Järgmisel teisipäeval saab 70 aastaseks tuntud tõlkija ja arvamuskujundaja Enn Soosaar kirjanik Ülo Tuulik ja mina saate toimetaja Martin Viirand. Külastasime teda Kadrioru kodus ja tegime temaga seal jutuajamise saate lõpuosas kõneleb Enn Soosaarest, tema sõber Raul Rebane, tuntud spordi- ja meediategelane. Kõigepealt aga Ülo Tuulik. Me istume Poska tänaval Kadriorus Enn Soosaare kodus, mõni päev enne tema seitsmekümnendat juubelit. Siin tuhanded ja tuhanded mitmekeelsete raamatute vaikiva sõdususes, mis on meie ümber ja tahame siis nii juubelieelseid juttu ajada Ennuga. Minu jaoks eksisteerib see inimene kolmes või neljas, eri, aga pealses tasapinnas ja need oleksid siis mälest. Enn Soosaar kui Eesti vabariigi juhtiv Ameerika ilukirjanduse tõlkija Soosaar kui Eesti ajakirjanduse üks tippkolumnist. Ja kui inimene on teinud nii pikkade aastakümnete jooksul nii tähelepanuväärset tööd nagu Zooza teinud on siis muutub inimene ise oma füüsilise ole kui ka kultuuri osaks soosad meie kolleegina, meie sõbranna, meie mõjutajana on kahtlemata fenomen omaette. Ja minul on ja võimalusel ja öelda, et ma olen n soosad tundnud niivõrd pikka aega. Me oleme olnud naabrid kui n roosade las Tondil, kui elas mustamäel, nüüd elame ühes majas Kadriorus ja ligi 40 aasta jooksul on mul olnud võimalus Enzo osad nimetada nii oma kolleegis kui ka hirmsasti samade õigustega oma sõbraks. Juubeli eel on meil niisugune võimalus, et me võime esitada niisuguseid intiimsemaid, naiivsemadki pärimisi ja ja mina tahaksin küll Eesti raadio kuulajaks Ennu käest üle küsida, et kustkohalt siis selline mees on välja tulnud. Ma tean, et me peame mõttega minema. Hageri kanti Maie avalikkust liiga suurt loomingulist saladust, kui ma ütlevad raadiokuulajatele, et eeloleval nädala algul ilmub uus Loomingu Raamatukogu, kus Enn Soosaar räägib oma isast ja oma vanaisast. Ja mina küll tahaksin küsida n, et millised mahlad või suunad või kohustused sulle sinu suguselts või sugupuu on andnud. Mingisugust erilist kohustust esivanemate poolt ma küll ei tunne. Aga kui teid huvitab, kust mu juured pärit on, siis isa poolt nad pärit Viljandimaalt siis aisa Viljandimaalt Kõpu kandist ja isa ema oli siis Põhja-Viljandimaalt ja Viljandi ümbruses mitmelt poolt siis tema esivanemad. Tema poolt olen ma pärit Hiiumaalt ja üks sugupuu uurija leidis isegi ühe liini, kus saab järjepidevalt tagasi minna. Viieteistkümnenda sajandi lõpu sealsete rootsikeelsete juurde. Kas sina, Enn, mäletad veel oma vanaisa? Vanaisa oli väga niisugune laste-le orienteeritud mees, tegeles lastega palju, ema õpetas mind näiteks külvama ja isegi kündma, kui ma olin seal kuue-seitsmeaastane poisike või vähemalt lasi siis adrakurgede, sest mul kinni hoida, ehkki ehkki see sahk muidugi hakkas bänderdama mu käes vähemast sääraseid põllutööalgeid, olen ma vanaisa käest õppinud. Sinu isa Albert oli kirikuõpetaja ja kas me võime viia ühe niisuguse loogilise mõtte, sinu aukartus sõna ja raamatu ees või siis kustus salaja raamatu vastu, kas me selle võime konkreetselt seostada sinu isaga? No siin on jah, üsna-üsna olulisi seoseid selle kodu või kus ma üles kasvasin. Isa oli väga raamatuhuviline ja sellest ajast peale, kui ma üldse mäletama hakanud neid ümbritsenud paljud raamatud, nii eestikeelsed kui ka saksakeelsed. Minu lapse noorpõlves on olnud alati rohkem raamatuid, kui ma olen suutnud, ei jaksanud neid läbi lugeda. Ei, seal oli üsna laia ulatusega raamatute valik, nii tema erialalisi dioloogilise raamatuid, üsna palju ka mitmesuguste ajaloo kirjandust, aga, aga loomulikult ka ilukirjandust ja muud muud fakti ja aimekirjandust, nii et tõesti juba kui ma olen päris pisikene oli seal siis olid ka mitme mitmetuhandeline raamatukogu. N on ise raamatu inimene läbi ja lõhki ja ja minu meelest see nimekiri, keda ah soo, Saadan, tõlkinud meile Ameerika kirjanduses, seal ühesõnaga