Külaline. Meeldiv on täna stuudios tervitada Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli direktorit Kadri Leivategijat. Tere päevast. Tere päevast. Kuidas on Elleri koolis uus õppeaasta alanud? Uus õppeaasta on alanud hästi hoogsalt. Kõigepealt oleme leidnud endale paar toredat uut noort õpetajata ja oleme käinud ära ka Düsseldorfis, et tuua ära kümmekond uut klaverit Kaway firmaga klaverit, et meie õppeklassidesse, millega me alustasime, siis praktiliselt sellise suurema pilli pillipargi uuendamist mis peaks siis selle ja järgmise aasta jooksul üllatama, sinna tuleb ka väga palju puhkpilliparki peale selle natukene helistuudiot. Eurorahade raames, mis on siis kutseharidussüsteemile sel korral võimalik kasutada, saame siis meiega uuendada päris suure hulga kaisa kommentaariumit ja on tulnud ka saksofoni ja klarnetit ja, ja ootusärevuses on mitmed rütmimuusikapillidel. Elleri kool asub Tartus Raekoja platsi taganud lossimäest ülesse minna kohe paremal pool on üks ilus ilus, aga päike, maja, kaste, mahuta kõik õpilased ja need pillid kõik ühte, May ära. Ma tean, et teil on plaanis teha juurdeehitus. Jah, tõesti, me, me ei mahu hästi sinna Maiet ära läks nagu kummisse maja olema ja ja loomulikult selline vana tuuri väärtuslik objekt, kus on, kus on juba poolteist sajandit tegelikult nii raamatukaupmees kõigepealt elanud ja pärast seda ikkagi terve terve oma eluaja muusikakool siis algusest Kõrgema muusikakoolina alustanud oma tööd on praegu tõesti meile kitsaks jäänud ja me väga-väga loodame, et juba selle järgmise aasta suvel saame ehk alustada aga kõrvalhoone ehitust ehk siis ja me tahaksime endale saada sinna paar saali ja ruumid rütmimuusika kui ka nüüd pillimängijatele ja puhkpillimängijate jaoks. Ja me väga loodame, et, et praegu on tööjõu projekteerimise faasis. Et me saame täiesti siis pärast selle õppeaasta lõpetamist alustada ka seda ehitustel. Otseselt viimasel ajal on väga-väga palju räägitud sellest, et näiteks Tartu kunstimuuseum ja Tartu linnaraamatukogu, et Kunstimuuseum vajab suuremaid ruume, samuti Eesti Rahva muuseum, et kogu aeg käib see kemplemine, et kas saab raha ja kas saab ehitada üldse üldse Kunstimuuseumis saab, millise pilguga sina kui muusikakooli direktor sellistele asjadele vaatad? Kindlasti selline tsentraliseerimine ja Tallinnasse nagu kogu sellise juhtimise ja ka kunsti ja kultuurijuhtimise. Noh, liikumine ei ole kindlasti meie kogu Eesti Eesti mastaabis hea. Tajun isegi täna, et me jääme nagu ikkagi ka siin Lõuna-Eestis ja tatart duši ikkagi nagu kõrvale ka näiteks muusikaelus sellisest liikumisest ja isegi võib-olla piisavast tähelepanust olenemata sellest, et püüame seda ka kogu aeg seda informatsiooni jagada. Et kui tsentaliseerub kõik ära pealinna sisse. Igal juhul igal juhul on see meie sellisele sellise tartu nagu kultuuriringile ja selle sellise kvaliteedile ja, ja omapärale justeldide omapärale kindlasti kahjustab. Et peaks küll iseenda poolt kõik teha, näiteks, et muusika valdkonnas ikka Tartu muusikud, kes on samuti ju kõrge haridusega ja väga-väga huvitavad loovisikud siin Eesti Eesti muusikamaastikule, et et neil oleks nagu põhjust siin siin ikkagi siin Lõuna-Eestis olla, et oleks kontserttegevust, et oleks piisavalt piisavalt eneseteostust