Head jaaniõhtut, kallid raadiosõbrad. Oi, mida kõike sina jaaniõhtu oled meile toonud ja mida kõike on sinult oodata. Oya juba meie isaisad, otsisid sel õhtul õnne õhinaga sõnajalaõit. Ja ema emad lootsid ja unistasid just jaaniõhtul tanu alla saada. Muusina jaani, sina looduse kaunis piduõhtu, sulle süüdatakse, tuli, sulle lauldakse, tantsitakse ja kiigutakse. Jäi juba meie isaisad pidasid õnnelikeks neid noorpaare, kelle pulmad olid jaaniõhtul väga, kujastuksime sajandi tagasi ja läheksime ka meie kõik koos vanasse tuttavasse külakõrtsi pulmatule. Ja, ja külakõrtsi Sesto harmas kuulaja, mitte õlle kätega viina toope polnud see, mis külamehi kõrtsi meelitas vaid kosutust toov nalja natuke ja piibujuttu. Kas kuulete, need on ju meie vanad tavat kõrsi, papaia, kõrtsi mamma juba lusti viisid veeremas. Ega siis muud, kui aitame, aga külameestel väsinud. Keset lasipuu külge siduda, paneme neile ka heina, märsi või kaera Dorbanosimiseks nina ette ja astume kõik koos tunnikeseks kõrsi tuppa. Ja siis, kui jalgu puhkas, haavu. Mina olen viise kõrtsimees, Mats ja minu naine on mari. Ja meie kõrtsi oli mitte joomameeste juurutamise paik kus mehed oma viimase rahakopika ja arunatukese maha joovad. Ja siis hullemad, kui möirgas lõukoerad välja näitavad. Meie peame oma kõrtsis mõnusast, naljast ja õpetuse ivast lugu. Ja kui siin mõne mõnusa jutujupi terviseks kaapa kesvamärjukest tõstame, ei või veel sellist mingit pahaaega õnnetus sündida. Ja mina ütlen teile, oh, armsad velled. Minu kortlidjatoobid on tarkadele rõõmuks ja rumalatele karistuseks. Ja vaata seda, nad on. Aga mehed eelmiselgi õhtul käisime kosjas, kui paneksime teine õige pulmad püsti. Ja sedaviisi seda vise kujukesed kui kosjakaubad koos ja vanapagan juba seitse pari pastleid läbi kulutanud. Alges pulmatee ettevalmistamine. Selleks kulus aega oma kolm nädalat. No kõige rohkem läks aega veimevaka kogumisega pärast kosja käis pruut ringi mööda küla kosja viinadega kes aga käraka sai seebi timmidaga andma. Veimevaka täienduseks anti suuke kindaid, villu, linu riiet, kõike, mida pruudil tarvis. Seda käiku nimetati viinutamiseks. Pruut kerjamiseks või hundi jään ajamiseks. Öl mulgi noorikul oli kulunud selle viinutamise peale rohkem viina. Kui pärast Põlvas. Oli siis teine Oanud ja kurtnud oleks. Täädnud meherr liig nii palju maksma läheb, ei oleks seda janti ette. Ja eks selle kurva kutsumisega ikka omajagu jälti küll. Ega siis ühekordse kutsumise peale veel keegi ei tulnudki, pidi kolm korda kutsuma ja iga kord kärakat pakkuma. Alles siis võeti kusse vastu. Pruutpõlves pidi pruut kolm päeva nädalas oma kodus ja kolm päeva peiukodus töötama. See oli siis nii-öelda pruudi proovimine ja pruuti kutsuti kolme päeva pruudiks. Aga kui pruudil töö edenenud jäänud seanahka vedas, maksti talle päevad kinni ja pulmad pidamata. Wellavere külas üks miili nimeline vanatüdruk. See käis ka iga nädal ainult kolm päeva tööl nagu kolmepäev, pruut. Aga ise kiitis prootmine Alen ja pruudiks pruudi nimega mina. Minu kadunud isa rääkis ikka pulmi peeti südatalvel, siis oli kõigil aega Pillergaaritada ja pulmad olid ikka kahe otsaga. Mõrsjakodus läks kolm päeva ja peiukodus teise nii palju ja lõpus ökolyseeaa saba sees iga roju oma koju ja oi seda söögikest, mis seal söödi, oi seda joogikest, mis seal joodi, vaadake siga söödi