Ja oleme helistanud härra Aleksei Turovski, tere hommikust. Tere hommikust. Väga põnev küsimus tuli täna sillelt, nimelt. Tarzani teatavasti kasvatasid üles ahvid ja Maugli kasvatasid üles hundid. Et kas see kõik on ulme või võib see tegelikult ka niimoodi juhtuda ja mis ikkagi inimesest saab, kui ta tõesti on üles kasvatatud loomade poolt? Kuid noh, nali naljaks, midagi ikkagi siiski sellest reaalsed ja võimaliku on selles küsimuses, kas Mowgli ja Tarzan on täielik fantaasia, väljamõeldis või midagi niisugust, võis kunagi tõepoolest juhtuda? No ma ütleks, ütleksin hästi lühidalt ja eks ole, see on väga huvitav teema, tegelikult väga pikk ja põnev teema ja muuseas uuritud teema. Aga hästi lühidalt, meil ei ole ju palju. Tarzan tähendab inimene, keda kasvataksid ülesse ja edukalt, šimpansid, see on absoluutselt välistatud väga lihtsalt põhjusel. Inimesel on selline keha esitus. Olles impansid kehaehitusega, teeb inimese jaoks absoluutselt võimatud lapsepõlvest igal juhul šimpansi, likku eluviisi. Oled sa kunagi ennast šimpansiga nii anatoomiliselt proovinud võrrelda, vaadake oma käte ja jalgade arengu ja pikkuse suhet. Teie jalad igal juhul on pikemalt kui teiega ja šimpansil otse vastupidi. Nii et, et teie ja minu ja kõikide inimeste kehaehitusega suure puu otsa lihtsalt ei ole asja. Kui küsimus on elu, ei ole midagi teha seal puu otsas. Aga me võime seal muidugi istuda ja, ja vaadata ringi, kui sinna on hõlbus ninna. Kuid pooleteise kaheaastane aastane šimpansi poiss läheb praktiliselt ükskõik mis puu otsa ja kergendada. Inimese jaoks on absoluutselt välistatud. Nii et kas juba sellepärast täiesti võimatu kuid huntide puhul see võimatu ei ole, on. Howli laadseid juhtumeid ja neid on isegi mitu ja praktiliselt kõik India regioonis kuskil seal hindostani subkontinendi piirkonnas, kus hundid tõesti on üle. Ja ma usun, et küsimus on siin. Kuidas see võimalik on? Teravaid hambaid, kitsad lõuad ja nad lõikavad, nad ei saa, kägistan nagu kassid, kassid saavad hääletult ja praktiliselt Vjat valamata tappa. Nonii, nagu tapab ilves, kui tal vähegi võimalik on. Aga hundid on, see võimalik, ei ole ja nad ei tapavad sellesama pühamusele kodu number üks juures. See on püha paik. Ja kui väike poeg mingisugusel inimese poeg mingisugusel moel. Kui põhja seal ei tea, ei tea, see on jälle suur huvitav küsimus, meil ei ole aega kahjuks rohkemaks enamaks kui seda mainida. Nii et kui selline inimlaps satub emahundi juurde emahunt, ta on juba selliselt meelestatud, mitte mingit murdmist siin ei toimu. Seda ta lihtsalt ei luba, ei endale ega kellelegi teisele. Vaata seesama elukas, kes tema juures on, on lapsenäoga võtmed tunnustega. Nüüd loeb ja loeb väga palju kõikide imetajate ja muuseas väga paljude, võib-olla isegi kõikide lindude juures. Suured silmad, väikesed, sellised miniatuursed, näojooned, suur pea võrreldes väikse kehaga, ümmargune pea, taadi võtmed, tunnused. Nii hundiema võtab ta pojana. Ja nüüd, et lühidalt lõbedada seda teemat. Kujutage ette, kui kiiresti lapse näo võtmetunnused kaovad kutsikal neli-viis kuud ja tal on juba hundi nägu, täiskasvanud hundi nägu. Kuus-seitse kuud. Kümneaastane-kaheteistaastane mamma Miia 14 aastased lapsed vaadake koolides ringi või tänaval lapse näo. Kümneaastastel ikka on lapsena tunnused, vähemalt loogiliselt võttes nimed seni kuni on laps, kui see toimub järjest, eks ole, hoolitsemine alfaemase poolt oma hiinlaste eest seni kuni kas või üks kutsikas tema juures on kutsikatunnustega vaat niisuguse lapse näoga, et ta on võimeline see alfaemane piima tootma.