Number 101. Tere õhtust. Täna kutsume teid veerand tunniks suurele juubelile. Mikrofoni ees on meie spordiajaloo ja maailma maadlusspordi nimetlemaid mehi. NSV Liidu teeneline meistersportlane, Eesti NSV teeneline sporditegelane, vabariigi maadlus, koondvõistkonna peatreener. Ütleme lühidalt Johannes Kotkas, sõprade ring ja kuldne 50. Esimene 50 on siis nagu kord ja kohus selili pandud. Reed või peenikese ka ei ole, aga käes on, aga kui palju mehi selle arvelt kokku võtnud, aga siiski umbkaudu seisvuda seitse ja poolsada, võib-olla ta on neid kohtumisi, võistlus, kohtumisi tehtud. Ja nendest üks neljandik peaks olema silehoid. Nii et peaaegu kaks roodu 100 kiloseid mehi, naan ka alla 100 kilo alla. Ja nii palju, kui ma mäletan, teie kodu kõige sädelevamat kipub nagu pokaalidele ja medalitele kitsaks jääma ja neid, kus veid trofeesid, tuli neid juurde seoses selle 50-ga peaaegu ja laiendama seda lubage siin ja edaspidi ajasäästu huvides pisut täpsustada. Johannes Kotka enda seniste intervjuude ja artiklite alusel. Kuldmedalit üks Helsingi olümpiamängudelt, üks maailmakarikavõistlustelt, kolm Euroopa meistrimedalit, neli NSV Liidu absoluutse tšempioni kulda, üheksa NSV Liidu meistrimedalit, üks rahvaste spartakiaadil, võitja ja 13 Eesti meistrimedalit. Kokku 32 kulda, millest kõige kerge käänulisem on vabariigi tugevaima mehe oma. Ega kitsama rinnaga mehena vist rinda ei mahuks. Lõik kui suur teie rinnaümbermõõt on ja oli selle kõige suuremad mõõtmed mõõdetud, sai ju noorelt 20 ümber riiuli 120 ümber. Ja missugust enda sporditrofeedeks te peaksite kõige mälestusväärsemaks. Esimene suurem võit või 38. aastal Tallinnas toimunud Euroopa võis seal ma esmakordselt sain suurema võidu ja seekord sai siis Eesti kappael eesti hõbegakse. Aga siin on mehi, kes seda mäletavad. Kindlasti esimees Restrovery, tema oli tolle tol ajal ju üldse raskejõustiku hing. Millal teie, seltsimees püstran, sellist sitked noormeest nägid esimest korda matil, mis mulje jättis? 37. aastal. Kuna siin Tallinnas võistlema tuli, siis paistis juba silma niuke noor 20 aastates tugev ja priske, kui ma ei eksi, Sistoli madruseriietes oli tal varal. Sai juba silma inetud, et vaata see Tartusse, nii tuleks Tallinnasse tõmmata. Aga varem oli siin Kalevi juubel või? Seal oli veel ulasele kutsunud Lätti Swing veeniks oli treeningselle ja ja siis mäletan siis oleksin jumalapüstimaadlus, toimus suure suure hooga rel ründama, ründama, kolisin laval koodi, mul tuli alla laval tallatoolide peal, aga 38. aastal tekkis ju kotka järele lausa tõsine vajadus Euroopa meistri ja sisu rivist väljas, neil esimene number tol ajal Palusalu ja no eks siis oli kohe asendaja olemas kotka näol. Ja peab tõsiselt ette väika, see suureksamist läbi tegi, see, ta tegi kohe viie peale. Sellest oma vastaseks võitis ülivõimsalt ära, tal olid seal tugevad need nagu türklane ja rootslane, nii man ja õige tõsised mehed. Kuid meie noor Joan, panin särad, vastaja võitis võimsalt ära. Algaastatel oli tal juba kõva vastane, oli seal Czechtwapu. Siis oli sakslane vormidesse. Johannes Kotkas on võistelnud seitsmeteistkümnes välisriigis, Norras, Tšehhoslovakkias, Itaalias, Türgis, Soomes, Ungaris, Saksamaal, Rumeenias, Bulgaarias, Jugoslaavias, Rootsis, Prantsusmaal, Taanis, Birmas, Araabia ühinenud Vabariigis, Liibanonis ja Austraalias. See oli 39. aastal Berliinis oli suur hall oli ju rahvast täis. Ja reka seal ikka Fortisheri kasuks, sest meie olime ainult eestlasi käputäis seal. Kui kotkas tegi ikka tubli tee ja viis üle rinna. Pöörame ajaratast edasi. Johannes Kotka kõige raskem kõik 11 kohtumist Moskvas, mis tõid