peast sabani ära ja pulmavõeti pulmakott kaasa ja seal pidi olema kolm leiba sees ankur õlut ja poolkeedetud seapead suure karvase kõrvaga ja ja noh, esimeseks söögiks oligi laud, poolikuid seapäid täis ja tüdrukud ja poisid võistlesid siis, kes saab kõige enne seakõrva ära lõigata ja pruudi taldrikusse visata, see oli siis võidumees. Vaata nüüd, kui õigust räägite, ega siis ei usuta. Vaadake, mehed, minu vanavanaema pulmas oli paar päeva seakõrvu söönud ja. Ei noh, õige mis õige. Aga üks väga tähtis asi oli see, et pulmad tuli pidada. Ta noore kuu ajal. Usuti, et noore Kuugas naine jääb kaua nooreks ja ilusaks ja kärmeks ja saab palju lapsi ja vanal kuul võetud naine pidi ruttu vanaks, korsuliseks ja kurjaks muutuma, püksid oma jalga tõmbama ja mehele. Laulu Karla, löö laul lahti. Karla laulu. Ja kui on saabunud oota ja lampide teise nina jäta sinu juurde, tõttan Simmina. Armas Ta on. Saadud oota ja mina jätan sinu juurde, tõtta siit, mina. Armastan. Ja kui on saabunud hoolda mind ja kellahtide teisi, mina jätan sinu juurde, tõttan Simmilai ka, armastan omane. Talkäigu neiu akna all. Ja kui on saabude, oota mendia, elantide sügina jääta ilu juurde, tööta singlina ka armastan. Kui siis lõpuks oma neiul Soodluse sa tema juurde rõõmsal meelel hommikuni ja olulist nad kõik Hässi maha koju minna veel ei taha, kuigi selleks sunnib peajusa puhukoi. Hommikul jõge üsna vara, jälle poiss. Kuidas nemad saivad siia nagu põrgu. Pole aega avada juttu sellest, et hommik jõuab ruttu tööle koju, viimaks hiljaks jää ta või. Ja kui on saabunud oota ja kella. Sinu juurde tantsin, mina ikka mas. Koosis koju jõuad, oled väsinud, mees ootab õues juba malakaga ära, nüüd sa enam vahi muudkui kohe tööle, rühi teadjad, sama naistleja jääda küll. Või. Kui on saadud. Oota meedia lahti. Esina jätan sinu juurde, tõttan sind, mina armastan. Seenevisi pojuke, see oli selline viis, et pruut ei tohtinud paari minemise juurde ühtegi nõela kaasa võtta. Et elu tuleb siis okkaline. Ja enne paari minemist ei tohtinud pruutega peigmees kellelegi kätte anda, sooviks elektri kus sa sellega annavad elu õnne ära. Ja paarimineku juures püüdis pruut oma jala peigmehe jala peal hoida. Kui see korda läks, oli pärast varsti püksid naise jalas. Mis siis wood läks keppolma Pidula Disu reieluu ja kõva pillimänguga. Vaadake, kitsekülas oli kirbungai, olete kuulnud? Pärast ei jõudnud seda tühja juttu ja lori ära kuulata, mis Kai noor Paria pulmaliste kohta kokku Laatres peigmees olla poole aruga või kuutõbine, uduse ilmaga sündinud ja tema kodu. Ja seal. Oli üks, kahe otsaga vorst küll alati kurtis pärast, et näe, jälle nirud, pulmad ei saanud korralikult kõhtu, käis ise veeemm sellel nii täis sai suurivaevu hauas tulevad. No ühe korra, kui Kai pulmas jälle suure lihakäntsaka Udrukale topise tahtis jalga lasta paid peiupoisid teda tähele ja ei lasknud Kaie välja. Öeldised kuule, kained, kuhu sa lähed, läve? Üks pulmapolka paha nõia kukkusid siis käie tuuseldanud. Põrandale kukkus aga ei, kaitse siis, kuidas minema said? Jah, ega seda keegi kutsunudki, aga aga ta oli ise alati platsis. Et käemm, jää kuulsi pill kõvasti tuti kaema, et kas tuli on vallal või Meraski. Tõbe majal oli vahel veel Elle platsis, kui pulmarahvas talitused koju jõudis. Kristi lauda ja kukkus kohe tänitama, et no küll lei pulma oli side