Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, aeg on üles tõusta ja asuda sisekosmilisele audiorännakule. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Käes on urbe aeg, mis vanarahva kombe kohaselt oli vaikuse aeg ei tohtinud puid raiuda, pesu kolkida, pidu pidada, lärmata ega ülepea mingit mürarikkast toimetust ette võtta. Urbe aeg tähendab ka seda, et praegu on paras aeg oma lähedasi pajuokstega Urbida ehk patsutada, et neil oleks õnne ja elujõudu ja tervist. Kristlikus maailmas on praegu suured pühad. Ülestõusmispühad mäletavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist. Ajaliselt langevad need kokku judaismi paasapühadega ning samal ajal jääbki kamausuliste kiigepüha ehk munapüha. Nii et on suurepärane aeg vaikuseks, rahuks, mõtisklusteks ja sisemaailma vaatlusteks. Minu tänaseks saatekülaliseks on vaimulik Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. Kuressaares sündinud Jaan Tammsalu lõpetas Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumi tööstus- ja tsiviilehituse erialal ehitustehniku kiitusega diplomiga. Alates 1985.-st aastast suundus ta vaimuliku elu radadele ning õppis Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduste instituudis, kust sai teoloogi diplomi. 1997. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonnas bakalaureuse usuteaduse erialal ja aastal 2007 sai ta Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudist akadeemilise usuteaduse magistridiplomi. Aastatel 86 kuni 2008 on ta olnud Eesti Evangeelse luterliku kiriku erinevate koguduste vaimulik Saaremaal, sealses Valjala, Karja Jaani, Kuressaare Kaarma, Ruhnu kogudustes, Viljandi Jaani koguduses. Aastatel 1992 kuni 2004 toimetas ta Kanada praostkonna vikaar vaimulikuna ja Toronto Peetri koguduse abiõpetajana ning alates 2004.-st aastast on ta Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja. Jaan Tammsalu on olnud ka poliitiliselt aktiivne, osalenud aktiivselt Eesti rahvarindes Eesti kodanikke teedeliikumises Genf 49. olnud Eesti Kongressi saadik, muinsuskaitse seltsi liige, Saaremaa volikogu esimese koosseisu liige, osalenud lihtliikme aseesimehena Viljandi linnavolikogu kahe koosseisu töös. Alates 1988.-st aastast oli ta Eesti rahvusliku sõltu tomatuse partei asutajaliige. Siis edasi kuulus ta Isamaaliit toon ning alates 2009.-st aastast lõpetas Jaan Tammsalu igasuguse erakondliku kuuluvuse. Tema tegemisi on tunnustatud vabariigi presidendi poolt omistatud Eesti Wabariigi Punase Risti neljanda klassi teenetemärgiga. Eesti vabariigi kodanikupäeva aumärgiga teenete eest kodanikukasvatuse arendamisel ning paljude teiste kiriklike ja ilmalike autasudega Jaan Tammsalu sulest või siis koostööna on ilmunud mitmeid raamatuid, näiteks Viljandi praostkonna kirikud, keldi nägemus, keldi palved, keldi palvemeel, vaikuse lävel, vaimulikud mõtisklused üks, kaks ja kolm. Ning nüüd just alles äsja ilmus tema viimane raamat igaviku hääl mille esitlus toimub neljapäeval, 31. sil kell 17 17 Tallinnas Jaani kirikus, kus, kus kõneleb Jaan Tammsalu ja musitseerivad Robert Jürjendal, Bonzo, Toomas Vavilov, Jaan Elgula. Ja muidugi on raamatu igaviku hääl õnnelikuks omanikuks võimalik saada ka teil, head kuulajad. Selleks osalegi raamatumängus, mille leiate kosmonautide klubist aadressil Facebook, pom, kaldkriips, hallo, kosmos, või jõuate sinna lihtsasti läbi viida, hallo kosmos. Punkt. Jaan Tammsalu on koos Eesti helilooja, kitarristi ning muusikaõpetajaga ning ansambli Weekend Guitar Trio juhtfiguurina toimetava Robert Jürjendali ka loonud ka ühise heliplaadi, kus vaheldumisi on kirikuisa igavikulised mõtisklused ja muusiku imelised helid. Panen selle heliplaadi nimega rännak rõõmu allikale ka raamatumängu. Ning tänase saate õrnad, helged ja kosmilised muusikalised vahepalad pärinevad just nimelt sellesama plaadi pealt. Avalooks kõlabki tänasesse ärkamise märkamise aega ideaalselt sobiv Robert Jürjendali pala unemetsadest kevadesse. Minu tänaseks saatekülaliseks on vaimulik Jaan Tammsalu. Tere, Jaan Pöör. Suur tänu, et tulid külla saates hallo. Kosmos on ülestõusmispühade aeg. Aga enne, kui me asume nende teemade kallale, tahaks traditsiooni järgides algatuseks kuulda ikkagi sinu lugu. Sinu kujunemisteest, sinu elu otse leidmisest. Kuidas sa leidsid, usu, kuidas jõudsid jumalanna. Sellel on kaks erinevat varianti, harietooja tee, orientatsioon umbes kuuetonnine ja variante on, on umbes kolme ja poole minutiline. Võtame midagi seal, vahepeal on taeva seis. Võib-olla seda, et 1960. aastal sündinud masinad olid mu vanemad. Selliste kohtade peal, kus kirikus käimine oli, oli üsna mõeldamatu ema, mõnikord jõuluajal. Kõik tundsid kõiki. Kingissepa linn. Kohe järgnes karistus, kui oldi siin nähtud ana ristimata, lapsena jäänud. Ja ma mäletan ühte hetke elus, kus ma võisin olla umbes nelja-aastane, olen emaga jõulukirikus, olime kuidagi rõdupeol. Ja ma mäletan seda hetk, mis mind hämmastas ja mis mind pani tahtma olla nii nagu teema, nii nagu see vaimulik altaris. Ivar-Jaak, Salumäe oli siis vaimulik, ta tõstis oma käed üles, õnnistus inimesi. Mäletan kuidagi väga kirkalt seda, et ma tahtsin sel hetkel ka olla inimene, kes kunagi hakkab nii inimestele head ütlema, tõstab käed inimeste kohale, ütleb häid sõnu. Ja ma mäletan, kui oli politseimaja avamine Viljandis ja ja prefekt tuli minu juurde, ma olin pidanud volikogu aseesimehena ära ühe kõne ja siis tuli, kellele Nate pärast uuesti mu juurde ja ütles, et aga õpetaja ei olnud nagu sulle. Äkki te ütleksite sellele mujale mõned head sõnad ja ma sain aru, et ta tahab, et ma õnnistaksin seda maja, eks ma siis läksin ja rivistusi ümber ja, ja läksin siis tegin palve ja, ja õnnistasid neid inimesi, kes seal majas töötama hakkavad, nii et mu unistus on täitunud. Aga täitumiseni läks päris kaua aega, ma pidin selleks jõudma. Ühel hetkel vanaema voodi serva peole andis mulle sellise palve, et kas ma korraks istuksin ja oleksin tükk aega paigal, ei püsinud paigal, absoluutselt väga rahutu laps. Ja siis ta otsustas, et õpetab, mulle, õhtupalve säilitab siis ma mäletan, et ta ütles mulle, et seda võib sul kunagi tarvis minna. Läks umbes 15 aastat, vahepeal ma ei tuletanud, olite seda meelde ja siis ühel hetkel saadet mind nõukogude armeesse ja siis ühel hetkel olete meid öösel üles ja teatati, et Afganistanis algab sõda. Ja siis ma millegipärast ei tahtnud sinna sõtta minna. Jäin kohe päris haigeks, pea hakkas kohe kõvasti valutama ja. Ma mäletan seda ööd, kui ma tõmbasin teki üle pea ja mõtlesin, et sellel elul ei ole ikka suurt mingit mõtet, see on päris kohutav elu. Ja siis äkki tuli meelde see vana jama seal ja tema õhtupalve ja ja ma jäin magama nagu jumala peopesa kumeruse nagu male. Lilian, tõlkinud rekteeri õnnistussoovi. Kõik oli sama Afganistanis, sõda käis edasi, ikka oli oht sinna sattuda ja nii edasi. Aga millegipärast palve tõi mind nagu mingisse teise reaalsusesse, andis meelerahu, et ma ei kartnud enam midagi. Milline see palmiõli on jõudnud, õnnis õhtuke, kõik ilmneda, heidab unele, taevaisa, hoia sa mind nüüd oma armuga. Olen täna paha teinud, eksituse tee peal käinud. Anna andeks armuga, et võiks rahus uinuda, kõik sugulased mulle olgu sinu varju all. Kurbusel Alt, rõõmusta märga silma, kuivata eksijaid, juhata oma lapsi õnnista. Me palvetame natuke teiste sõnadega, seda, seda oma abikaasaga igal õhtul, kui ma just enne magama ja. Vahetevahel ta lööb mulle ribidesse ja ütleb, et ma olevat vale koha peal nosatanud. Aga, aga seal on meil peretraditsioon praegu ja ma olen selle üle väga õnnelik, et mu kõrval on inimene, kes seda minuga koos tahab teha. Ja seal nõukogude armees ma sattusid lõpuks Lvovi keskhaiglasse ja hakkasin seal operatsiooniblokke plaati. Ma kuna ma olen ehitusmeister, elukutselt esimeselt, elukutselt Emmdee lõpetanud ja kui kõik plokid olid plaaditud, kõik viis suurt operatsiooniploki olid vanad plaadid maha löödud, uued asemele pandud koos ühe kaadempi lõpetanud geodeediga eestlasega kokku siis me oleme seal huvitaval kombel tema kogus hästi palju lugenud piiblit ja muud kirjandust ja ma olen andnud jumalale lubaduse, et kui ma varem sealt sõjaväest minema, et siis ma lähen vaimulikuks õppima, aga ma sain nädal aega lubada, kui jumalale ette kirjutatud ajast nädal aega, aga hiljem. Ja siis ma tulin Saaremaale ja ütlesin, et jumal, kokkulepe ei kehti, aga ega ma ei pääsenud. Ühesõnaga, võttis natukene aega. Ma jõudsin veel vahepeal ka ja trepi ettevalmistuskursustel ja Tartu Ülikoolis teha sisseastumiseksameid, õnneks sain nelja plussi ja mitte viia, muidu oleks 97 saatkonna täitis tulipunane diplomi ja, ja, ja oleks olnud lihtne. Aga õnneks kõik uksed sulgusid ees ja ja ma sain aru, et, et minu koht ikkagi on usuteaduse instituudis ja sinna ma ka siis läksin ja umbes paari aasta pärast kutsus võin välja ja ütles, et Toomas Paul on Saaremaalt ära tulnud ja, ja nüüd on tema kolm kogudust vabal ja ta olevat kuulnud kellegi käest, et ma võiksin sobida anima, hulluke talle, ütlesin, et ma lähen. Olin just saanud Tallinnast kolmetoalise kõigi mugavustega korter, päris lõi see korda teinud ja siis läksin koju ja ütlesin naisele, et nüüd lähme minema. Ta ütles, et mina ei lähe kuskile. Nii see kõik algas. Ja mis siis edasi, ta ikka tuli lõpuks. Ja nüüd tänasel päeval Jaani kirikus Jah, jälle Toomas Paul jälgedes. 