NSV Liidu 1940. aasta absoluutse tšempioni tiitli No seda peab küll ütlema jah. Sest neid absoluutselt võistlusi peeti viiel korral enne meie ühinemist Nõukogude Liiduga peeti üheksandal aastal siis 40. edasi kuni 45. aastani ja teie olete neli korda neli korda pääsenudki, absoluutne tšempion, mida on mul õnnestunud seda võitu. Aga see võistlus oli eriti sellepärast nii higilõhnavett, seal viidi läbi võistlus forniiri süsteemis. Modell või kõige läbi mõelda ja võistlus toimus nagu male male esivõistlustel kaks nädalat aega. No kõik Laxey normaalselt, kuna viimase kohtumisega pidi libisema käest ära see esikoht elutsemaadlejakukselgu väga paeldu väga vesist hästi ette valmistanud tehniliste jamade nagu kokku läksime käe õlale pani liini ootamatult särab vahelist ehitist, kus ma üldse ei ei loopinud ja rismind heitega alla alla edelale. Nojaa, muidugi ta oleks võinud, võivad Sabelistigi selja taga, kuna läks liiga liiga põlema, nii tuliseks läks, hakkas kohe sära, vajutasin, sain ta, siit, lisati teine jala muidugi haridustaset, teisalt seal silda reaalset rahulikult kinni hoidma, läksingi, kallale sai, saad väljalt ja no siis oli midagi teha. Üles ju algi varjugi teed, ei tasa tehareid punkte. See ukseni kooliga sarnane maadleja väga ründaja heitja ja tuligi kokku vaev, joodeks tuli kokku üle linna ja mul oli siis säärane kuraas juba sees ja kaotusseis ja leidsin siis ülerina esinda silda välja, seal partesel, Bristoli, väidab seltsi hoida, siis sai kätte Läheme edasi siis kõige kallima võidu juurde. Johannes Kotka kõige kallim võit Helsingi olümpiamängude kuldmedal 1952. Ja, ja see oli sarnane asi, et luulatiiva oleksid mööda kolmed, olümpiamängud, kus ma oleks võinud osa võtta nii oma taseme poolest näiteks 44 48, aga nüüd ühtlasi juba aasta olevat ka peale. Ja nii, et see ei ole, et iga hinna eest pääseda sinna. Sest sinna pääsemine oli ju kõige suurem probleem. Sest Nõukogude Liidu sportlased, neid on ju nii palju ja need on kõik tugevad, võimelised need. Ja siis sa pead olema ikka peajagu teistest, parem sai ka. Lähed esinema niuke? Sinu jaoks algavad olümpiamängud juba mitu aastat varem. Oligi nii ja kuna kerkis seal validus kõva kõva konkurents maakleri näol siis see võib-olla pani rohkem rohkem Tarvjueerima seal juba ette valitsusperioodil. Tegime streeningutalite seal katsed ja kõik ta siiski siiski mul ikkagi õnnestus ressursina võistelda. Mesilasja võistled ise Helsingis läksid normaalselt. Et vaadet millegipärast ka kuulsin, seal ergutust võib alati naabrid oleme ja nimetatakse ja vanad spordisõbrad ja vanad kolisevad, palju seal varem kuiselt Soomest tundsid ja endal voodi elasid kaasa ja sellepärast see olümpiavõitja, see jäi meelde kui ilusam sündmus, kui ei oleks olnud, võib-olla oleks neid olümpiakulla siit kolmgi v2. Ma usun kindlasti sest tol ajal siis oli ta just oma kõige paremas sportlikus vormis Ja öelda, kas kas oleks vähemalt võimalus olnud proovida teie, seltsimees Niglas, umbes tol ajal hakkasite maadlusega nii otseselt kokku puutuma 50.-st aastatest aga esimest korda ma nägin teda 52. aastal last, kui ta Soomest tulid, siis jutustas nende võistluste mulje, et kõik treenigsa, Neid noori täis ja pakkumisi paljudel treeneritel päris hea valida sealt tugevaid ja Guenlasel ilmameistriks tuli nende aastatega siis 50 kolmandal-neljandal. Leland väetamise tartus, savisid Loore poissi, sealmaal tuli siis jaanihaavu seitsmekordne maailmameister. Ja uus põnev oli Olivia Amoski vastas Kaja tuli, pärast tuli meie maal, soovisin. Siis kolmeteistaastane poiss vahel proos natuke. Salia istuli, hinnaline kõigi Mullega käsi