siia kokku tuleb nagu valu Varres. Jälle midagi sooja undrukalla kotti pista. Sky nirgi poja pulmas, no ei ole kuul pasaga kuulda. No nirgi poja pulmas tehti Kaiega seoka tõkked, aegsasti kohale rutanud vanatüdruk jäeti meelega üksi laua taha nagu juhuslikult sinepinõu lähedale. Sinep oli sel korral uudne asija ka ei, ei teadnud sellest õhkagi. Muutlik Ahmas leivatüki ja määris hästi paksud sinepit peale. Ise arvas, et nüüd saab linnumagusat ometi niipalju kui leivale makki. Vaevalt sai kai hambad leiva sisse lüüa, kukkus aevastama, turtsuma, sülgama vanduda. Vesi jooksis teisel silmis sirinad nagu mahlakase tilast. Kai läks väravast seekord sajatades välja, nii et teisel hing kinni. Ainult kõõksus nagu aiavahele jäänud kana. Tere külla kolmelise. Tere otto veereb. Ivari ei räägi meie pulmajuttu ja laula, laula, vari. Oidheide mehi veel. Volva hobu teel juba ära. No no kuulakesid, vanasti olnud mõnes kohas kombeks, et noorpaari esimesel pulmaööl suure koti sisse magama pandud kott olnud niimoodi tehtud, et kaela ümber krook nööriga kokku tõmmatud ja ainult pead välja jäetud. Ja seda koti hüüti abielukotiks. Kord pandud üks noorberkootiga lakka magama. Kukkunud laudja august alla härja selge nõnda õnnetumalt või õnnelikumalt teineteise poole härja külge peale pidama jäänud. Ärg jookstuti hirmus ehmatusega metsa pilliroorägastikku, kus põõsad viimaks koti noorpaariga härja seljast maha kiskunud. Hoohommikul mindud suurel huvistiga lakka noort paari kotist lahti päästma. Aga suurary, pulmaliste ehmatus, kui nad leidsid, et noorpaar oli kadunud kõige kotiga. Viimaks tehtud, et härg kadunud, siis saadud asjast aimu leitud jäljed ja mindud jälgi mööda järele. Noor Parleriti kotiga pilliroorägastikus ja härg söönud natuke maad eemal rahulikult Rookarjapoiss, kes kogu seda janti suure lustiga pealt vaatas. Hõikas pulmalistele. Ruttu kotisuu lahti. Prooparon hommikust, jaamad. Nüüd laula meile ka ja laula mari pulmalaulu. Nii sõita pulmad pulma, et kõrget ja läppi võtiemm rõõmustanti labajala panti. Anssbeeerr, äia, Liisu Madis majja, Triinu lan, jäljaniimid plaksu, et põrand jalge all praksub pilli Beetlejate Ammab, et viiuli käed tal tõmme, tuleb peigmees, pruudi ta ja laseb ühe joonega kuus ringi ümber, teistega ta oma Geneljeedaga punnsilmil võru veel ilu veel puhub torupilli null null õldud tulutu. Tulge tuppa, ruttu ja selge, et tantsu ja raputage kaltsu. Seal palju nalja tehti ja purjus peaga nähti ka mõnda meestest jampsiva ja tuiga taiga tantsivad. Nüüd juhtus, lepiks purjus mees, ei, ja mis seal oli? Ta kukkus vastu lauda seal, kus pulmasöögid olid peal, see langes ümber kõigega, seal kalli pulmasöögiga. Aga kuule, tips, sinu kätte jäi nüüd jutuots, räägi, räägi olgu-olgu-olgu. See lugu oli siis seda vised, buss, su lask, me külas olid pulmad ja käru otsa Joosepile. Taheti siis pulmarahvale head ja paremat pakkuda. Sihuke uhkuseajamise vaim oli neil kõigil sees. Otsustati siis pidulistele õige saksa toitu pannkooke teha. Aga põlv, peenikest püülijahu, mis sa hing, teed või oled. Ja kui sa suhroots ja kallis ka teil võetud siis jämedat loomajahu litsutud tainale vähe rohkem soola sisse piimavalged olnud kama napivõitu ehk siis kaevust võetud lisa ja pannlastud libedaks räidunud ja kollase rasvaga käär suutanud siis teised sealpool päeva, enne kui toobri teie