Möödunud nädalal toimus ajakirjanike majas Tallinnas vabariigi 25. aastapäeva pidustustest osa võtnud välisdelegatsioonide pressikonverents, mille avas välismaaga sõpruse ja kultuurisidemete arendamise Eesti ühingu esimees Raul viies. Nõukogude Eesti 25. aastapäeva pidustustest võttis osa rohkearvuliselt külalisi välismaalt. Me olime ise tunnistajateks, kuidas meie vabariigitöötajad tervitasid palavalt pidustustest osa võtnud Soome kommunistliku partei delegatsiooni. Siili kommunistliku partei peasekretäri Soomes, sõpruslinnade Kotka, pori ja Porvol, linnavalitsuste delegatsioone, jaapani Nõukogude sõprusühingu ühingu, Rootsi nõukogude liit, Soome Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia, Nõukogude sõprusliidu, Ungari nõukogude sõprusühingu delegatsioone. Neli viimast viibivad ka täna siin meie juures. Väliseestlastega kultuurisidemete arendamise komitee kutsel viibis ja viibib praegu vabariigis grupp väliseestlasi Rootsis, USA-s ja teistest riikidest. Meie pidustustest võtsid osa ka rohkearvuliselt turistid. Inturisti Tallinna osakonna andmeil viibis neid 1200 välismaalast turistidena Soomest, Rootsist, Ungarist, Kanadast, Belgiast, Austriast, USAst, Inglismaalt, Norrast, Saksa föderatiivses vabariigist, Austraalias ja muudest maadest. Turistina võtsid osa laulupeost mitmed Soome ja Ungari koorid. Nagu ülleroose kagu Soomest, podca laulumehed Soomest, Budapesti ametiühingute meeskoor ja teised. Jutuajamisel meie külalistega ja nende raadio ning televisiooni esinemistel juba. Me oleme kuulnud palju meeldivaid sõnu pidustustel, aastapäevale pühendatud laulupeol ja rahvakunstiõhtu ning teiste ürituste koht. Külalistel on olnud rohkesti mitmesuguseid küsimusi. Ühele neist, ma tahaks täna täpsustatult vastata. Laulupeo büroo arvestuste kohaselt oli laulupeo ja rahvakunstiõhtust osavõtjate arv 35000 ringis. Kuulajaid-vaatajaid esimesel laulupeopäeval umbes 250000, teisel päeval 150000 inimestel. Tars sissejuhatuseks meie ajakirjanikele lühidalt jutustada, et Pääle juubeliüritustest osavõttu on meie külalised külastanud vabariigi teisi linnu. Rootsi delegatsioon Tartut, Soome delegatsioon, Viljandit, Ungari delegatsioon, Kohtla-Järvet, Tšehhoslovakkia delegatsioon, Pärnut, kõik delegatsioonid viibisid ka maal, kolhoosides on tutvunud. Avatud näitustega, on ja loomulikult Tallinna vaatamisväärsustega nii vana kui ka uue Tallinnaga. Kuulete neid kilde pressikonverentsil esinenud väliskülaliste sõnavõttudest. Ungari delegatsiooni juht Istvan Christoph. Kogu delegatsiooni liikmete seisukohta ütlen, et tegelikult ületanud kaugendada oli talle varem kuulnud ja diagnoositud meie vabariigis. Siin kuuldud arvud osavõtust laulupeost tähendab, et tegelastena võtsid osa 35000 inimest tsirka ja üle 200000 vaataja võtsid, kuulasid ja vaatasid neid vedusid, see annab võrreldes rahva üldarvuga nii suure protsendi millisega meil kuskil mujal maailmas ei olnud siiamaani võimalus kohtuda. Ja mis näitab üldiselt, kuivõrd laialdane on see muusikakultuur, kuidas levinud rahva hulgas. Soome delegatsiooni juht, Soome parlamendisaadik ühingus Soome Nõukogude Liit aseesimees Matti Kekkonen. Kõige meeldivam essee ehk kõik lihtsamad tänaval vastutulijad on olnud väga rõõmsad, kõigil on olnud rõõm silmis. Maarjamäe soomlased oleme väga rõõmsad selle üle, et meie naabrid siin lahe, teisel pool elavad hästi ja armastavad elu ja töötavad edukalt. Tšehhoslovakkia delegatsiooni juht Julius Viktari Eestlased on meile korduvalt püüdnud selgeks teha, et neil puudub temperament. Anija kolhoosis olles meie delegatsiooni liikmed, mängisid akordionil ja laulsid oma tšehhi ja slovaki rahvalaule ja eestlased niivõrd kiiresti, orienteerusin selles rütmis ja sellesse selles meeleolus, et tõesti mingit temperamendi vahet ei olnud tunda. Hoopiski tundus, nagu me oleksime teineteist väga hästi täiendanud. Rootsi delegatsiooni juht-toimetaja Sven Stark, kes Eestit viimati külastas 1938. aastal Ja siis veel mõned muljed, mis mul isiklikult on. Kõigepealt tahaksin märkida, et väga sügava mulje jätab CBD, millega siin hooldatakse vana rahvakunsti ja kultuuri ja mille heaks väljenduseks oli kogu see pidu. Ja teine moment, millele ma tahaksin tähelepanu pöörata, see, kuidas Tallinna nägu on uuenenud Tallinna ja välimus on väga suures ulatuses ja väga nii jaatavas suunas muutunud viimase aja jooksul. Ja kolmandaks see põllumajanduse uurimisasutus Sakus, mida me külastasime, see on niisugune, et selle üle võiksid uhked olla ka palju suuremad riigid, kui seda on väikene Eesti vabariik. Tšehhoslovakkia Muusikaakadeemia