Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul meie ees on uhiuus ja ainus omalaadne Estonia tiibklaver, mille poolest ta teistest oma kaaslastest erinev. See on tõesti põnev pill. Siin on kõlalaud teistmoodi sisse ehitatud kui teistel Estonia kontsertklaveritel on olnud. Ja ongi hea meel, et te olete siin, me saame tutvustada, sest pill on ette müüdud, see läheb salascrivasse Lätis. Rahvusvaheline muusika festival valis selle pilli välja ja seda siin ei kuulegi rohkem, kui, kui teie saadet ei oleks siin veetma, paneksin kohe talle ka heli sisse. Sellel Billy on suurem kõlalauakuppel. Kuppel tähendab seda, et kõlalaud peab olema pinges ja ta nagu kaares siin sees. Ja kontsertklaveril me leidsime, kanalaud ei ole olnud nagu piisava kaarega, et tal oleks head pinget sees, mis siis hakkaks vibreerima heli peale hästi, selle sai suurendatud ja see on kohe märgatavalt pikendama NAGU kõla projekteerimist, helikestvust ja kandvust. Teine oluline asi kõla laual, all on ribid. Ja rivid, tulevad sellised nagu puiduribad. Me tegime neid laiemaks ja ma tegin õhemaks. Seda selle mõttega, et kõlalaud saaks paremini vibreerida. Ideed muide, nende muudatuste jaoks on tulnud siit kõrvalt uuelt mudelilt hakkad uut mudelit tegema ja, ja rahvaspetsialistid ja oma inimestega ja, ja vana ajud kokku. Ja siis hakkad pärast seda vaata maa pillidelikule. Äkki siit-sealt saab teha asja veel paremaks, kui ta seni olnud. Aga on see selline kindla peale minek või on seal ikkagi oht, et nende muudatustega minnakse natuke liiga kaugele, et seda soovitud kõla päris ei tule, on selline risk olemas, seal. Õige on olemas risk, aga kuna neid pille me oleme neid teinud uusi mudeleid ja veel Estonia kaks, kaks, viis sinna juurde, mida siin praegu ei olegi, sest pill on lihtsalt ära müüdud ja ta on nende kahe mudeli vaheline suurus. Et ta nendelt Me saime oma sellised esimesed katsed ristsed ja tuleproovid kätte. Seetõttu me teadsime, et kui nendel see nii hästi on mõjunud teeme sedasama kontserdil ja see on esimene will, kus seal on nüüd tehtud. Ja kolmas moment selle kõlalaua juures omal see ei kõlalaua, enda disaini on ka muudetud. Ja siin on juba natukene selline retsept, et ega väga ei tahakski detailidesse minna sest see on juba niivõrd Estonial läheb juba oma rida. Kõiki retsepte ei saagi alati Vikoki välja anda. Nii et ta teeme natuke muusikat momendiks Arvo Pärdi lugu Alenale. Ja siis ta ise kuuleta selle pilli kõla kandlust. Ameeriklased küsivad, mis Eesti on? Siin ta kõlab. Heli läheb üle heinamaade aasade selline skandinaavialikku põhja maalik, sisukas temal nagu oma lend mõnitab, et klaver ongi ühe tiivaga lind, ei lenda. Ja sellist sellist kõla. Liikumist. Ja naturaalset looduslikku, mitte tehislikku küla. Ka sinu mitmed nipid, näiteks seda, et me ei pane liiga palju lakki kõlalaua peale sest see on. See on siis selline kunstliku, sa paned hästi noodi läikivaks ja kõlalaud näeb väga ilus välja. Samas kaotate oma helis niukesed väga nagu looduslapse heli. See klaver on imeline, see heli on imeline, aga eestlased, peame leppima paraku selle maiguga, et see üks ja ainus, mis meil praegu siin vabrikus on, varsti enam ei ole, siin ei ole ka enam