Me oleme toredaim perekond maailmas, mina minu lapsed, staaeszekija sos ja, ja minu naine Mariann. Nii armastan 11. Me elame soojas rahus ja ülevas üksteise mõistmises. Mina ja minu perekond. Me elame Poolamaal laadeke linnas, Kopernikuse tänaval majas number kaheksa korteris 12. Mina ja minu armas perekond. Kõik, mida te siin kuulete, jäägu muidugi meie vahele. Noh, nii omavahele ainult teile, avan oma perekonnad, kummuti salajasel laeka ajulteile, näitan oma perekonnaalbumis salajasi pilte minust ja minu armsast kallist. Staažik, mis sul täna viga on? Lõunalauas istusid kogu aeg niisuguse näoga, et minulgi kadus söögiisu ära. Rääkige nüüd tahate natuke, Maitan rahulikult, mina teid ei sega, kujutage ette, lapsele tehti liiga, lõhnab Jamuk maas, Mihlas linorid, ta istub vaikselt omaette nurgas. Ta istub muide soskanniks sinna nurka ronisid, tunned end halvasti, kes on tema ta lihtsalt romaani rahulikult lõpuni lugeda. Ida, pane ajalik käest ära. Ei oska jalg, alati on. Olen ma öelnud, et ma ennast halvasti tunnen. Kombitsa ütles, et temal on paha. Isa on see pesi. Äkki sa sõid liiga palju? Jätke mind rahule. Te näete, ma loen lehte. Aga kui sulle teeb muret lõbusaid, siis küsi oma poja käest, sööge krimpsu, tema kogu aeg nägu. Et kas sa sõid midagi halvaks läinud sisse, räägi emale. Millal see juhtus eile või täna. Mis asi eile või täna, millal sa valusid hakkasid tundma? Mis valusid, kust mina tean, missuguseid valusid isane kurtsid just sina ise pead teadma. Ise pead tööd, Mukus. Ah, mina pole midagi rääkinud, oksidajate Sakale talle täna lõunasöök ei maitsenud. Isa, kuidas seda mõista? Kuidas seda mõista, mis juhtus turja lahti taps, kui sul ei maitse ema valmistatud söögid, siis mind palun ära sellesse sega. Minul on ükskõik. Matkal on hullematki kinni. Ostetud ütle mulle, palun, Soscan, miks sa minu kaela kõik veeretad? Juba pool tundi räägiti sellest, et ema ei oska süüa teha, nüüd aga otsustage järsku kõik minu kaela ajada, mis teeb? Ma ei saa aru, avastasid Ameerika. Miks ema solvate, kui meil majateenija oli, siis tema tegi veel halvemini süüa. Halvem. Või elust? Ega ameti tarka ja emakene, miks sa solvud taažik, ütlesime ainult majateenija tegi süüa sinust halvemini. Ja mina ei käi peale. Kui ema arvab, et teeni oli parem Coquid Ena siis ma ei hakka. Ma ei saa aru, mis vestlesin, ma, ma ei, ma ei saa aru, lapsed, meie emal ei tohi üleüldse mitte mingisugust sõna ütelda, pärast aga selgub, et terve meie perekond kannatab lihtsalt selle soska ütleb, olete selle kroonilised Goga tarial, mina ei ole mingi tarri ammu ütelnud, et varem restoranid teevad. Mis puutub siia restoran, ma räägin sellest, et meil ei ole siin kodu, vaid meil on siin see, mida võiks nimetada koduks on ainult laatsaret. Laatsaret põhjakate on niisugune huvitav. No kuule, paps, kus sordist valutama? Minul või minul ei valuta midagi. Või täpsemalt, valutab ja valutab, mul valutab süda haigete laste pärast. Staaž, kus sul valutab, kust sa seda võtad, valutab ja pea valutab, nendest skandaalidest. Oska, kas sul valutab pea ja mul valutab, valutab, mul valutab hammas