pannkooke valmis. Peedu rahvas sõi, maigutas ja sülgas pulmaisa, Mats kiitnud, vaat kui ei teaks, et see sihuke peenike saksa toit kohe mitte ei läheks kõrist alla. Nede oma kiisel ja kõrk, palju mehkamad. Pruudi ema proovis ka kooke pika mokaga ütles, eks sinu uksetoidu peal tuleb virin olemine küll ja küll. Kui iga päev vitsutad pannkooke, oled varsti keskpaigast. Toobri täie. Aga eks jälle mõnikord pöörasega pulmas riiuks ka. Nagu ikka ei teadnud keegi pärast, et kes selle esimese paar sõna lausus või tüli paisutas. Mindi siis nii hullusti, kohe harja pidi kokku, et kas või pulma dub. P. Ja isegi peigmehele ei antud, armu sai seegi sauna köeti trehvas. Aga vaadake, mehed, prillimeest ei puutunud keegi. Pillimees oli siukene, mees teda puutuda ei tohi. Seda teaksid mehed ise ka. Ja see oli nii siku Reinu pulmas. Ja kui siis löömaks läks, karjusid. Aga pulmapillimees oli see ametimees küll, et teda oli kõigele tarvis ja teda pidid kõik austama, keegi ei tahtnud pillimeest pahandada ega talle pahasena ütelda. Ilmaski põld vaja ise Veina osta, ikka oli keegi, kes kõrtsis kortli välja tegi. Ühe korra tuli pilli, Jürka, kes ikka pulmas lõõtsa tõmbas Tõrva kõrtsis õige pehmesiase opsus olekus ja kukkus pika kuusemetsa vahel hundiauku kus juba kaks kolm võsavillemid ees kükitas ja. Ja Jürka silm oli nõnna segane, et ei saanud mitte asjast arugi. Käratanud siis suure lustiga. Ja tõmmanudki siis lõõtsa lahti, aga äkki see ta elunatukese päästiski, sest selle haleda ulumise peale, mis hundid nüüd koonud püsti lahti lasksid, jooksid kokku kogu külarahvas ja materdasid huntidel tossud välja ja aga need lood olid ju rikkalik, haledad küll, tõmbas hinge all nagu vokk saega, noh nagu näituseks Ma istun mütsi vangitornis ja bemm pomm adi, kellad löövad ja lask pursata mu veri ja. No mõni ime siis, et haleda südamega metsloomal veesilma võttis. Aga nüüd laulukalla laulaks pulmalaul, varr laulab, laulab, laulab tüüp. Talutütreke tänu. Me ööle seal ujuva Peedu täies hoos ja vas mitukümmend koos on need, kes koodsotood ja pall joonerid, kes palutud küll juuakse ja süüakse ja sekka tantsu lüüakse ja saab kolmad. Talutütreke see täna me õele seal kolama Peedu täies hoos ja rahvas mitukümmend koos jah, võssa kolmad ei. Pulmatrall oli vägev, näitas pere jõukust ja Rõugust ja pulmapidi ikka midagi tooma. See oli siis jätkuks pere poolt välja pandulat ja nagu väikselt kingi moodi ka üksteise söökeedeene jooki, kolmandale midagi pruutpaarile ajult ihne vanapoiss, Riksiku jaak ütles iga kord. Ma tõin venna ja vennanaise teisest vallast ka kaasa. Ja kui karu tantsitaja käepärast oli, lasti seal oma pätsuga noortekamber läbi käia, et toob head tite, õnne ja sedasi. Aga võin seda karu alati käepärast oli. Ja vägev pidi pulmarongis sõit olema Kurinud ja kellad peale kirjatud tekid. Üle-Jaagupi poisid tegid sellise seatembu, et määrisid pulmaväravad karurasvaga sisse. Nii nagu esimene täkk seda lõhna sõõrmetesse sai, olid kahel jalal püsti irnuse Kurskas. Need küla kajas teised takkajärgi vanatüdrukud aga pööraselt ninad kokku ja madistasid Issa ristikese viimsepäevamärk. Aga sedapidi juba pulma ajal ette mõtlema, kuidas elukene peale pulmi passima. Et võim ja voli majas mitte mehe kätt ei läheks, pruukis noorik, mitut kunsti. Üks tähtis kunst oli ka see, kui pruut pani pulmaööl mehe