2004. aastal olime Kanadas osta aega. Kalad, aeg hakkas otsa lõppema ja ma pidin Viljandi Jaani tagasi jõudma, kus ma olen juba 11 aastat õpetaja olnud, siis äkki tuli Toomas poolelt kiriga. Ta ütles mulle seal kirjas, et et Tallinna Jaani kogudus on nagu jaaguar, aga tema sõidab kolmanda käiguga ja nüüd ta läheb pensionile ja ta otsib kedagi, kes võiks ka viienda sisse panna, et ta teab, et sellel on viis käiku. Kui sulle doktor kirjutab sellist lugu sisse panema, mõtlema ja neid kunagi hiljem, ühel minu sünnipäeval tõusis ta püsti ja ütleme siis, ütles, et ta mäletab, tähendab seda, mida ta kirjutas, aga ta ei teadnud, et sellel Jaagurelon üheksa käik kui nii, et ma usun ja loodan, et ta tõesti ei vahetuseta mind uuesti oma järele, kutsus. Kes veel peale Toomas Pauli on sinu elus olnud sellised olulised tegelased, olulised õpetajad, eeskujud? Morten Andersson, Ekero, vaimulik Ahvenamaalt, kellega meie kirjavahetus on nii paks, et tahan ühele riiulile ära mahtuda. Kahjuks on nüüd tulnud Skype ja, ja igasugused muud võimalused, igal juhul kirjavahetus on lõppenud, nüüd on igaõhtused, jutuajamised, õhtused. Aga ta kirjutasime üle päeva omal ajal ja, ja tema on olnud see inimene, kes on igasuguses olukorras jäänud jäänud sõbraks. Kunagi, kui ma talle ütlesin, et, et nüüd on rasked ajad ja, ja mind siin materdatakse, et kuidas siis meie sõprusega on, ta ütles, et tõeline sõber on see, kes tuleku paadi alla küll. Ja kui sõbral paati ei ole, siis tuleb sõber koos paadiga, nii et see on tõesti mees, kes on hämmastavalt oma oma sõprusest kinni pidanud ja, ja kes on mind igasugustes variantides aidanud ja, ja kolmandaks, kelle poole ma võin igasuguses olukorras pöörduda öösel või päeval, kes on eesti keele nii imeliselt selgeks õppinud, et ta räägib seda paremini ka väga paljud, paljud eestlased ja pea on suur Eesti armastaja ja, ja tema on õpetanud mind võib-olla veidi poeetilisemalt rast väljendama või ütleme, julgustanud. Kohe on ilmumas sinu uus raamat, igaviku hääl, räägi natukene sellest teosest ka. See on üks huvitav teos, et kui, kui minu eelmised raamatud näiteks keldi palved, mida ma olen koos valda rauaga omal ajal teinud ja mida on Eestimaal üle 10000 eksemplari müüdud erinevates versioonides või siis vaimulikud mõtisklused, mida Mara teinud siis koos Tunne Kelam ega või, või Anu rauaga või kui mõne teise inimesega veel kahasse kas tema pildid ja, või tema kõnelemised või ütlemised, venelasi ja, ja minu tekstid siis, kui need raamatud on sündinud, nii et nad on sündinud tavaliselt minu mingitest noh, näiteks need vaimulikud mõtisklused, et ma olen lihtsalt oma omakirjutatud mõtisklusi, olen kirikuks kirjutanud erinevateks palvusteks, mõtisklusteks ma olen lihtsalt ümber natuke teinud ja siis nad raamatusse aset tänud õigesse järjekorda. Siis seekord tuli tema juurde ettepanekuga, salvestame, esitame küsimused, saadame teile selle, mis on salvestusest maha kirjutatud ja teie siis korrigeeriti, mina lollikene, mõtlesin, et see on palju kergem variant. Aga, aga seal oli palju, palju raskem. Vaata kui sa räägid, on üks asi. Ja kui sa saad oma juttu kirjalikult, loed siis sa tahaksid pooled asjad ümber teha, sest alused ja öeldised valede kohtade peal ja kuidagi üks on kirjakeel, üks on, üks on kõnelemise keel ja kuidas ta siis lihtsam oleks vahetevahel vist kirjutada kohe otse asi valmis, kui lasta teisel salvestada, salvestatud trükkida ja nii edasi, nii et ma olen selle raamatu kui ka päris pikalt hädas olnud ja ja ega ma väga nii-öelda täiesti rahul ei olegi, et oleks võinud olla veel rohkem aega tema tegemiseks marjale. Et veel rohkem aega on vaja järgmise raamatu jaoks, mis on, mis on tulemas sügisel? Väga imeliste talvepiltidega looduse piltidega ja minu mõtistustega, Martin Andersoni mõtisklusega Aarne vaasikuga kolmekesi teeme seda juba. Nii, et ma tean, juba tulevad muud asjad peale, et, et las ta siis nüüd olla, vaatame, kuidas ta siis nüüd saab, et aga mulle esitati suur hulk küsimusi, tohutu hulk küsimusi ja ma siis hakkasin nendele lihtsalt vastama, et need olid seinast seina küsimused, et, et juhtimisest kuni inglite nii välja ja, ja eks ma siis püüdsin. Olles saanud võimalust seda natukene juba piiluda, minu meelest on see vägagi sisukas ja huvitav ja mitmekülgne raamat, et noh, ma saan aru, et päike, perfektsionismi vaim soovib alati täiuslikku tulemust, aga see on väga hea raamat. Igaviku hääl. Selle raamatu too omanikuks on võimalik ka teil, head raadiokuulajad saada. Et raamatumängu leiate, nagu ikka, saate hallo Kosmos Facebooki lehelt. Sealt saate siis lähemalt, et lugeda, et millega on tegu, millal on esitlus, kuidas mängus osaleda. Esitlus ongi neljapäeval, 31. märtsil Jaani kirikus kell 17 17. Hoia, et selle kellaajaga ei ole mitte trükiviga sündinud, vaid sellega elajaga anname märku nendele inimestele, kes tavaliselt kirikus ei käi. Et kirikus hakkavad asjad tõesti lubatud ajal pihta, et need, kes on harjunud käima kontsertidele ja esitluskontsert ühtlasi need on harjunud sellega, et nad tulevad seitsmele kontserdile ja, ja põhiesineja tuleb siiski kuskil kella üheksast peale alles ma olen käinud sellistel kontsertidel, kus tuleb põhiesineja kell 11 peale, kuigi ma olen seitsmest saadik seal juba olnud. Ma lähen koju, selleks ajaks juba aga märku asi hakkab 17 17 kell 17 hakkab pihta juba Robert Jürjendal oma oma imeliste kitarrihelidega. Temaga me oleme seitse puuda, soola ära söönud ja 10 kontsertmõtisklus teinud üle Eestimaa. Ja tema on mänginud, minu rääkinud, siis on paunsooseis on Jaanelgula ja siis on veel Toomas Vavilov oivalise klannetiga, et et on seinast seina muusikat, loen siis vahele oma tekste. Ja muide, 17 on seitse pluss üks on kaheksa, kaheksa külili lükata, on ta lõpetab, kus, kui on igaviku hääl, siis kaks lõpmatuse märk on kohe päris topelt lõpmatust. Kui muusika peale jutt läks, siis mul on käes selline plaat nagu rännak rõõmu allikale. Robert Jürjendali ja Jaan Tammsalu, kus siis ma saan aru, on nii muusikat kui mõtisklusi, et ka selle plaadi võime siis kuulajatele koos autorite poolse pühendusega panna sinnasamasse raamatumängu juurde. Aga mis plaat see täpselt on, tiitme täna kuulame erinevat muusikat. Titt saabki kuulata sealt, ta on imeliselt mängiv väga hea mängutehnikaga, aga ta on ka väga hea helilooja, seal on tema helilooming peol ja me oleme teinud jõhker kontsertmõtisklus üle Eesti ja lõpuks siis rahva tungival soovil, nagu armastatakse öelda. Mõned inimesed ütlesid, et, et võiks plaadile minna, seda oleks nii hea kuulata. Hiljuti üks ärimees ostis 100 plaati, ütles, et ta jagab kõikidele oma tuttavatele, et seda kuulnud juba 100 korda, et kui tal on närv väga must, panete peale ja see rahustab ta täielikult maha. Autoga sõites ei soovita väga kuulata. Äkki sõidad põõsasse, nii rahulikuks jääda. Aga, aga me oleme näinud sellise, ma usun, et päris ilusa programmi, kus, kus, kus üks kõneleb, teine mängib vahedesse ja täiendame teineteist siis ilusasti meil Mälgistuvasti koos ja esimene traaž 1000 läks nagu soojad saiad, tegime veel siis lihtsalt juurde ja siis tegime veel ükskord lihtsalt juurde. Läinud ainult Jaani kirikus, muide ja huvitav, et inimesed saavad teada kuskil, küsivad laseringist igalt poolt, aga siis lõpuks jõuavad Jaani kirikusse, ütlevad, et no näed, ühte plaati müüakse ainult ühest kirikust ja on 1800 eksemplari läinud. Mida võiks siit järgmisena kuulata? Nimeta mõni nimi sealt eelviimane. Luulepühakiri õnnistussoovid, ballaad taevasele Mariale. Vot see sobiks hästi ballaad taevasele Mariale väga ilus hääl, kõlu. On ülestõusmispühade aeg ja ilmselt peagi. Me jõuame oma jutujärjega ka selle teemani, aga enne tahaks teada hoopis aegade algusest. Kui nii saab öelda, et mis lugu see Jeesuse lugu on kui mõeldes kogu selle loo nagu sügavamat, võib-olla isegi metatasandi tähendust. Mis on selle olemuslik tähendus? Armastus ja veel kord armastus looja, igatsus, lootus, et meist võiks ikkagi veel asja saada. Et me äkki ei purustaks kõike seda ära, mida ta on loonud. Teineteisest hoolima teineteist vaatamata erinevustele aktsepteerima. See on lugu ja armastuses hüütud meeleheitlik karja. Tulge tagasi inimese lapsed, tulge mõistuse juurde. Viimane proov inimesega. Ma olen ikka öelnud lastele, kui ma olen seda lugu püüdnud seletada, et kujutage ette, kuidas täna oma emalt-isalt teada, et öösel tuleb 50 kraadi külma, ainult üks öö. Ja teil on siin hästi palju linde, keda te olete siin toitnud terve talv ja, ja nüüd te teate, mis siin tuleb ja ema-isa ütlevad, et linnud surevad nüüd täna öösel kõik ära. Kui te saaksite ennast võluda kellekski, kelleks te ennast võluksite ja kuidas te need linnud minge ära päästaksid õhtul ja siis, kui ma vanematele inimestele ja lapsejuttu räägid, siis nad kohe hakkavad ütlema, et nad lähevad teradega välja, ütlevad tibi-tibi, tule siia ja nii edasi. No tule taevas appi, kes sul tuleb niukse Divitamise peale mingisugune tihane, eks ole. Kask ei tule. Aga lapsed ütlevad kohe ma võlul ennast leidnud üks. Ja lähen räägin neile. Ma muutun nende sarnaseks, jumal muutub meie sarnaseks, jumal tuleb inimesena inimeste juurde. Ja näitab neile. Jumal. Ta on kahe käe kahe jalaga. Me ei saa ütelda, et näed, sa tegid meile mingisuguse sellise asja nüüd, aga sina oled ju jumal, ta tuleb täielik kult inimesena. Tõeline inimene ja tõeline jumala öeldakse Jeesuse kohta sünnib vaestes oludes. Sünnib imeliselt, noh, mõned inimesed ütlevad, et nad ei suuda seda uskuda, see algus on juba nii imelik, et ainult naisest ja mingist pühast vaimust ja nii edasi, nii edasi. Ja siis ma kuulen neid Eesti mehi, kes ütlevad, et nemad tegid lapsed, ma olen küsinud, et kuidas te silma võrkkesta tegite, kirjeldage