ja oleks ka piisavalt tähelepanu, kuivõrd loomulikult tänases majanduslikus situatsioonis nõuab pidevat-pidevat sellist pingutust ja ja nagu tõestamist pigem eneseteostuse asemel. Jah, tõesti sellist ei tahaks sellist hirmutavad utoopilised mõtteta endasse üldse istutadagi, et võiks ühel hetkel tsentraliseeritult olla kuskil Tallinna muusikakooli filiaal lihtsalt kus on kogu juhtimine ja kogu selle areng viidud ära Siita, pigem pigem just ehk see täna siiski kutseharidussüsteemis olevana. Riigikoolina loodan väga, et kuna juba selles selles süsteemis on nii väga palju kärpeid tehtud, et tõesti vaid 28 kooli on jäänud ja nendest siis kaunite kunstide koole ja siis start tusse Elleri kool ja Tartu Kunstikool Tallinnas balletikool ja otsa kool rohkem neid keskastmekoole, kes annavad siis nii-öelda läbi selle nagu pudelikael, selleks et kas siis saada sealt professionaalseks muusikuks või liikuda mingit teist rada pidi ei ole, ei olekski tõesti mõeldav, et midagi sellel maastikul veel ära kaob, siis siis kaob akadeemilise akadeemiliste kaunite kunstide jätkusuutlikkus lihtsalt ära. Kaunite kunstide selline akadeemiline muusika pool ja kunstipool on ju tegelikult ju Tartust alguse saanud kunsti poole pealt näiteks ballas muusika poole pealt Elleri muusikakool ja kas või Vanemuise teater oma kõigi kolme žanriga. Jah, ongi Tartust alguse saanud ja kohe järgmisel aastal ju tähistamegi kogu Eestis ka Heino Elleri 120 viiendat sünniaastapäeva ja ja kindlasti siit just vaatlesime ju Olav Rootsi huvitavat filmi. Tuletame siin veel Tubin, oja, elekter, kõik see, kõik see aluned alustala ja kindlasti see vaimsus ja, ega midagi pole öelda, ikkagi see, see Tartu vaim ikkagi püsib Tartus ja, ja see on tajutav ja see on mingil määral ka võib-olla ebamugav. Et määrata ka väljaspool noh, sellises suures keskuses Olejale aga tema siit ilmselt ilmselt maailmakodanikuks niivõrd ei hakka, et ta jääb ikka see Tartu vaim siia ja ja me oleme natuke teistmoodi, meil on teistsugune, võib olla maailmanägemus ja, ja tegelikult on see, see kultuuriruum siin väga huvitav ja palju pakku. See laine pealinn siin Tartus. Ennem kui me oma jutuajamist jätkame, sa oled kaasa võtnud ühe CD plaadi, milline meie tänase saatemuusikavalik on? Noor, olles ise ise lõpetanud klaveri erialal ja, ja väga pikalt ka selles valdkonnas töötanud. Ja on muidugi minu armastus täna listi loomingu vastu, võib-olla on seda eriti k kütkestanud selle aasta listi aastasse oluline hulk sündmusi, mis mis kindlasti veel oma kulminatsioonini sügishooaja saada, et seletatud, too võib-olla siis niisuguseks ilusaks ilusaks vahelduseks võiks midagi listi muusikast. Ja ehk oleks üks selliseks uhkeks looks siis Rigaleta parafraas, mille siis helistan uhkelt klaverile seadnud. Kuulame, ja siis jätkame. Ajame täna juttu Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli direktor Kadri Leivategijaga ja me rääkisime just, et, et on olemas Tartu vaim, et kõik räägivad Tartu vaimust, milline on Elleri kooli vaimne Tartu vaim, et igal aastal tuleb õpilasi järjest järjest rohkem kooli õppima, et mis too need õpilased Elleri kooli? Jah, tõesti, seda on päris hea tõdeda, et olenemata nendest väga-väga paljudest võimalustest, mida täna noorele inimesele pakub