Eestis. Kas on lootust, et edaspidi ka Eestisse mõni selle klaveri järglane jõuab? Loodust on, meil on nüüd esimene pill teada, kuidas heliseb, kõlab, läheb. Et loodame siin head koostööd muusikaasutustega ja ja endal on küll jah südamesooviks, et ka siia jääks selline ilus pill Velgaal helisema. Aga vaatame ja kuulame neid teisi klavereid, komisjon? Jah, lähme siit järgmise. Arvo Pärdi muusika kõlas meil imeilusalt suurelt kontsert klaverilt, aga selle kõrval on kohe teine nupp iseenesest sama ilusa, pisut pisema tiivaga, võib-olla mille poolest see klaver veel erineb sellest suuremast vennast? Teate, see on täiesti uus mudel ja selle mudeli avas president Ilves New Yorgis Manhattanil eelmine aasta septembrikuus. Ja sellest peale läksime maailma suurimale mässile jaanuaris tutvustasime seda pilli, mis võeti väga-väga hästi vastu ja kõik, mis me seni oleme teinud, on läinud Ameerikasse ja Saksamaale. Eestisse ei ole veel ühtegi seda mudelit, tead, räägime uuest mudelist Estonia 210. See tähendab kõik nii pikkused laiused, kuhu geomeetria disainid sellel pillil on täiesti uus. Et kui eelmisel pill sai uuendatud Siin on kõik algusest peale nagu loodud selle villi jaoks. Ja tahaks näidata mõnda ning huvitav moment, et, et et Eesti klaver ja eesti muusikasõbra nagu näeksid ja saaks aru, millega me tegeleme. Näiteks üks on see, milline, milline komplitseeritud kõlalauasüsteem on ka siin üleval. Arki, kui kõlalaud jääb siia alla, tema püüab kinni. Seda kompleksset helide gammat missid helisema hakkab. Aga selle jaoks on meil häälestatavad dupleksskaalal. Need ei ole fikseeritud see raami külge, vaid neid pisikesi majakesi võiks nimetada häälestusmajakesi saab liigutada edasi-tagasi. Ja nüüd kuulame neid, kui kandleidsid. Tõmmates eest. Ja tagantpoolt siin on pea. Oktavi vahet, aga meie jaoks on põhiline pilli kõla selle kõlab väga kõrge kvaliteet. Nii et kui te lööte ühte heli siis tegelikult on tal palju tehnilisi dimensioone, mis helisevad kaasa ja need kõik kompleksselt kokku annavadki, selle rikkaliku kõla. Et kui näiteks päikesevalgus ja tekib vikerkaar siis selle, selle naturaalse helimurdmisel, Te näete praegu sellega seda vikerkaart siin taga, siin on mitmeid teisi värve, mis tegelikult on koos loovadki, selle väga ilusa loodusliku kõla. Sellele lisaks, mis on Estonia Laari täiesti unikaalne, mida mitte keegi ei tee. On, et meil on siseö. Seda nimetatakse klaveri sisevööks, on kareiliaga, sest esiteks on ta maaliline. Teiseks, nii mõnigi näeb siin täitsa kunstiteos, mida loodus meile andnud kus nagu muusika, heli, noodikesed, lendlevad ringi. Ja kolmandaks, see seob meid sellise skandinaavialikku puuga. Et ikka tahetakse teada, et kust me tule, mis on ja, ja oleme rääkinud sellest Kareelastki, kui, kui vaatelt vabaduse sümbolist. Et kuidas meie põhjanaabrid astusid vastu suurele agressioonile ja kaotasid, kaotasid palju mehi ja maad, aga nad ei kaotanud vabalast. Ja sellepärast vahel leiame, et ka meie klaver on, on iga pill, mis läheb nagu välismaale. On üks, üks vabaduse sümbol ja, ja tõestus. Ja sellel Kareemial on teinekord olnud niivõrd huvitavat vastukaja, et sellesama loo peale üks klient näiteks Ameerikast ütles, et