juba. Hommikust saadik. Ema, ema sära. Kuule sa ikka, et ta valetab. Meil on muidugi süüa ka anda. Tõepoolest, Marian Moisar kauapealse ajalehti lugema. Kallis kallis, lepib ära, kallis ja tunnistame, et me lõppude lõpuks oleme mõlemad siidi eeskätt muidugi sina. Ja üldse tead natukene sarnasemad präänikute retsept tsemenditehasesse. Ma olen kindel, nad annavad sulle preemia väärtusliku leiutise eest, selge. Viimane kord, kui ma seal sõin, pakuti mulle suppi, mille see sujus, see noh, see noh, see, millest, millest elevanti tehakse. Millest elevanti tehakse? Sääskno. Ära mine seal haugu, kuri koer. Sayutyanzoskad, koerad, kes hauguvad, ei hammusta. Ja mina tean küll, aga kas, kas koer ka seda teab? Ma tulin raha järele, te lubasite sellele, kes teie kanaarilinnu tagasi toob. Kas jah, seda küll kuid teie lind on tema sees. Ma arvan, et pole palju niisuguseid perenaisi, kellele rahaasjad oleksid nii hästi korraldatud kui minu Mariannel. Minu armsal abikaasal. Meie korter lausa kubiseb raha peidukohtadest, nugade sahtlis, näiteks on tal sigarikarp, kus ta hoiab raha toiduainete ostmiseks. Leivakarbi taga seisab katkise tinaga teekann, mille ta on kohandanud peenraha tarvis. Veel on tal üks kart, kuhu korjab raha preferantsi mänguks. See on tal peidetud kummuti sahtlisse laeka salalahtris, aga hoiatama nõnda öelda salaraha, noh, igasuguste naiste pudi-padi jaoks, Nuramise perele, sokkide ja pesu ostmiseks. Tänan veel kakaotoos, kus seisab raha, mis kulub tal peaasjalikult kinopiletite ostmiseks meie armsale pojale soskale. Nõnda et raaasjades valitseb mu naisel täielik kord. Seepärast eile, kui Mariann ei olnud koduse, tuli piima naine ning palus tasuda eelmise nädala arve. Teadsin, et raha selle tarvis tuleb võtta sigarikarbi nugade sahtlist kuid karp oli tühi. Leidsin sealt ainult paberitükikese, kookisin selle välja ja lugesin referentsi jaoks võetud laenuks 15 zlotti. Üks hetk, ütlesin piimanaisele ja hakkasin otsima karpi preferantsi kassaga. Sealt leidsin aga jällegi paberilipaka ja sellel oli kirjutatud. Teekann võlgneb 18 zlotti. Lükkasin leivakarpi kõrvale ja sain teekannu kätte. Tühi, tühi nagu kurepesa jaanuarikuus. Tõsi, seal oli paberit kirjaga kakaotoos laenas 28 zlotti tee. Ronisin taburetilt, tõin lagedale kakaotoosi, sealt ilmus välja uus, sellel salaosakond võttis laenuks 36 sotti. Viskasin tühja doosi minema ja läksin piimanaise juurde. Et nüüd läheb juba ruttu, ütlesin talle kohe saate oma raha kätte. Ärge palun muretsege. Läksin magamistuppa, avasin laeka ja tuhlasin salaosakonnas tühi, lihtsalt tühi. Andsin alla, polnud mitte midagi parata, tuli võtta kapist pintsak ja selle taskust rahakott. Palju ma teile võlgnen, palun? 