kaasaegne maailma, on õnneks jätkuv huvi ikkagi akadeemilise muusika vastu. Ja ehk on siis midagi sellist mingi selline ütleme siis organiseeritud selline pohhimlus ehk ka selline korrastatud ja kontrollitud Tod väike korraldamatus, selline pisut nagu erivajadus, mida ikka andekate inimeste puhul on haavatu vastavusse ja selline siirus ja vaimustus ja kalleelse see lapsemeelne vaimustus kõigest sellisest kaunis teha. Jaga uudses ja eksperimenteerimise vajadus, ehk on need niisugused tõmbenumbrid, mis siis noort inimest ikkagi akadeemilise muusika poole 1000 loomulikult selle kõrval olev rütmimuusikaosakonda hästi-hästi populaarne ja, ja järjekord ja konkus nendele kohtadele on tõesti väga suur. Aga, aga tõesti, täna võiks kogeda, et populaarseks lähevad taas keelpillid näiteks. Nii et täitsa peaaegu et orkestri täiskeelpilli mängijaid ja ka puhkpilli mängijaid on täitsa julgesti olemas. Et laulupidude traditsioon ja kindlasti see kaasaeg, gene, inspireeriv, koorimuusika ja põnevad seaded, need kõik tegelikult innustavad ka koorijuhtimise eriala taski valima. Ja muidugi komponeerimise ja eneseteostus läbi oma loomingu ja nende katsetamiste võimalikkus on, on ehk need need hoovad ja muidugi väga huvitavad õpetad töötajad, kes, kes pakuvad siis selliste head head lendutõusmise võimalust ja märkimisväärselt avanenud rahvusvaheline õppijaskond läbi võimaluste minna Euroopa koolidesse õppima ka piisavad oskused suhteliselt kiiresti ka ennast proovida laval. Nii et ehk need on nii esmapilgul meelde tulevad. Need õpilased, kes nüüd tulid Elleri kooli, õpivad siin ja on hetkel võib-olla natukene niimoodi sügisest väsinud, et kuidas sa innustaksid üldse kõiki õpilasi jätkama ja harjutama. Eks selle kõrge eesmärgi poole sammumine käib ikka niimoodi väikeste sammude pidi ja ja Egon, kõige olulisem alati leida see, see esimene esimene väike võimalus, lava põnev repertuaar, põnev kooslus, põnev festival või, või tore raamat, tore kuulamiskogemuse. Me oleme avamas nüüd ka noorte jaoks sellist, et ettevõtluskoolitust, mis on hästi aktiivkoolituse niukse kämbi või laagri näol, kus õpilased olles ise muusik, kuid püüavad ka iseenda jaoks leida sellised lahendused, kuidas ta on suuteline ennast lavale saama, mida ta peab selleks tegema. Missugused on pingutused selleks, et et ta leitakse sellest suurest suurest muusikast cute erinevate interpreetide seast ülesse, et Bismis innustaks, innustaks teda ka endale siis nii-öelda selts muusika ettevõtluses kohta leidma. Et paraku me ei saa enam täna leppida sellega, et riik kindlasti meile kõigile kohad annab ja ja riik meid kõiki ise üles leiab, vaid pigem me peame hästi palju ise selleks täna tegema ja ennast ennast ette valmistama oluliselt võib-olla laiemalt, iga keelsemalt, kui seda võib-olla oli paarkümmend aastat tagasi. Noorele interpreedi-le on, nagu juba ka eelpool mainisime, on disesinemispraktika võimalus ja selles osas on Elleri kool igal aastal korraldanud ja korraldab ka edaspidi erinevaid festivale ja pidunädalaid. Tänavu toimub sügismuusika festival viiendast kuni 20. oktoobrini ja selle festivali raames toimuvad kontserdid erinevates kontserdipaikades. Et sellised esinemisvõimalused on noorele muusikule väga tähtsad. Ja kindlasti see on, see on koolikohustus