Endel Nõgene, te olete Tartus olnud päris mitmel puhul siit ära läinud ja siia jälle tagasi tulnud ja räägime nüüd täna natukene teie tartus olemise nii-öelda viimasest perioodist. Kui kaua see on nüüd kestnud mitu aastat? Neli aastat, 16. märtsil sai täis, omal ajal te läksite siit ära, miks te siiski Tartusse tagasi tulite? Ma arvan, et oma töö pärast, kõigepealt võib-olla sellepärast. Teha midagi enda tahtmist mööda ma olen saanud siin praktiliselt kõik mis ma olen planeerinud ja mis teatel on nagu planeerinud nagu enda tahtmist ajada. Kas teil on olnud siin Vanemuise teatris omal vabad käed, kas te olete saanud ka oma, tahtsin natukene valida omale tööd? Usun küll, et suures osas on siiski olnud võimalus valida endale tööd nii teatri kui kontsertrepertuaari. Vast ongi kõige olulisem, miks ma siia tagasi tulin, aga muidugi peab arvestama ka teatrivõimalusi ja vajadusi. Aga suures osas on olnud, kas teatrivõimalused on väikesed ja napid? No kindlasti väiksemad mõnes mõttes kui mõnes teises teatris. Sest et Ta oli repertuaarivalikut. Peab väga arvestama solistide kaadrit. Ja, aga ma usun, et me oleme saanud selle nelja aastaga siin teha palju huvitavaid töid nii balletis, ooperis kui ka muusikalisi oopereid. Operetis küll vähem, meil ei ole praegu operetti kavas. Kui need tööda mahutada sellesse nelja aastasse üks loetelu teie töödest, milline see oleks siin minu jaoks väga palju huvitavat tööd olnud ju väga palju ilusat muusikat ja keegi muusikateadlane on leidnud uue sõna muusika määratlus väärt muusikat omaks, siis leian ka, et palju on väärt muusikat Vanemuises mänguga kavas olnud ja on ka praegu, mida kuskil mujal ei mängitaja. Rõõmu teeb, et Vanemuise repertuaar on ikka olnud huvitav ja ma usun, et läheb veel huvid saamaks. Näiteks ballettidest Leedu helilooja Roovase marjast, Stewart Ülo Vilimaa libreto lavastuses festival. Huvitav ja, ja ma ütleks väga ilus muusika ja väga hästi h2sti orgistreeritud. See ballett nii lavastusest, kui kui muusikalt tegi väga suurt rõõmu, siis teine koostöö oli soome helilooja Eero ojaneni ballett seitse venda, Soome ballettmeistri Marju kuusel aga jälle orkestrile ja kogu trupile teatrile oli väga huvitav lavastus, huvitav töö. Kuigi publikule ta millegipärast ei läinud just kõige paremini. Seda lavastust praegu vist repertuaaris hoopis imelikul põhjusel teatrist välja kumanud selline jutt, et ei ole meil enam seitset baleriini meeskoleriini, on see õige? Noh, eksmehi on vähe muidugi, aga Ma tahaks need põhjused repertuaarist. Äraminekuks on mitmed. Ei ole ka marjast ju arstid enam kavas, kuna seal tantsis pea osalutina noor ja ta praegu lihtsalt enam ei tantsi. Ja ooperist on olnud Putšiini kaks väga Toredat ooperit Taisto noore, huvitavas lavastuses talliskiki ja ta on seal ikka. Need olid suures majas ja Ernesaksa Tormide rand täiesti uues uues redaktsioonis helilooja poolt omaks võetud. Nüüd väikse maja taasavamisega tuli repertuaari Mozarti Don Juan. Ta on eriti palju rõõmu, et nii ühtlase solistide ansambli saime Vanemuise lavale. Ja teine rõõm on sellest, et Vanemuise laval on noored uued solistid kes on selles ooperis end täielikult õigustanud. Vanemuine on ikka aeg mujalt leidnud ja tõestanud, et meil on noori lauljaid tulemusel meil siin enne mikrofoni lahti tegemist ka ajasime teiega paar sõna juttu ja ja oli juttu ka sellest, et te olete Tartu muusikalist kirjutanud edasisse mõned artiklid, nagu vaatate nüüd Tartu muusikaelu peale. Selle kevadtalve