need piirangud, mis sellel hoonel või hoonetekompleksile on, eks need saavad ka selle rekonstrueerimisele oma oma pitseri, et ega see lihtne töö ei ole, võtab hulka raha ja, ja sinna sisu väga raske leida. Nüüd möödusime siit ökosaarest ja siit on näha laevu ja ühte põnevat kunstiobjekti, mis on väga värviline. Aga kas me nüüd läheneme sellele alale, mis on mõeldud tulevikus rannas? No tegelikult sellele osale siit on juba siis kalasadama detailplaneering, mis on nii elamu- kui kui ärifunktsiooniga kõige kaldapoolsem osa sellest on rannapromenaad. Rannapromenaad on tegelikult sisse kirjutatud kõikidesse planeeringutesse, mida selles piirkonnas tehakse, nii et et tulevikus peaks ka mereäär olema niimodi jalutatav, nagu me täna siin kultuurikilomeetril oleme. Aga sellele piirkonnale on tegelikult vastavalt detailplaneeringule tulemas arhitektuurikonkurss. Ja kogu see väljaarendamine peab olema siis selle konkursi konkursi tulemusena, nii et iseenesest ala on huvitav ja loodan, et sellel konkursil saab palju inimesi või palju osalejaid olema. No praegu iseloomustab seda ala selline metsik ilu, pigem haljastusega, väga palju pole vist tegeletud, et kes, kes siin selle haljastuse eest vastutav või muru niidab. No vaat selle rannahäälega meil ongi tegelikult see see probleem, et kõik see oli kinnine ala, sadamate territoorium. Ja kui erastamine kätte tuli, siis siis need alad kõik erastati, nii et linnal praktiliselt siin mere ääres maad ei ole, välja arvatud linnahalli osa. Kõik ülejäänud on siis eramaad. Patarei vangla on riigi, lennusadam on riigi ja see, mis tuleb pärast lennusadamasse suur tühi maa-ala, ka see on riigimaa. Aga sinna on planeering kohe-kohe kehtestamisel, linnavalitsusest on ta läbinud ja järgmisel nädalal on ta linnavolikogus. Ja sinna peaks tulema siis riigiehitisi. Aga paraku jah, on niimoodi, et linnal siin väga palju sõnaõigust või midagi kaasa rääkida ei ole, et asi midagi ohtlikku ei ole, ülejäänud osas on tegemist ikkagi eraomanike vastutus. No mitmel korral on jutust läbi käinud lennusadam. Hetkel me veel ei näe neid võimsaid angaare, mille katus minu meelest parandatakse. Aga sellest on siis mõeldud tulema muuseum ja seda hakkab riik üleval pidama. Jah, ma usun, et sellest tuleb üks põnev põnev objekt, sellepärast, sest et tänaseks õieti juba mõne kuu on seal sees olnud allveelaev Lembitu, mille ümber kogu see muuseum hakkab siis tegutsema ainult allveelaev. Tegemist on jah, meremuuseumi ühe ühe osaga ja ja ma usun, et ühe põnevama osaga, nii et mul on tõsiselt hea meel, et Tallinn on sellised sellise uhke objekti endale saanud, et tükike mere äärt on vähemalt heas korras ja rõõm ka selle üle. Muidugi sellega koos on üks sadamale korda saanud, sest paraku siinpool, kui vaadata, siis kalasadam. Täna laevad siin sees küll on, aga ega ta nüüd eriti korras sadam ei ole. Lennusadam on, tundub selline hiigelsuur, et linnal siis järelikult on vahendeid selliseid suuri objekte üleval pidada talveringselt. Lennusadam on leebelt riigi objekt, aga see, et ta on korda saanud, siis kas siin on suur osa Euroopa liidul ja Euroopa Liidu abirahadele, et selliste objektide puhul muidugi ei ole nii suur riik paraku, et me väga paljusid asju saaks sage asjadega ise hakkama saaks? Milline teie nägemuses on viie aasta pärast kultuurikilomeeter? Viie aasta pärast kultuurikilomeeter. Ma loodan tegelikult, et kultuurikilomeeter on siis teistsugune, et võib-olla keegi kurvastav, aga ma ütleks siis niimoodi, et viie