me nüüd selle õppeaja jooksul pakkuda piisavalt esinemisvõimalusi, mida siis lähtuvalt õpilase võimalustest, vajadustest nii orkestri kammermuusikatöösse, solistina, aga võib-olla on ka üks asi, mida aina enam ja enam peab nendes õppeprogrammides jälgima, on ka see, et, et tänapäeva noor on oluliselt rohkem avatud ka kaasaegsele muusikale kale, jaga eksperimentaalmuusikale ja sellistele katsetustele ja, ja selles osas me oleme püüdnud, on viimastel aastatel nagu oluliselt suuremat tähelepanu juhtida just läbi melonit päeva mille ümber on nüüd näiteks kaasaegse muusika festival. Monika Mattiisen siin pakkumas kaasaegse muusika kammermuusikaõpet, et kus on tulemas isegi kevadel ehk siis välja, praegu on küll väga suur lootus sellele ka üks huvitav tantsuetendus siis muusika ja tants koos koostöös Viljandi kultuuriakadeemiaga, et, et see, et ühtepidi kindlasti kõik see muusikatraditsioon ja kõik need läbi sajandite oleva muusika erinevate stiilide, ajastute, Pemine, interpreteerimine ja eelkõige muidugi pillimänguoskus on selle juures ka kogu aeg, tuleb uus muusika ja kindlasti ka meie koolide kohustus on tellida ka heliloojatelt uudisloomingut, mida ka sellel aastal Elleri kool on plaaning teha tellides väikevormid nii Rene eesperelt kui just nimelt ja need tulevad ettekandele, millal me sel korral on ettekandele tulevad teosed seoses seitsmendad Eesti noorte pianistide konkursi ka aga täpselt samuti on tellitud teoseid, kui on koolitähtpäevad või ka linn on tellinud sageli uudisteoseid oma suurürituste jaoks ja seda teeb loomulikult kogu muusikavalikus ja haridussüsteem üle Eesti. Nii et see kindlasti, et meie omad heliloojate saaksid tellimustöid on, on minu arvates ka üks väga oluline aspekt. Ja mõni aeg tagasi kevade poole toimus ka noorte heliloojate kokkutulek Tartus ja selgus, et on päris päris palju ja väga andekaid noori heliloojaid tulemas üle Eesti. Noorim oli vist kaheksa aastane. Ja tõesti, see on seal, selle alustala on muidugi Alo Põldmäega fenomen. See on uskumatu too, missuguse fantastilise loomejõuga inimene on nüüd jõudnud paar aastat tagasi siia Tartusse tagasi oma kodulinna ja oma, kus ta on saanud ka oma muusikalise haridustee alguse ja, ja tõesti, ta koondab enda ümber väga-väga palju selliseid noori loomeinimesi et täita juba suuri festivale nii Tartus kui. Kui olles, olles kunstiline juht Tallinnas ja siia juurde, siis kindlasti veel väga-väga mitmed huvitavad konverentsid, mida te mainisite, tiivil tartus, koheselt tehakse ja tähelepanupööramised meie meie muusikakultuuri alustaladele praktilised juba terve selle sajandi jooksul. Tänase muusikavaliku on teinud Kadri ja kõlab meil-listi looming. Mõtlesin, et võib-olla päris huvitav oli korraks kuulata just nagu õpperepertuaaris olevat kaunist konsultatsiooni, mis number kolm, mida väga sageli nagu on hea õpilastele anda niisuguseid tutvumiseks eesti muusikaga. Kui nüüd kuuled seda nagu interpreetide esituses selles nagu oma selline tõeline kaunis lihtsus sees, et ehk siis konsultatsioon number kolm. Oled olnud pikka aega Elleri muusikakooli direktor. Kuidas sa ennast laed? No ma arvan, et muusika ongi elustiil ja, ja see ongi, nagu see kannabki sind kogu aeg. Te ei saa jääda kinni lihtsalt nii-öelda mingisugusesse