öeldes aukartust äratav. Nende hulka kuulub tervenisti kuus Nobeli preemia laureaat alati, aga ma loeksin seda nimekirja ette. Mis on ühe kirjanduse täielik tippnimistu, Hemingway, Scott Fitzgerald, pooldwin, aptaik, Belov, malamud käpeuti, Wagner, Valdja, dokto tõusingel, džiiver ja nõnda edasi. Noorem sugupõlv Eestis meie totakas elus ja pisut põgusamaks läinud huvi skulptuuri vastu ei pruugi tänasel päeval enam teada ega aimatagi. Mida tähendas sellise kirjavara kinkimine Eesti rahvale ja eesti lugejale. Nendel kümnenditel, kui me elasime Ühe suure impediaalse riigiga koosseisus ometigi soosala on läinud teisele alale, on astunud ühelt põllult teisele. Ja mina tahaksin ütelda, et Enn Soosaar on praegusel hetkel meile kõigile üks olulisi aasabamus liitreid oma kolumnetega oma analüüsidega ja mul on pisut kahju, et meie üleval arvagavad tabloid Raco metslike raadiojaamade ajakirjanikud on odavdanud mõist arvamusliider mida pakutakse poplauljatele, algajatele, sportlastele, kaunitele, naistele ükskõik kellele. Mäelised, nende arvamusel on ühiskonnale mingit tähendust, kahjuks seda ei ole minu meelest kuulatama kui midagi ütleb Jaan Kross või akadeemik Endel Lippmaa. Või kindral Ants Laaneots või professor Toomas Sulling. Ma jään ka kuulama ja lugema, kui midagi räägib ja kirjutab Soosaar. Kas räägid, kuidas on toimunud sellise põllusiilu või suurte põllul klappide vahetus, mis sinu juures on toimunud niisuguselt minu arusaamist järgi akadeemiliselt hallastuselt suudliku kohustusi ja vaevanõudva kirjanduse ümberpaneku juures tulla kirjutama kolumni, mis võib esialgu tunduda kergemini päevakajalisem, aga mida enam me sind jälgime ja loer, saame me aru, et oma kohustuslikkuselt on ta vaata et kohustava veelgi, kui eelmine töö. Toopika aeg ligi pool sajandit, kus me elasime totalitaarses riigis, oli väga paljude inimeste tegutsemisvõimalused piiratud ja Ma arvan, et üsna paljud otsisid siis ka mingisugust asendustegevus selle asemel, mida nad oleksid võib-olla avatud, ühiskonnas teinud. Tol ajal oligi see üks võimalus natuke laiemalt, kui see oli võimude poolt ette nähtud viia ennast kurssi sellega, mis, mis mujal maailmas toimus ja ja võib-olla siis ka tänu sellele hakata paremini selgemini mõistma, mis, mis on üldse see maailm. Noh, tänu sellele Ameerika kirjandusele, mida ma siis mitte ainult ei tõlkinud, vaid vaid loomulikult ka lugesin ja lugesin üsna palju taustamaterjale Ni nendele teostele, mida tõlkisin kui ka nendele kirjanikele. Ja Ma arvan, et, et see, see, niisugune, isegi priviligeeritud olukord andis mulle üsna olulise laua selleks ajaks, kui siis nüüd esimest korda oli võimalik meil Eestis ajakirjanduses ka hakata avaldama poliitika ja ühiskonna kohta seda, mida inimesed tõepoolest arvasid. Ja minu esimene säärane poliitilise orientatsiooniga artikkel ilmus Loomingus oli 89. aastal. Ja pärast seda siis olen ma igal aastal kirjutanud mingisuguse mingisuguse arvu, noh viimasel kümnendil on see olnud seal kusagil vast 60 kandis iga aasta, mis siis tõepoolest tegelevad siis rohkem sihukeste ühiskondlik-poliitiliste teemadega. Ma olin eelmisel kevadel Tallinnas külas ühes väga ilusas ja väga maitsekas kodus noore abielupaadi juures, kelle eriliseks uhkuseks oma kodu üle oli veel see, et nende väga napilt raamaturiiulil, kus raamatuid tõesti vähe oli olid kõik ajakirja kroonika numbrid esimesest numbrist alates. Ma jäin pisut hämmeldusse selle fakti ees. Ja mulle ei sobinud näiteks öelda, et kui ma sisenen oma naabri sõbra Enn Soo saada pole koju, siis ma näen tema raamaturiiulile esimesena kõiki Loomingu numbreid, 20.