Kas helilooja Eino Tamberg ja lauljatar Heli Lääts, mis on siis selleks põhjuseks, miks nad siia on tulnud? Selleks on terve rida uusi lastelaule, mis heliloojal valmis. Ta ka meie stuudios juba lindistasime. Nüüd aga oleks võib-olla huvitav teada, kuidas nüüd laulud sündisid. Mis oli võib-olla nende laulude loomise ajendiks. Ikka konkreetselt nende laulude loomise, uute laulude loomise ajendiks oli seal lasteaastal. Esiteks aga teiseks see, et ilmus Ellen Niidu väga ilus kogu oma olemine, tortel tulemine kus oli hulk häid ja ilusaid ja lõbusaid luuletusi sees. Suurt osa neist tundsid juba enne, aga millegipärast, kuna nii trükitud mu ees kõik koos olid, siis nagu Napni ärgitasid veelgi rohkem Nende peale laule kirjutama. Aga siis tänav kõlavad võib-olla ka mõned vanemad laulud, mis olid kolm aastat tagasi televisiooni tellimisel tehtud ja mis televisioonis on nagu rohkem kõlanud raadios vähem. Ja Heli Lääts lindistas just nüüd äsja need, nii et Heli Läätse ettekandes on need sind ka täiesti uued. Teie Heli Lääts, olete väga palju laulnud lastelaule ja väga mitmesuguseid, alati hästi toredasti kõlanud. Mina olen ka neid korduvalt leidnud oma Katoteegist ja nüüd jälle kõlasid siin uued laulud teie esituses. Mis teid, võluv lastelaulus, ma arvan. Tööl kõige selle põhjuseks on see, et mulle kirjutavad või õigemini mitte minul ei kirjutavaid, paluvad mul neid laulda. Nonii, oli seal intervjuu lugudega lätte lugudega ja nii on see ka Eino Tambergi lugudega olnud esmaettekandes nädalate heliloojate liidu koosolekul olnud. Ja siis on nad mulle sealt nõnda armsaks saanud, et nüüd ma olen neid ka mujal laulnud ja, ja kasutanud neid toredaid lugusid ja lookesi mis on igaüks omaette selline tervik ja omaette sündmus minu jaoks. Sest et ma pean ütlema, et Eino Tamberg valib oma lastelaulude tekste väga, hoolikalt, väga maitsekalt, väga vaimukalt ja minu meelest ei ole olemas ühtegi laulu, mis oleks kirjutatud sugusele keskpärasele tekstile, need on kõik väga kujundlikud piltlikud ja mis mulle meeldib nende laulude juures on see, et nad ei ole mitte kirjutatud niimoodi, et see oleks mõeldud nüüd ekstra lastele laulmiseks või jälgides nende õrna, iga nii-öelda. Ei, nad on sellised laulud, mis ei ole mitte mingisugune nunnutamineganis maid ei, nad on küll väga lihtsalt enamik kirjutatud, aga nad on kirjutatud väga maitsekalt ja hea kunstilise lähenemisega. Ja selle tõttu ma väga suure hea meelega laulan neid laule. Need on minu jaoks täielik elamus, need laulud ja neid kujundada lausa lust, sest nad annavad võimaluse interpredile ennast avaldada, värve kasutada. Minu jaoks on tekst olnud alati väga tähtis laulude juures. Ja kui teksti sisu sümbioos on täiuslik, siis on laulja seda väga hea ette kanda. Mida ma veel pean ütlema, mõne laulu jaoks on leitud niisugune hästi tore kujund, mis hakkab sul endal nagu kõrvades kummitama ja ja saab sulle nii omaseks, et vahetevahel isegi elus kasutad neid fraase ja repliike ja mõnikord aitavad sind nii mõnestki asjast üle ja Nendes lauludes alati toimub midagi, alati sünnib midagi, alati oled elevil ja põnevil neid laule lauldes. Ja ise saad nendest lauludest niisuguse toreda