pihkudega, poiss ta käsi pihku. Jutlesitel koduse jutuga väärtud kääbikud. Ja ma usun, isegi praegust kotkasiniver me tähistame ka ja kõik ja raadios annate seda edasi. See juba tiivustab ja nüüd peame seda ära kasutama, et noori rohkem sellel spordi juurde ikka tõmmata. Keskus vestlesid, hea meel on minna kohe, lähed sinna maadlusmaterjalid olemasvõimelise õpetaja Prixambrivooli joissa rajal, lihtsalt hea meelega lähen sinna ja võtad aja ja aga öelge, palun, kuidas eriti noored maadlejad, kuidas nad jälgivad vanameistri kohtumist eriti rasket kohtumist. Eks ole, ikka akadeemia oma pearivaali kohtub, siis näed täpselt, kuidas sina pead oma tugeva vastase lastaga kogu kõige tõsisemaks kõige paremaks ma pean seda 56. aasta esimeste rahvaste spartakiaadil. Kui kotkas vestles ühel päeval kolme olla Nõukogude Liidu ja muidugi maailma parema raskekaalu ühega juhtus niimodi loosiga tehisliku finaalipäevaks Nikolajev, mitmekordne maailmameister, samuti Mazur, Bogdan, kes on pärast nüüd kolm korda maailmamõjud, ei ole siis see oli Parheonov, postab Parheolbub ja Nikolai Bogdanov, kolmekordne maailmameister, samuti olümpiavõitja, kes vodka järgi, kuna sai ja need kõik ühe päevaga vahetus viimane võistluspäev, nii et seal enam ei ole päevane võistlus õhtunud järjest kõik päeval hoidis kolm tugevad rivaal ära. Ja kindlalt nii et Nikolajev väsis ära, istus kohe puhkas vahepeal pinge jälle läks lasteaia jõudnud, kelle puhul vaadeldav servi on kuuendas, siis juba kotkas on muidugi päris eakas. 1960. aastal NSV Liidu klassikalise maadluse esivõistlustel Saratov vis sai Johannes kotkal täis 25 aastat tegevsporti maadlusmatil. Igal aastal kaheksa kuut treeningut, igas kuus 12 korda matil kokku võistlusi ilma vahedeta neli ja pool kuud. Ja muidugi alguses ei, ei loodud kunagi, et ma nüüd nii kaua aega matil püsinud või, või teistel, aga nii ta kukkus välja. Nii palju kui teada, ei ole te kunagi piirdunud ainult maadlemisega, vaid isegi väga aktiivselt harrastanud teisi spordialasid. Kui palju teie vasaraheitja tippmark oli, kui te olite Nõukogude liidu stsenaarium? Laser? Ai, see on raadio kuulajatel ka juba ja spordihuvilistel teada seda nii palju juttu olnud. Ei teagi aeda täna Pärnu tagajärg eriti esiletõstmist ei vääri. Lühise tasemega 53 88 või oli see 43. aastal, kui seal võistlusel võitsin selle sisu ja tuli seekord ka, et see ei ole igamehe, veeda räägi. Väike tagajärg oligi ainult 12 meetrit ongi ja ma tahaks veel lühem kui praegune vabariigi rekord. See on ikka suur, väga ilus ala, mehine, mehine spordiala. Mina tegin lihtsalt ühise ette valmis eesmärgil. Aga pärast hiljem, sügisel, kui läksin maadlusmatile, tundsin kohe nagu ikkagi vastase juuste vara raha leida ja tuli tuli kohe järele ja nurgale selle muidugi teisi alasin, ei kangides ja lahutamatu osa maadleja Lenyton kindlasti kõigis kordsesse iga kangeldoris jõu arenedes võis talle selle jooksnud. Muidugi võimlemine, no see on loomulik igahommikune vähemalt ühelt käelt salto, teil käis nagu siuh, kohe sai tehtud siis akrobaatika elemente, nii moodusele vajaliku metsa joomingu Kadriorus ei käi. Lina Martoliinse kord käisime koos järjekindlalt kohe siis toa, sellised kaevud asega hantlitega vedudega. Et siin ongi seletus sellele miks varasemates intervjuudes Johannes Kotkas on alati rõhutanud, et üheks kõige väärtuslikumaks iseloomujooneks inimesel on tahtejõud, keda peab kindlasti olema lahti jõudude sportlase auahnus, seal peab olema tühik, seal võidetud üks võistlus ära kohe plaaniga järgmise jälle Koit. Kas teil on ka päris argipäevast kasu elus sellest olnud, et te olete palju aastaid olnud