ma tahangi ainult seda pilli kasvõi selle loo pärast, mida Kareljaga sümboliseerib. Imeilus, aga võib-olla laseme ka sellel pillil muusikal kõlada? Ta ei ole nii suur pill, kui on kontsertklaver ja ta ei ole niivõrd ka väike, kui on 190 meie kabinetklaver 210 nende vahepeal. Ja mida see siis võimaldab, see võimaldab seda, et tema passisektsioonil on mahlakas jõud. Spraandusest tema sonaat, h-moll kus tema püüdis jäljendada orelit. Ja selline tunne on, et kui orel paneb kõik oma alumised registrid mängu ja, ja kirikus hakkavad siis nii uksed kui aknad hakkavad siis sellega klirisema värisema siis selline Englase ütleksin Rambling effect. Seda me oleme püüdnud ka sellel klaveril saavutada, et ta annab pea suure kontsertklaverimõõdu välja ometi sema kodudes ja selle peale väga hästi kontserte anda. Et kui mõelda näiteks, et Kadrioru lossiski ju kabinetklaveri peal, kui mitmeid tuhandeid kontserte on antud siis omal ajal Bruno lükk ikka ütles meie meie klaverite grand auväärne, et miks ei ole Estonia klaverivabriku neid vahepealseid suuruseid, mis asuksid kabinetti ja kontserdi vahel. Ja need viimase paari aastaga siis klaverivabrik teinud kaksi vahele. Nii see kaks, 10, kaks, kaks, viis. Mõned klaverid on siin nagu Estonia vabriku kolm uhket musketäri praegu esirinnas. Jätame praegu selle klaveri ja lähme vaatame seda viimast ka. Siin tutvustaks väga ilusat viimistlust ja San Roosipuu. Tema õige nimi on ka Santos Pali Sander. Ja see on üks klassikalisemaid ajatumaid, viimistlusi, see tähendab, et pill on kaetud selle vineeriga ja toodud välja nii puidu kui klaveri enda ilu. Ja ütlen jälle, et mul on hea meel, et te olete siin, et saaks ka näidata Eestimaal, mida meil tehakse, kui häid meistreid meil on. Ja kui palju on juba oskusi ja teadmisi teha asju ikkagi täiesti maailmatasemel. Selline näiteks roosipuu poleeritud kabinetklaver on New Yorgis Manhattanil. Seal on esinduspood ja kaanega hooli ligidal ajad inimesed minna, vähemalt näha sellist pilli. Meil on see küll praegu minu tõde, ainult klaverivabriku viiendal korrusel, meie saalis. Aga jällegi, et et vaatame üheskoos, mis siis selle pilli eriliselt ilusaks teinud. Roosipuu on, teate, selline ajastu, selline klassika juba Tal on traditsioonid. Ta ei ole selline, ütleme, lihtsalt trendikas või tänan, moodne. Taani juba selline nagu klaver ise. Klassika kõigepealt näete siin kui ilusti, sest puidu siin on sümmeetriliselt keskele paigutatud. Ja nüüd teised silmad siin jooksevad ju täpselt üle. Näete, kuidas seda on jätkatud. Iga klaariga kaos tuleb padi Estonia kirjaga ja, ja see ongi mõeldud selleks, et kui nüüd praegu Vannasi esikaan maha, et ta võib kriimustada aga siis sellise vajaga on keri ülevalpool, et ta kataks kinni ja iga klaver läheb niimoodi kena sametist vaja ei oleks ka. Keeruline on lahendada sellist kaunistusliku häält. Keeruline sellepärast et kuidas see siis nüüd selle vineeriga siit üle läheb. Ja tellisime ühe suure, üsna kalli masina. Ainult sellepärast, et see vineer painutatakse ümber selle ääre siird täiesti alla välja. Nii mõnelgi messil me saame kas või ainult selle ääre eest suuri kiitussõnu spetsialistid teavad, kuivõrd keeruline sellist asja lahendada. Estonia klaverivabriku uhkeimadi uusimad mudelid on nüüd üle vaadatud ja tutvustatud, aga nagu kõik eestlased jäävad, Estonia klaver on midagi sellist, mis on olnud meil tegelikult juba õige kaua. Alates seal 1950.