-te aastate algusest ilmumisest peale ja veel tuhandeid teisi raamatuid. Sa oled nüüd analüüsinud selle iseseisva väikese vabariigi elu, kus loetakse rohkem kroonikat ja vähem loomingut. Mulle tundub, et sa oled selle väikesele vabariigile mittegija toodaksessay, lõika midagi ära ja saiale kata pakkuda ka kohtunik, kes kedagi ähvardaks kinni panna. Mulle on tundunud, et sa oled eetiline ja modaalne. Rakkel või sanitaarkes püüab ühiskonda kuidagi suunata. Kuidas sa ise Enn, vaatad seda misjonäri tööd eestlasena eestlaste hulgas? No eestlastel on 20. sajandil erakordselt vedanud ja me oleme üks neist väheseid rahvaid üldse maailma ajaloos, kellele ühe sajandi jooksul on olnud kaks võimalust. Iseseisvuda ja meie rahva ja meie rahvaliidrite auks tuleb siis seda küll tunnistada. Et mõlemal korral haarasime härjal sarvist ja, ja otsekohe, kui see võimalus avanes nii 18. aastal kui ka siis 80.-te aastate lõpul, 90.-te aastate alguses kasutasime selle ära erinevalt osa tänapäeva ajaloolastele, kes, kes püüavad kahekümnendad ja kolmekümnendaid aastaid kujutada ette siiski nagu iseseisvuse Pikema allakäiguna. Mina seda ei arva ma toimunud selgesti ära. Et see oli ühe väga noore rahva esimene üritus ennast oma riiklikult teostada ja arusaadavalt ei saanudki kõik tol ajal minna. Lepase reega ei saanud, ei saanud see käik olla ainult ülesmäge ja tõepoolest seal oli, oli ka tagasilangusi ja sealt eriti kui me tänapäevast tagasi vaatame ka mitmesuguseid ebaõnnestumisi. Samal ajal aga lõise täiesti selgelt aluse selleks et me pidasime vastu selle ligi 50 aastat kolme okupatsiooni ja ikkagi jätkus veel jõudu, jaksu tarmu, tahtmist uuesti ennast püsti ajada. Ja praegu oleme umbes samas olukorras. Tõepoolest ega kõik ei ole läinud kaugeltki nii hästi, kui paljud oleksid tahtnud. Aga noh, ärgem siis unustagem, et meil on ikkagi tegemist praegu veel 16. taasiseseisvumise aastal selle esimese generatsiooniga, me pole isegi suutnud veel poliitikute ja võimu teostajad sugupõlve vahetada ja see on jätnud ka oma oma jälje kogu sellesse tegevusse, mis meil siin ümberringi toimub. Üsna üsna tõsised etteheiteid korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise ja muude sääraste asjade osas. Aga teisest küljest jah, noh, vaadakem ikka lahtiste silmadega ringi ja see, mida Eesti on saavutanud selle pooleteistkümne aasta jooksul oli ikka ikka täiesti tunnustust väärt ja silmapaistev. Kui ma avan oma kolmanda koduse rõduukse või akna siis ma võin praktiliselt neljal viiel õhtul nädalas kuskil peale kella kuute-seitset näha, kuidas mõnigi tuntud eesti kirjandusinimene või poliitika inimene suundub külla Enn soosaarel, et anda uksekella tema ukse taga Vatikani saatkonna vastas. Ma olen näinud ka, kuidas osale akna alla pargivad õige uhked limusiinid. Autojuht ja ihukaitsja jäävad autosse ja eriti kõrgel ametiistmel istuv Eesti riigitegelane läheb külla Enn Sooosadele. Ma võin järeldada, et see on pädev, eksaktne ja oluline informatsioon, mida Enn Soosaar saab nendelt visiitidel. Aga küll tahaksin küsida, et mis lisandub n veel sellele nii-öelda suulisele informatsioonile, siis ütleme raadiotelekanalite ajale Ühtede kaudu kus koguneb selline materjal, et inimesel on võimalik aastaga jooksul, nagu äsja ütlesid, kirjutada tervenisti 60 lugu. Poolt on see muidugi terakeste nokkimine, tera siit teine sealt aga nagu sa ütlesid ka need isiklikud kontaktid, jutuajamised, jutuajamised, mis tavaliselt On ikka muutunud niisuguseks üsna laialivalguv aks, aga sellel samal ajal ka küllalt huvitavaks mõtete vahetuseks ja ma arvan, et nendest ei ole tulu tõusnud mitte ainult minule, vaid aedeks. Partnergi. Tõenäoliselt on midagi saanud ka midagi endale kõrva taha panna. See on üks moodus terves maailmas, kuidas püütakse aru saada sellest, mis meie ümber üldse toimub, nii väiksemas ulatuses mastaabis kui ikka mingis suuremas mõõtkavas. Aga äkki enne, kasutades sinu kursisolekut ja, ja pädevust ja nii-öelda arvamusliidrirolli küsime siis ühe täiesti päevakajalise küsimuse sinul, tänasel päeval, 2000. aastal välja antud esseede kogumikus oled sa ühe osa pealkirjastanud