mulle, palun, mida te tegite, kes läheb punaseks, näost? Mõned veel lähevad punaseks näost ja saavad aru, et nad pole suurt midagi teinud. Mõned süüdistavad oma naisi, et miks need ainult tütreid sünnitavad, no mine vaata peeglisse, eks ole, kelle süüs on mürtsu süüs, saame rääkida. Ühesõnaga, inimestel on kuidagi mingid asjad väga segamini, paljudel inimestel aga Jeesust tuleb. Ja ütleb, et teistmoodi on võimalik. On võimalik kardinaalselt teistmoodi suhtuda inimesesse, looma lindu. Ja on võimalik totaalselt teistmoodi elada, elusamalt elavda mitte lihtsalt aega surnuks lüüa, niikaua kui aegsin surnuks, lööb nagu arvavaltoni, üks Raforism on nii kaua aega surnuks kajad minna ennast surnuks lööb. See, millega inimesed väga paljud inimesed päevast päeva tegelevad ja siis nad ütlevad, kuidas need on kiire kogu aeg. No tule taevas appi, millega seal kiire on, mida sa teed, et sul nii kiire on, mis tähtsat sa oled jõudnud nädala jooksul teha, mitu sarifilmi oled ära vaadanud? Või juures oli hiljuti üks noormees, kes iko hetke tagant käis, üks piuks tal taskus, mõtlesin, et võtta vastu sisse telefon. Ta ütles, et tal tuleb Delfi uudised ning on uus uudis nitel kohe piuks käib, ta peab kohe neid lugema. Tal on kiire. Jeesus tuleb selleks, et ütelda, et meil tegelikult ei olegi ju 33 aastaga imeliselt palju ära teha. Väga paljud inimesed, noored inimesed, keda ma matnud olen jõudnud tohutu palju ära teha. Ja on inimesi, kes elavad 100 aastaseks ja suurt midagi tehtud. Jeesus tuleb ütlema, et see elu on ime ja igast silmapilk on ime. Ja seda tulebki võtta tänulikult Jeemen. Jeesuse lugu mul sellest et eluinimesele on täiesti võimalik, normaalne, hea, ilus, imeline elu inimesena on võimalik siin maa peal, punkt üks jumal on loonud selle maailma sellisena, et siin on meil võimalik väga hästi tegelikult elada. Kui me teineteisest hästi hoolime, on kõik kõige paremas korras. Ja teiseks on see, et Jumalale kehtestanud mingid reeglid, me peame neid reegleid täitma. Need reeglid on selleks, et me seda kõike ära ei hävitaks. Ühel hetkel saab jumal aru, et inimene ei suuda nendest reeglitest lihtsatestki kinni pidada. Jumala nõelodosson, elude ja surmade kude valiterle tee millal ta neid reegleid lihtsat reeglit aidata on teil elu, kui ei, siis surm. Ja nüüd ühel hetkel tuleb, tuleb see meeleheitlik karjale, saadab oma pojapoeg, sureb meie eest, sured ristipuul, suur reede. On just selle meelde tuletada, vastuseks Tallinnas on ristitee, rännak algab kell üks Tallinna Jaani kirikust, kui on tegemist tegema, mis siis selle saatega, mis on esimene saade siis jõutakse veel seda ka reageerida, et rändava läbi kolm kirikut, Tiia-Linda kivi juurest ja nii edasi ja mõtiskleme selle peale mida tähendas Jeesuse ristisurm meile, mulle ja sulle, mida tähendusse küüditati küttele, sest on 49. küüditamise aastapäev ja nii edasi. See on väga lühidalt öeldusse Jeesuse lugu saab jälle ma selleks kulutanud 40 leeritundi, tavaliselt seda rääkida, aga, aga lihtsalt praegu. Mis oli tema tõeline missioon? Ma nõeline missioon oli oli õpetada inimesi elama, hoolima, armastama, tähele panema ja ja surema. Meie eest ei ole suuremat armastust kui sellel, kes sureb oma sõprade eest, ütleb Jeesuse. Teie olete mu sõbrad, sina ja mina ei kahjuks surra selleks, et meil oleks igavene elu. Et meie elu oleks lõputuse märkmite sepp, lühike Krii. Putus selle viimase numbri taga. See on Jeesuse missioon. Tuua igavene elu, igaviku hääl siia sellesse maalima. No mida see tähendab, igavene elu, kuidas seda mõista? Kas sul on olnud mõni silmapilk, kus kus on niivõrd imeline olnud, et see ei ole isegi hinganumite nad, need on igavikulised hetked. Täidetud selliste igavikuliste hetkedega. Seda raamatut kirjutades jõudsin ma näiteks elu definitsiooni eluelu mõte, definitsiooni need elu mõte on selles et elada igavesti ja juba siin ja praegu ka paljudes emelistes hetkedeks võtta aega neid tähele panna. Kristlikus maailmas oodatakse pikisilmi mess ja naasmist, et mida sinu jaoks tähendab Jeesuse teine tulemine. Kunagi ütles eemalt saab üks imeline kirikuõpetaja ja jõud. Sellise lause, et kui jumal on andnud maailmale 12 tonni elamiseks, siis praegu on kell üks öösel Tandoni juurde keeranud. Ta loodab ikka veel normaeg. Ja nüüd mässaja taastulemine, Jeesuse taastulemine, jumala poja taastulemine sellesse maailma. Meie aeg siin on otsa saanud, meie võimalused siin midagi muuta, midagi teistmoodi teha, midagi parandada, korda seada, on otsa saanud selle maailma jaoks üks nagu lõpp ja see on uue maailma jaoks algus. Vaata, ma teen kõik uueks. Absoluutselt kõik. Et eesriie on sulgunud ja Iisrid avale doos. Ja keegi ütleb, et elu läheb edasi. Need, kes olid lahinguväljal surma saanud, viimase vaatuse viimasel minutil tulevad ja kummardavad, naeratavad ja elu läheb edasi. Minu jaoks on see midagi sellist. Räägitakse viimsepäeva kohtust, räägitakse sellest, et kõik ei pääse. Kõike ta seal kohtus. See ka veel, nii et kindlasti ei ole see mitte nii, et kõik näitlejad tõusevad ja kõik, naeratavad, aga aga kõik, kes on natukenegi aru saanud selleks, milleks neile see elu anti ja kes ei ole seda aega surnuks löönud ja, ja inimesi hävitanud ja nii edasi, küllap neile kõigile leidub koht selles uues maailmas uues taevas õues maas. On ülestõusmispühade aeg ja võiksimegi seda teemat natukene lähemalt vaadelda, et mis on ülestõusmispühade olemuslik tähendus, miks peetakse seda tihtipeale tähtsamaks kui Jeesuse sünnipäeva, mida me siis tähistame jõulude ajal? Ütleme nii, et kirik on läbi aegade seda kogu aeg pidanud ainsaks tõeliselt suureks pühaks ülestõusmispühad, siit saab ju kirik tegelikult algused, kui Jeesus oleks olnud lihtsalt üks niisugune eriliste võimetega vänd, kes suutis vee peal kõndida ja vett veiniks muuta ja, ja maitselised imesid teha, mõne surnuga üles äratada. Ja siis lõpuks oleks lasknud ennast ka risti lüüa. Ja nii olekski oluline ja me saaksime käia nii nagu Lenini mausoleumi juures teda vaatamas ja laulda, laulud oli nii üllas ja võttis lapsi sülle ja nii edasi. Siis so what? See määrabki kristluse nii-öelda kõige sügavamat tuuma. Et surm on võidetud. Ja inimesel on võimalik elada igavesti. Ja tema on selle nii-öelda värava avanud oma surma ja ülestõusmisega. Et kristlus on ülestõusmise usk, kristlus on usk sellesse surm ei ole lõpp, paid on lävepakk, millest tuleb meil kõigil üle astuda. Ja just nimelt Kristuse ülestõusmine on, on seda võimalikuks teinud see, kuidas muutuvad jüngrid, Jeesuse lähimad õpilased peale seda, kui Jeesus on üles tõusnud annab väga selge tunnistuse sellest, et ei ole mingisugune legend, väljamõeldis, vaid see on midagi, mis olemuslikult muudab inimesi. Kui esimesed kolm sajandit kristlust taga kiusati ja püüti teda hävitada Rooma impeeriumis, siis siis öeldakse, et kõige suuremaks tõestuseks väga paljudele inimestele sellest, et kristlus nii-öelda tööd, religiooni, noolishee, kuidas kristlased surma ees käitusid, kuidas nad käitusid areenidel kui lõvid, peale Läti. Kui need põlema pandi, Nero ajal tomit Jaanuse all seal kuskil parkides postide otsas, õliga üle valati või pigiga ja nii edasi. Et kuidas nad vaatasid surmale silma, Nad ei kartnud, nad olid rõõmsad kojuminejad. Ja see kordub taas ja taas, et ma käin inimestel kodudes, kus on olnud sügavalt usklikud, nad kutsuvad mind, et ma tuleksin nendele veel armulauda, jagaksin haiglas või kodus ja, ja lähedased on ahastuses, näed, vanaema läheb nüüd ära ja nii edasi, nii edasi ja vanaema ütleb, et ma lähen koju. Ma lähen koju ja ta usub sellesse kaljukindlalt ja naeratus näol ta lähebki. Kristlus on usk sellesse surm ei ole vaid uks, millest tuleb läbi minna. Ja kui sa oled kuus oma jumalaga siin elus elanud siis tema tuleb sulle vastu meel, igatsed tolmuta randa? Vürst Ennu, Evelile, luuletaja meeligatsed tolmutoranda, võiks igatseda. Mõned inimesed ütlevad, et nendel ei ole enam midagi loota. Uskumatu, see ongi see, mida on see uskumatu, juhtus meiega teinud, ei ole mitte midagi loom, kui ei ole enam korralikku palka või kui ei ole enam tuttavaid, kes kes iga hetk helistaksid ja kes ei valeta, et ma helistan sulle homme ja tegelikult ei helista enam ja nii edasi, et ei olegi enam midagi. Kohvikus ei saa käia iga päev, mul ei ole ilmselt elust mitte midagi saada ja loota. Ja on inimesi, kellel on täpselt samasugune kolmesajane pension ja kahetoaline korter ja, ja kolm eurot per päev kulutamiseks ja silmad säravad peas ja laulavad kirikus laule, mis räägivad kodust. Ja neil on kogu aeg lutust. Keegi ütles mulle, et keegi sugulane oli tema käest küsinud, mida sa seal palumas käinud või mis pattu salata, NSV kogu aeg kirikus köidet, et kes ta ütles, et ma mõtlesin natuke, ütlesin, et ma ei käigi seal enam midagi palumas, ma käin seal. Võiks öelda, et sellestõusmispüha tuletab meile mainida seda, et et elu on igavene. Aga sellele eelneb ju vaikne laupäev. Sellele eelneb suur reede Jeesuse ristilöömise Jeesuse surmapäev ja sellele eelneb veel siis suur neljapäev. Seal on siis selle saate esimest korda eetri mütsemineko, kus me kõneleme armulauast, kus me kõneleme sellest, kuidas Jeesus jadas. Jadas leiba ja veini sel ööl, kui ta ära anti, kogusama lähimad jüngrid. Kui ja siis äkki võttis leiva murdise ütles, võtke sööge, see on minu ihu. Võtke jooga, see on minu veri ja iga kord, kui ta seda sööte joote, tehke seda minu mälestuseks. Taval ja Jaani kirikus näiteks igal neljapäeval kell 12 armulauaga palvus ja igal pühapäeval on armulaud balloga jumalateenistus. Kirikus