-st aastast saime veel nii-öelda ametlikult Estonia klaverivabriku püsib tänaseni järjest edukamalt ja uhkemalt, kui te võrdlete neid vanu klavereid vanu Estonia, ütleme seal nõukogude ajal toodetud ja neid tänapäevaseid, missugused need kõige silmatorkavamad või kõrva torkavamad erinevused on. Vaatame kõigepealt, millised on antud pillidele erinevad hinnangud. Et ma olen püüdnud mitte olla kriitiline nende vanade pillide osas, sellepärast et omal ajal tehti nii, nagu tehti, võimalused olid teistsugused, varustused, kvaliteet oli teistsugune. Ja võib-olla püütigi teha nii hästi kui võimalik. Aga kui me selliste nii-öelda nõukapillidega läksime esimest korda, siis Ameerikasse suurele messile välja siis pärast antud hinnangud olid, et me olime kõige viimases kategoorias kõige madalama kvaliteeditegijatega koos. Peale selle sai siis käivitatud klaveri täiesti ümber keeramine uuele tasemele. Nii et siin olid aastad, kus sai sadu ja sadu muudatusi viidud pillidesse sisse olemasolevad mudelid said viidud, siis ütleme nii, et, et täna me oleme klaverihinnangu skaalale, siis Ameerikas esikümnes. Ja 88 klaverinime sai, siis saavad ka sellise kvaliteet hinnangu. Nii et mõni on võrrelnud, et me oleme nagu, nagu Broadway tänav hääthanil mis jookseb nagu mitte nii nagu peaks, vaid jookseb diagonaalselt üle. Et sellist kvalitatiivset tõusu praegu vaatate ei teatagi. Et ükski klaveritehas oleks läbi teinud. Aga jällegi ma ei mõtle seda mitte kriitikana ja ma ei mõtle seda ka neid ette, et me peaksime neid kiitma. Aga teistmoodi ma ei näe võimalust, kuidas saaks Euroopas käsitsi tehtud väikefirma ellu jääda, kui ta ei pakub väga kõrget kvaliteeti sest jäädes võistlema mingisuguse hinnaga ja, ja madala kvaliteediga meil ei ole Eestis selliseid suurtootmist, masstootmisi rahalides võib olla võimalik isegi mitte rajadagi. Need pillid tulevad siiski teistest piirkondadest väga palju Aasiast. Ja Meie peaksime jääma truuks oma traditsioonidele, see on siis Euroopa käsitsi tehtud traditsioonidele vastav väga kõrge kvaliteediga pill. Ja need pillid ja on täna saanud kõrgeima hinnangu Ameerikas, kui kunagi varem. Eesti võib vist uhke olla, meil on naabrid varem aastakümnetest klavereid tootnud vaikselt on justkui ära kadunud, et Eesti Estonia on siiski jäänud. Mis te arvate, ehk ongi see meie kauaotsitud? Nokia? Tänav ja heade sõnade eest, aga kui vaadata siin lähiriikide poole, vaadata kas või tollel korral vabanenud Ida-Euroopast sõltumatut klaverivabrikut mis tänaval on, ütleme siiski ühe sellise pere käes ja ei ole kuskile välisfirmadele ära müüdud. Mõni arvab, et võib-olla Estonia ongi üksikuna järgijad. See on nüüd, ütleme nii, et kas neid kõiki tõendeid on, aga niimoodi jutud käivad. Ja teiselt poolt tiibklavereid ei tehta Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus ja võib kaugemalegi minna. Et kui võtta, et Estonia klaverid on täna esimesel või teisel kohal, kui parim läbimüügiga Euroopa ühenduse tiibklaver Ameerika