Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mida otsustab poliitik, kui talle tehakse ettepanek võtta tema valijate elatavas avalikus ruumis kasutusele uudne ja üldiselt kasulik tegevus. Aga mille tulemusel saab mõni inimene surma teatavalt keeldute sellisele ideele loa andmisest? Arvatavasti põhjustab keeldumine omakorda pahameel sest tegemist oleks kasuliku ja innovaatilise lahendusega ja surma võib saada lugematutel põhjustel. Hetkel ongi käimas analoogne protsess vägagi suure otsuse tegemisel. Kiiret eitavat ega jaatavat lahendust pole loota, küll aga võib-olla kindel päris põneva diskussiooni jõudmisest ka laiemate massideni. Päeva teemaks. Olgu soojenduseks meenutust teisipäevast kui USA senati, kaubanduse, teadvuse ja transpordikomitee ärakuulamisel vastaselt juuki ülikooli robootikauurija Missy Gaming. Et ilma mingisugusega kahtluseta saab keegi selle tehnoloogia tulemusel surmatehnoloogia, mida ta silmas pidas, puudutab robotautosid ehk neid iseennastjuhtivaid sõidukeid. See teema muutub üha päeva korralisemaksest, nii autotööstus kui sellega seni. Vähem seotud innovaatilised ettevõtted nagu näiteks graafikaprotsessorite valmistaja nimbeedia esitavad kasvavas tempos ja mahus uusi robotautosid nende arendamisega seotud tehnoloogiaid. Põhjuseid on mitmeid, miks liiklusreeglite osas programmilise pedantsusega kuulelik ja ümbritseva liikluse ning keskkonna suhtes väsimatult tähelepanelik robotauto võib muutuda mõrtsukaks? Näiteks võib-olla selle tarkvaras viga eviga võib sündida ebapiisavast kvaliteedi kontrollist või siis juhuslikult esimest saab vähendada, parandades töötajate kvalifikatsiooni ja edendades kvaliteedijuhtimise protsessi ja nii edasi. Aga juhuse vastu rohtu ei ole. Ajalugu on ju tunnistajaks kõige missiooni kriitilisemas tarkvaras võib peituda hukatuslik vigu, olgu see siis. Inimkonna ootustest kantuna kosmosesse saadetud sond või inimese tervist kontrollib meditsiiniseade. Lisaks on elu keeruline ja kardatavalt keerukus kasvab, see tähendab ebastandardsete olukordade esinemissageduse tõusu. Inimesed lahendavad taolised olukorrad loominguliselt, mõnikord reegleid. Painutades ja nii edasi, aga robot autole tarkvara looja on küll inimene, kuid ta ei oskaks neid olukordi teoreetiliselt lahendada, kuna lahendus peitub olukorras endast. Järelikult on risk, et robotauto tegutseb olukordades jäärapäiselt. Google pakub nüüd robotautode jaoks seaduseid sarnaselt aisakasimovi loodud robotite seadustele. Google'i variandis peaksid liteediks olema vältida inimkahju ja seejärel peaks vältima teiste autode kahjustamist ning siis pingutama kõigest väest, et vältida mitteliikuvate asjade kahjustamist. Kõik liikluse osapooled peaksid neid seaduseid ja ka tagajärgede hierarhiat mõistma. Siin peetakse silmas tuntud dilemmad. Kui robotautol on valida, kas sõita ohu vältimiseks oma reisijatega näiteks kaljust alla või jätta reisijaid ellu ja teha Manööver, mille tulemusel saab surma tee kõrval lapsevankrit lükanud ema Google'i pakutust, võiks siis välja lugeda, et masin kaalub esmalt kas saab inimesed ellu jätta ja hoopiski otse sõita mõnele. Teisele autole jõudes siis uue valikuni, mis palub auto terveks jätta. Vaatab Masingust vahet, saab otsa sõita mõnele liikumatule asjale. Aga ka seda võiks püüda vältida. Auto võib nii mõelda, aga mis juhtub, kui tema juhtimiseks vajalikud signaalid ei ole ideaalsed või need hetkel koguni puuduvad, olles varjatud majadega või mustaks läinud sensorite tõttu? Lisaks ei tasu unustada ka inimese nurjatust, kes püüab kas jalgrattaga sõites robotauto mõistust narritades sõidu eeliseid saada pusis intriigi huvist masinale muul moel lihtsalt vempusid teha. Ja kindlasti leiab olukordi juurdegi, tänu millele auto kaotab enesevalitsuse ja võib inimesele liiga teha. Kes märkas, siis viimases lauses oli robot aute asemel juba lihtsalt autosest? Sest ka täna põhjustavad autod inimeste surma aga siin on üks oluline erinevus. Juhul kui tänapäevane autovabrikust väljudes tehniliselt korras siis vastutab õnnetuse puhul autot juhtinud inimene, inimesed on aga valijad ja selle kaudu poliitikute jutumärkides siis sõbrad. Keegi ei keela inimestel autojuhtimist hoolimata nende ohtlikust liikluskäitumisest. Aga robot. Ta puhul lasub süü sellel tarkvara valmistanud firma. Isegi kui robotauto on 100 korda ohutum, on meil raskusi lubada sellel liigelda teadmisega, et vähemalt üks inimene saab surma.