tõuke, mis sind nagu sunnib laulu värvima temale andma oma niisuguse näo. Ise saad sellest naudingu ja ma arvan, et kui laulja saab ise laulmisest naudingu, siis peaks ka kuulaja seda saama. Kui te neid laule õppima hakkate, kas te siis mõnikord mõtlete laste peale ka või on teil mõne konkreetse lapse kujutis kas või silmade ees või? Siis ma ei saaks öelda, et ma otse mõne konkreetse lapse peale mõtleksin, neid lauldes küll muidugi mulle millegipärast virastavad alati Entel-Denteli laste särasilmad, kui ma neid laule laulan, aga pigem ma siiski mõtlen rohkem sellele, millest laulus on lauldud kui sellele, kes neid kuulavad, see peab käima siiski kõik läbi niisuguse teksti ja meloodia tunnetamise, sest et minu arvates ei ole ausamaid kuulajaid kui lapsed. Täiskasvanud Mu oma mõttemaailmalt on selline, et tema, sa võib-olla petad veel kuidagimoodi ära, kui sa ise päriselt läbi tunnet asja, aga aga ega last ei peta, sest et laps võtab väga vahetult kõike taastu, mida talle laulda ja neid laule, mis teda ei huvita, neid ka lihtsalt ei kuula. Aga mulle tundub, et neid laule lapsed peaksidki kuulama huviga. Muidugi lapsed peavad ise arvamust selle kohta avaldama, ma arvan. Kindlasti on teil kavas neid ka avalikul kontserdil lastele. Tähendab jah, ma juba siin paaril laulul hoian nagu silma peal, et oma uude soola kaasehk annaks neid isegi panna. Siin on paar niisugust laulu, mis tasuks näiteks minu meelest kuulata isadel, jah. Millised need on? Minu meelest kõik isad peaksid kuulama seda viimast laulupoiste laulu cutan küll üsna õpetliku sisuga laul, aga, aga siin minu meelest see õpetlikus on omal kohal, sest et isadele kulub ka vahetevahel natukene õpetust anda, kui nad ei taha aru saada, et nende poisid peavad vahetevahel lärmama ja kisama. Sest nad muidu ei saa ju kasvada. Ja selle tõttu see laul on üks sedamoodi nagu mulle silma hakanud. Mis on nii lastele kui täiskasvanutele ja siin. Veel kui vaadata nende laulude teksti autoreid, siis siin korduv hästi tihti ikka Ellen Niit. Miks just Ellen Niit? No kõigepealt sellepärast, et Ellen Niit tõepoolest väga palju lastele kirjutab, aga teiseks alati ja kõik, mida ta kirjutab, on väga sisukas ja tore ja kõlab hästi, tähendab ta tekstid kõlavad hästi juba keeleliselt, väga ilusad. Ja pealegi seob meid Ellen Niidu ka väga, väga ammune sõprus ja tutvus vist kõige esimesed laulud, mida ma üldse kirjutasin. See oli üks tsükkel žanr Petefi sõnadele sündisust Ellen Niidu luule tõlgetele. Ma olin siis natooriumis alles hästi noor ja Sainust Ellen Niidu kõige värskemad tõlked, kohe viisid ta sinna ära. Ja sellest alates on meil olnud nii päris päris tore ja tihe koostöö ja muidu oleme ka hästi läbi saanud. Millal te kirjutasite oma esimese lastele määratud teose? Ei, seda ma ei oska öelda, aga ma usun, et küllap Ki mõne niisuguse laulu ja sihki võin ütelda, tahab ta ju lastele määratud tali määratud noortele. Ma olin siis seitsmenda klassi poiss. Ja ühe teise seitsmenda klassi poisi luuletusele kirjutasime seitsmenda klassi hümni. Nii et seda võiks peaaegu lastelaulukesi pidada. Ehk see, mis on see, mis nadid, võiks öelda, et nad sunnib üsna tihti oma loomingus