maailma üks kõige tugevamaid mehi? Mis kasu sellest võiks olla pimedas õhtul kusagil heina lõhna selles nii vaja ei ole veel läinud? Ei lauludest. Ja mida teil oleks juubelijutu lõpuks öelda maadlejate kasvavale põlvkonnale tulevastele troonipärijatele? Südamele muidugi hea meelega tahaks näha, et neil Meie maadlus areneks edasi ja kasvasid nimekaid mehi. Ja selleks on muidugi tarvis tuulid Tuuli tööd ja enesekindlus, tahet. Nad elasid. Reede soovitusi siis muidugi pelga edu. Seda ma soovin ette ei tuleks kotkaste põuda meie maadlusmattidele. No aitäh, head jätku sajandi teiseks pooleks. Johannes kotkaga ajasid juubelijuttu teeneline sporditegelane iiris püstre aumeistersportlane Meinhard Niglas ja meie reporter Valdo Pant. Täna õhtul heli lindistasime telefonikõne Pariisiga. Traadi teises otsas oli Toomas Leius, kes alustas Prantsusmaa lahtisi tennisemeistrivõistlusi liivaväljakutel kolme hinnatava võiduga. Esimene mäng, jaapanlased ei kuula vastu, olid nendeks 30-ks, võib-olla kõige raskem. Mängitakse meilis. Teeselge pallidega tunduvalt väiksema läbimõõduga ja seetõttu esimene mäng oli väga konarlik. Inglane Sander, kes mul järgmises ringis Mansoni oli asetanud 16-l täna tabelisse, kuna ta tuli alles just Kopenhaagenist, kus ta praktiliselt üksinda võistlejaid taanlasi siis ta ei jõudnud veel siin kohaneda nende paljudega ja minu kujunes üpris kerges. Läksime igavesest kohe kolm null ette ja. Vaatamata sellele, et siin põhiliselt mängitakse nii-öelda tagavane mängu üksikute võrguennakutega 14. Juba oli nii-öelda närvide mäng ja otsustavalt põhiliselt minu paremini väljendust. Võrdlemisi suureks üllatuseks kuid endale nii-öelda nende mängude järgi öeldes võib öelda, et olen mänginud nii, nagu, Tallinnas närveerib oma parima õpilase esinemise üle Toomas Leius, treener Evald Kree. Ka täna oli ta meie telefonikõne juures Parisiga. Kuidas hindaksite leiuse praegust esinemist. Senised tagajärjed on muidugi väga head ja ehkki Toomas on meie spordipublikuid meie tennisesõpru ennegi rõõmustanud väga tublide tagajärgedega siis peab ütlema, et sellel turniiri saavutused on mõnevõrra erinevad ja omavad niuksed printsipiaalselt tähtsust. Nimelt see on esimene kord, kus nõukogud, tennisistid nii suure tähtsusega liivaväljakutel peetaval turniiril saavutavad väljapaistvaid tagajärgi Toomasele. Senised kõige paremad tulemused on enamuses saavutatud muruväljakul või siis Moskvas, talvel küll liivaväljakul kui nii-ütelda kodupinnal. Nüüd aga maailma kõige tähtsamal liivaväljakutel peetavatel võistlustel. Kolm sellist tublit võitu järjest ja pääsemine 16 tugeva hulka. See on järjekordne tõend tema spordimeisterlikkusest. Millist senist võitu tuleks kõige rohkem hinnata? Kahtlemata viimast piiridž üle ka jaapanlane ishi Kuura ja samuti inglane sängister eriti on muidugi väga tuntud mängijad, kuid piilitš on liivaväljakutel nendest kahtlemata parim ja möödunud aastal ka pretendeeris maailma esimese 10 lõppu ja oma võite paljude maailma kõige paremate mängijate üle. Nüüd anname jällegi sõna Toomas leiusele. Mis saab edasi? Järgmise ringi homne vastane, ühesõnaga on mul Ameerika mängija. Läinud teatavate üllatustega tõhusad hääldavad mängijad, nagu mehhiklane toona kaotas tänalüüsile. Rooma turniiri võitnud malliga kaotas prantslasele pusingule. Kes Nõukogude tennisistidest on veel konkurentsi jäänud? Võtab osa kvalifikatsioonimängudega ligemale. Annab neutreva võistluse esimeses ringis inglanna Polhovi ja kordu komme austraallanna toimiga. Segapaarismängus on olukord niisugune. Me mängime poolt, mis on väga raske prognoosida ja siis ei tea isegi praegu. Tabelit