28 zlotti, vastab tema. Mulle. Torkasin sõrmed rahakoti, et sealt välja tõmmata kolm kümnelist. See aga mul ei õnnestunud. Rahakott olid tühi. Leidsin sealt ainult sedeli, millele oli kirjutatud. Vabanda, kuid pidin sinult võlgu võtma. Sigarikarbi jaoks tähendab vajaliku söögikraami ostmiseks. No teate, oli lihtsalt tükk tegemist, et piimanaisele selgeks teha, milline finantsgeenius on mu armas kallis Marian. Mitte iga rahaminister ei tule niisuguste kombinatsioonidega toime. Paraku olid meie vaated piima naisega selles küsimuses erinevad ja ta lahkus solvunult. Ma ei tea, ma, ma lihtsalt ei saa aru, selline veidrik. Imelik piimanaine. Minu laste ema, minu armas abikaasa Marian komistas tuppa tulles lävel ja pillas põrandale teeklaasi. Kas teate, kõik vahetasid kuidagi tähendusrikkalt pilke ja vaatasid siis nagu üks mees, minu armsa abikaasa, meie ema poole. Ema, nagu ma aru sain, võttis väljakutse vastu. Juhtus. Mis siis siin juhtus? Aga tõepoolest, mis siis õieti juhtus, poolest mitte midagi ei juhtunud? Midagi juhtunud, siis midagi juhtunud just nimelt mitte midagi tunud. Olevaid Cololoog ärasega vahel olevat kollanokk, ära sega vahele finalisemat väelasega vahel, et mul emaka häbematu plika ära segava. Imo tema kallal norib, tal on õigus. No mina poolest olevaid häbematu plika ja ära sega vahele. Emal on õigus sinu ema lumi ja pole tarvis vahele segada, mina ei sega ennast vahele hoopis teie topite oma nina minu asjadesse. Segab plika ja segab poiss ja mõlemad on ühesugused, täpselt täpselt ühesugused. Ja kui mina räägin nendega, siis sina, ema elas pidevalt vaheajal meestele mikspärast, nemad vahelisega. Äkki sa parem kuula, ema, kuidas igav minuga räägib, ära nori, tibu, paps, närige ise teiste kallal, et oled sa neid kasvatanud, sina, ema, mina olen neid kasvatanud. Sina oled kasvatanud oma tütreke, olen mina ema palunud, et tema mind kasvataks nurjatu hiiglane. Sama hästi kui sinagi. Mammakest teavad paremini, keda selle eest tänada. Mina pole elu sees mitte kedagi tänanud ja praegu kajaka, vaadake keda lihtsalt inimene on haigus, kui ta täna pole millegi eest tänada. Rahu, vaikus. Paistab, et mina pean teile kõigile tänu avaldama, kas niimoodi? Rea ma tänuavaldustega poleks võinud arvatagi? Kuulge Lähed lava alla tuleb välja, et klaas ei läinudki katki, klaas. Soskad. Kuule, kui sa räägib sinuga. Eile jäi aknalauale kaks õuna, aga täna on seal ainult üks. Ütle mulle, palun, kuidas see sai juhtuda? Oi, palun andeks, oli juba nii pime, et ma teist õuna ei näinudki. Kas sa oled juba väga kaua isa naine? Juba üle 10 aasta, tütreke. Aga millal sind siis pensionile lastakse? Nende kõrvalkorterisse kolis uus perekond. Naabrite pereisa hakkas naela seina taguma, et maali üles riputada. Varsti helises uksekell. Soska seisis lävel ja ütles. Taps palub väga, et te võtaksite natukene pikema nõela, siis saame meie kah oma pildi üles riputada. Esmaspäev meie tuttavas perekonnas. Naljakas naine ütles, et tuleval teisipäeval Me läheme Ferpellettide poole külla. Nemad ootavad meid kella poole kaheksaks. Fer peletid on meie vanad head tuttavad, täiesti auväärne perekond, naine, võluv mees, intelligentne lapsed on toredad. Teisipäev samas perekonnas. Ära unusta, kulla mees, et tulevaks teisipäevaks on meid välpellettide poole külla kutsutud. Nad ootavad meine õhtul kella poole kaheksaks. Jah, ma tahan. Ma ei olnud seda muidugi unustanud, kuid ma ei mõistnud, miks nad olid just välja valinud teisipäevase päeva. Parem oleks olnud kolmapäev või võib-olla