vene karu hingus. Kuue-seitsme aastaga on see hingus kõvemaks läinud ja praegu on meil pisut ahted, võetakse kergelt isegi käpaga lööma hakata. Kuidas sina vaatad Eesti-Vene suhteid tänasel päeval? Oled Eesti-Vene suhted on kõik need 15 aastat olnud üsna pingelised. Ja minu meelest kahjuks ei ole see 15 aastat tõsist pööret nendest suhetest tekitanud. Oleks väga kena, kui me ei suuda luua heanaaberlike suhteid, siis need oleksid vähemast normaalsed. Mingil määral mingil määral nad selle poole küll kalduvad, aga, aga mitmed märgid näitavad ka, et ega nad ikka päris normaalsed ei ole. Kõigi nende aastate jooksul ei ole ju ühtegi korda siia ametlikule visiidile tulnud või Venemaa president? Ei Venemaa peaminister, Venemaa välisminister, peaminister ja välisminister on küll korra käinud, aga, aga siis ainult mingit konverentsilt raames. Säärane olukord kahe kõrvuti asuva riigi suhtes on, on siiski rohkem kui kummaline. Ja need mitmesugused süüdistused, mis meil on kaela langenud, ühelt poolt see, et me käituvat valesti venekeelse vähemusega ja nüüd siis veel lisasüüdistus justnagu oleks eesti rahvas olnud juba juba neljakümnendatel aastatel nats istlike kalduvustega ja, ja see neonatsism fašism tõstvat uuesti Eestis pead, mida ma ehitavat siis ka riigivõim on need süüdistused, onju? Täiesti absurd, sest sest ei olnud Eesti ei 30.-te lõpus veel vähem neljakümnendatel aastatel mingisugust natsismi poole kallutatud riik ja väita, justkui oleks praegu meil mingisuguseid natsismi sümpaatiaid siin tänapäeval on ju täiesti täiesti vale sellegipoolest väga jõuliselt ja väga jõhkralt seda, seda rauda pidevalt taotaks. Aga küsimus on siis selles, et mida siis meie peaksime tegema, mis, mis on siis meie osa. Üks väike kontingent eesti rahvastikust väidab et me peaksime rohkem Venemaad arvestamata järele andma, teine, võib-olla natukene suurem osa, aga ka mitte mitte oluliselt suur osa väidab siis jälle vastupidi, et me ei tohi mitte sammugi sammugi tagasi astuda ja nüüd, kus me oleme iseseisev ja sõltumatu riik, me peame just nimelt kõike, mis Venemaa pool tuleb trotsima. Jah, me oleme iseseisev ja sõltumatu riik, meil on palju võimalusi ennast teostada ja ennast näidata, aga samal ajal me peaksime siiski valima ja mõtlema ka sellest et kuigi meil on õigus, kas kas iga sammu astuda on mõttekas ja kas Venemaad lihtsalt trotsimise pärast trotsida on ka arukas. Ja see on see probleem, mille ees ka meie ühelt poolt seisame ja seisame nähtavasti ka järgmistel aastatel, et kust tõmmata seda mõistlikkuse joont kui palju üle anda, mida jätta tegemata ja mida teha oma idanaabri ka suhete loomisel, et natukenegi rohkem normaalsemaks muutuvad, kui nad praegu on. Ma tahaksin lõpetada niisuguse isikliku, kõige tagasihoidlikuma sooviga, minule tundub, et sinu isa oli kirikuõpetaja. Sa oled teinud minu arusaamise, ütleme niisugust kooli õpetaja likult tõsist tööd Eesti rahva nimel. Niisuguse põhjal harilikule analüüsile. Alluvat kui seal loovalt kasutada sõna manitseja tööd jätkub jaksu sellega edasi tegeleda. Ma kasutan toimetaja õigust, esitan Enn Soosaar teile ka mõned küsimused. Se, teie tõlkija töö on ikka tõesti olnud erakordne, ütleme nii, aga tänapäeval tõlk ja kui palju ta kasutab internetti ja mis kasutas jalt Saabi abil? Viimasel 15-l aastal on tõlkimine jäänud üsna üsna tahaplaanile ja kui mõtleme esimese 25 aasta jooksul tõlkisin seal kuskil sellest üle üle 30 raamatu peaaegu 40 raamatut, siis viimase kümnekonna aasta jooksul on neid raamatuid vist ainult kaks kolm, mida ma olen tõlkinud. Nii et see, kuidas tänapäeval tõlki elab ja mis on tõlkija probleemid just siin ja praegu selle kohta ei ole kahjuks pädev vastama. Päris ära lõpetanud ma seda ei ole ja eks mul vahetevahel ikka mingisugune tõlkikene seal arvutis ka on. See produktiivsus on küll rekordiliselt madal. Siin sai nimetatud neid