professor, frantischet boonus. Kogu maailmas kõneldakse praegu väga palju sellest, et just muusika, tants ja laul kuulub noorte komplekssete kasvatusesse. Paljud kõnelevad sellest, kuid ainult teoreetiliselt. Teie aga olete juba näidanud, kuidas kuivõrd edukalt on seda võimalik rakendada praktikas. Mind kui kui muusikutajad hämmastes üle kõige see, missuguse innukusega, missugused täpsusega ja millise siirusega lapsed täitsid neile pandud ülesandeid. Helsingi Ülikooli professor Lauri Posti Meie oleme nüüd juba sellel laulupeol võinud ka näha, kui palju siin kultuuri alal tehakse. Laulupidu oli ju väga võimsaks tõendiks sellest, kui elav on eesti rahva hulgas muusika, rahvatantsude harrastus kui võimsana kõlab eestilaul. See on meile soomlastele olnud eriti rõõmus. Oleme olla eriti rõõmsad, et me seda oleme võinud siin konstateerida. Ja me loodame, et see need sidemed ka edasi arenevad, et meil on üha rohkem võimalus tutvuda eesti rahva eluga, tema kultuuriga. Seda võimaldab ju ka see laevaühendus, mis alles hiljuti avati. Mis nüüd väga palju kergendab ühenduse pidamist Soome ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi vahel. Mulle isiklikult on sellel laulupeol jäänud kõige paremat muljet. Siin on juba asjatundjad sõna võtnud selle laulupeo kõrge taseme kohta selle peorohke osavõtjate arvu kohta. Peale selle on meie delegatsiooni liikmetel olnud võimalus tutvuda väga mitmekülgselt eesti elu ja oluga. Mul isiklikult oli võimalus jutuajamiseks Teaduste Akadeemia presidendi Eifeldiga kes mulle selgitas seda teaduslikku tööd ja need instituute, mis Teaduste Akadeemia raamides töötavad ja töötavad väga edukalt ja Hääde tulemustega. Samuti oli mul võimalus külastada Tartu Ülikooli, kus ma omal ajal kah ja üliõpilasena olen õppinud seal uuendada vanu sidemeid, kohata vanu kolleege, tutvuda nende tööga rääkida tulevasest rahvusvahelisest soome-ugri kongressist, mis Helsingis augusti lõpul peetakse ja millele me ka siit Eestist rohkesti osavõtjaid. Loodame näha kongressil. Tartu linn on väga palju ilusamaks läinud sellest, kui me teda viimati nägime, nii ilma lume katteta. See oli 56. aastal, kui meie esimene delegatsioon seal käis. Me nägime Vanemuise teatrimaja uut suurt ehitust, nägime Tartu vanu maju seal, mis olid hoolsasti jälle korda saadetud. Tartus käik jättis meile eriti meeldiva mulje. Täna hommikul oli mul veel võimalus akadeemik Maura lahkel juhatusel tutvuda arheoloogia näitusega siin. Eesti arheoloogide ja saavutused on eriti tuntud. Igal pool siin Läänemere piirides. Nemad on, nemad on väga tulemusrikas tööd teinud. Ma tahaks lõpetada soovides Eestile eriti Eesti kultuurielule edaspidigi sedasama hoogsat arengut mis, mida see elu juba nüüd sõjajärgsetel aastatel on igal pool näidanud. Südamlik tänu. Soome tööliste muusikaliidu esimees oiva Hildeen Meile oli skin elitain Ivarutava toreda taa kun Me Suomessa, Wiedame tädabuota, suurensäbedame jaan Sibeli uksel. Juhla voodena saime toreda möönskin eesti lainen. Muusiki vägi oli Taman laulu, juulis saan, võmmi on, mina püüdan südameni Poojasta kiita. Sipelgad seal annate festival, eritan hiiennustunesta ja kaunista Tulginnasta. Me nentisime rõõmuga, et sel ajal kui meele meie soomes tähistame tänavust aastat meie suure helilooja Sibeliuse aastana oli teil ka seda arvestatud. Ja laulupeol kuulsime pealise teoseid, eriti tahan tänada andante, sest ega väga hea esituse eest. Näe, Ümera Ansen Ollen. Kuni anosoodus Meiranud, maame music ja kohta. Ma loen seda haua austuse avalduseks meie maa muusika vastu. Toivo tan eri koolseti, Kogo suomen musidki vähem poolesta, eestin musike vahele onne ja venestus. Kagu-Soome muusika rahva nimel soovin eesti muusika rahvale südamest õnne ja edu. Rootsi üliõpilane, ajakirjanik, manud niis põru hült. Sealsla Frieda nuus Baltic Ma olen näiteks leidnud väga tugeva soovi rahu järgi rahva hulgas. OK teoks teatri Romek jutt ja seda hindan ma väga. Ühingute liidu Rootsi Nõukogude Liit, keskjuhatuse sekretär Irjas trand. Ja kui te, kui Eestisse tulla ja siin natukene viibida, siis tuleb loomulikult konstateerida, et areng Eestis praeguse valitsuse ajal on väga kiiresti edasi läinud ja siin on saavutatud palju majanduselualal ja kultuurielualal. Ja ma tahaksin erilis nii erilised tervitused edasi anda professor Ernesaksale, just enne seda, kui me sõitsime siia, saime meid kirja Uppsala otsusele kurijuhilt kes oli enne saksa koorist juba kuulnud. Ja kuna juttu on olnud enne saksa kuuri külastusest Rootsi siis. Meie mikrofon oli välismaa külaliste ajakirjanduskonverentsil.