isegi neljapäev. Kolmapäev samuti nende juures. Teisipäeval kell pool kaheksa õhtul lähenedelt Bellitide pole küll, ah tõesti head lapsed on neil torendani üks kenam kui teine. Naine on veetlev, kuid mees on minu arust loll kui saabas. Minul aga tuleb terve õhtu temaga ristilt joped. Kuid mis parata, tuleb minna. Marian helistasid Ferpellettide tuletasid küllakutset meelde, tähendab teisipäeval kell pool kaheksa õhtul. Ma ei tea, ma ei saa aru, issand jumal terve õhtu kuulata selle mehe Vatramist, rääkimata tema naise irisemisest. Ma ei, ma ei saa aru reedi meie tuttavas perekonnas. Ma annaksin kõik, et mitte ainult nende hüverpellettide poole minna. Teisipäeva õhtul kell pool kaheksa. Tasub vaid silmad sulgeda, kui näen järgmist pilti. Uks avaneb, meie siseneme Verpellettide korterisse ja nendel lapsed, et nende verbellettide peletise triputavad mulle kael. Tõotab tulla suurepärane õhtu, pole midagi öelda. Kui ta küll välja kannatanud. Laupäev samas perekonnas naljaks. Ajab naerma Te, kujutage ette, ma läksin oma naisega tülli oma armsa Mariannega esimest korda elus. Ma ei saa aru mikspärast, me peame teisipäeva õhtul minema tingimata nendeks Ferpelettide poole ja võiksime minna hoopis kontserdile, teatrisse, kinosse kasvõi lihtsalt jalutama, aga ei leia. Peame minema Ferpellettide pool. Püha samuti nende juures. Mõtlen kogu aeg ainult selle peale. Teisipäeva õhtul kell pool kaheksa, peame minema veel Bellekkide poole. Missugune muskaarid. Esmaspäev, homme, homme on meie kõige õnnetum päev. Naine ütleb, et kuidas ka ei keerutaks, nende Ferpellettide poolelt tuleb minna puhtalt lörri läinud õhtu ja miks just mina pean niisugust piinad, miks just mina, mille eest ma küsin veel kord, mille eest teisi meie tuttavas perekonnas? Mul pole lihtsalt sõnu, tuleb välja piletid, isanit, kuidas kujutabki ette olevat midagi edasilükkamatud. Tees. Mul oli õigus, kui väitsin, et nendelt vetelettidelt ei ole midagi head loota. Te kujutage ette, mina, kes ma olen niivõrd korralik, niivõrd rahulik inimene. Läksin möödunud kuul vales kohas üle tänava ja mind kutsus enda juurde see liikluspolitseinik, kes teatas mulle lihtsalt ja lakooniliselt. Rehvid olid liikluseeskirjade rikkumise eest. Teil tuleb maksta 10 Forin tüdrafi. Tervist. Ta võttis välja kviitungi raamatu, kuid ma tõstsin hoiatavalt sõrme. Oodake omat viitungiga. Kahjuks pole ma volitatud maksma sularahas. Kuidas? Vaadake, härra politseinik, asi on nimelt selles, et meie perekonnas käiakse rahaga ümber rangelt ja plaanipäraselt. Raharinglus on meil hästi korraldatud, järelikult, pidades kinni maksvast korrast, võin ma ainult oma allkirjaga kinnitada, et meie perekonnad, kassast tuleb riigi tuludesse maksta 10 Forinti tõestada selle trahvi seaduslikkust. On teil selge ja selle paberiga tuleb teil minna meie perekonna raamatupidamisse ja pöörduda minu armsa abikaasa Marianne poole. Tema kirjutab teie poolt esitatud dokumendi alusel kohe välja. Tšeki on selge? Niisuguse juhtumiga puutuma küll esmakordselt kokku. Ent rahaliste vahendite plaanipärane paigutamine on keeduõrnalt räbalas. Meie perekonnas