käib ligi 15000 inimest armulaual aastas. Enim korda, ütleme siis õigemini öeldes, et inimesed teevad seda. Et see on terve tsükkel, et seal on ülestõusmispühadenädal, millele eelneb ikkagi vaikse nädala vaikse nädala erinevad päevad mis on sellised natuke, mitte morbiidsed, aga, aga sellised vaoshoitud ja, ja kurva toonilised natuke, aga meil on kogu aeg see teadmine, et et see lugu läheb ilusaks kohe-kohe. Meil on alati lootust, et see ei ole selline morbiidne, et nüüd on surnud ja nüüd on kõik vaid vaid päikesekiired juba paistavad. Mida inimene armulaualt saab, miks ta tuleb sinna, mis talle annab? Ei ole lugu raamatust põide vaimulik kes saab hiljem vaimulikuks, on kirjutanud oma oma ühest eluhetkest, kus tema ema oli surnud. Poiss ja isa oli selline karmikoeline mees. Ühel päeval lähevad kirikusse ja ütleb, et sa jääd koju, et kirik on külm ja seal elab seal iga pikalt. Aga poiss tahab olla midagi head teha, kodus hakkab koristama ja lõhub suure peegli, rajab selle pikale puruks ja siis ta seal kapi, tagakapi ja seina vahel ja, ja arvab, et ta saab tohutult karistada ja ta ei julge sealt välja tulla. Isa ütleb küll, et kõik on korras, et ära karda. Ja lõpuks sa tuled ühe asjaga, näitab sinna pappi ja seina vahele ja ütleb, et, et see on ema pilt. See on ainus piltilus, pilt temast. Seal on minule kõige kallim asi siin, selles kodus. Ma kinnisele sulle, kas sa nüüd usud? Saanud andeks jumalalt kõik oma eksimused ja miks ei peaks mina sulle andeks andma ühte peegli lõhkumist. Et see on üks üks üks väljendus, lihtne väljendus selles armulaud on, on, on kuidagi väga praktiline kogemus sellest et jumal on sulle sinu eksimused andestanud ja taha tulla sinusse, tahad teha eluaset sinusse, sa võtad jumala Teeennost most tema ihu ja verd. Mõeldes selle peale, mis sünnib kord suurel neljapäeval ja suurel reedel meie eest antud Öeldakse seal. Väga paljud inimesed ja minagi on kogenud seda, me oleme kogenud seda, et ma lähen haigena armulauale ja ma tulen tervena tagasi. Seal toimub midagi täiesti müstilist, kui me läheme sinna siira südamega, kui ma olen erinevalt oma patud andeks palunud jumalalt. Ja lähen jumalat vastu võtma, seal sünnivad imed. Ma näen, mis juhtub inimestega inimeste pilkudega kui nad tõusevad põlvedalt ja lähevad oma kohale. See on aeg-ajalt selline vabanemine, mis on selgelt silmadest, nõust. Üks Ameerika psühhiaater on öelnud, et kui ta saaks täna ütelda oma haigla patsientidele, et nad ei ole milleski süüdi, eks ta 75 protsenti nendest vabaks lasta. Ta ütleb, et süütunne hävitab inimesi. Ja tavaliselt siis selle süütundega tehakse kohtuasja, kas hakatakse ennast hävitama siis alkoholi, narkootikumide või millegi sellega või hakatakse kõvasti tööd tegema nii kõvasti, et enam pole üldse vaba aega. Ja hakatakse kogu maailmale tõestama, et ma olen küll eksinud mõnes asjas. Aga noh, ma olen ju nii tubli, vaata kuidas ma panen, eks ole, igal pool pildid üleval ja nii edasi ja nii edasi pole üldse aega süüagi viimasel ajal ja nii edasi. Ja see on üks asendustegevus, tähendab selle asemel, et palun andeks, selle asemel, et asi korda seada, selle asemel hakatakse maailmale tõestama oma tublidusest ja aetakse last ära ja lõpuks ollakse antidepressantide peal ja nii edasi. See, mis toimub armulaual, tulla inimese hinge ja, ja kogu inimest päästan tegelikult ja väga paljud inimesed on selle rajanud. No kui rääkida tänapäevast, siis mis sa arvad sellest, et kui selline tegelane nagu Jeesus sünniks ja ilmneks tegutseks tänapäeval, et noh, mis maailmas me elamegi tohutu infoühiskond, müra, kiire isa, tooksin, et kas keegi yldse võtaksite kuulda, kas ta jõuaks inimest. Ta saaks eluaegse vangistuse, et teda risti enam lüüa ei saa. Euroopa Liidu seaduste järgi. Eluaegse saaks ta kindlasti. Või vähemalt pannakse psühhoneuroloogia haiglasse sellepärast et ta tüütav liiga paljusid inimesi ja, ja, ja üleüldse ta ei, ikkagi ei tee seda, mida me tahaksime, kuigi tal on see võimalus. Tavaline inimene selles mõttes ei ole väga palju muutunud, selle kohta on tehtud ja väga häid teatrietendusi omal ajal kib usku, mängis ju Jeesust. Väga võimsas Ungari. Siis näitekirjanikku tehtud etenduses mingist külalisest, kes tuleb ja, ja tuleb välja, et kihesus ja tõstab ratastoolist mehe üles ja, ja me siis kiiresti tagasi vist oli ikkagi päris mugav seal edasi istuda ja nii edasi. Ta võib olla väga palju tähele ei panda, et inimesed on ju nutitelefonides, nüüd ei ole aega pead tõsta ja, ja, ja, ja, ja olen rääkinud sellest, et ma olen tuhandetelt õpilastelt küsinud, et kaks küsimust, esimene oli see, et mis värvi on Facebook'i logo, kõik teadsid, sinine ja valge karjusid läbisegi. Mõned olid viisakad, tõstsid kätt, aga ma sain aru, et kõik teadsid siiski järgmine küsimus. Margus Hunt on lihtsalt, mis on, aga, aga noh, teise kooli täiega ma enam ei arvanud, et lihtsam on vist esimesega jahmusid. Mis värvi on su ema silmad? Ja see vaikus oli kohutavalt piinlik igas koolis igas klassis, igas kiriku täies õpilastes suured kuuli leiad õpilasi enne jõule. Ja ma alustasin kahe küsimuse ühel aastal. Kui sa pead nutitelefoni kõrva äärde panema ja helistama, vaatame pilgu, tead, äkki seal pildi pealt paistab. Ja siis, no mis ma siin viimseni Rust räägid, pole aega, viis minutit Smoldoc lehel ja ma helistan sulle hiljem pärast eelist. Numbrid kirjutab, et ega tema ka teistmoodi ei lähe, kui ta siis läks. Lihtsalt nii, tavaliselt võib-olla temaga enam käituma. Aga ehk ignoreerime, lihtsalt oleme ükskõiksed. Jah, kui ta ei oleks just sotsiaalmeediaäss. No vaevalt küll, et võib-olla Anu Saagim kutsuks ta korraks saates. Mina kutsuks ta kahe saates selles ma olen käinud. Mis on ilmutuste raamatu tegelik, sügavam tähendus? See on nii põnev materjal sellest kõikvõimalikud kristlikud, mitte kristlikud. Ilmavaated on saanud inspiratsiooni tõlgendanud, sobitanud seda kõikvõimalike lootuste, ootuste teooriatega. Sõbrahweteering tuleviku prohvet Erik tänasesse päeva tänasest päevast edasi kuulutused sellest, mis on siia maailma tulemas. Ja loomulikult on võimalik väita, et väga paljud nendest kulutustest on tänaseks täitunud, aga nad ei ole selliselt kirjeldatud, et sellel tänaval. On teil sellel kella sellel aastal vaid nad on sellised filosoofilised tekstid ka tihtipeale üsna keerukad tekstid, et neil annab tõlgendada, aga, aga kindlasti on see, et et see, et hästi palju sõdu hakkab, tuleb ühel hetkel lõpu ajada, avad, lähen oma, see tähendab seda, et rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja ja tõuseb metsaline ja, ja, ja kõik, kellel on mingi märk, võivad osta, müüa, vahetada ja teised seda ei saa ja, ja mingisugused mingisugused sellised asjad, mida ei suudetud, võib olla 12. sajandil küll arvata, et need on juba käes, aga 21. on väga paljusid asju, mis on täna täna juba olemas tõlgendatud sellena, et, et prohvet nägi siis esimesel sajandil seda kõike ette, mis on tulemas, kuidas rongil lennukeid ja mida kõike, kuidas inimene suudab liikuda ja nii edasi. Ja, ja see räägib ka maailma lõpust jõuetud uuest maast, ta räägib sellest, et see main lõpeb läbi. Sajandeid tagasi poleks keegi osanud selle kohta midagi normaalselt mõelda, et see võiks juhtuda, et terve maailm, 70 protsenti vett, maakera pinnast ja nüüd äkki hävib kõik tule läbi. Aga seal ilmutuse raamatus räägitakse ka sellest. Enam väga palju fantaasiat vaja kui mõelda ainult ühele ohvrile, mis Putini käes on, või teisele, mis Obama. Kui nad kahekesi ühel ajal vajutavad, siis pole meil nagu pole meil siin küll enam midagi rääkida, et kas seal on võimalik või ei ole võimalik meie filosoofia eriala, nemad võib-olla oma punkrites filosofeerida, aga mitte kauaks. Aga mis on metsalise märk? Ei tea, jälle on sellele antud igasuguseid tähendusi ja, ja on räägitud lihtsalt ka praktiliselt kuus, kuus kuuest, eks ole, siin näeme ka linna peal sõitmas BMW sid, kes on endale selle märgi kalli raha eest numrimärgiks hankinud, eks ole, ja üks nendest sõitis ka inimesi surnuks oma, enne kui ta ise tapeti ja, ja see on selline võigas tegevus, et, et ma tean, et see märk on saatana värk. Hotellil endale kalli raha eest oma BMW peale selle märgijakse kuuskus kuus ja, ja siis sõidan selle uhkelt ringi, olen vinge tegija ja mina ei karda mitte kuraditki. Et jah, selline üks seletus on, on, on see, et see on selline lihtsalt lihtsalt üks numbrikombinatsioon on kolmest kuuest järjestikusest kuuest aga, aga on väga palju muid seletusi veel sellele, et, et ma ei ole ilmutuse raamatus spetsialist ja ma ei suuda siiani rattusi väga palju-palju rohkem juurde tuua, et et ütleme siis nii, et et Kaika Laine omal ajal kui ma küsisin käest, et, et kuidas on võimalik, et ta saadab inimesed oma värava tagalt kõrge aia tagant minema öeldes, et ei ole ristitud, et ärge tulge, et ma ei saa teid ravida. Ma ei taha teid ravida ja küsisin, et noh, et miks sa ravid ütleb, et pole mõtet ristimata inimesel vale vaimu käes. Ma ravin ühe haiguse ja, aga et oled teisest kohast välja lihtsalt, ta peab kõigepealt jumala kätesse saama. Ja kuidas on võimalik, et sa näed või et sa tead, et kas ei või eksida ja inimesed ju ütleb, et ta näeb lihtsalt, et nii nagu sina näed, 30 meetri peale, et mul on roheline seelik seljas, nii näen mina 30 meetri peale ka aia taha aja läbi aiainimene on ristimata, et inimesel on metsalise märk. Ütlete selle kohta nii, et tema ütles lihtsalt, et metsalise märk on neil, kes ei ole ristitud. Neil võiksid paljudelt protesteerima hakata, mis kristluse