kanaleid, mille kaudu te saate informatsiooni internetti, seal ei olnud nimetatud. Kui palju te saate internetist informatsiooni maailmast ja mis laadi infot otsite? Selline igapäevane surfaja ma ei ole. Kui midagi konkreetselt vaja on kellegi kõnet otsida, olgu siis Bushi kõnet või, või, või Merkeli kõnet siis, siis ma olen ma vahetevahel seda internetti kasutanud, vahetevahel olen internetist ka muid andmeid otsinud, kui olen mõnda mõnda artiklit kirjutanud, kuhu oleks vaja natukene ka fakte või, või arvandmeid sisse poetada selles mõttes noh, ta on mul olemas, aga ta ei ole säärane asi, mida ma nüüd lausa iga päev kasutan. Küll ma kasutan iga päev näiteks selle informatsiooni lugemiseks, mida, mida siin meie allikad pakuvad. Näiteks ka välisministeerium, saadab iga päev ühe suurema valiku artikleid välismaa ajakirjandusest. Sellele Maidan tavaliselt korra pilgu peale mõnda artiklit, siis loen pikemalt, mõne lasen lihtsalt silmadega üle käia. Ja peaaegu iga päev vaatan üle ka BNSi uudised. Räägime paari sõnaga ka teie arvamusartiklitest üle-eelmises sirbis ilmus artikkel pronkssõduri kohta ja seal oli mõningaid nüansse, mida varasemates artiklites ei olnud nimetatud, ühesõnaga üks näiteks oli see, kuidas lääs on sellistes pingelistes olukordades oma siseprobleeme lahendanud. Jõudsite lõpus selleni välja, et tuleb kaitsepolitsei ja julgestusjõudusid tugevdada. Kas te tahate täpsemalt kommenteerida neid seisukohti? Tõepoolest, Lääne demokraatiad on ühe võimaluse kasutanud juba pikemat aega teatud tüüpi rahutuste mahasurumiseks politsei abi, eriti välja õpetatud märulipolitsei abi. Siis ega meilgi sellest pääsu ei ole, tähendab kogu aeg ainult ainult muretseda, sellepärast et meil võiksin midagi juhtuda olgu see siis need venemeelsed ekstremistid või siis ka eesti rahvuslased võivad olgu siis seal Tõnismäel kokku põrgata või kusagil kusagil mujal mingisuguseid inetusi tekitada. Sellega Ali seda muidugi võib ja karta ja, ja rääkida, et seda ei tohi mitte mingil juhul lasta toimida, noh, kui see on võimalik ära hoida, siis, siis on, siis on loomulikult väga tore. Aga samal ajal ma arvan, et pidi olema ka ette valmistatud selleks et mingisugused äärmusjõud tekitavad provokatsioone ja neid provokatsioone saab siiski kustutada ikkagi ainult ainult säärase seaduslikku jõu rakendamisega. Ja no mis teha, mis teha tähendab ega me ei saa isegi ekstremistide suud lausa lausa sulgeda, seda on juba ammu selgeks saanud ka Lääne demokraatiate ja nii, nii peaksime siis ka Meie vaatamas nendesse probleemidesse ja see ei ole seotud mitte ainult selle ühe konkreetse sõduril kujuga seal Tõnismäel, see võib, sellel võib olla ka laiemad reageerimisvajadusi. Nii et ühelt poolt. Ma arvan küll, et, et ka ka selleks võimaluseks vajaduse tekkimiseks me peaksime olema rohkem valmis. Praegu oleme, kusjuures ma tahaksin nagu rõhutada, mis, mis on ju ka täiesti läbiproovitud asi. Et ega siis nendest üksikutest äärmuslikes meeleavaldustest ju riigikord ei ole, ei ole kusagil kõikuma löönud. Ei Prantsusmaale, Inglismaal, Taanis ei Rootsis aga nähtavasti sääraseid ebameeldivaid plahvatusi. Nii või teisiti tuleb. Läti teatavasti hiljuti võttis initsiatiivi piiriprobleemi lahendamiseks. Kas te leiate, et me peaksime järgima lätlaste eeskuju, mis on teie isiklik seisukoht? No meie olukorda ei ole päris seesama, mis, mis Lätis on, meil on juba piirileping alla kirjutati isegi isegi ratifitseeritud. Saab näha, mis järgmine riigikogu koosseis ette võtab. Võib-olla tõepoolest mingisuguseid kosmeetilisi parandusi või, või tagasivõtmisi on vältimatu. Seejuures ma ei arva sugugi, et need kolm riided, et mitte piirilepingu juurde piirilepingu juures ei ole, ei ole Eesti puhul mingisuguseid parandusi teinud ega nõudnud võlgnikult piirilepingu ratifitseerimise ja seaduse juurde pandi kolm viidet, kusjuures üks oli koguni ainult