on seni väga hea. Ma tulen homme ise teie juurde, palun, palun. Järgmisel päeval helistas ta meie ukse taga viisakas tarides, ma ütleksin isegi nooblid riietatud keskealine meesterahvas, ta esitles end. Tervist, tervist. Kalmann Burke'i liiklusinspektor. Ma tulin trahvi järele. Ja muide naine luges minu poolt alla kirjutatud paberid kähku läbi ja noogutas. Kõik on korras, kohe kirjutan tšeki välja. Siis läks tsekk käes kõrvaltuppa ning tuli sealt mõne aja pärast tagasi. Ma ei saagi kile allkirja, selle peab andma minu mehe isa, kuid teda ei ole praegu kodus, tulge homme, palun teda õhtul alla kirjutada. Hästi nägemisel. Järgmisel päeval oli liiklusinspektor taas platsis ja küsis minu armsalt naiselt. Kas võtsite allkirja? Loomulikult, lõpuks ometi. Kes siis mulle kümnelise maksab? Minu ämm, tema on perekonnakassapidaja, kuid täna on laupäev, laupäeviti on meil kassa suletud. Esmaspäeval saabus liiklusinspektor juba varahommikul ja pöördus kohe minu ema poole välja, nägin oli tal vilets ja ta paistis olevat ärrit plätud habe olidele ajamata elegantseid mundreid puudusid kaks nööpi. Omamoodi omamoodi närviliselt küsis ta kümnelist emalt meie finantsosakonna juhatajalt ja sai vastuseks. Me ei hoia raha koduses kassas summa, mis on vajalik selle tšeki eest tasumiseks, tuleb välja nõuda pangast, kus võetakse maha meie arvelt ja saadetakse siia raha jõuab pärale kõige lähemal ajal. Kas te teate, kas te teate, inspektor läks näost kaameks ja sosistas vaevukuuldavalt rösti. Ma tulen siis üle. Palun, kahe päeva pärast vaatas meie kodu kassiir saabunud tšekid läbi ja ütles inspektorile. Teie tšeki veel ei ole, on tšekid viiele kilogrammile kartulitele, näete pähklitele nailon sukkadele. Teie omaga on tõenäoliselt kuskil toppama jäänud. Pöörduge minu minia poole perekonna raamatupidamises. Aga kas te teate, inspektor ei läinud sinna, vaid läks vannituppa seal koorist ainult paljaks, rovistushi alla, siis pani uuesti riidesse, tuli otsejoones minu juurde, tervitas mind viisakalt, võttis taskust suure Koldi, surus selle mulle vastu rinda ja ütles väga vaikselt, hääles meeleheide. Andke kümneline või ma teen teist sõelapõhja ja iga kohus mõistab mind õigeks. Saab väga loomulikult, loomulikult. Palun. Palun, härra politseinikke kõhklemata torkasin käe taskusse ning ulatasin talle kümnelise. Igal õhtul sean entaaž vaimustus värinaga televiisori ette. Kas jätkub sõnu avaldamiseks, mida nad neile seedeetnik ime need nii näha. Või võtame filmid? Palju olen ma neid näinud? Mis sadu tuhandeid ja köiki tugitoolis istudes susse jalast võtma? Ta pole vaja olnud vihma käes, mööda tänavaid, paterdad, täiskiilutud aut bussis loksuda. Et kinno pääseda, pole vaja olnud tundide viisi piletisabas teiste või manguda möödujaid egotell juhuslikult üleliigset piletit pole. Por keegi pole lihtsalt sõnu. Mark nällusniki Insbruck, Montre, A Sofiat, tall, GM hükkis peo peal, Ilmar rongide ilmal lennukit deta toast väljumata ta ükskõik millises maakera paik. Ja. Lülitiga vaid teler, sissi ja nad kõik kattuvus terra haki evad valged saapad. Ja nii edasi. Ja peaaegu oleksin unustanud