ei ole veel käepärast, kuid palju tugevaid hinged on sealt see kavandanud, osa võtab. Kuid Loonduda kõige paremad, sest siia tulles me ju panin kõik lootused segapaariga. Soovisime leiusele ka edasiseks palju edu ja tänaseks lõpetasime telefonikõne. Hoiame kõik pöialt. Number 48 18. detsember 1963. Spordialane koostöö kooliga, milline ootame järgijaid. Eesti Tennis 50 aastane Ma leian pikema põhjenduseta, on selge, et meie koolinoorte spordiprobleemid etendavad praegu vabariigi spordielus väga tähtsat osa Volgogradi spartakiaadil, häving ei tohi korduda. Erilise vaatluse alla tuleb võtta koolinoortega tehtav sporditöö. On vaja jõuda selleni, et meie koolinoorte vaba aja veetmine oleks sisukas ja huvitav. Tähtis osa on siin keha kultuuril ja spordil, mis, nagu öeldakse, partei uni, pleenumi otsustes peab muutuma kasvatuse vältimatuks elemendiks. Eesti Raadio spordisaadete toimetus tahab osutada meie koolinoorte sporditöö parandamisele omapoolset konkreetset abi. Selleks võtame šeflus alla ja hakkame töötame edaspidi käsikäes ühe Tallinna keskkooliga, kus sportides puuduvad veel aastatepikkuse traditsioonide kogemused. Valik langes Tallinna 42.-le keskkoolile. Kavatsuse elluviimiseks ja vastastikuse koostöö sõlmimiseks on 42. keskkooli esindajatena stuudios kehalise kasvatuse õpetaja Elmar kolju ja kooli kehakultuurikollektiivi esimees õpilane Rein Sepa. Mida lubab siis toimetus? Me teame, valdav enamik noori armastab sporti. Meil on palju eeskujusid nii vabariigi paremate sportlaste hulgas vähenenud, aga seni vahetu kontakt noort ja tuntud spordimeistritega. Lubame koolinoori selles osas aidata. Korraldame koolis kohtumisõhtuid, kus spordimeistrit jagaksid noortele ühtlasi ka praktilisi näpunäiteid. Organiseerime ühiseid spordifilmide vaatamisi ja arutelusid. Korraldame spordiviktoriine algul koolisiseste võistluste näol ja hiljem juba kohtumisi teiste kooridega tõmbamine ühistesse, üritustesse kaasa ka laste vanemaid, et tiheneks vahetu kontakt kodu Raadio spordisaadete toimetuse vahel jälgime ja püüame abistada, et meie, see pluss kool teeks kõik selleks, et koolispordibaasid oleksid eeskujulikult korras. Ühiselt lahendatavaid probleeme ja küsimusi on muidugi palju, vähemalt kõigest sellest hakkame edaspidi jutustama meie spordipeeglides. Nüüd aga tahaksime kuulda, millised oleksid koolilubadused ja kohustused, seltsimees seppa. Väga rõõmustav, see traadi ta meie kooli modehke seal. Ja see on väga teretulnd. Kõigepealt me koolis õpilased, kes mõningad vaatad spordile nagu kõrvalt ja nad on passiivsed, Symeloodaksime, et raadio poolt korraldatud üritused aitavad kindlasti meie kooli spordilehes väga palju kaasa. Loodame näha, et taoliste õhtute puhul oleks ikka kooli võimla või saan siis täis õpilasi kindlasti sess. Omalt poolt me püüame kindlustada rohk osavate. Millised spordialad teil on praegu koolis? Kõige populaarsemad? Populaarseimaks spordialadeks võiks lugeda meil korvpall ja kergejõustik ja väga rõõmustav oleks, kui me saaksime kohtuda oma ala meistritega näiteks Ehan Lösseviga, Heino lipuga. Tõepoolest, Lõssov ja lipp on mõlemad just korvpallis ja vastavalt kergejõustikus koguni maailmaklassi mehed ja kes siis noortest ei tahaks nendega kohtuda. Et saada spordis paremaid tagajärge, oleks meil väga tähtis, et kõik teeksid Atletliku võimlemist. Ma mõtlen, kust saaks selles osas aidata meid. Oma aja kuulis tõstesportlane Alfred nõelanud. Ta võiks meile tutvustada, käes saaks väga ökonoomselt kasutada võimalusi Atletika võimeliseks oma kodus lihtsate vahenditega, nii et saada tugevaks. Ma pean siin ütlema, et ausalt nõelandit ma