Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Immigratsiooniga seotud arutelud kipuvad olema tihti emotsionaalsed võõrastega seotud hirmudel harjumatuse põhjustatud ebamugavused spekulatsioonidele maailma tulevikust, mis aga ei paista hea. Seetõttu tuntakse immigratsioonijärjekordse olukorda halvemaks muutva probleemina. Majanduslehes The Wall Street Journal leiab pragmaatilisemad vaatenurga, seda siis USA näitel. Immigratsiooniprobleem on seal Euroopaga samas tõsiduse suurusjärgus aga omaka erinevusi nagu näiteks loogiate võtete surve suurendada välistööjõukvoote. Samal ajal aga ehitatakse müüri USA ja Mehhiko vahel. Mõneti võis majandusele artikli tooni ette aimata, sest tähelepanelikumad on vahest märganud viiteid Stjevitšopsile kui süüria immigrandi lapsele. See bioloogiline isa Abdul Fotahjandaalil oli pärit Süüriast hetkel Sis pommitamiste tõttu maailma teadvusesse jõudnud Homsi linnast. Niisiis võiski oodata, et keegi teeb lõpuks immigrantidest majandusliku efekti osas raamatupidaja musliku kokkuvõte. Pealkiri võtab sõnumi kokku USA miljardi dollarist startup idest on 51 protsenti asutatud immigrantide poolt. Artikkel baseerub Ameerika poliitikute rahvusliku kogu mõttekoja uuringul. Uuringu lähtekohaks olid majandus, lähed nõndanimetatud miljardi dollari startup klubisse kuuluvad 87 ettevõtet mille börsiväärtuseks oli hinnatud esimese jaanuari seisuga vähemalt miljard dollarit. Omanike ja juhtimist puudutavate avalike andmete põhjal helistati neist immigrantide poolt asutatud ettevõted. Selliseid leiti 44. Nende koguväärtuseks hinnatakse 168 miljardit dollarit. Ja keskmiselt on iga selline ettevõtte loonud 760 töökohta. Lisaks leiti, et kogu 87 ettevõtte valimis on juhtivatel töökohtadel 70-l protsendil juhtudest immigranditaustaga isikud. Viimane on huvitav, sest ringi vaadates on immigrante raske varjata maailma suurimat IT-ettevõtete tüüri juures. Olgu näiteks Diannad, Ella või sandarbitšai, kes on hiljuti valitud Timo Microsofti ja Google'it. Noh tegelikult on ju ka Sergei Brin immigrant. Oraakel juhib safrograts, IBM diatõbi, Santana raie ja nii edasi. USA mõttes on point lihtne. Tegemist on rahvaste sulatusahjuga, mis algsest rassivihaperioodist üle saanuna suutnud elu nii korraldada, et päritolust sõltumata kombineerub inimlik potentsiaal moel, mis väljendub siis majanduslikus mõõdikutes maailma edukamatena. Võrdluseks olgu endine rahvaste sulatusahi Nõukogude Liit, kus analoogsete võimalustega olemasolul suurt midagi ei sündinud. Kas meil on midagi õppida? Kõige lihtsama järeldusena võiks mõelda, et immigratsioon pole tingimusi kellelegi tasuta aitamine. Sisserändajad on enamasti raskes olukorras ja valmis pingutama rohkem kui heaoluga harjunud kohalik kogukond. Selles populatsioonis võib leiduda õppimisele ja innovatsioonile kasulikku rahutust. Seda rohkemal määral kui kohalike Jerry Walton kohalikest protesteerijate palju häälsemalt immigratsioonivastased, need, kelle elu ei ole heal järjel mis on kõnekas märk, et nad ei ole suutnud ega tahtnud realiseerida neile kättesaadavana olnud võimalusi. Küllaga, näevad nad, kuidas immigrandid nüüd needki ära tahavad võtta. USA on mugavas olukorras, sest edukas riik saab valida, keda riiki lubab tehnoloogiat. Ettevõtted teevad tugevat lobitööd, et suurendataks haa üks p viisade kvooti sest selle viisaga pääsevad riiki pikemaks ajaks tööle võõramaised, oskustöölised. Takistuseks taoliste viisade arvu suurendamisele, poliitikute kartused, et suurfirmad toovad riiki häid töötajaid, aga kes on valmis tegema tööd madalama palgaga, kohalikud head töötajad? Kardetakse, et immigrandid võtavad lihtsalt kohalikelt siis töö ära. Presidendikandidaat heid Cruz tegi viisareziimi reformimise ettepaneku, et üks p viisasid saaksid ülikoolide kõrgemate kraadidega lõpetajad kellel on vastaval erialal vähemalt 10 aastane töökogemus ja neile hakatakse maksma ameeriklastega võrdset palka. Sam paistab esialgu kavalemasest Serbia valikulist immigratsiooni, et meelitada enda juurde maailma eripaigus end juba tõestanud tublimaid. Aga pakutu loob tegelikult võimaluse teistele riikidele. Sest kui need töökogemusega spetsialistid tekitavad viisajärjekorra, milles tõugatakse saba poole ilma kõrghariduse või töökogemuseta aga seest meeletute ideedega inimesed, kes soovivad neid teostada nemad tuleks siis sealt lihtsalt ära meelitada.