propagandat sa siin teed. Aga ma toon lihtsalt ühe näite elust, kuidas üks inimene, kes tegeles ravimisega, tegeles ravimisega läbi palvete, kuigi teda nõiaks nimetati, aga, aga ta seletas mulle, kuidas ta seda teeb. Ta lihtsalt palvetas, toiduainete kohal andis need toiduained gaasiinimesele ja valu, sest neid tarvitada ja, ja väga paljud saidki terveks. Et tema tõlgendas seda nii, et metsalise märk on nendel, kellel ei ole ristimärki otsa ees, nii et kõige lihtsam tõlgendus No see tegelikult viibki sedasama metsaliseni vil Lutsiferi, kelle ümber on ka palju lugusid, arutelusid, ka selliseid mõtteid, et kas ta ikka on nii halb. Kas see ei ole selline triksterlik mänge, et et võib-olla langenud ingel ei olegi see, see kurjategija nii-öelda, vaid on hoopis välja peletatud heategija. Oja, aga selle kohta ütleb ju piibel üsna selgeid sõnumeid erinevates, nii vana testamendi kõue tõstame nende raamatutes ja siin antakse väga selge selline mõttemäng kätte, et valguse igal jumala lähikonna peaingel kes ühel hetkel tohtis olla nagu jumal, kellele ei piisanud sellest mahust, mille jumal talle andis. Tema ülbuse suurelisuse tõttu kihutatakse ta jumala õukonnast välja. Luterlane öelnud kuradi kohta ühe sellise mind esialgu kohutas ütlemine, mõtlesime ka kõik, võib-olla et kurat on jumala ketikoer. Määrab keti pikkuse. Näiteks Iiobi loos piiblis vana testamendi roos on, on koratsee, kes tuleb jumala juurde, tuleb veel jumala õukonda nagu, nagu vana tuttav, eks ole. Tal on veel kuidagi mingi sissepääsupilet veel säilinud. Jumala ütleb kuradile, oled seal maa peal, oli üks mees, Iiob, tan vaga ja nii edasi, kirjeldab teda kui nii-öelda musternäidist inimesest ja kohati ütleb, et ta on sellepärast selline, et sa oled talle nii palju. Sa oled teda nii palju õnnistanud, aga kuna minu kätte sa näed, kuidas need, ma hakkab, Anna ta minu kätte. Jumalanna Kiiovi aga ütleb, et tema hing sa isa puudutada, ta ei taha talt hinge võtta. Tähendab, kõik muu oma lapsed tema kariloomad, kõik selle, mis on ühele inimesele kallis, tema kõige lähevad aga, aga ta määraketipikuse kuni ka Hiiobi keha. Sa võid selle kallal ka muserdada, nii et ta seal haavu paised, täispotikilluga kraabib tohutu valu ja nii edasi edasi, tegelikult eeskätt kohutavast piinast läbi. Ja, ja tema sõbrad tulevad, tema naine ütleb igasuguseid asju, et kui sa juba vaata, jumal on sind maha jätnud, edasi. Iiob ütleb, et jumala andnud jumal on võtnud jumala nimi olgu kiidetud, kui tema pojad surevad. See on kohutav lugu. Ja lõpuks öeldakse, et jumal pööras Iiobi saatuse. Ja ta sai kordades enam tagasi kui see, mis talt võetud oli. Muide, me jõuame alguse mõtte juurde. See on see koht, kus piibel ütleb. Jumal pööras Iiobi Lotuse siis, kui Hiiob hakkas palvetama nende eest oma sõprade eest, kes teda tänitama tulid, kus ta hakkas head nendele soovima, kes talle halba tegid. Kõik tagasi mitmekordselt. Nii et kurat on langenud ingel ja jumalaaugu, no siis ei ole väljakäiv süüdistaja, prokurör, pealekaebaja, KGB nuhkvara või. Ja ta ei ole selline, et tuleb uksest sisse ja jookseb kiirelt laua alla ja mõtled, et Etherist helistaks päästeameti, ta tuleb tihtipeale väga heade lõhnadega, aga ja, ja ilusti Bush ülikonnas ja, ja ta on suurepärane, ta tuleb ja ütleb, et kas tõesti jumal on keelanud sul kätt sellele naisele külge panemast või, või, või midagi sellist. No kuule, tead, sa oled ju nii edukas inimene, kas sa ei võiks natuke sekretäriga või? Argumenteerida ilusti, et kuule, sa oled edukas, oled tore salto, sa võiksid endale midagi lubada. Täna õhtul võiks endale koogi lubada. Tänatleja Ta meelitab, kas jumal on tõesti öelnud, et ei tohi ühestki rohuaia puusse ja nii ta ju alustab. Kas jumalalt ja, ja evakab kaitsma jumalat, lollike, eieieiei kõikides muudes, kui me süüa peab, sellest? Aga miks te ei või ame vini Seidi suremit te satute, silmad lähevad lahti, te saate näha. Ja mida nad siis näha saavad, seda, et nad on alasti hakkavad häbenema. 11 häbel. Selle asemel, et tunda rõõmu teineteisest hakkavad endale igasuguseid jamasid ümber riputama, pidžaama, aga magama avaldustel. Aga mis on see hing, mida siis jumal hoiab, kuhu ta ei lase siis kuradil ligi pääseda, kui Hiiobi näitest tulenevalt? Näiteks vaar Hiiu kui kui, kui Enn, Auksmann või mõni teine selline. Ja kes, kes püüab lihtsate sõnadega asju selgeks teha ja, ja nii kui ma midagi sellist ütlen, nagu ma nüüd ütlen, nii võidakse mulle kohe kiirelt kallale tulla nende tõsiste bioloogide poolt, et piiblis ka päris nii ole, dioloogik ütleb teistmoodi ja nii edasi. Ütleks selle koha peal seda, et hing on, on selle inimese täis olevaks või, või on see mis ja öeldakse seda, et, et kristlik usk on see, et me usume, et, et way mingi uued, et noh, kõik säilub laitmatuna ja piiblis on lausa kirjakoht selle kohta. Aga hing on segaseks läinud, see, mille jumal meisse puhuks see, mis teeb meid elavaks hingeks kest orgest Ameerika presidendi ekspresidendi käest vist 90. Bieberi küsiti, ajakirjanik küsis, et kuidas ära ekspresident ennast tunneb, tema ütles, et ära ekspresident tunneb ennast väga hästi, aga see vana lobudik siin ümber hakkamist kukub varsti kukkuma. Et, et hing, tosin, mis võib igavesti noor olla või, või väga ära kajuda ja nii edasi edasi on see, mis jumal sinusse puhunud. Ta on andnud sulle ka selle ajutise maise kesta, mille seisul tuleb oma asjad ära ajada. Ja. Ja ja sinna luba kallale minna näise seda hävit, kui me ise seda puruks ei peksa, kui me ise seda ei jäta. Harimata, sina pead oma hinge eest hoolt kandma, sina, inimesel, loom, pead oma hinge kandma ja siis mäletate, mida ütleb. Kelle käest küsib Toots pärast, et, et mis asi see hing on ja kuda tema eest hoolt kantakse, küsib kultuuritegelased kandle mängijalt. Imelikult ja see imelik ütlev, et seo hing, kuda hinge eest hoolt kantakse ja imelik ütleb. Seovin niidiga kaela. Tõsine eesti mees, väga praktilise soovituse, kuidas hinge eest hoolt kantakse. Hing niidiga kaelas, paljudel ongi ainult niidiga kogu aeg kaelas ja jõua üldse millegi muuga teda korralikult endasse saada. Kogu aeg jookseb oma hingest rai hingeldavad, lutsud. Korra põikan tagasi kuratlikesse teemadesse, et mind on alati huvitanud see, et Jeesuse ja Saatana või kuradi või siis Lutsiferi kohtumine kõrbes. Mis selle tähendus on, kuidas see kohtumine välja nägi, mida nad rääkisid? No see on kirjas, kuuled ja näed, seal on seal on lühidalt see, et kui Jeesus on 40 taevas kõrbes peale oma ristimist Jeesus laseb ennast ristija Johannesel ristida, sellel ristimisel toimub see, et laevast ütleb, et see on minu armas poeg, teda kuulake ja nüüd Jeesus, selle asemel et asuda kohe tegutsema selle asemele kõrbe läheb paustuma. Läheb ennast ette valmistama, võiks nii-öelda sealt tuleb see neljakümnepäevase paastu mõte, eks, lady jeesuse, enne kui ta alustas, läks 40-ks päevaks kõrbesse ja paustus palvetas, suhtles oma jumalaga. Ja ja siis tuled kolmele oral saatan ja hakkab teda kiusama. Ei hakata välja pakkuma erinevaid, nii-öelda väga võimsaid ahvatlusi. Ja need ahvatlused on, nende kohta on öeldud, et nad on nii-öelda väga erinevatele nii-öelda meie meie mõtteviisidele nagu, nagu suunatud, aga, aga üks ohvritest on selline, et kummarda, mõte, ütleb kurat ja manab kogu maailma sulle, et sa saad maailma valitsejaks, saad selle nuppu, millega vajutada ja millega inimestele kavandada ja nii edasi edasi. Või asetab pühakoja harjale ja ütleb, et hüppasid alla, et jumal hoolitseb sinu eest ja kolmas ahvatlus on siis nälja ahvatluste 40 päeva nälginud kurat ütleb, et muuda Need, kivid, mis on siin kõrbes, palju muuda need leibadega, saad seda, sul on ju see võimalus v saadi veiniks pärast muuta, miks sa ei võiks enda jaoks midagi teha? Ja Jeesus ütleb kolm korda, tagane minust saatan ja ütleb, et inimene ei ela üksnes leivast sai peajumalat mitte kiusama sellega, et hüppad kuskilt alla ja kas ta siin siis nii-öelda hoiab või hoia ja nii edasi ja nii edasi. Ja ta tõukab kõikne ahvatlused tagasi. Ütleme siis nii, et et selle kohta on üks lihtne sele. Kurat aimus seda, milleks Jeesus on tulnud. Ta ei teadnud täpselt, aga ta võis aimata. Ta on jumala ketikoer, aga ta ei ole jumala sõber, jumala ei avalda talle teatud asju. Aimas, et midagi on teoksil. Ja ta püüab Jeesus nii-öelda ära osta asjadega, millele enamus meist liimile läheksid. Et ta loobuks oma missioonist. Selliseid analoogseid, aga minimalistlik ahvatlusi on meie elus pidevalt iga inimese elus pidevalt. Küsimus on selles, kas me anname, järgne, mitte mida kõrgemale inimene tõuseb, seda enam on tale neid ahvatlusi kellelegi krediitkaardiga tegutsema kata või kedagi hoovi tõmmata või kellegile raha jagada või kellegilt raha küsida ja nii edasi, nii edasi. Et, et need kuraatlikud ahvatlused tulevadki siis kui inimesele. Mul on niisugune tõsine missioon ees, siis lähevad nad hästi vingetaks ära. Noh, väga paljud inimesed ütlevad, et nendel ei ole mingeid kiusatusi, aga noh, nad ei ole kuskil kuskil kõrgustes võib-olla olnud või nad ei ole jumala poolt loodud sellisteks imeilusateks ja ja veetlevat eksinud, aga see, et tihtipeale inimeste halvustavad neid inimesi, kes kiusatusele järgi annavad aga ja arvavad, et nemad küll nii ei teeks, ääretult ohtlik asi, muide väga kergelt needsamad, kes otseselt võivad ka neid endid tabada või nende lapsi, siis võin öelda, et, et siin on. Me liigume elus pidevalt kiusatused kiusatusele, nüüd on küsimus, kuidas me reageerime nendele, kas me liigume oma missiooni täites edasi või. Valguse