põhi põhiseadusele. Et see oleks takistanud Vene tuumaall seda piirilepingut ratifitseerimast, vastupidi Need olid nii tühised viited, millel oli ainult sisepoliitiline tähendus, kui, kui ta sedagi oli välispoliitiliselt täiesti null. Oma oma väärtuses, siin on ikka hoopis teised põhjused ja pigem oli see Moskva-poolne ettekääne jälle mingisugusel viisil meile kohta kätte näidata, meile survet avaldada või, või, või demonstreerida Eestit kui, kui mingisugust ebamugavat Euroopa Liidu ja NATO liiget, kellega tekib igasuguseid probleeme. Noh, kas lätlased nüüd saavad selle piirilepinguga või ei saa, eks me näeme. Mis sellele järgneb, eks me näeme. Iseenesest piirileping on oluline ja kui meil on vaja teha mõnda nisukest keerdkäiku või väikest tantsida natuke kaerajaani sinna kõrvale, võib-olla siis tuleb, tulebki ära teha. No aga vaatame, mis see uus uus riigikogu meile rääkima hakkab ja millised saavad olema siis Moskva triot reageerinud sellele uuele riigikogule, uuele valitsuskoalitsioonile? Raul Rebane, Eesti avalikkus tunneb teid kui endist tegevsportlast siis spordiajakirjanikku, sporditegelast, mänedžeri ka meediategelast, aga kui ma kuulsin, et olete Enn Soosaareks lähedasi sõpru, siis ma natukene imestasin, aga ma küsin nii, kui te lähete talle külla, kas teil on kaenlas siis mingisugune koogikarp või raamatud, mis ta on tellinud või on hea viskipudel, mis teil kaenlas on? Ütleme niimoodi, et kõige lähem versioon oli see viimane. Ma olen kuskilt kuulnud, et armastab viskit mekkida, jah. Nendes piirides. Pizzalotja. Nonii, aga kas teil tuleb meelde, kuidas see tutvus sõprus sündis, kuidas ta arenes? Asi oli väga lihtne. Soosaarel oli puudu lihtsalt üks pritsikäsi. Ja ta helistas Ülo tuulikule ja küsis, et kas tuulik teab kedagi, kes oskaks tuulik siis arvasid, ma natukene oskan. Mängisime korra ära ja nii ta läks. Kui te kokku saate, mis on see, mis teise juures huvitab, mis te arvate, miks te selle peale aega kulutate? Ma kujutan ette, et mina olen Ennu jaoks üks infoallikatest. Et arvestades seda, Ta liikumine ei ole nii vaba kui testri inimestena, nad on ratastoolis. Me teame, tal oli mootorrattaga väga raske avarii noorusest, siis mina jälle olen suhteliselt palju liikuv inimene, siis. Ma annan talle infot, ma räägin, mis minu arvates maailmas toimub ja ja nii edasi, aga nüüd viimased aastad küll, ütleme ikka palju juba aastaid, põhiliselt siis analüüsime mingisuguseid nähtusi, mis ühiskonnas toimub, ütleme niimoodi. Kas Eestis või väljaspool kus aga satub, mis teema huvitav on, mis antud juhtumil esile kerkiv, noh näiteks põhimõtteliselt on nii, nagu need on vikerraadio ja teiste raadiote nädalavahetuse saated, mis praegusel ajal elus toimub. Olukorrast riigis, ütleme nii. Ja siis siis vaatama, kuhu välja jõuame, vaidleme päris tõsiselt ja see rohkem poliitika äri ei seal äri ei ole küll mitte mingit pistmist, see on valdkond, mille vastu me kumbki huvi ei tunne ja see oleks niuke pimedate poks, rohkemat. Kaks pimedat räägivad asjast, mida nad jagasid ja te mõlemad tunnete sellest kasu tõusvat, et te saate midagi. Teisalt targa inimesega rääkimine ei kurvasta küll kohe kedagi. Ennu kodune intervjuud niisuguste vestluste pidamiseks on hiilgav. Ainuüksi selle toa ma julgen pakkuda kuskil mingi 10 kuni 12000 raamatut, ant. Andke andeks, kui ma nüüd eksin, võib-olla on rohkem? Kolme poolemeetriste lagedega ja kahes reas on selline koht, kus noh, vältimatult rumalam inimene hakkab ise mõtlema, tarku mõtteid välja ütlema. Teiseks, tema meeletu lugemus aastakümnete jooksul tegemist ei ole enam poisikesega saab ju 70 kohe. Ja siis tema kontakt ja tutvusringkond teevata ootamatult, hoolimata sellest, et ta noh, nii-öelda liigub vähem kui teised erakordselt informeerituks inimeseks. Ma arvan, et kestima publitsistikat aastakümnete jooksul on lugenud, siis saab aru, kui tähelepanelikult