kõige kaunima laadusse. Istun, kadus jääd, tunnen samalajal mõnuoja hulinast, metseti džunglit, häljusest, täikesid mererannas ja loojangust. Ai. Seal ei peegleid, vanu ajalehti, dist seisate mere kaldal, lained, uhaad, rand, ooh, ooh. Ja pole mingit ohtu astuda palja pättaga meres iilile Pole vähimatki šanssi kaljujärsaku alla kukkuda. Ja kuidas küll meie esivanemad suutsid ilmatelerita eksisteerida? Kujutum nüüd, kui ikka neil oli kodus istuda. Sellepärast käisidki muud kolm üksteise juures külas, kuid ega sealgi televiisorit polnud. Ühiseid vestlusteemasid oli vähe, mistõttu pearõhk tuli aset tasuta söömaajale. Kuid see pidi viima ju laostumis. Muidu, ehkki tuleb näiteks tuttav taanlane koos sugulastega külla külla pane terve praetud lauale, ma ei mängi ju käia siis mismoodi, aga nüüd tulevad külalised, ei mingit kostitamist, mingit laude pole tarvis, ainult toolid. Võtke, palun mugavam nõnni esteet ja silmad nurka televiisori poole. Külalised istuvad tund tipp, jätavad siis tänu meelis hüvasti ja kutsuvad endi poole. Palume teid pühapäevaks seitsmeteistkümneks hetkeks. Niimoodi tuleb, eks ole? Üks puudus on seal televiisori küll, kuidas teda kai kruttiks, aga näe, ööseks tuleb ta välja lülitada. Unenägusid näen ma vähe ja sedagi mustvalgelt kui saaks leiutada niisuguse nipi, et saaks kurisk televiisorit vaadata. Ega, ega, ega tiheki niiskust. Tipeedia. Kas sa tead uudist onu oma naisest lahutada, kes abiellus uuesti? Kohutav, mis jälle üks lahutus, mis nii õnnetult lõppes. Sügava järve kaldal seisab mul tuttav mees ja nutab. Naljakas. Kulla mees, miks te nutate? Kallis naaber siin järves uppus. 12 aastat tagasi mu eelmine naine Kokku kulla mees Isa helistas minu naine ja ta tahab teada, kuhu sa panid köögipõlle, kui sa eile õhtul nõusid pesid. No teie olete küll oma õega kaksikud. Jah, kunagi olime küll, aga praegu olen mina viis aastat noorem. Miks sa kõikidele oma sõpradele räägid, et ma oskan hästi süüa keeta, tegelikult ei ole see ju päris õige. Jah, nojah, seda küll, aga kuidagimoodi ma pean end ju välja vabandama. Mina abiellun ainult niisuguse inimesega, kes oskab laulda ja naljatada, huvitavat juttu, rääkida, kes ei joo ja ei suitseta, istub õhtuti kodus ja vait siis kui mina räägin. Oi kui hea. Sina abiellus ist televiisoriga? No kus see huulebumalt sulle põsele sai? See see pole kriimustus, ma lõin oma põse katki. Siin unin. Ma tean ühte väga head anekdooti, aga ma ei mäleta, kas ma olen seda sulle rääkinud ja oli see tõepoolest hea anekdoot, suurepärane. Ahah. No siis sa ei ole rääkinud. Jah puutub sünnipäevadesse, pulmapäevadesse ja muudesse pidupäevadesse meie perekonnas siis mina olen selles suhtes täielik profaan. Ma ei pea mitte kunagi, milles mitte mingisuguseid tähtpäevi. No kui aus olla oma sünnipäev, seisab mul veel kuidagimoodi meeles, kuid meie pulmapäev taevas, see oli nii ammu, et kujutan vaevu ette ennast sellest sündmusest osavõtjate hulgas. Maria-Ann jälle vastupidi, mäletab kõikjal niivõrd täpselt, et võiks arvata, nagu oleks temasse peidetud mingi tagavara elektronaju. Ta teab absoluutselt absoluutselt