Ühendriikides siis me oleme ikka midagi õieti teinud. Ja ma tahakski selle juures rõhutada seda, et kõik, mida me siin teeme, ei olegi alati mitte selleks, et et meil oleks, ütleme, räige hea läbimüük või meil oleks Ameerikas suurim läbimüük. Ja te seal kuskil see asi seisab ka sellisel filosoofial. Ma olen algusest peale püüdnud näidata ja, ja kinnitada, et me Eestis oskama teha lõpptoodet ei ole sunnitud ainult tegema kellelegi allhanget vaid, vaid see on meie oma kaubamärk. Me ise ehitame brändi. Me hoolitseme järelteenuse eest ja me võime teha, meil on meistreid, meil on teadmisi ja meil on siin kõik selleks vajalik olemas. Et me saame oma nime all oma lõpptootega minna välisturule ja suunata üle 90 protsendi riigi eksporti. Ise muusikuna öeldes ennelasitlemilt kõlada sellel imeilusal muusikal juba kui kõlavat kõrvuti Estonia ja mõni teine klaver. Kas te tunnete ilma vaatamata sellest külast ära, et see on see meie Estonia? Teate, see on huvitav, et kui kuulad erinevaid, kas või rahvaste keeli on ju ilusaid keeli väga palju ja, ja paned sinna kõrvale eesti keele, ma leian, et see on väga ilus. Ja samamoodi on, on klaaritega, et kui sa kuulad neid erinevaid pille, üks on ilus, teine on ilus ja siis kuulad seda Estoniat, ütled, et vaat kui kaunist ikka eesti pill helisev. Et kunagi, kui olla olnud keeltevõistlus ja, ja Eesti if fraasi ju võitis seal maailmas väga kõrge koha siis sedasama tahaks ütelda, et kõnnin vaikselt üle silla, asjade hea jääted. Eesti klaveritel on nii nagu meie keelel Linumi helikeelel, kultuuril, kirjandusel, sellel on oma kõla. Ja seda me olemegi püüdnud Mei jäljenda nagu teisi. Ma arvan, et see on eksiteele viimine, kui sa proovid kedagi trikki teha ja kellegist odavam olla või sa pakud oma oma kõla oma unikaalsust ja leiad nendele omad fännid. Ja meil on tõesti läinud ju tuhandeid klaveriduo Ameerika turule ja meil on väga palju toetajaskonda ja need, kes arvavad, et see, see pill on täiesti unikaalne Nagu te just ütlesite, tuhandeid pilli lähevad Ameerika turule. Kui palju neid Eestisse jääb, palju meie omad eestlased ostavad seda Estonia klaverit. Ikka juhtub, et näiteks muusikaakadeemiasse läksin just neli klaverit välja ja Sillamäel avatakse kontsertsaal ja sinna läheb Estonia kaks, kaks viis. Et soovitan sinna väga seda kuulama minna, see on jällegi üks nendest uutest mudelitest, mis on väga hästi vastu võetud. Ja siin on teisigi, kes saavad juba endalegi kodussegi seda osta ja jälle siin veel nii-ütelda, hammas hakkab juba peale pillide ostmiseks. Ja sellest on minul endal väga hea meel, et mitte kõik ei lähe nüüd ainult välismaa turule, vaid vaid jääb ka siia. Et jääb ka kodudes, et inimesed näevad-kuulevad ja võib-olla saatsid innustust ja võib-olla inspiratsiooni või julgustust, et see on nagu sügavam ja filosoofilise on mõte, mida see Estonia klaveriesindajad välismaal leiavad teinekord, et esindame seda Eesti arengut. Leitakse, et me oleme Eesti kultuurisaadik ja me püüamegi nagu julgustada inimesi, et, et ei ole meil nagu lehes kirjutatud sellist klaaslage pea kohal. Ei ole see, need olukorrad nii väljapääsmatud. Me peame ise tegema päevast päeva küllalt keerukad ja rasked töö. Kuidas