tunnen väga hästi ja võib-olla päris kindel, et nõelanud tuleb hea meelega neid abistama. Koolil on eesmärgiks luua kindlad sporditraditsioonid. Siiani on meil suuremaks ürituseks olnud koolispordipäev. Ja me tahame jõuda nii kaugele, et spordipäevad muutusid traditsiooniliseks ja nendeks ka terve kuu. Tahaks jõuda nii kaugele, et aasta pärast kõneldakse meie koolist kui kindlate sporditraditsioonidega koolist ja mida lisaks meie koostöövahelisele kokkuleppele seltsimees kolju tegelikult esimene samm raadio ja kooli vahel on juba astutud suuremas mastaabis vähe kui kooli ulatuses. Nimelt raadio poolt organiseeriti meie rajooni koolidesse reid kus võtsid osa meie kooli õpilased ja samuti teiste koolide kehakultuurikollektiivi esimehed. Ja tõesti, väga palju oli õppida just kollektiivi esimeestel koolidest. Nii näiteks eeskujulik oli 20 esimeses keskkoolis agitatsioon. Huvi pakkus kõikidele spordipäeva rand, album autahvel toredalt kujundatud, samuti edetabelid. 20 viiendas keskkoolis imestasid kõik andlite rohkust. Maardu keskkoolis oli üllatuseks korralik nooruse dokumentatsioon, kartoteek kuuendas keskkoolis, karikate vitriin. Samal ajal aga 30 kuuendas keskkoolis imetleti juba mitmendat aastat korrastamata spordiväljakud. Ja tahaks loota, et Meie kooli kaudu oleks abi raadio poolt ka teiste rajooni koolidele peaksime otsima palju uusi huvitavaid vorme koolinoorte spordi juhtimisel. Siin peaks rohkem tähelepanu pöörama agitatsiooni, leia propagandale, õpilaste juuretoomisele, spordile ja mis kõige tähtsam, võib-olla peaks mõtlema kindlamale organisatsiooni loomisele koolinoorte sporditöö juhtimiseks. Loodame, et raadio ja kooli vaheline koostöö aitab leida uusi vorme huvitavaid vorme. Ja et need üritused, mis viiakse läbi leiavad kajastamist spordi peegli veergudel samuti järgimist ka teiste koolide poolt. Ja meie omalt poolt jääme lootma, et taoline ühistöökooli ja Eesti Raadio spordisaadete toimetuse vahel hakkab kandma vilja ning et lähemas tulevikus sellele järgneksid ka teised spordiajakirjanikud vabariigi ajalehtede ja ajakirjade toimetustest. Kui ükskõik millisel spordisõbralt küsida, milline ava meil sel aastal kõige edukam oli, siis küll 99 protsenti neist annavad ühe vastuse. Tennis. Ja meie valge pallimängijad võivad topelt rõõmsad olla, sest suur edu langes neile osaks just juubeliaastal 50. 1900 kolmeteistkümnendat aastat võib lugeda organiseeritud tennise spordi algafaktsiisis. Esimesed võistlused peeti Pirital spordiselts Kalevi maja juures 20 osavõtjaga. Need sõnad ütles meile praegune dünamo. Tennisehalli juhataja Alfred Ploompuu. Tennis hakkas mulle huvi pakkuma 1000 966. aastal kuid 28-l laadal astusin Kalevi tenniseklubisse. Klubis astusin oli klubil kolm, väljakud praeguses Harri orus. Aasta hiljem ehitasime kaks väljakut juurde. 1009 30. aastal asusime maja ehitamisele, kuna senini ei olnud õieti mingisuguseid riietusruume. Meeste riietus humodeks, buldoniga üle tõmmatud kuurialune. Naistel oli ta ehitatud laudadest ja osalt kaudselt laid mängijad veel väljakute juures olnud kvassi putka tagumist umbes meetri laiust osa. Kui 20 laatori klubis ainult 30 liikme ümber, siis 39.-ks aastaks oli Kalev teises kui liikmete arv tõusnud juba 200-ni, kes tolle aja meie paremad mängijad olid. 26. aastal võitis meistritiitli Christian laskun, kes hoidis enda käes kuni 1000 940. aastani. Kodanliku korra tingimustes pidi Alfred Ploompuu kandma hoolt selle eest, et korraga tenniseväljakud ootaksid käputäit, raha tuusasid. Ja nüüd Nõukogude sporditingimustes teenivad vana tenniseaktivisti kogemused ja hool tõelist massisporti. Paarisajast mängijast on kasvanud tuhandetesse ulatuv tennisemängijate armee. Ja meie kaasaja tennis on mõeldamatu. Evald Kree, nimeta suurepärane treener, organisaator ja pealegi esimene eesti tennisist, Nõukogude Liidu meistersportlane 1942.