inglist rääkides meenub mulle selline tänapäeval ka üsna popp teema, illumineeritud ehitusehk, siis valgustatus ja siis illuminaadid ja sealt edasi ka vabamüürlased, et siin aastal 2013 jõudsid meediasse ju sellise teemaga nagu vabamüürlus. Et paljud kuulajad võib-olla teavad teised ei tea, ataki räägi paar sõna ka sellest sinu seos vabamüürlus, aga miks ma küsin seda on ju see, et vabamüürlaste kohta arvatakse, et nad kummardavad seda valguse inglit, seda. Jah, selle kohta on väga palju arvamusi, et kui on mingi organisatsiooni selline saladuse Roor ümber pandud ja organisatsiooni ise on seda saladuseloori ka enda ümber pannud ehk ei ole kõik üles riputanud, kõike teada andnud mis toimuma täpselt hakkab, juhul kui inimestel seda võetakse sinna ja nii edasi, siis sinna juurde tekivad kohe mingisugused sellised legendid ja ka kurjad legendid. Ja, ja ja see on paratamatus, et sinna sellesse organisatsiooni astuda, samal ajal ma, ma teadsin, millega riskin. Kas täpsustad ka, millisesse organisatsiooni? Jah, Eesti vabamüürlaste hulka, et see, kui sa juba sellele viitas, sellele 2013. aasta suurele meedia, meedia kärale osade vaimulik öisele protestile, et et ei tohiks inimesed vaimulikult sinna kuuluda, kristlased üldse sinna kuulud ja nii edasi ja nii edasi. Siis jah, siis oli see, et ma olin lihtsalt välja öelnud, kuna minu käest oli üks inimene küsinud, kas ma kuulun, ma ei hakanud valetama, kui küsitakse, vastasin ja tema riputas sotsiaalmeediasse üles samal päeval ilma minu käest küsimata ja ja siis küsisin kirjandus ja siis ma vastasin ka ausalt, et kui minu käest küsitakse ausalt selliseid selliseid küsimusi, siis ma ei näe siin midagi, midagi sellist, mille pärast peaks häbenema. Ja minu jaoks vabamüürlaste hulka jõudmine toimus väga eriskummalisel, teen ma olin ka kuulnud igasuguseid koledusi õudusi ja siis ma hakkasin inimesega sellel teemal rääkima. Ja see inimene oli mees, kellest ma väga väga pidasin. Mulle väga meeldis see, kuidas inimestesse suhtus, kuidas ta jumalasse suhtus, kuidas ta kristlasena käitus oma elus. Ja ma hakkasin õhinal rääkima, et näed, Vabameelsustest räägitakse, ta vaatas mulle otsa, ütles Jaan. Et kas sa tahad, räägin sulle, mis vabamüürlus on, et ma olen vabamüürlane, ma ütlesin kohe, et kuule, sa oled kindlasti seal kuskil alamate lasknud öeldes ei, ma olen 33. oli kõrgemat, rohkem ei ole, et räägime. Nii et ma kuidagi astusin tõsiselt ämbrisse, ühel hetkel, et hakkasin nagu kaagutama asjadest, millest ma nagu üldse ei teadnud. Ja siis sattusin kokku vaba nõidusega, kellest ma teadsin väga palju ääretult toredast, pühendunult inimesest. Ja, ja, ja mul oli ääretult raske juba mitte uskuda seda, mida ta siis vabamüürlus just rääkis. Ja siis tuli välja, et veel üks mu sõber ja siis veel üks mu sõber sest nad ju ei praali sellega, et nad on. Ja mina ka ei oleks praalinud, kui oleks sellise üldse nii-öelda välja libisenud ja, ja otse küsimusi esitatud. Ja ühel hetkel esitasime avalduse Aga mis sind selle kõige juures võlub, et mis on see, mida sa tunned, et see annab sulle? Kõigepealt on see seltskond meeldib mulle, kes siin on kokku kogunenud laustate paljude aastate jooksul. Mina olen tulnud nii-öelda poole pealt ja mulle meeldivad need inimesed. Suurem osa nendest inimestest, kellega ma olen seal kokku puutunud, on, on minu jaoks ääretult paatsed. Väga paljud neist on, on oma ala asjatundjad. Oma igapäevases elus teevad nad väga head tööd. Ja mulle meeldib selles nii-öelda kambas olla, olla nende keskel, kuulata nende lugusid, kuulata nende küsimusi, olla üks osa nendest mana kirikus, väga hea olla kirikus väga paljude inimeste keskel. Jaani kirikus on 12 ja poole 1000 liikme ümber umbes inimesi. Kohalkäijaid aastas võib-olla kaks, 3000 erinevat inimest jumalateenistusel või veidike rohkem. Aga see seltskond ka mulle väga väga meeldib. Ja mida ma olen õppinud? Võib olla näiteks ühte asja väga soliidsed ja rahulik liikumist. Jumalateenistust võib ka teha nii, et jooksed altarisse, jooksjad, kantsusesse ja lõõtsutajad ja nii edasi. Vabamüürluse rituaalides käib kõik väga kindla korra järgi. Mitte keegi ei alusta oma tegevust enne, kui eelmine on oma tegevuse lõpetanud, asjal soliidne, väga täpselt nii-öelda ette kirjutatud. Ja küllap on näiteks üks asi, mida me sealt õppinud olen, kindlasti ka see eemale üsna kärsitu inimene, aga ma kirjeldan oma lapsepõlve ka selles saates, siis ma räägin, et ma ei püsinud pudelis ka paigal ja ühtegi purki ei olnud võimalik kinni keerata, ilma et ma oleksin sealt kohe jälle välja lipsanud. Aga et olen ma saanud kindlasti sellist, võib-olla käitumise väärikust, liikumise, väärikust. No vabamüürlaste kohta on ju nii palju põnevaid teooriaid, spekulatsioone, arvamusi, eraldi uuritakse seda, kuidas nad siis toimetavad, mida nad teevad, et palju avalikku paljon salajast. Mida te seal siis teete, mida te arutate? Ma ütleksin nii, et omal ajal Soome luterlik kirik coli probleemi ees, kui oli teada, et üsna mitmed soome vaimulikud ja mitmed organistid kuuluvad vabamüürlaste ridadesse siis Soome kirik tohtis võtta väga selgelt seisukohta, et kas võib või mitte, et kas see on midagi keelatut, midagi sellist, mida peaks keelama ja nii edasi. Ja Soome vabamüürlased, kes on samuti nii nagu Eesti vabamüürlased nii-öelda kristlikel alustel oma vabamüürluse rajanud vaba minu arust on väga erinevat maailmas ja Soome ja Rajatud siis Soome vabamüürlased andsid kõik oma materjalid, andsid täieliku ligipääsu oma tegevusele ja üks Soome luterliku kiriku uurimisasutus sai siis selle ligipääsu ja sai uurid aastate jooksul see lõpp. Resümee, mis on muide ka eesti keeles eesti kiriku ajalehe Eesti kirik vahel tihedas kirjas ilmunud, selle lõppjäreldus on see, et seal ei ole mitte midagi sellist, mille pärast ei tohiks üks vaimulik või üks kiriku liige sinna kuuluda selle absoluutselt mitte midagi sellist. Soome kirikul on olnud vahendeid, võimalusi, uurimisasutus sellise asja uurimiseks ja miks peaks nüüd meie siin hakkama, seda nüüd uuesti üle uurima, aga palun väga, kui kellelgi on väga suur huvi näiteks ka luterlikus kirikus, siis on seda luba olnud. Palun väga, uurige, me vastame kõigile küsimustele ja nii edasi. Aga saladus, ma olen seda juba varemgi öelnud, et selle saladusega on üks selline lugu. Et küllap selle vabameelsuse juures on saladus, oleks väga-väga tähtis roll ja see on võib-olla ka üks asi, mille pärast nii mõnigi inimene sinna väga-väga igatseb. Kui me kõik asjad täpselt lahti kirjutaksime, mis seal on, näitaksime videos ära ka veel, siis kaoks ju igasugune selline saladus sealt ära. Ja inimene, kes seda loeb, kuivalt ei saa ju kuivalt lugemises seda, mida inimene saab seal kohal olles, kui tema, On rituaali üks osa, tähendab, see võib asja ära rikkuda lihtsalt. Nii et saladus ei ole saladus mitte sellepärast, et seda peaks nii-öelda paabel eest lihtrahva eest kuidagi nagu saladuses hoidma, et äkki saavad teadaki, hakkavad nõiduma nagu meie või midagi taolist. Vaid saladus on selleks, et inimestel, kes vastu võetakse inimestes inimestele Nad tulevad, oleks huvitav, et see ei oleks üks ette ära loetud, ära leierdatud asi, noh, ma tean, nüüd nüüd ma pean sinna astuma, nüüd ma pean seda tegema, nüüd tehakse minuga seda noh, ma ei tea, rebaseks löömisel ka meile ei öeldud, et minule küll ei öeldud ette, mis minuga tehakse, nagu päris põnev, oli natuke hirmutav ka, aga aga igal juhul vastu võeti. Eks nende paljude asjadega on nii, ega me abielus ka ei tea, mis meil seal kõiki lubatakse küll igasuguseid asju, aga mis tegelikult tuleb, kui me kõike täpselt ette teaksime, ma ei tea. Jah, selle kohta on ka vandenõude uurijad rääkinud, et Eestis ja põhjamaades, et vabamüürlus ongi väike ja selline süütuke näoga, pöörame pilgud suurriikide poole vaatama Ameerikasse salajasi Bohemian Grovi riituseid, et siis seal on nagu sellist spekuleerimis materjali küllaga. No kahtlemata on võimalik ja ma olen ikka öelnud seda, et kui me hakkame kristlust uurima seda, mida on erinevad kirikud, erinevad konfessioonid ka 20. sajandil enne sõda puu ka lõpetanud konfessioone on olnud selliseid ususekt, kus kõik on ennast ära tapnud. Lõpuks kas me siis ütleme selle kohta, et kristlus ongi see, et tulgu ikka mõistus pähe ja, ja kui me räägime Eesti vabamüürluse, siis uurigem seda, aga ärgem mingem tuubist otsima mingi kuu pluss Khani videosid ja teineteisele hirmutuseks näitama või Jüri lina absurdseid teoseid kus inimene on peast põrunud, sisalda peast põrunud, vabandust väljenduse eest, aga selle koha pealt kohe päris kindlasti. Mis kraadiga sa oled ja kuhu sa kuulud Eesti vabamüürlaste hierarhias? No ma arvan, et ma olen jõudnud piisavalt kõrgele sellise väikese aja jooksul, mis ma sinna kuulunud olen ja, ja, ja, ja mulle kindlasti ei saagi ütelda, et ma ei tea, mis seal üleval toimub, sest sest ma olengi seal üleval. Mis see tähendab, üle veel 33, peagi 33. Saate hallo Kosmos on külas vaimulik Jaan Tammsalu. Räägime natukene ka tänapäeva kirikuelust mis on sakraalse ja sekulaarse kõige sügavam erinevus. Ütleme siis nii, et et see erinevus kipub vaikselt ära kaduma ja sellest on kohutavalt kahju. Kui ma sisened kuskile kirikusse, siis, siis tavaliselt ma tunnen seda, et see on püha paik. Isegi kui mind oleks kinniste silmadega sinna toodud ratastoolis sisse lükatud, nii et ma üldse ei mitte midagi. Ma arvan, et ma tunnen, et see on üks eriline paik, kus on püha paik. Nüüd tänapäeva maailmas on järjest rohkem seda mingite oma õiguste nõudmist ja seda, et