Stuudios on Eerik ja Mart ning nüüd lahendame teie igaviku olisi küsimusi. Meile helistas Kärt Tallinnast ja küsis tõesti ühe kontseptuaalse küsimuse, miks on niimoodi, et minnes on justkui tee alati pikem kui tulles ja me oleme nüüd helistanud Tallinna Ülikooli Psühholoogia professor Aleksander Pulverile, tere hommikust. Tere. Kas te peate seda üldse pädevaks? Seda seda diood selle teoreemi algust, et minnes tundub tee pikem kui tulles. Ja ikka, see on sisuline ja järelikult väga sügav küsimus. Ja muide väga huvitav küsimus lihtsalt sel põhjusel, et ta puudutab inimese aja Pajus. Ja selle ajatajuga alustasid oma oma teema, arendusi ja uuringud juba need psühholoogia, inimesed, kes seisid psühholoogia alguse juures nimelt 19. sajandi keskel oli saksa psühholoogias üks oluline küsimus, miks erinevad inimesed tajuvad aega erinevalt. Jõuvaeva ettesageduse ehk siis sündmuste arvu järgi. Sündmused tähendavad aga seda, et need on sellised olukorrad või sellised sündmused, mida inimene pole enne kohanud või enne või enne nendes olnud. Ehk lihtsamalt öeldes, mida rohkem on minu päevas või, või aja jooksul selliseid sündmusi, mis on minu jaoks uued, seda, seda aeglasemaks muutub menetluse aeg. See on huvitav, sest et kui ma istun näiteks oma toas, igavlen kõik asjad on mulle oma toast tuttavad, siis tundub just aega, noh, nagu aeg venib. Jah, aga see, see ei ole päris päris nii, sellepärast et et lisaks tuleb võtta arvesse selline asjaolu, et erinevatel inimestel on seesama igavuse nii-öelda piir või lävi innovas kohas. Ja mida kurvameelsema isiksusega tegemiseks, mida rohkem ta kaldub hirmu tundma või mida rohkem ta kaldub nägema sündmusi negatiivsete emotsioonidega seda, seda aeglasemaks muutub tema jaoks aeg ehk teiste sõnadega, kui kellelgi on iga, siis see tähendab seda. Et tema jaoks on jõutud sellesse piiri, kus on tegemist just nimelt sellist noh, kuidas öelda ebameeldivate sündmustega. No selge pilt, ühesõnaga vastus on tegelikult täiesti, ühesõnaga selge ja, ja need tunded on kõik väga adekvaatsed, et kuule, kuhugi lähete, siis ongi pikem, kui te sealt tulete. Jah, sellepärast, et ma ei tea, mis mind ees ootab ja vastupidi, kui ma tean, mis mind ees ootab siis aeg ei ole sugugi nii pikk, et ma kujutan ette, mis, mis kõik võib juhtuda ja see ei tekita hirmu. Suur tänu psühholoogiaprofessor Aleksander pulber ja ilusat hommiku jätku.