püksid omale pea alla. Nii olevat kindel, et püksid majas elu lõpuni naise jalas on. Aga kuigi ämm miskit kunsti ei pruukinud, oli sageli just ema, kelle jalas püksid olid. Üks ämm olla poega kavandanud. Mine vaata, mida su naine seal rehe all teeb ja ütle talle, et ta seda niimoodi. Hull ämm, ämm ja vesi, kullakesed, pulmavanker v reburinal ja lugusid tuleb nagu loogu. Aga mehed, velled, vaatame ka siis. Wizz Zeitung idees leidub. Loe lehte Jahata jah, mis ka mujal oodakini töödakile röönud lehe lahti. Mis siin siis nüüd on? Ja juba käes juba käes poliitika ringvaates. Saksa keisri õukonnaballil viibis ka maailmakuulus rammu karu. Siis tõendas keiser, et toob vett, mis tilkhaaval kolme jala kõrguselt rammu karupeopesa pääle tilgutatakse et seda ei suuda rammu karu välja kannatada. Pöördes võttis jõumees keisri ettepaneku vastu ja siis Veedilgutamine algas. 300 tilk oli juba langenud, kui õu mees näost punaseks läks ja hambad kokku surus. Kui aga umbes 420 tilka langenud oli ja alles väike osa tuubis tarvitatud, ei suutnud rammu karu enam kannatada ja karjus, kui sa, keiser, mees oled, pista ise peo alla. Vett, jätkuv sulle ja su proualegi. Õige tule veel, mees, tort, suured sulid. Mis siin siis nüüd veel kord olid laadal eestlane ja lätlane tülisse sattunud lätlasi Bono oli eesti mehe vankril kaera Karza tühjaks puistanud. Eestlane pahandas ja nõudis, et lätlane kaerad välja maksaks. Lätlane ei saanud eesti keelest ega ka mehe tahtmisest aru ja ütles quado Ruuna. Eestlane, kes läti keelt ei mõistnud, arvasid lätlane, ainult siis lubab kaeravälja maksta. Kui hobune ruun on ja ütleb. Olgu ta ruun, võime ära. Aga sina, maksa mu kaelad ära. Minu vaata. Seal ees pulmalugu ja võetan ja oodake toas Vootsiin nüüdi. Talu perenaisel olnud see suur õnn, et kohe peale pulmi tugeva pojakesega maha saanud aga saatuse ette arvamata soovil ühele emisel laudas samal ajal seitse poega olnud, kellest üks väga nõrk ja Uulsed ravimis tarvitanud. Selle peale võttis peremees põrsakesi, panin ta lapse hälli, kuna oma pojakese ringis ema juures soojasemi leidis. Õhtul tuli naabrinaine katsikul. Uudishimulikult lähenes ta hällile ja ilma ette sinna oleks vaadanud, ütles nunn. Tõene mürakas pois ellulpa. No ja mille järeliga minu pulmas tantsu löödi lauale, see on ana andeks, ehk nagu pulmas hüüti, nadi nunn? Anna andeks, anna andeks, et armastan sind, et siinulle ainult muld oksumas rin. Ei iialgi loota küll tohi vist maa, et sina mind armas, võiks armast, aga. Armastuse paraad aga abielu, see on tõsine asi. Võtmisele seda modersi papis korraldaks, mina olen kuulnud Sontaari tünni punn, mis nüüd toob, see on siis. Mis toon, toon, kust mina tean, mis toon? No eks ta üks türklaste usu säädus ole või sedasi. Olge nüüd, ärge jora. Õde, kuhu ma nüüd jäi? Ahaa, korrani tarkus. Naise võtmisest. Koraan keelab türklastel viinajoomise, lubab aga mitut naist võtta sest tema teab, et keegi eneselegi ainest pääst iialgi mitut naist ei võta. No vaata, see on nüüd jälle nii, kuidas tema, nii nagu noor, aga teps loe nüüd sina lehte edasi looja. No olgu pealegi, mis siis ahahaha, kuidas inimene 200 aastat vanaks võib elada, Hoe seda kohtadeks ja lase kuuluda. Ameerika ajalehes annab keegi härra William selle kohta eeskirja, kuda inimene, kelle tervis 200 aastat vanaks võib elada nagu kõik