aasta pärast ehk selle kultuurikilomeetri kohapeal on juba kalamaja möödasõite koos ikkagi jään, siis toonitan veel kord koos kergliiklusteega, et, et ei ole rattasõitjaid jalakäijaid unustatud ka selle uue tee valmimisel. Aga kindlasti see tee on nii, nagu ma enne rääkisin, kalamajale mereäärsele piirkonnale oluline, kindlasti aitab ta vähendada liikluskoormust tänases kalamajas, sest soo tänav on on ikkagi väga-väga koormatud. Tee, et siitkaudu see liiklus mööda juhtida on minu meelest õige. Ma arvan, et see saab olema kultuurikilomeetri tulevik. Üks küsimus veel, et pimedal ajal ma väga ei kipuks siia jalutama, et kas kuidagi on ka turvalisus tagatud siin hilisel ajal sportijatele näiteks. Kui te ütlete, pimedal ajal siia ei tule, tahaks, siis tuleb kohe kindlasti kontrollida, et mis juhtub või toimub nende nende laternate pimedal ajal, et mina viimati olin pimedal ajal, siis kui ma tulin merepäevadel soolakontserdilt siis laternat, põlest. Nii et on kenasti valgustatud terve tee ulatuses, mis tegelikult pole kilomeeter, vaid on, kui palju. Aga tegelikult on seda maad üle kahe kilomeetrisest kilomeetriga, me jõuame siis kultuurikatla juurest lennusadamani tegelikult ju tee läheb edasi kuni Tööstuse tänavani koplipargi tagant mööda Noblessneri tehase juurest mööda. Ja teiselt poolt on ka alguses natukene pikem, sellepärast et ta ei alga mitte päris kultuurikatla juurest, vaid algab ju tegelikult siis kruiisilaevade sadama juurest. Nii et pealt kahe kilomeetriga. Kalamaja park on ju imekenasti korda tehtud ja kas on plaanis ka muu ümbrus teha sarnaseks kauniks, et nii palju, kui see linna käsutuses on? No nii nagu ma ütlesin, et ega meil siin linnakasutuses midagi ei ole, et ülesanne on ikkagi vaadata, et läbi planeeringute saaks see linnaruum võimalikult paremini kasutatud, et et jääks ka sellist avalikku kasutusse maad, maad ja ruumi ja mina tahaks küll loota, et kui kord saavad need planeeringute järgsed alad korrastatud, et siis siis on ka meil mere ääres promenaad olemas ja kes siis päris mere äärest minna ei taha, saab tulla mööda kalamaja möödasõidu kergliiklusteed, nii et tegemist on eksklusiivse alaga ja kui me vaatame meie naaberlinna, siis tegelikult mereäärsed alad on, on väga hinnatud alad, Nad on alati korras alad ja ma usun, et et ega perspektiivis ka Tallinnas kuidagi teistmoodi olema ei saa. No sellel ajal, kui me siin jalutame, on päris palju, nagu praegugi sõitis jalgratas mööda, et nii jalgrattureid kui jalutajaid, eks jooksja paistab sealt, et minule tundub küll, et inimesed on omaks võtnud selle. Ma olen päris kindel, et see on omaks võetud, siin sõidetakse nii ratastega kui ka joostakse, et kui alguses tehti meile palju kriitikat, et miks siin asfalti maas ei ole, siis tegelikult ka sellel pinnasel ei ole rattasõiduks häda midagi. Ja ausalt öeldes jooksjatele ongi ju tegelikult kruus parem kui, kui asfaldi peal joosta, kus seal ka oluliselt rohkem põrutab. Et ma arvan tegelikult, et et neid, kes selle tee üles leiavad, saab aina rohkem olema, sest täna kindlasti on siin enamuses kalamajarahvas. Ma loodan, et merepäevad on rahvast olnud selle tee peale. Sest ega see piirkond on suhteliselt suletud olnud ja, ja paljud isegi need, kes on kunagi kalamajas elanud, ei tea seda, seda trassi, et siia selle kunagise raudtee trassi koha peale on saanud selline mõnus käimiskoht. Suur tänu selle jalutuskäik intervjuu eest Taavi Aas ja soovin palju jõudu teile selles töös selle piirkonna arendamiseks.