kirik peaks olema ja täpselt samasugune nagu kõik teised kohad. Kui kirikus on kontsert, võin ka tulla, müts nii-öelda kõrvuni peas, nätsu närides ja selle siis nii-öelda pingi alla kinni lükates ja last ei näi, istub siis oma pükstega sinna kinni või mitte. Et ka meie korjame närimiskummipinkide alt ära. Draamateatris ja Estonias igalt poolt takse. Ma olen ühel etendusel nõnda istunud, et kui ma tahtsin kõndima minna draamateatrisse nagu vangid ikka kõnnivad, seal valab kõndimisringi, eks ole, seal, vaatad pilte ja tunnistada. Et siis ma saan minna, sellepärast näiteks lai latakas oli mul lihtsalt pükste peale tuli välja, et keegi oli sellisena lihtsalt vajutanud. Et täpselt samuti inimesed tulevad määrale, räägivad, räägivad telefoniga kõva häälega juttu tulevad kontserdi poole pealt, seiklevad seal inimeste eest läbi, nagu nad oleksid vähemalt kõika Reavad ära ostnud ja ja see kirik kuuluks neile. Ja kui sa lähed, siis nagu märkust tegema viisakalt, et kuulge, teised ei näe või, või, või olge head, võtke müts peast ja et kui ta just naisterahvas ei ole enam modaalist esimeseks nakkust, irooniat ei kasuta, aga teise või kolmanda katse peale minnes küll, et siis inimene ütleb tavaliselt seda, et kus teil see kirjas on ja miks ta piiratasin mingeid enim õiguse jätta, et igal pool mujal võib ju käia ja nii edasi. Puhub Slimi Childs, Valen ja nii edasi. Ma mõtlen üha ja üha, miski oma püha, ütleb üks eesti luuletaja. Ja küllap meil kõigil on võimalik midagi teha ka selleks, et me seda pühadust öelda oma oma sekulaarse käitumisega ära ei rikuks. Tegelikult ei ole küsimus regulaarsus käitumises, vaid matslikkusi ebakohases käitumises. Öeldakse, et võõrasse kloostrisse oma kommetega ära roni. Ja, ja mulle väga meeldib tavaliselt kloostri ukse peal küsida, et mida ma võin ja mida ma või kuidas ma kirikusse või minna, kas peod panema mütsi pähe või mütsi peast ära võtma või nõnda teatud asju ma tean. Aga kui ma lähen koos naisega, siis ma küsin, kas ta peaks üks taseme seebika või, ja nii edasi, edasi. See nagu elementaarne. Ja ma arvan, et me kõik vajame neid pühadusepaiku, neid kohti, kus me tunneme ennast eriliselt, kus aeg otsekui peatuks, kus on hea olla kus lööb hingest kinni, kus on imeline, kus hetk on hämmastav ja hetk võib-olla lausa tund, aga üks Muuga kloostrikuuri dirigent ütles mulle Kontsert Jaani kirikus. Et see on hämmastav paik. Siin on nii palju palveid sees, et esimesest noodist alates tundsime, et jumal tõstis meid oma peopesal ülesse. Nad tundsid seda, et see on ka nii, et osadel on see tunnetus olemas, võib-olla see lokatsiooniseade on nagu täiesti ära rikutud, siis ei kuule mitte midagi, maailm on tuuleklaasis mõõda tuhiseb maalsusel õlaga vaadata, keskenduda, mitte millelegi ja siis sa tuled kirikust ka, käid läbi jõulude ajal, müts peas, telefon kõrva ääres. Ma olen nüüd kirikus, kus sa oled, Ma olen kirikus nüüd käinud, läheme nüüd istume. Või seda tunnet tunde saamiseks on vaja seisatada. Mul on üks hea fotograafist sõber, kellega ma nüüd seda uut raamatut tegema hakkad noore kaasik, kes andis mulle plaatide peale, kui need pildid on nii suured, 20 40 Megased pildid, oma fotod, 200 fotot ja, ja tõesti hingest võtad kinni ja ma küsisin ka, et kuidas seal need pildid kätte saad, selliseid ma käin ju ka seal ja ma ei näe selliseid asju. Te ütlesite, mõnikord seisab ühe koha peal neli tundi. Käed on külmunud, läheb koju, sõrmenukid on, on ära võetud, aga aga ta ootab, millal sa päike selle koha peale läheb, et siis peaks tulema see. Ja ta jäädvustab natuke sulle. Et sina saaksid seda nautida fotodelt see on kõik siinsamas ja ma ei saa üldse aru, miks peaks üldse kuskile kaugele minema, selleks, et imelist kogeda, siis on kõik siin olemas rahvuspargis või kuskil mujal, mine käi ära, vaata või kui sa ei ole harjunud peatuma, kui kõik peab jube kiirelt käima siis ei ole ju midagi imestada, kui sul seks ka kiirelt käib, aga sa ka ju naudingut ei saa. Häid põhitöö ongi kõik, eks ole, ei saa tema isa, sina vabandust väljenduse eest, aga täpselt samuti on ka selle pühadusega pühalduseks aega võt. Tuleb oodata, tuleb tajuda. Tuleb lokatsiooni seadet lahti lükata, nii nagu dalai-laama, tema ütleb, et langevarjul ja meeltele on üks ühine omadus töötavad kõige paremini avatud olekus. Aga sai, ava langevarjuhüpped ja no ainult hirmus tunneli Šacent hirmus tunne olla. Kuidas seal midagi muud saabki tulla? Kas usuelu on inimese vaimsuse ainus avaldus? No kõik oleneb sellest, mida me sinna usuelu kataloogi nüüd topime. Ma arvan, usk peakski olema kogu elu puudutav. Ja elu peaks olema usku puudutav, need kaks peaksid koos olema, need peaksid olema nagu siin Anu Raua ilusas vaibus läbi kuutud, kus keeluga ja eluusuga, et see ongi tegelikult tihtipeale kõige kohutavam, et inimesed tahaksid nagu mingeid segmente hakata tekitama natuke usku natuke. Jah, kirikus pole ammu käinud ja palve igapäevane palve. Ühine palve söögipalveõhtupalve. No kus on elusuusk või nüüd natuke natuke usku ja siis hakkame siis elu elama pärast seda, et seda segmenteerimist testi ei suudagi. Võib-olla enda elus on taibata, et ma arvan, et kui ma teeksin mingisugust mingisugust rasket füüsilist tööd, et või, või polekski mingeid asju kuskil kokku, et võib-olla siis, aga, aga ma arvan, et isegi seal on võimalik usk kaasa võt kõigesse, mida sa teed, et ei ole nii, osasid asju, tõid jumalale osasid, et ülemusele osasite endale mina ei paneks üldse kuskil eraldi. Vaimseid väljendusi on kindlasti hästi palju hästi palju erinevaid ja, ja Kristuses, nii nagu me rääkisime sellest viimsetav kohtuluvustes, seal räägiti ju kirikus, käimiste korrast või räägid palvete korrast või midagi taolist. Mul oli nälg, te andsite mulle süüa mulliana. Kas neid usk, et sa andsid kellelegi süüa vä? Toitsid kedagi, läksid kedagi vaata, halastasid kellegi peale, keda kõik trumpi selle hetkel kus on usk, on see elu. Miks ta seda tegi, võib-olla mingi omakasu mängus. Kui sul on selline mõtteviis, siis ela selles, aga kerge sul kindlasti ei ole. Vena elataks neid asju üldse. Mida sa tead Vatikani viimaste aastate sellistest noh, nii-öelda paradigmaatilistest muutustest oled sa jälginud nende tegemisi, väljaütlemisi? Ütleme siis nii, et veidikene olen, aga ei ole, ei ole küll pühendanud nendesse asjadesse, et olen kuulnud ühte saadet, kus kolm meest kõnelesid poolteist tundi, Laigna, pool tonni soid, siis kõnelda ka Toomas Paul ja ja siis Vello Salo tuli välja, et suurem osal haiglast lõigati välja ja ikkagi jäi poolteist tundi leidmata. Laigna teadis kõigest. Nii et ma arvangi, et lainena teabki kõigest ja jutumärkides ja, ja kõik teevad, teised ei tea sellest teemast midagi. Aga, ja kui tulla nüüd tagasi tõsisema poole juurde, siis katoliku kirik, kui ütleme, et paratamatult me kuuleme kõik sellest, mis juhtub ja, ja, ja tihtipeale ka ülevõimendatult. Kõik need negatiivsed asjad, mis on, on nende noorte poistega tehtud ja nii edasi, et kui palju tõtt. Valeta aga, aga kohutav igal juhul, kui kõik see, mis on tõde, sellest tuttav. 100, see kirik kindlasti vaatab väga tõsiselt tänasel päeval peeglisse ja püüab ja nüüd oma kohta positsioneerida selles maailmas. Aga ma ei ole süvenenult selle kiriku tegemisi uurinud ja, ja ei ole ka selliste katoliiklaste ka väga, väga diskuteerinud nendel teemadel, nii et ma ei ole väga spetsialist, et selles mõttes ma ei ole väga Laigna nendel teemadel aga, aga mõned asjad mulle väga meeldivad ja, ja panevad mõtlema, et kui mina näiteks kriitiliselt suhtunud sellesse sellesse nutiühiskonda, kes ei suuda enam filmi üles tõsta üksteise peale ja siis paavst ütleb, et see on suur jumala õnnistus, nutiseadmed ja asjad. Et ka tal on õigus jah, aga tuledki õnnistus sealt välja võtta ja mitte see needus, millesse ta viib tõus ja nii edasi, et et mulle meeldib see katoliku kiriku puhul ja mõningad asjad, kus nende suurtest asjadest või uutest väljaütlemistest, kus kirik kirik nagu avastab enda jaoks otsaga midagi uut, et ja näitab ennast natuke noorusliku omana. Aga samas mulle katoliku kiriku puhul ikka väga meeldivad need vanad traditsioonid ja kloostrite süsteem. Ja, ja nii edasi, et need neid võimalusi on säilitatud tänase päevani selles hullumeelses kiirustavas maailmas. See pühendumus, eneraažijad. Ja kahjuks trumpitakse tihtipeale nende nii-öelda mõningate üksikute väikeste negatiivsete faktide ja koledate negatiivsete faktide kallal. Nii palju, et lõpuks tulebki välja nagu seal kirikus ainult seda negatiivset olekski. Mis sa arvad, miks on ufode ja tulnukate teema nii pinnale tõusnud just katoliku kirikus, et Vatikan on viimastel aegadel viimased mitmed aastad siin läbi erinevate esindajate teinud väga mitmeid selleteemalisi avaldusi. Noh, rääkinud sellest tulnukad, kui nad eksisteerivad, on ka jumala looming, need on meie kosmilised õed ja vennad vihjanud, et võib-olla isegi ilma pärispatu. Ta on avaldanud valmisolekut, et kui toimub kontakt maavälise mõistusliku eluga, siis nemad on valmis neid kohe ka ristima, oma kiriku rüppe võtma ja nii edasi ja nii edasi. Selliseid rabavaid üllatavaid ütlusi on tulnud sealtpoolt, samal ajal kui teised konfessioonid pole sel teemal sõnagi poetanud. Et mis sa sellest teemast aru Ma arvan seda, et katoliku kiriku struktuur tohutu inimhulk ja väga erinevate erialade inimhulk, kes on selles kirikus need miljonid, miljonid, miljonid inimesed et see annab tohutu võimaluse erinevatel aladel kaasa rääkimiseks ja ja ütleme nii, et, et võib olla. Võib-olla võib seda võtta ka