jooksul on see rõõmustav ja rikas. Tartu muusika saab oma elu täiesti normaalselt. Kui Vanemuise seisukohalt vaadata, siis kas ta on orkester Tartus rannikut, mis sisuliselt Vanemuise juures töötab ikka Vanemuise orkester? Esinenud küll ainult kahe kontserdiga, kuid need on väga toredad kontserdid olnud. Üks oli novembri kuusk kontsert soome muusikast, Soome dirigendi ja Soome solistiga mida ka Eesti raadio salvestas. Ja teine kontsert oli jõulukontsert, kus me mängisime Sansa ansi kolmandat sümfooniat. Kallis solist oli seal, Urmas Taniloo mängis Tartu metsasarvekvartett hüübleri metsasarvekontserti ja mängisime Tšaikovski pähkli Burajast. Süüti aga teatri repertuaari, Saar on see aasta olnud nii pingelise uuenduse tähe all, et lihtsalt ei ole rohkem võimalikult tartu orkestriga esineda. Tuleb veel üks esinemine poistekooride festivalil ja Tartu poistekoori juubelil, kus neljandal mail mängime rubiini c-moll reekviemi Tartu poistekooriga. Ja ma arvan, et Tartu muusikaelus on Vanemuise teatril väga suuru sõna siiski öelda ja Vanemuise kui muusikateatri osa peaks ikka järgnevatele aastatel nagu paranema ja suurenema veel tuli just äsja välja veel partakeritel sinihabeme asja sönbergi kuubierr. No mis on väga tõsised ettevõtmised ja kus Vivian Kallaste Taisto noor esinaat väga meisterlikult, nii et see on ka Tartu muusikaelu üks osa. Ja ma usun, et Vanemuine peaks olema Tartu muusikaelu üks keskustest, kuid Tartu koorid eranditult kõik esinejad väga huvitavate kontsertidega Tartuga, Kammermuusikud nii Heino Elleri koolist kui teatrist ja teistest koolidest esinevad huvitavate kavadega. Väga tihedad sidemed on nii Soome, Saksamaa kui Rootsiga, kus on väga palju olnud külalisesinejaid ja külalisorkestreid Tartus. Nii et selles osas on nagu Tartu muusikaelu elab oma elu, kahju on ainult suuremat kollektiivid käivad Tallinnas harva. Korda see hooaeg Tartus käinud, kuigi eesti kontserdiga Soomes on kammermuusika kontsert olnud väga huvitav, Ta vaid nii ülikooli aulas kui ajaloo muuseumis kahju on võib-olla sellest, et ega tegelikult Tallinna ja kontserdielu ja Tallinna rahvas nagu Tartu muusikaelust ei ole eriti huvitatud ja huvi tundnud nii kriitikud kui muusikateadlased ja kui ka need kontsert, elu, kokkuvõtjaid, see kumab läbi kõikidest juba mitu aastat aastalõpu Eesti kontserdielu kokkuvõtetest, kus sisuliselt kõik need kokkuvõtted kesksed ja äärmisel juhul piirduvad siis Pärnu festivaliga, mis on ka ju suures osas organiseeritud Eesti kontserdi pea. See nagu pisut hämmastab, et nagu on jäänud kõrvale sellest valgustuslikust küljest kama ja ikkagi olen positiivsel hinnangul Tartu muusikaelu suhtes, sest arvestades kõiki Tartus tegutsevaid koore, orkestreid, soliste nad kõik, las ta annavad päris palju kontserte. Tartu kontserdielu ja muusikaelu koordineerimiseks peaks olema siiski kas Eesti kontserti üks tõsine osakond Tartus või mingisugune Tartu enda firma kontserdi organiseerimise firma, see peaks olema teadetes sidemetes siis kõikide nii esto muusikaga kui Eesti kontserdiga üldse Eestis toimuvaga. Ja organiseerima Tartus kontsert ilmselt ei piisa, nagu elu on näidanud ainult ühest Eesti kontserdi esindajast ei Tartusse ega Lõuna-Eestisse. Ühest piletilevitaja siin peaks ikka olema täielik büroo, olgu ta siis kasvõi mingi fil, harmooniline ühing. Või tõesti Eesti kontserti täievoliline esindus, see peaks meeskond olema kindlasti, kes organiseerib Tartus ja koordineerib külaliste tulekut ja kogu muusikaelu.