suured, leidus, et nii on ka see üsna lihtne. Söö tagu, kõvasti soolatud toitu, palju zahtist, puuvilja, keetmata õunu, joodagu iga päev kaks kuni kolm suurt klaasitäit puhast vett, mille sekka 10 kuni 15 tilka fosforhapet valatakse. Kui seda karva päält täidetakse, inimene mitte enne kogemata ära ei sure, siis võida ta kindlasti 200 aastat vanaks saada. Mis siin siis veel on, vaata pulmajutt ka, jah, loe loe loe üks kaunis pulmakõne. Ja kellel oleks küll abielu vastu midagi sõima, kui teda vanatüdruk ehk vanapoiss abieluiha on ja jääb igavesti elama, ükski tont ei jõua teda maha suruda ega karistussalk kaotada. Andke suurest tükkidega tuld, kui armastuse leeki lööb ja paisake sinna, pange viisi vett ja jääd kaela. Armastus ei kohku ega jahtu, vaid ta tõuseb selleks, et kahte hinge ühte sulatada ja kahte inimest üheks ühendada. Ma ütlen, andke tuld, kui kaks teineteisele liiginevad, Nad ei lähe lahku ja kiskuge neid kasvõi hambad katkevad, naad ei karda. Neid ei ole ükski võitluse sarv üles äratanud, aganad sõdivad nii ühes meeles ja keeles vastu, et ükski neist jagu ei saa ning nad ikkagi kõige kiusamist tõttu soovitud õitsevale rannale abielumaale jõuavad. Kahest peab üks saama, see on loomuseadus ja seal paradiisi põõsaste all pikutades, kui inimesele raske uni pääle tuli, siis on tast kaks tehtud. Päris unes läks küljeluu kaduma, armastuse unes leitakse teda jälle. Üks peab kaheks saama ja kaks on üks käigus rehkenduse seadustega kokku ehk ei, sellepärast kallis noorpaar, tundke end ühena tugevalt, siis on asi alles asi ehk asi nudi hõissa pulmad. Vot mis valemõrsja ehk koeranoorik loesedaga. Paari panemiselt koju tulles ei antud mõrsat peiu kätte, vaid kõige väledamad hobuse omanik, pruudi vend kihutas kõigist ette ja peitis pruudi ära. Peiule pakutega, vale mõrsat. Esimesele vale mõrsjale lauldi piigeda põllule varele tukiga tuli tal järele põllukündjad, küpseta kuue härja söödiad soojendagu. Peigmees aga otsis edasi, aga pulmavigurimehed tõid talle teise valemõrsja ehk koera nooriku ja lauldi jälle. Ei, see pole meie neidu, see on külapoiste neidu. Äravad o hunti, hüppa, May Ärado tonti. Tantsi majja, keri pujalgentsemaie. Ei, see ei ole meie neidu, see on väga vähine, pisike ja peenike, laba luus ta, lapsuke, käsivarrest väetike. Vii see sauna vihtlema, paneda barre ääre peale, andke uuesti imeda, siis tast kasvab teistel neidu. Alles kolmandal korral toodi õige noorik välja. Püüdisel peiupoisil ikka kannatust pidi, jah, ikka jah. Laulu Karla, kuule, lase nüüd laul uuesti lahti ja kuule, laula seda pulmarõõmulaulu pulmarõõmule. Oma kaaska too ja Paal poos ta loss ja raevu Toropi otsa, et Alats, ma, sinul on loo saatseeri maad, minul on ta ta kätte päev, see on kaan ta Magosmosoos olle ka valda trell alla trall alla paneb May alla, võtab siis kätte. Sinisokk meistri poega, punapärga talume, tööta. Seda on loss ja raevu kaerajaanitoll ja kootaal suudrell alla trall alla pane pol majja luubi alla võtta siis käte ja. Kui oli küllalt söödud, joodud ja muidki tempe tehtud, alges mõrsjale uue kodu tutvustamine, ämm viis noorikul kõige esiti veiste lauta siis lammaste ja sigade lauta. Iga looma eest, mida noorikul näidati ja lubati, pidi noorik emale andi andma. Lehma, sarvi pandi sukad, lamba kaelakindad, härjasarvi. Seal mind ei aita liha, tünni ja viljasalvi