täpselt, millal oli Hatsioonis pärinev onu Deodori sünnipäev, teab, mis kuupäeval pühitsevad Tomas nüüd oma hõbepulmi. Tal on täpselt meeles onupoeg Peeter ja täditütar Elisi sünnipäevad. Ta teab, millal vanaema ja vanaisa pühitsesid briljantpulmi. Kuid ma võin pea anda, et näiteks temal omavahel öeldes minu naisel Marianne pole õrna aimu, millal näiteks Kolumbus avastas Ameerika. Tal on kerge selgeks teha, et see toimus 1864. aastal. Tähendab, millal see tegelikult oli? Aga võib-olla majan lahinguga Reini ääres segamini, nõus, kõik, iga kord hakkab mul pisut kõhe, kui ta ilmub hommikueinele veidi hoolsamini, kammituna, veidi oskuslikumalt värvituna, veidi rohkem erutatuna, kuid tavaliselt tähendab ma mõtlen tema, minu naine Mariann, see on juba kindel tundemärk, et täna on kas tema sünnipäev, meie pulmapäev või veel midagi samas vaimus. Ja sina istud nagu loll ausaltöeldes, peites ennast ajalehe varju ning sul pole õrna aimugi, missugune pidupäev täna ikkagi on. Või, või näiteks nagu hiljuti juhtus. Ja ma tulin koju väsinuna. Õnnetuna prantsetasin tugitooli, märkamata, et laual oli pandud tort. Avastasin selle alles siis, kui istusin juba valge linaga kaetud laua taga ja sirutasin käe veegahvini järele. Acarafini polnud selle asemel. Ja seisis tort. Ja veiniklaas ja küünal. Marianne ilme oli kohutavalt pidulik, kui ta minu klaasi madeiralt kallas. Ma hakkasin meeleheitlikult meeleheitlikult pead murdma, et mõista mida ikkagi siis nii võimsalt tähistatakse. Minu sünnipäev see ei ole. Tähendab, oleks võinud selle eest pea anda mitte rohkem kui nädal aega tagasi sai mul 40 täis või ei, 39. Eiei ei 40-ks ja neli ma olen 41 aastane ja ja lõpuks see on ju ükskõik. Vajaduse korral ma võin ju iga kyll oma sünnitunnistusel seda järele vaadata. Võib-olla on see Marianne sünnipäev? Ei, ei, temal sellel aastal sünnipäeva ei ole. Või siiski või on hoopis tädi Olga oktoobris siin ei no igal juhul keegi meie sügise sügisese puhkuse ajal ei sündinud. Ahah, nüüd tuli meelde, jah, see olen mina ise ja. Aga kellel siis nädalaga tagas sünnipäev, oli? Taevas teab, tõsi klaasi ja ütlesin sinu terviseks. Kuid Marian ei vaevunud minu poole isegi vaatama. Ja joogem siis selle nimel, et. Jätkasin mina, kuid takerdusime. Milleni meelt, küsis ta mõnitavalt toonil. Kuidas ta küll mind vahele tõmbas, olin lõksus. Ja kas see pole siis? Siis sinu sünnipäev, tähendab, ma tahtsin ütelda tädid, Theodora sünnipäev või selle Olga oma. Ei, ütles tema ning lükkas järsu liigutusega pokaali. Ahah, ahah, ahaa, jaa, jaa. Tuli meelde, jah, nendega meie hõbepulmad. Mõelda vaid, kas tõesti sellest ajast on mööda läinud, kallis. Tähendab, see on ikkagi sinu sünnipäev, mu kallis, ära pahanda, palun, ma lihtsalt unustasin. Sa tead ju minu nõrkust, ma jooksen kohe poodi ja toon sulle lilled. Mis sa arvad, kus kohas sel kellaajal saaks? Minu sünnipäev on 21. jaanuaril. Ah soo ja, ja mul on loomulikult, miks sa seda loomulikult. Aga mida me siis pühitseme, juubelit, missugust juubelit? Täpselt viis aastat tagasi sel päeval kinkisid sa mulle kleidi ja pärast seda ei ole sa teinud mulle enam ühtegi