tegelikult ta ühiskonda jälgib. On valdkondi, kus ta näiteks on täiesti ekspertidelt ja valimissüsteemid põhiseadus. Hoolimata sellest, et noh, et enamik peab teda nagu tõlkijakse vägajatelkijaks aga seal ma üldse vaidlema ei lähe, noh, sest ma tean, et ta, ta lihtsalt jääb rohkem. Minul on see erakordselt huvitav temaga vaielda, aga kindlasti enne saab pildilise kujundi maailmast väga palju ma telekast ja niipalju siis, kui ta liigub Tallinnas ringi, ta ta Tallinnast sõidab välja harva põhiliselt suvel ja kui teda viiakse näiteks siis seda Eesti elupildi kujundit ja mis toimub Maal ja maakondades ja, ja seda võib-olla toon talle päris palju. Mina. Kas te aretega teda sõidutanud tihti autoga? Mitte tihti, aga olen eelmisel aastal näiteks tegime ühe iitpika treti kus ta vist üle viiekümneaastanegi Peipsid. Ilm ei sattunud küll kõige parem. Aga noh, nii-öelda järgmiseks suveks järgmised plaanid on ees, mida ta peaks uuesti nägema ja selles mõttes on see erakordselt huvitav, et meie oleme kõigega harjunud ja küllastunud sellest noh, Tallinn-Tartu maantee, mis ta siis ikka on või Peipsi või Peipsi-äärsed külad või või mingi kirik või, aga tema kesta suhteliselt harva näeb, siis ta näeb seda kõike protsessis muutuses. Ja siis need analüüsid, hinnangud on erakordselt huvitavad ja õpetlikud, tema näeb rohkem. Pilt on teravam. Jah, loomulikult seepärast, et kui sa näed harva vaata, kui sa iga päev näed, siis siis sa ei mõista seda dünaamikat, aga kui sa näed mingi pika vahemiku vahel, siis see asi muutub hoopis. Teiseks hakati hinnanguid andma. Missugune see Eestimaa ja provintsi kui nüüd Enn Soosaar sai seda järjetüki aja vaadata, kuidas tema seda nägi. Te märkasite tema reaktsioone ja on selge, et mingeid regioone, kus isegi ausus mööda sõites paneb tähele, et elu läheb mühinal värvitakse katuseid, pannakse silt detailidele, pööratakse tähelepanu, on näiteks kas hooldatud mingid monumentide ümbrused ja, või siis või siis sildid suunavad kuskile kohalike väärtuste või kaunite asjade juurde mida kohalik rahvas oluliseks peab, näiteks kümmekond vilistas, tagasi seda veel ei olnud. Aga on ka palju vanu, lagunenud hoone, külgneb tootmishoone, millega midagi Peipsi just see, vot see oli üks neid, et noh, et vanad, lagunenud põllumajandusliku need laudad ja värgid, millega enam mitte midagi teha ei ole, et ma tea õhku lasta või või siis korda teha, sest need jätavad küll üsna laokil mulje. Ja muidugi torkab kohe silma, et eks osa neid Peipsi-äärseid, külasid, seal on arenguruumi veel rohkem, võib-olla kuskil Kesk-Eestis, Järvamaal või, või, või, või Lääne-Virumaal arvata võib muidugi jah, ja aga siis mingeid olulisi tähenduslikke kohti mõisasid pidi veel mõlemal on ju neid asju, et kuuled mingit kohta. Olgu ta siis Kiltsi Krusenstern või Väike-Maarja Lurich või siis Jakob Liiv võiks ükskõik mida siis meil mõlemal hakkavad tekkima lood. Me teame hästi, palju lugusid sellest mingisugune taust on taga ja siis siis võrdleme neid, ma viisin näiteks ta tagasi Tallinnasse niisugust teed pidi nagu üle JärvaMadise siis seda väikest metsavahe teed pidi kaotlas siis sealt tealt Tallinna peale, niiet et see on üsna-üsna niuke tõsine teekond, seda segavad vähesed. Kui te räägite poliitikast, kas te tunnete mõnikord, et mina mõtlen natukene teistmoodi, oli tema alalõpmata, aga siiski ütleme baasväärtused on niivõrd sarnased, et me jõuame alati kokkuleppele. On üks roll, mida Ennu puhul vähem teatakse ja tegelikult ennu kui teatud diplomaatilise saadiku rolle. Eks see tähendab, et väga paljudel diplomaatidel, kes siia tulevad. On Enn, arvestades tema kultuuritausta informeeritust ja usaldusväärsust, üks kõige olulisemaid informatsiooniallikaid Eestist tähendab välisdiplomaadid ja loomulikult ja kuna tal on hea keeleoskus loomulikult. Ja mitte ainult inglise keeles, siis kuidagi minu meelest juba