rolli ikka juhi rolli, vaid ma arvan, see töö lihtsalt iseenesest väga inspireerib, kuna esiteks on kool on, on ju täis väga vaimselt rikkaid inimesi väga huvitavat ja väga huvitavad noored ja muusika muidugi mis on, mis on see, see, mida nad on ju tulnud sinna õppima ja millest, millesse nad ise on kiindunud. Nii et ma. Ma tunnen, et kui, kui näiteks mingisugusel puhkeperioodil ei ole näiteks mõne nädala jooksul eriti eriti muusikaga tegelenud või kõige kuuland akadeemilist muusikat, siis, siis sellest tekib sõna otseses mõttes selline nälg. Et, et see on nagu vaimutoit, et ja ikkagi muidugi peale selle mu perekond. Ja need tegevused ja need, need, kõik, see, see, see uus ja huvitav, mille ma, mida ma siiski saan kuulda ja mille tänulikuks kuulajaks ma võin olla. Et olla olla ka oma laste teedel, nagu toetada lapsed tegelevad ka muusikaga. Jah, ütleme Nad on tõesti lendavad pesast suuremad juba ära ja, ja selles mõttes tõesti võib-olla eelkõige saan Indrek kuumapoja muusikuteele kaasa elada. Kuigi ta on minu juurest kaugel Münchenis, aga me oleme väga, väga tihedalt ikkagi kogu informeerime oma tegevustest ja igal võimalikul õnnestumisel või ka ebaõnnestumisel olema. Õnneks see esimene kiire võimalik kuulajaja, kes siis vajaduse lohutaja või vajadusel ka rõõmustaja. Et selles mõttes on olen ja saanud selle tõttu ka kindlasti suhteliselt palju osa ka Müncheni muusika tuuristest käin siiski mitmed korrad aastas tavaliselt Indrekul külas. Milline see kultuur seal Münchenis on? No loomulikult Sid Tartust tulles on, on muidugi võimaluste ja valikute valikud Te osa hästi-hästi suur ja, ja sealne uhke ooperiteater ja uhked orkestrid ja ja ikka põnevad solistid. Aga mitte kuidagi ei tahaks sellega alavääristada meie oma Eesti tippskulptuuri just muusika muusika osas pakutavate meil on väga head oma interpreedid ja meil on ka väga häid külalisi kogu aeg siia tulemas, pigem jätkuks aega neid kõiki kuulata piisavalt, nii palju, kui, kui neid pakutakse. Lisaks sellele, et sa juhid kooli, õpetad korraldajate ka ise erinevaid festivale. Võtame näiteks kas või suvel Pärnumaal kabli festival. Jah, see on, see on võib-olla selline vaba aja veetmise vorme, et kaua sa ikka siis niimoodi lihtsalt puhkad, päikest ja soojust õnneks on jätkunud nendel suvedel ja ma olen tõesti seal nüüd siis juba neli aastat teinud selliste selliste toredat, väikest kammerliku, ütleme, skulptuuri, sündmust, väikest toredate vestlusõhtute ja muusika ja ja ka mõnikord on seal kino ja mida iganes. Pigem ütleme, võtan seda sellise vabana ja, ja teen valikuid lähtuvalt sellest oma hetkeemotsioonist ja inspiratsioonist ja ei ole seal kinni puhtalt ainult akadeemilise muusikaga, kuivõrd lihtsalt selleks, et suvel peaks olema huvitav ja, ja mitte liiastippingutav midagi korraldada ja ettevõtta, mis on praegu plaanis või kavas või mõtetes mõlkumas. Võib-olla selline suurem, suurem unistuse perspektiiv on ikkagi see, et kool saab endale selle ilusa, ilusa, uue kontserdisaali ja, ja me saame nagu selles mõttes oma õpetajat paremini planeerida ja me saame tuua huvitavaid sündmusi rohkem siia, Lõuna-Eestisse ja eelkõige parandada kindlasti meie meie õpikeskkonda. Ja muidugi loomulikult usk sellesse, et muusikaharidus ja muusikuks olemine