laste poole pöörduma. Kõigepealt lapsed on väga toredad, lihtsalt mulle mulle meeldib kirjutada, mulle meeldib see maailm, tähendab see natukene võib-olla lihtsam maailmaga lastele kirjutatud muusikas peab alati kõik need, kus selgem, konkreetsem oleme, muusikalised kujundid peavad olema kani eredamad ja siis neid otsida on päris päris lõbus kohe. Ja teiseks ma usun, et eks meil on vaja kasvatada endale täiskasvanud kuulajaid ja kui me juba lapsest peale neid harjutame oma muusikaga, siis väike lootus on, et nad paarkümmend aastat hiljem ka meid hea sõnaga meelde tuletavad. Juhul kui need lastelaul on siis nii enam-vähemgi õnnestunud, kui nad tahavad, on, siis ma kardan, et nad ei kuule meid ka hiljem mitte. Kui nüüd nendest üheksast lastelaulust rääkida, mille juurde te kirjutasite väga toreda instrumentaalansambli, kõlavad nii hoopis teistmoodi. Nojah, ma usun, et lastel on alati huvitavam kuulata laule mingisuguse ansambli saatel kui ainult klaveri saatusest klaver, kuigi ta on ju suur ja tore pill, aga ta on ikkagi nii natukene ühesuguse kõlaga Pole üldse mitte estraadiansamblite vastamist lastelaule saadavad minu meelest see on väga tore, kui seal on ka trumm ja, ja kontrabass veel midagi juures. Aga kuna niisugust lahendust on päris palju olemas, siis ma mõtlesin, et võiksid lapsed kuulata ka mõnikord natuke viiuleid ja flööt ja noh, lihtsalt vahelduseks teha teistmoodi. Et lihtsalt lapsed õpiksid ka seda kõla tundma. Teie Heli Lääts neid Lamsite, et alles äsja said need laulud lindistatud instrumentaalansambliga enned, olite laulnud neid klaveri saatel ja ikka jälle helilooja enda saatel. Seda vist väga tihti ei juhtu, et helilooja ise saadab oma laule, seda ei juhtu peaaegu kunagi. Minu praktikas on see esmakordne. Ja ma pean ütlema, et Dambergiga on väga tore koos töötada, sest et tema ise muutub ka poolenisti lapseks, kui tema neid asju saadab. Ja tema saatmises on sellist lapselikku ja nooruslikku õhinat. Et see kisub mind ka kaasa. Ja selle tõttu ma tunnen, et muutun ka nende laulude suhtes kuidagi väga tundlikuks ja ja minul on väga suur tugi olnud Eino Tambergi klaverisaatest. Sest et küllap see ikka niimoodi on, et helilooja, kui tema seda asja kirjutab, siis tema tunnetab isegi, kas ta kõige paremini läbi ja tema kavatsused ja tema mõtted kanduvad ka interpredile üle. Ja see on üks väga tänuväärt nähe minu meelest ka helilooja ise saadab oma lugusid. Siin ma tahaksin lisada seda, et mul on hea meel muidugi helilt kuulda, et ta minuga nii enam-vähem rahule. Ja alles siis ma sain aru, mida need laulud sisaldavad, kui helinaid laulis, kui ütelda nii Karlssoni moodi. Ma olen selles täiesti veendunud, et Heli Lääts on maailma kõige parem lastelaulude laulja. Ja seda on ta tõestanud mitte ainult minu lauludega, vaid ta on olnud Ülo Vinteri laule ja paljude teiste laule veel nii alati on olnud nad nii ilmekalt lauldud, sellepärast pakuvadki kõik heliloojad nii meelsasti oma lastelaule Heli Läätse laulda sest nad hakkavad järsku elama. Tähendab kui me kirjutame, siis me kujutame ka midagi ette. Aga kui see, mis siis pärast sealt Heli Läätse suust välja tuleb, on meie kujutluses veel mitu