siht ja suund on õige, siis elu on ikka näidendite, et tulemused on taga. Ja, ja ma tean, ma võib-olla selles küsimuses praegu nagu langesin kõrvale, aga ma tahtsin seda ütelda, et see ei ole ainult klaver. Et firmad seisavad väga paljuski püsti siiski väga tugeval filosoofial maad. Ja see, mida Estonia klaveri ei ole ainult mitte kõla ja ilu ja see, vaid me püüame ühe Eesti asja eest välja seista. No selle seismisega oleme me jõudnud tegelikult maailmas edukale kohale, et klaverid on nõutud, nad on hinnatud, kui palju neid tellitakse üldse välismaale, kes need Ameerika kõrval võib-olla on sellised suuremad Estonia klaverite ostjad. Kenasti on pillid hakanud liikuma Austraaliasse. Kanada ostab juba päris palju ja lähevad siin ka Saksamaale, Islandist, Belgiasse, Hollandisse, Lätile on praegu näiteks kaks kontsertklaverit, enne seda veel üks kabinet ja et huvi on ja tõuseb ja võetakse juba hele, võeti meiega ka teistes riikides või ühendus siin, et vaatame, kuidas nad liiguvad. Need klavereid on siin õige palju tegelikult erinevaid on. Kontsert-tiibklaverid on kabinet, klaveritel, Miinjon, klaverit, mida neist kõige rohkem ostetakse? Praegu täna arvuliselt kõige rohkem kabinetklaverit Estonia 190. See on ka sellepärast, et ta on väga optimaalne suurus kodudesse. Ja teiselt poolt tahaks ütelda, et neid uusi mudeleid me oleme ka sedavõrd vähe praegu teinud. Aega on vaja, et saada kõike vajalikku abivahendeid vabriku sky käima selleks, et neid rohkem toota. Et meil on nende jaoks vaata siin poole aastaks tellimused juba kõik ees. Aga Meghan lihtsalt ootama, millal tootmine järgiu. Teie olete Estonia klaverivabrikut juhtinud, varsti saab 20 aastat. Kui vaadata nüüd kaugemasse tulevikku, siis kuhu võiks Estonia jõuda näiteks 10 aastaga 20-ga? Ütleme nii, et, et ma ei oskagi kaugele ette vaadata, kuigi ma selle üle üsna palju mõtlen. Aga ma usun seda, et kui me teeme väga head kvaliteeti ja hoiame seda kurssi siis levib ka brändi tuntus ja ajapikku, eks näis, kuhu see välja jõuab veel. Aga teisest küljest võiks ütelda juba see tulemus, milleni me praegu oleme jõudnud. Me oleme väga väga rahul ja võib-olla ei oleks isegi oodanud. Ei osanud loota, et me jõuame sinna, kus ma praegu Ühendriikide turul olemas. Kogu maailm muutub järjest enam tööstuslikuks, tulevad masinad teevad inimestest õela samas klaveril, nagu te ise ütlesite, on siiamaani püsinud käsitöö millest üks klaverisünd algab. Ma arvan, et viskit, klaari, sind hakake sellisest asjast, et peab olema visioon, millist pilli sa tahad teha. Ja keegi peab selle visiooni nagu paika panema, mida, mille pärast või nii kui kõige tähtsam küsimus, miks me teeme? Et ta, kui sa tahad pilli teha lihtsalt selleks, et natukene nime ka ja, ja, ja teeme raha ka, siis see on üks eesmärk. Aga kui sa tahad teha väga ilusat kunstilist pilli, nii nagu meie oleme selle lati püsti pannud siis võib-olla oleme iseendale ka ühelt poolt elu raskemaks teinud. Aga, aga teiselt poolt algabki kõik nii, nagu teie küsimus oli, algabki tegelikult asi sellest, et keegi paneb paika, mida, mille pärast, miks me teeme? Nõnda kõneles Indrek Laul eetris olnud reportaaži Estonia klaverivabrikust tegi Silver Kuusik.