on jätkuvalt sisemiselt sädavad rikastav, et et see valik noorte hulgas ka jääb ja endale väga tõsiselt võetavaks elukutseks planeeritakse. No nii nagu ma praegult listi muusika peale tulin, siis avastasingi osteti, oktoobris on pakkumisel ka muusikaakadeemias väga-väga huvitav emme tulemas jälle kalisti konverents koos mitmete mitmete kontsertidega. Ehk ehk alati on huvitav sellel teatud sellistel juubeliaastatel erilist tähelepanu pöörata mõnele heliloojale ja kogu sellele ümbritsevale sellele keskkonnale, kust see looming on, kus see looming on nagu alguse saanud. Ja muidugi ikkagi need hästi julged uued ette võtta nõudmised, mis on nii meie uhkete, selliste alternatiivsete kontserdipaikade ja, ja kõige sellega. Pigem olen nagu kaasa mine ja kõigele sellele, mida Eesti muusikamaastikul nüüd järgnevat jätkuvalt pakutakse. Oktoobrikuu on Elleri koolis tegus, algavad kultuuriloo loengud ja kuu lõpus on kavas üks huvitav tervisenädal. See, mis, mis võib-olla Elleri koolis ennast innustama, üks on kohaselt see, et juba sellel samal reedel algavad meil siis uued, väga põnevad kultuuriloo loengud, mida on pakkumas Linnar Priimägi, kes on neil selle aasta ja siis kaunite kunstide külaline, külalisõppejõude. Eelmisel aastal tegi väga huvitavaid kultuuriloolisi loenguid Peeter Volkonski. Nii et sellel samal reedel algavad meie Elleri kooli saalis sisse läbi nädalate heidet kestvad kultuuriloo loengud ja kindlasti kohe oktoobri lõpus oleme tähelepanu olla hoopistükkis viinud muusiku tervise ja on tulemas tervisenädal, mis pakub tainet ja arutlust just sellest, kuidas ennetada ülemängimist, kuidas hoida selles väga pikas õppe harjutamisprotsessis oma oma tervise, tervis, korr kas kuidas märgata seda, et, et kiiresti end endale abi pakkuda, kust seda saada? Ja kuidas ennast ka parimal viisil liigutada, selleks et, et tunda ennast hästi. Nii et nädal, mis algab 22. oktoobril ja on muidu koolides nagu vaheaeg, oleme meie siis pühendanud tervise tervise peale ja loodame, et, et see on üks hoopis üks vaatenurk mida muusikuks olemisel on oluline tähele panna. Kas on veel teisi muusikuid, kes äkki on samuti huvitatud terviseüritusest, kas nad saaksid kuidagi liituda või on see ainult Elleri kooliõpilastele, õpetajale? Ei kindlasti Elleri kool on avad ja meie koduleheküljele tuleb välja igasugune informatsioon, mida iganes Elleri kool saab pakkuda ja kõik see, mis on koduleheküljel väljas, on eelkõige ikkagi pakutud ka siis kõigile huvilistele, nii et sealt võib seda programmi peagi täis ulatuses näha. Ja, ja põhjust on sel juhul kogu nädala jooksul astuda ka Elleri koolist läbi jätkulat huvitavaid loenguid teha ka praktiliselt kaasa mõnesse liikumiste ooda tavasse, õppe vormis ja kuulata ka tervislikust toitumisest, sest ja huvitavatest huvitavatest loodustoodetest, mida, millega me saame ennast siis talveks ette valmistada ja nii-öelda natuke üles putitada, et jätkuks jaksu harjutada ja ma arvan, et muusika on väga hea selleks, et energeetiliselt hoida ennast köök vormis, sellel ajal, kui, kui õhtud lähevad pimedaks ja poriseks Aitäh Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli direktor Kadri Leivategija selle intervjuu eest nende mõtete eest ja ilusat tervislikku muusikalist sügise jätku kõigile.