korda parem. See teeb nii suurt tulist rõõm, tahaks järjest uusi uusi laule talle kirjutada. Aitäh, see on küll väga-väga kenasti öeldud, aga minule endale tundub alati. Nendes lauludes on veel palju-palju rohkem võimalusi minu jaoks. Sest et iga kord, kui ma mõttes neid laule laulan, ma praegu siia tulin teel siia stuudiosse, siis ma mõtlesin just selle vannimineku laulupeole. Millest siin juttu oli see pinni ja pannilaule, mis on juba hulk aega tagasi meie lastele kõlanud. Ja ma leidsin jälle uusi võimalusi uusi värve selle laulu jaoks ja leidsin, et vot oleks pidanud nii tegema ja seal oleks võinud veel niisuguseid värve kasutada. Nendes lauludes tegelikult peitub veel palju rohkem kui see, mis meil juba ära tehtud on ja sellepärast peaks neid laule ikka jälle uuesti laulma. Sest ta on ikka väga rikkad laulud, ma pean ütlema. Tahaks veel rääkida ikkagi nendest tekstidest. Lelle Niilust oli nüüd juttu. Aga on veel ju väga palju teisi toredaid luuletajaid, mõned, aga ma olen juba nii ammu koos töötanud. Heljo männitekstid on kirjutatud 15 aastat tagasi, mõned laulud, eerika, Esoppi teksti, seda ma olen kirjutanud, praegu ongi mul tema uusi laule käes. Väga ilusad tekstid, nagu ei osanud veel ära teha, peavad ootama veel kuninahmad, minust küpseks saavad või laulukirjutamisega. Huvitav asi niimoodi, et mõnikord vaatad ühte teksti ja ei oska mitte midagi sellega teha, siis vaatad aasta pärast jälle. Mõnikord siis tärgata bidee saad kohe valmis, aga teinekord juhtub, et vaatad vilu aasta pärast jälle, siis saad sellega hakkama. Aga siis jah, niisugused uued luuletajad, kes mul olid nii natukene ootamatult isegi need olid Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, minu meelest Paul-Eerik Rummo vannimineku laul, seal küll hästi vahva tekst, midagi seal nagu ei olegi ära öeldud, aga see on nii lõbus. Et ise hakkad kogu aeg naerma ja Kaplinskile on ka väga toredad mõtted, niisugust omamoodi lastepärased ja vot kui ma neid eelmisi laule tegin nüüd ansambli saatel kõlavad siis mul ei ole mitte ühte luuletajat, kellele mul oleks võimalik, tehke seda teha olnud, vaid ma otsin oma sõpradelt ja tuttavatelt kokku kõik lasteluuletuste kogul, mis üldse olemas olid. Neid sai mul vist 30 ümber või isegi rohkem koju ja siis ma kolm-neli päeva luges, meedia valisin siis sealt välja kõige armsamad tekstidest tegid nad ära ja siis sai niisugune päris kirju valik luuletajaid. Ja ma pean ütlema, et Eerika Esofon andnud minule näiteks väga kõva pähkli selle pagari piparkoogiga mäletad seda laulu oli kerge selgeks õppida ja pärast laulda, siis, siis on see küll ainult arvamust, sest et nagu meil siin praegu vaikuses oli mõtete vahetamine, pagari piparkook on meil juba lapsest saadik nagu olnud hammastest. Jaa, diktsiooni või siis võtame näiteks viimast leida kasvõi seda laulu lauldes on mul alati see nõid silma ees ja millegipärast see pall veereb kohe täitsa piltlikult, kuidas ta sinna vastu mesipuud põrke, kõik kohe kisub laulma ja neid on lausa lust laulda või siis kõdi laul ja Jaan Kaplinski magusad sõrmed ja kuidagi nii väga. Mõistev voodi, kes sõrmekese ei taha taha eriti just et kasta ja siis tõepoolest