-st aastast. Tõnisson väga tehniliselt keeruline spordiala ning nõuab kaua aega. Me oleme nüüd treenerite ühise jõuga üles kasvatanud 22 meistersportlast. Ja meie statistika näitab, et keskmiselt läheb selleni jõudmiseks kaheksa kuni 10 aastat. Leius erandina saavutas selle nimetuse kuue aastaga selleks, et mängijad suudaksid midagi näidata väljakul. Sellele eelneb terve rida tegureid. Eelkõige peab olema tugev föderatsioon, töötav treenerite nõukogu. Ainult siis võib mõningate aegade järgi juba ilmneda töö tagajärjed. Ja no mõningad momendid, näiteks nagu füüsilise ettevalmistuse võistlused ja üldse sellega tegelemine hakkame samuti päevikute pidamine edasi. Need meie vabariigis leidsid kõlapinda ja rakendati juba täies ulatuses palju ennem kui üleliidulises ulatuses sealt nii-ütelda. Me olime nendele eeskujuks, meie mängijad iseloomustab, võiks ütelda kolm momenti. Esiteks mängijad siiski küllaltki aktiivselt mängivad, teiseks paistavad meie mängijad silma üldiselt hea füüsilise ettevalmistusega. Kolmandaks üks väga oluline tegur, mis meile paljudel väga tasavägist võistlustel on kindlustanud võidu ja mis suurel määral aitas meid ka esikohale rahvaste spartakiaadil. See on nimelt paarismängude oskus seletada sellega, et meie kitsastes tingimustes, esiteks oleme sunnitud talvel palju mängima paarismänge. Ja teiseks siiski niisugune mitmekülgne tehniline ettevalmistus, hea võrgumänguoskus, mis lubab paarismänge mängida ilma selleta paarismängude edukas paarismängus edukas esimene ei ole üldse mõeldav. Eevald krise kuulub nende 12 tennisisti hulka, kes Eesti spordi au on tenniseväljakul kaitsnud rohkem kui 25 korda. Praegusele Nõukogude Liidu teenelise treeneril on meie esindusvõistkonnas reket käes olnud 36-l toomas leiusel 39-l Jaak Parmasel, 40-l Elduri jopel, meie tennisemängu pioneeripojal 53-l, Vello Tammel 57-l ja kõige rohkem 63-l korral Eerik Edarsil. Esimene kord ma mängisin eesti koondvõistkonnas 953. aastal. Olin 16 aastane, milliseid võite ise loete enda spordibiograafia kõige väärtuslikumat, eks võistkonnale kasuks ja endale. Kahjuks olen ma esinenud paremini võistkondlikel võistlustel kuid mõningad rahvusvaheliselt võidud ikka olla nimetatakse, võib-olla siis. Neid Siksay Ungarist, Orlikovski Poolast, sakslane Schultz, norralane hoones, poolakas kohaltzewski kõige väärtuslikumaks individuaalvõiduks loen ma 1960. aastal otatud võitu Austriale olla sekendali üle, kes oli sellel aastal ka. Austraalia üliõpilaste meister, meie tenniseelu juhiks on juba 1946.-st aastast alates olnud Jüri Rebane. Esimene meie tenniseföderatsiooni presiidiumi esimees on truuks oma ametile jäänud tänaseni. Tennis on saanud seltsimees rebasele südameasjaks. Tennis on kasvanud üle tavalise spordipiiride. See on meil kujunenud. No tee selgeks, näiteks kuidas kehakultuur üha sügavamalt tungib meie igapäevasesse ellu. Tõnisel ei ole ju tegelikult vanusepiire ja seda tõendab kõige paremini meil see asjaolu, et nii nooruk, kuue, seitsme aastane kui ka päris täismehe eas või isegi veel rohkem näiteks meie doktor Laur, kes käesoleval aastal pühitseb oma 75 aastast juubelit on veel täies võistlusvormis. Näiteks kui te võtate meie suuremad spordipaadid, siit võib tunduda alguses uskumatuna, kui palju nemad lasevad läbi meil näiteks teenishiste, no võtame herne tänava uued tenniseväljakud Tallinnas, kus aastas üle 60000 tennisisti