Saatke nüüd meile kõigile kallis kunstnikku tema viimsel teekonnal. Selles linnas ei ole lohutussõnu tütrele ei abikaasale, ei omastele eide Mande austajate lõpeta hulgale. Nad kõik on tulnud hüvasti ütlema. Laval, kus üle kahe aastakümne on olnud ta teine kodu, seisab koor tema ise, aga viimast korda oma kuulajate keskel Al-saalis. Ott Raukas, vabariigi teeneline kunstnik. Oma rahvakunstnik, tuhandeid seisab neidis paleeris ümber Estonia. Ainult murdosa mahutab teatrimaja. Küünlad kahanevad, auvalve vahetab jää hüvasti. Kallid sõbrad ja seltsimehed. See oli poolteist aastat tagasi, kui olime pärast eesriide sulgumist kogunenud lavale juubilari ümber ütles meie armas ott. Käes on mul nüüd siis kolmas aastakümme laval. Kui elu ja tervist jätkub, siis kunstis. Ehk peaks nüüd juba midagi suutma luua? Kuid ainult poolteist aastat ja eesriie seekord juba elu, eesriie sulgus kunstnikule jäädavalt. Ei jätkunud elu. Kolmandaks loominguliseks aastakümneks ei jätkunud elukunstniku küpsemaks loomingu perioodiks. Õnnetu juhtum viis jäädavalt meie keskelt ühe silmapaistvama ooperijõu ühe armastatuma hääle kontserdilaval ja raadios ühe toredamaid kolleege meie hulgast. Vaatamata sellele, et surm katkestas andeka kunstniku elu otse tema loominguliste võimete tipul on Lott Raukas kirjutanud oma nime jäädavalt. Meie teatrikunstiajalukku. Muusika ja lilled, mida sa oma eluajal nii väga armastasid. Nendega saadame meie, tänasin siit teatrisaalist sinu viimsele teekonnale. Saadame sind teekonnale sinu paljude tuttavate sõprade ja kolleegide juurde kes varisesid manalasse sinust varem. Mälestus aga sinust kui suurepärasest kunstnikust pedagoogilist kolleegist ja sõbrast jääb alati meiega. Hädasti ütleb Tiit Kuusik. Nad on rohkem laulnud koos, kui rääkida saanud. Nii lahkuvad tänagi. See oli tema suur kutsumus lahkunu ja meie ühine rõõm. Kui palju elamus, millega ta paelus, meid kõiki jäägitult isegi ei tea. Tema rõõm nakatas tema talent sütitas. Ta oli nii lihtne ja hea nagu parim sõber. Ta oli oodatud tuttav eetris ja televiisori ekraanil. Ta jälgi ei jõudnud veel kontserdilavale, kui puhkes aplaus. Seda troostitu. Kuid ta oleks võinud veel kaua heledalt leegitseva. Nüüd jääb vaid mälestus. Kest tõstetakse õlgadele ja kantakse alla tänavale. Seal on veel väga palju tema sõpru. Jespaleer piki Narva maanteed teel metsakalmistule. Jää hüvasti. Meie viimne austusavaldus sulle, olgu vaikusehetk.