kingitust. Ma panen ajalukku, mitte kedagi teist ei jäta ma siia Aimzeczki päevaks. Kõik mäletavad, mis juhtus siis, kui me kaks nädalat tagasi ära Ei, sellest ei tule mitte midagi valjema. Meie rong väljub täna õhtul staarsekija soskaga kavatsevad ära sõita homme hommikul. Nii tuleb kusagil ööbida. Hüva, sel juhul sõidame meie homme õhtul. See on võimatu, mispärast, no vot sellepärast taset laenas mulle oma sviitri ja kui ma enne teda ära ei sõida, siis ta võtab selle tagasi. Vihaselt lapselt võtsid ära sviitri laps võib ju külmetada. Külmetu, ma lubasin tal sviitri asemele võtta kušeti pealt vaiba. Ei, ma ei luba vaipa telki kaasa võtta, ta toob tagasi ainult narmad. Ja muidugi, mu loomulikult ja, ja sellepärast peab ära sõitma pärast neid, et, et sina sellest mitte midagi teada ei saa. Temaga juba räägin, kui ta tuleb, siis mina sviitri külma, aga ilma sviitrit mina ei sõida absoluutselt mitte kuhugi, aga vaipa ma ikkagi ei anna, aga mikspärast sa kiidad vaipa oma lihasele pojale, ta võib ju külmetuda. Jumal, ma ei saa ju talle vaipa anda, siis lubasin selle tädi jadale, kes lähed mägedesse matkama. Tont võtaks, tädi jada. Mul on teda tarvis. Ta laenas mulle oma püksid, ela püksi, olid sellepärast, et sinu kallis äkene rääkis mulle augu pähe ja sõitis nendega Sapotisse. Sa ei oleks pidanud talle oma püksi andma. Pidin andma, sest ta lubas mulle staažiki jaoks vaipa, oma vaipa, meie vaipa ära treppata. Sallo, mis siis nüüd lahti on? Soska mikspärast, sa minu särgid, oma kotid oled toppinud? Mis asjad, missuguseid särgid, minu värvilised särgid. Paps, need ei sobi sulle. Kuule soska, mina ei käi ringi sinu särkides, Ta pole keelanud, võid käia, lase käia, pane särgid kohe oma kohale tagasi, kohe. Nagunii ei hakka neid kandma. Nad on sulle väikesed, minu särgid. Mis ajast minu särgid mulle väikeseks. Õhtust saadik tegin teile ender. Soska, sa rippusid mul neli särki ära mu kallis, mitte neli, vaid ainult kalm, kolm, aga kus kohas on siis neljas neljandana kinkisin ta nutta-le tänu ta tänu talle otsekohe. Tänud, aga seal taga on hästi, hästi, hästi, hästi. Ainult tapace viskab sellest kollasest kohvrist omad asjad välja oska. Oled sa hulluks läinud? Ma laenasin selle kohvri tänu tal tapakesel oleks, kuhu oma asjad panna, noh, mis sa nüüd ütled? Kus on täispuhutav madrats taga otsinud lilledel isaga madrats, sõidate mägedesse, sääre, keeruta, kus mägrad. Kus ta on, kus ta on? Kogutad, ma laenasin selle silmundile. Sigmund vile perekonnas võib hulluks minna. Pine reaamikust, mis õigusega läänesid Tigmandile madratsi ei võetud, käin ka kähku tähendase tekile. Potikile. Madrats vedelesin kogu talve, keegi tema vastu huvi ei tundnud. Lubadin taanda onu gaasikule, kohe tuleb talle vanaisa fraanik järele. Lubasin anda madati vōi tekile, et tema näeb mulle teilgi. Teate, mis meid ei huvita, sinu madinatsioonid, selle madratsi onu kaasik meile toa organiseerima. See oli siis jutustus kõige toredamaks perekonnast maailmas. Riikliku teatri Estonia näitlejad Liia Laats, Helgi Sallo, Katrin karisma, Sulev Nõmmik, Endel Zimmermann lugesid Poola huumoriga.