käib mängimas Tallinn. Võib öelda, on kujunenud tennises üle Liiduliseks keskuseks, kahjuks rajoonides on tennis vähem arenenud. Kuigi Meil praktiliselt puuduvad väljakud ainult kahes rajoonis Hiiumaal ja Põlvas siis ei saa me siiski öelda seda, et meil oleks võrdselt arenenud tennis kõikides vabariigikeskustes ja nähtavasti edaspidi me peame pearõhu asetama just meie rajoonide tennisetaseme otsustavale tõusule. Kuidas aga juubelit tähistate? Otsustasime tähistada küll võrdlemisi tagasihoidlikult, kuid võiks ütelda väga kontsentreeritult. Nimelt toimuvad meil aasta lõpul traditsioonilised võistlused komsomoli auhindadele kust võtavad osa meie parimad liidu mängijad. See oleks juubelivõistluse puhul, peale selle on ette nähtud meil korraldada aktiivile pidulik õhtu, kus oleks paremate sportlaste aktivistidel autasustamine ning Kontsert osa peamiselt tennisistide endale jõududega. Reporterid olid Gunnar Hololei ja Toomas Uba. Hallo toru. Tere õhtut, Endel Kiisa. Kõigepealt palju õnne eilse võidu puhul Ruizzalo ringrajal. Palun jutustage eilsete startidest. Eilsed stardib veel, kulgesid väga hästi. Peamiseks konkurendiks meil oli nii 500 klassis kui 350 klassis rootslane agre Karlsson. Melo sõitsin 300 viiekümnesel 360, see on vanal masinal. Sõitsin 500 klassi suuremas klassis. Neli ringi oli Karlson mul järgi sees. Vahe läks poole minutini ja kaitsen hästi tasa ja targu, et lõpetada. Erilist pingutamist üldse ei olnud. Rada on just erineb teistest selle poolest, et hein paneme krossikummid alla ja see pool rada on liivaga kaetud ja poolene asfalti. Üldiselt sirged on lühikesed, kiirus on väike. Randla ja Sevastjanov sõitsid 350 klassis. Nende vahel kujunes väga Võistlus esikoha pärast poolteist kantselei randla pärast vahetusid randla, sõitis ühe kurvi peal otse ja lõpetasid rattaya kooli randla Shevast jaanuarist maas. Nii et oli väga huvitav jälgida. Ennova, kui jõudsite oma võistlusreisil Soome on tänavu selja taga juba mitmed rahvusvahelised stardid. Esimene võistlus toimus meil Nürburgringil Lääne-Saksamaal ja see oli maailmameistrivõistluste esimene etapp 350 kuupsentimeetriste masinate klassile. Esimesel ringil peale starti esimeses kurvis kukkus ja murdis rangluu ja mina lõpetasin viiendana. Võistlejaid oli minu klassis 49. Rada on seal väga kurviderohke ja treeningul ei saanud eriti seal palju sõita, sellepärast et vihma ja lund 100.. Nii et peamine treening oli võistluse käigus. Nädal hiljem oli meil võistlus Austrias, Saltsburg ringrajal Austria suurele auhinnale. Osa võtsid tsehhid, sakslased, no ühesõnaga kõik võistlejad peale Readmanni augustini vaimudi. Seal mul Varstock töötas väga hästi, kuni viimase ringini. Juhtisin võistlust. Edur ütles üles kaks kilomeetrit enne finišit ja olin sunnitud katkestama. Aga 500 klassis sõitsin vana S3 160-ga jõulin. Käin seal kuuendaks, vaiksema masinaga. On raske sõita 500 klassis Saksamaa ringrajal ja Austrias ringrajal olime meie nõukogude liidu võistlejatest kahekesi seisukohast jaanuariga siia. Soome liitus meile juurde Jüri randla. Millised on nüüd edasised plaanid? Edasised plaanid on sõit Tallinnasse, seal puhkame kolm nädalat ja siis läheb edasi Jugoslaavias opaatia ringrajale, seal toimub. Atsjonil ringrajal siis action ring. Itaalia ja emad kra Soomes kõige kiirem radoon Itaalias. Seal on tavaliselt keskmine kiirus 175 kilomeetrit tunnis. Meie masinad kuuluvad 350 klassis on ta MW järele. Peamised rivaalid on. Readman, Crailbud, Augusteni, PL. Kaabel meie väljavaated peaks olema sellel aastal paremad, sellepärast et ees on veel palju starte peaks ikka esimese kuue hulgas olema.