tundub, et meil on lihtsalt kahju seal teha. Mõtlen nii toredasti siin tabatud mil ma tahaks tähekese unejutust rääkida, see on näiteks sedalaadi laul, mida vist lastele ei ole just eriti kerge laulda, aga minu jaoks selles laulus on mingisugune unenägude maailm nagu või niisugune lapsepõlves nähtud unenägude tunnetamine, kõik see niisugune alguses selline madalamas registris küsimus hiljem kõrgemas registris. Vastus, mis peaks tulema nagu kuskilt kõrgelt tähtede tagant, see on midagi sellist, mis selle kuskile väga sügavale põue poeb. Esialgu laulsite ta klaveri saatel, aga nüüd instrumentaalansambel, mida seinad? Kuivõrd anti instrumentaalansambel siin ei ole üldse mingisugust kahtlust, et tähendab värve ja ja nüansse ja meeleolusid väga palju juurde ja selle tõttu kahtlemata kõik need laulude mõtted ja, ja tema niisugune sisuline külg on väga palju võitnud värvede. Aga ma ei saaks öelda ka, et neid laule oleks halvem olnud laulda Eino Tamberg koos, sest et terve hulk inimesi ei mõtlegi kunagi nii täpselt samuti nagu kaks inimest suudavad oma mõtet kokku viia. Hästi tore laul ja väga hästi tuli see välja minu meelest kas või sekkeks kasti laulvaid. Kool, ja ega teda kerge Ta ei ole muidugi. Aga laulu tegi hõlpsaks just see, et ma ise olen juba lapsepõlves sedagi ekskastiga olime harrastanud, et ta lihtsalt peab hakkama sul nagu lähedaseks saama selle abil. Ja selle tõttu need tekstid on kõik niisugused väga elulised, võtame kas või poelaulu näiteks ja minu meelest seal on see sõnade kombinatsioon nii toredasti tabatud minuga saarlase jaoks muidugi see Kaali järv seal sees oli üks väga tore lehid. Ja see hakkas mulle kohe silme ees ja tegi esimesest hetkest kohe selle laulu mulle väga egoistlikult lähedaseks. Tahan küll nii naljatamisi välja öeldud kõik see mõte, mis seal on tegelikult kõik, need mõtted, aga, aga nende sõnade taga peitub ikka väga sügav probleemistik, mis peaks mitte ainult lapsi mõtlema panema, vaid vaid ka täiskasvanuid. Ja seal need lüürilisemad vahepalad näiteks suvelaulja talveõhtulaul, need annavad tervele sellele laulude tsüklile sellise toreda vahelduse ja ja südamlikkuse ilma nende lauludega, et nagu naine Tamberg ise ei taha küll tsükliks nimetada seda laulude kogumikku aga kui neid järjepanu laulda, siis sellised puhkemomendid on väga head lauljale. Siin on nüüd peale suur hulk laulu, mitukümmend laulu, rohkemgi veel. Kas need on mõeldud rohkem lastele laulmiseks või lastele kuulamiseks? Need nii ühte kui ka teist siin on. Neid laule, mida lapsed ise laulda saavad ja nii vähe neid ju ei olegi. Aga kindlasti on siin hulgas ka neid, mida lastel väga raske laulda oleks ja mida võib-olla Heli Lääts palju paremini välja tuleb. Ja võib-olla, mis rohkem kuulamiseks on eriti ka need lüürilised lauludki ja neid on lastel endal vähem huvitav laulda. Võib-olla need kena kuulata. Nii et ma usun, et siin peaks nii üheks või teiseks otstarbeks neid leiduma. Nüüd ma tean veel, et teil on hästi palju portfellis veel laste klaveripalu, aga nendest me räägime ilmselt mõni teinekord. Ja soovin teile siis edaspidi kah nii toredat koos tädi jälle toredaid, toredaid, huvitavaid lastelaule, aitäh.