vaatama. Kaetiga üle kulp ahjuroop ja leivalabidas. Koldesse pidi mõrsja raha viskama. Et head vaimud uue perenaise peale ei pahandaks. Ka kaevu pidi mõrsja raha viskama, et kaevukoll uuen uuriku vastu armuline oleks. Üks noorik oli aga nii ärevuses olnud, et visanud kohe kuldrubla kaevu. Ei mees kirunud siis endamisi noloogiaga lõvi külma subjale pulmi. Nojah, aga eks nooremale rahvale ikka pulmas kõige tähtsam hea nali. Aga vahel ikka mindi tembutamisega liiale, eks ikka, ja. Ja vaata, vanasti oli säärane komme, iga peiupoiss pidi pulmaööl magama oma pruut neiuga ja kes seda ei teinud, meelega kõrval hoidis või öösel tema juurest ära, põgenes see palju hommikul istuma, kaltsi ratsilina lõugutile. Aga äkki siis lõugutama, mis istumise koha kohe päris hellaks võttis. Või siis jälle karistati vihtlemisega. Vead seoti. Kes tahtis vihkamisest pääseda, tuli lunaraha maksta, mis läks selle pruudi andide hulka. Eks külarätsep kurg oli jälle lähe lõuguti pääl, nii peepüks tehtud. Vaeseke terve pulmaaja. Varastati nende riided ära ja riided koguti siis jälle ühtegi oktoobrisse. No ja mis siis jälle peiupoisid, hommikul tagasi andsid raha, see läks muidugi jälle pruudi jääks. Eks külakupuvoor Citlike all oli nii paljaks tehtud, et pidi istuma vaeseke pulmade lõpuni nurgas ümber. Kui Põlvalised magama jäide peiupoisid peale ei passinud, viidi pulmalaud koos toitudega toast välja. Olite jäävahe, läks verre sööma vaele, kui laud üles leiti. Suure kivi poisid olid niisuguse Hoine tembud, viisid köögist 10 pange pajatäie klimbisuppi koos pajaga minema. Terve pulmarahvas hommikust söömata. Poisid olid pajapuuga kahe vahele võtnud ja viinud sauna katusele. Aga ega pulmas kohtu pidaminegi puudinud. Vaadake mehed, Minsi mari pulmas oligi niisugune jant hobuse rangituudi sisse, need olid siis kohtukulliks. Sest vanad rangid olid nikerdatud joodsad harali nagu kroonu kullil kunagi. Saviaugu Sass oli veel pool kaine mees, see pandi siis kohtumeheks Saaess, panin rangid kaela, kalja kapa pähe, võttis luua käte ja oligi kohtumees valmis. Kohtualused olid kaks kanakülapoissi, kes mürgeldades laua ümber rajasid ja palju head ja paremat ära rikkusid. Kohtumees mõistis mürgeldajad kolmeks päevaks. Ta ja Seebeedi tõesti sündima. A3-s pandi lauda ukse, pööra vahiks, kes siis vahialuste, toidu, õlle ja viina eest pidid hoolitsema. Vaadake, sellepärast pandigi pulmavanad riided selga, et ei, siin ta satub kas või sealauta. Ja aga eks selle pulma lõpetamisega oli ka omajagu janti, katsu sellest suurest summast lahti saada, kui kõik on nii hoos, et mauravat või mihklipäevani. Vaadake, trump Jüri pulmas oligi see häda, et ei saa kuidagi lõpu peale. Oh, toodi siis keedetud seasaba lauale, siis said kõik aru, et Jüri, suur pulma orikas on otsas ja tuleb kodu minna. Kuni seasaba söödi, Kolgiti väljas kaikaga vastu seina, pulmalipp võeti maha, nooriku peast võeti tanu. Noorik tõi voki keset põrandat ja hakkas ketrama. Peremees pani karu pidi kasuka selga, võttis suure kulbi kätte ja lõi vastu tühja õllevaati pulma lõpetust. Eesel, ausus. Iga roju oma koju, kes kaua kakerdab, saab kolviga. Ja ongi jälle aeg meie väsinud pulmahobu lahti rakendada, anda talle Noziimist. Terve vald oli kokku aetud kihelkond kokku kutsutud külalisi, kaatseltsi, veeru, vanad kaasagagi, kaalutud parajad mainiks talle.