iseseisvusaasta algusest peale. Tema tutvusringkonnas on väga suur hulk diplomaat ja oli ka meie president. Jah, kuigi ma arvan, et siin võib olla niisugused otseselt sidemed on müstifitseeritud ja võib-olla meedias rohkem loodud mingisugune kujund kui selle asjas, nagu võib-olla tegelikkus taga oli. Aga üks on selge, et kirjeldus inimestena nad omal ajal nagu mõistsid teineteist, neil oli ühine kultuurifoon ühine vestlusring ja, ja ühine võimalus just selle kultuurinägemuse baasil arvamusi ühtlustada, aga, aga noh, sel ajal, kui nad meil president igal juhul midagi sellist küll kindlasti ei toimunud, et et otsese ideaali. Et ta nagu oli nagu meie presidendi käsi või midagi sellist, seal müstifitseeritud nõuandja ja nõu kindlasti võib andeks, kõik küsivad kõigilt, aga keda väärtuslikuks loevad, nii et need on nagu need rollid? Väga harva vestleme otseselt kirjandusest või siis on niimoodi, et kui juurde lähen, laupäeval mingi hunnik raamatuid Ja siis arutame läbi, et kes viimasel ajal midagi lugenud, kas on hea, see on halb, mõnikord võtan mina näiteks mõningaid kaasaegsemad, uuemad asjad omale kaasa. Need on küll põhiliselt kas siis poliitilised analüüsid, memuaarteosed, et mingid kultuuriajaloolised asjad Eestist, aga selle raamatu pakkimist seal lava peal on kogunenud, siis selle arutame läbi, tema annab mulle siis nõu pidama, lugema võiksin hakata ja, ja siis teinekord on mina talle nii, et selles mõttes nagu mul on nagu, ütleme lugemisinfo esimesest allikast vahel nagu hästi rahul sellega, et ma niuke jama peale ei lähe. Kuskilt lugesin, et ta omal ajal tasse tõlkis, voodis eks ole, tal olid siis ilmselt siis samal ajal kirjutas masinad ja hiljem moodsamad asjad mitte kasutada, kuidas saan temast tõesti praegu? Ei oskagi seda väga täpselt öelda, aga seda ma küll tean, et hoolimata sellest, et noh, jällegi arvatakse, need vanad inimesed midagi ei õpi siis jama õpivad ja kuidas veel n on praegu arvutis päris korralik asjatundja, need uued süsteemid võimaldavad palju optimaalsemaks töö arvutiga internetiga ja, ja teha ja ta valdab seda väga hästi, nii et, et praegu on see asi nagu suhtlust hoopis teistmoodi kui varem palvis. Kui inimene teab, et ta on Elo lõpuni aheldatud ratastooli, kas tal on kama, tarkuse ja, ja noh, niisugused naa depressiooni hetked. Kui on siis välja Tanide näit, vähemalt mina nende kohta ka midagi öelda ei oska, vähemalt ei ole näinud, loomulikult on olemas oma paremad ja halvemad päevad ja mõnikord tuleb gripp ja mõnikord ei tule. Ta peab päris palju vaeva nägema selleks, et et tõenäoliselt kehaliselt vormis hoida ja ta peab tegema palju asju, mida teised inimesed ei tee. Aga see käib selle asja juurde. Fakt on see, et ma küll ei tea. Noh, ütleme selle tasandi tutvusringkonnast, kuhu mina kuulun, kes on niuksed, infoallikate sõbrad. Et keegi oskaks väga selgelt öelda, et nüüd Ennul on tuju väga halb või depressioonis? Raul Rebane, mida te lisaksite praegu omalt poolt, mida ma ei osanud küsida? Üldiselt on hirmus kasulik, kui Igalühel võiks olla oma Enso ütleme, niuke tark, vana sõber või aksakall kelle käest saab siis ütleme paljude keeruliste asjade kohta nõu küsida, kes on hirmus lugenud hästi tark. Ja ma hakkasin ka mõtlema, et mis rolli mängib ja siis ma sain aru, et oletame hüpoteetiliselt, et satuks miljonimäng. Nüüd ma tean täiesti kindlalt, et Enn Soosaar oleks minu jaoks üks nendest kummasel hätta jään, kellele ma helistaks. No see on nähtavasti vägagi võimalike vägagi reaalne, seda masti. Nonii, aitäh stuudiosse tulemast. Võib-olla ta peaks ise minema mängima. Võib-olla ma arvan, ollakse hästi. Erakordsest inimesest Henn Soosaarest kõnelesid Ülo Tuulik ja Raul Rebane. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ja ütlen, et seda saadet on võimalik veel kord kuulata öösel kell üks ja järgnevatel päevadel Eesti raadio kodulehel internetis.