nõnda, et kui, kui kirikule minnakse kallale mingites asjades, siis kirik tõstab hoopis teised teemad sealt kõrvalt üles, et vihjata sellele, et see maailm ei ole kuuse ainult 100-st väärastunud mõtlemisega preester istuvaid katoliku kirikus mõeldakse väga paljude tõsiste oluliste asjade üle ja ka nende asjade üle, mis inimesi huvitavad, mis nendele põnevust pakuvad. Kõige, ma ütleksin, et näiteks siin Eestis on see, see ufode värki ju nagu täiesti kuskile ja vajunud, et see oli pigem just nimelt nõukogude aja lõpus või, või lõpupoole oli see, kus, kus sellega põrandal väga palju tegeleti, niisuguse palju põnevust äratas, et et siin ma ei näe näiteks Eestis, et keegi sellega tõepoolest üldse tegeleks ja, ja ütleme nii, et neil on Igor Volke pole kuhugi kadunud. Ei nojah, seda küll. Tunne Kelamist, kes on teistesse sfäärides No absoluutselt, aga, aga, aga see ei ole sellistes laiades sfäärides praegusel hetkel. Ma ei oska selle kohta midagi muud öelda, kuivõrd, kui, kui, kui seda, mida ma olen ütelnud, et kirikule niivõrd suur potentsiaal erinevates asjades kaasarääkimisel tõsist nii-öelda töötades läbi uurides asju ja nii edasi, eks nad rabavad siit ja sealt oma avaldustega viimasel ajal, et et katoliku kirik on efektsemaks muuta olnud ja teeb oma efektseid avaldusi, et, et ei ole enam selline natukene tardunud ja, ja aga kas efektitsemine alati ka olnud kõige paremaid tulemusi selles maa alati ei ole veendunud, aga las ta siia jääda. Aga ikkagi ilmaliku ja vaimuliku haridusega inimesena, et mida arvad sina maavälisest mõistusest või maavälisest intelligentsist ufodest ka võimalikust, mitte maise mõistuse siin olust meie planeedil, millest teatud ringkonnad ikkagi räägivad, arutavad ja seda ka väidavad. Mina ütleks selle asja kohta nii, et et see maa Emil on jumal loonud ja mille ta meile on elamiseks andnud, on meie jaoks hästi sobiv, see on hämmastav, milliselt täpsusega on see loodud ja kui ta oleks natukenegi teistmoodi paljudes asjades siis ei oleks ta inimestele absoluutselt sobiv paik elamiseks, siis oleksime nii-öelda kohe algselt välja surnud. Et see, mina olen looja loonud siia meie jaoks on, on hämmastav täiesti. Ja kui ma ütlen kõigeväeline jumal, siis mina lähen teda piirama, kas tal on veel mingeid maailmu, mingeid maaväliseid asju? Me ei tea isegi nelja protsenti, isegi kahte protsenti sellest, mis on ja need, kes aimavad midagi sellest 94-st näiteks 93.-st protsendist. Las nad räägivad meile. Mul ei ole olnud selliseid kokkupuuteid, et ma võiksin midagi erilist siia saatesse anda. Aga Mairult nalja, naerma inimesi kelles usk on või kellel need kogemused ka on olnud. Ja, ja ütleksin nii, et jumal on kõigeväeline. Ärgem piirak. Kuidas me nimetada võtame neid asju, millised sõnumi nende kohta kasutame, see on tihtipeale väga erinev. Aga aga mulle väga meeldib üks hetk oma elus, kus ma väga noore vaimulikuna vaidlesin Poola baptisti vaimulikuga ja me olime teine teisel pool ümmargust lauda ja ja lõpuks ta naeratas mulle ja ütles, et oota natuke, võttis valge lähe joonistusega numbri, panime vahele, küsis, mis number on. Ma ütlesin, üheksa vist ei ole, kuus on. Ja siis ta ütles, et oota natuke. Tuli minu pooleli, ütles, et ongi üheksa tulenenud minu poolel. Ma ei vaielnud ta enam üldse. Mis nurgas me vaatame? Kõige hullem on see, kui inimesed lähevad vaidlema asjade üle mille üle pole üldse põhjust vaielda, mis ei puuduta su elu ju tegelikult mitte karvavõrdki, kas on ühtmoodi või teistmoodi. Aga jäta teisele tema arvamus, tema usk, tema lootus ja tema armastus. Kuidas sellega kurja ei tee teistele inimestele nädasi, kui ta tahab lihtsalt elu põnevamaks teha oma oma teooriatega, mina kuulen inimesed ära. Ma olen. Ma olen nii huvitavaid teooriaid kuulnud päevast päeva, minu ukse taha on tulnud näiteks üks, üks mees väikese habemega ja üldse küll lühike ja küsis, kas ma olen kirikuõpetaja ja kas ma räägin jumalast ja siis ma ütlesin, olen küll ja siis ta ütles, et tal on nüüd 15 minutit aega, et ta võib otse minuga rääkida. Siis ta ütles, et ta on, ta ongi jumal ja vertikaali horisontaali kokkupuutepunkt on ta siis ta tegi asjadeks täiesti filosoofiliseks veel ja ta rääkis minuga 15 minutit mind ära külmuma seal ukse peal. Aga noh, ma ei tahtnud jumalat nagu koju kutsuda hästi. Ja, ja siis tuli kahe nädala pärast üks pikk mees ja sorrist oli kaelas ja tema teatas, et ta on Jeesus ja, ja noh, eks ma olen ka, eks ma olen ka selliste inimestega kohtunud ja ka ühe nendest ma olen isegi lõpuks Haralleeritanud lõpuks arvasitega Jeesus ei ole, et on kristlane, lihtsalt. Aga ma olen kuulnud väga põnevaid teooriaid sellest, millega on kokku puututud, mida on tajutud ja nii edasi ja ma olen nad kõik huviga kuulanud, ei ole ühtegi inimest välja naernud. Juudid ütlevad, et käimasolev 2016 on sabatiaasta, seega messija tuleku aasta, mis sa sellest arvad? Ma arvan sellest, et et Jeesus on öelnud, et et seda päeva ega tundi, seda aega ei tea mitte keegi peale jumala taevas ja juutidega, kas meisse ootuses juba ükskord väga halvasti, nimelt nad ei tabanud ära lõituks risti. Ja, ja kus nad seekord tabavad ära, ma väga loodan, et tapavad ära, aga ma tean seda, et nad ei tea seda ette teada, millal see täpselt toimub ja kui keegi ütleb täpse kuupäeva ja kellaaja, siis on siis on väike eksitus, ei ole tulnud, kujutame ette kui homme tuleb Delfis teada, on või raadio kaks näiteks ütleb, et, et, et ülehomme kell 12 on maailma lõpp, mis maailmaga sünnib. Me lõpetame ise selle maailma enne kella kahtteist homme ära. Sellepärast et see paanika, see, mis siis juhtuma hakkama, kohutav jumal ei anna inimesele teada seda, millal täpselt luterlane öelnud. Kui ma teaksin, et homme on maailma lõpp, istutakse Moderna õunapuu ja läksin rahulikult edasi tee massi elama elu. Kas maailm vajab uut luterit või hoopis veelgi mahukamat reformi? Ma arvan, et ma arvan, et maailmaajaks küll ühte uut Lutarit, aga, aga küsimus on see, et mida maailm tänapäeval luteriga teeb, et kui omal ajal Gutenbergi trükipressi leiutas, tõsi ja, ja Lutheri teesid ära tõlkida lasi ja, ja see kõik oli nii-öelda ainus ajaleht sellel hetkel siis tänapäeval erinevates meediakanalites klaasi ja ma ei tea, me rääkisime, mis Jeesusega saaks. Eks me ju peaksime samasse kategooriasse Rotary tulekuga panema, et ta on üks, üks paljudest teoreetikutes kindlasti, et tänapäeval ühe inimese võime midagi nii ära teha, nagu, nagu tegi omal ajal Lutter. Ma väga kahtlen selles. Seal. Seal enam nii või siin enam nii ei lähe, nagu see oleks. Aga kas siis õiglane maailm ongi lihtsalt utoopia või on see ikkagi reaalne, aga raskustega realiseerima? Ei ole õiglane maailm, utoopia, aga, aga ütleme nii, et et me ei peaks seda võib-olla minema sellisesse suurde maaima tekitama, vaid, vaid me peaksime oma ümber oleva maailma sellise oma mikromaailma muutma õiglasemaks, et et väga paljud maailma parandajad, et tahaksid nagu kogu maailma parandada ja siis nad tüdivad varsti ära, sest inimesed ei tule kaasa. Alusta kõigepealt iseendast, et käitu hommikul viisakamalt oma naisega, pane tähele, et tal on uus kleit seljas ja ei aita lokin ja, ja võib-olla tee auto uks lahti ja et kui 90 aastane Roman Toi mind külla kutsudes mulle autoukse lahti tegi, miks ei võiks sina teha. Ühesõnaga? Ma ütleks nii, et, et õiglane maailm ei ole utoopia, aga alustagem enda lähedalt. Ja siis võib-olla et, et ta natuke kaugemalt ka juba natuke õiglasem on ja nii edasi, et ärge võtke suuremat tekki, kui te suudate hammustada korraga. Ja ärge kirurge maaima, vaid kuidas on ära kiru, pimedust, vaid süüta küünal. Maailmas on ärev aeg, me tihtipeale ei tihka seda välja öelda, aga 21. sajandil elame me taas ususõdade ajal. Kas islami ja kristluse ja judaismi dialoog on võimalik? Igasugused dialoogid on võimalikud, ainult et millega nad lõppevad, seda teavad ainult prohveteid ette ennustada või seda võivad kirjeldada siis ajaloolased, kui me räägime kunagi olnud dialoogidest. Mul on väga raske öelda, kas läänemaailm suudab vastu seista radikaalsele islamile või, või nii-öelda tõelisele islamile, et olge väga ausad. Tõeline islam on radikaalne islam, et kõik need tuled on tühistatud, mis räägivad rahumeelsust islamist ja, ja islam kui kui üsna sallimatu või väga sallimatu teiste usundite suhtes ja uskmatute suhtes on ikkagi ääretu selgusega nii-öelda välja joonistus, et väga Eli, võtke selle osta akadeemia number kolm. Ja lugege see läbi, seal on, ma arvan, piisavalt tõestusmaterjali nendele, kes praegu turritavad, kui nad kuulevad, mida üks kirikuõpetaja Gleb vaadake, milliste kirjakohtadega koraanist on välja tuldud, kui räägitakse rahumeelsest islamist ja, ja tuleb välja, et nad on kõik tühistatud järgmiste kirjakohtadega. Mohamed lihtsalt sel ajal, kui ta oli, oli ise peksetav ja välja naerdav, kes sellest, kuidas peab ikka rahu olema omavahel. Aga siis, kui võim kätte sai, ega ta ei sallinud, joon naermistega naeratamistki enda poole, nii et asi on tegelikult naljast väga kaugel ja meil oleks vaja silmad nüüd tõsiselt lahti teha. Mitte et me peaksime sellega 11 nüüd hirmutama hakkama, aga, aga võib-olla võiks olla meil selgus nendes asjades ja Need, kes püüavad vastupidist tõestada, tulgu välja siis nende kohtadega koraanist mis ei ole nii-öelda järgmistega kustutatud ja mis täna veel kehtivad. Et koraaniga on selline lugu, et koraan ei ole nii-öelda tervikteos selles mõttes kõik, mis seal on, kehtib tänasel päeval. Samas võib ju igaüks öelda, et loe piiblit, Loe iseenda piiblit, loe seda vana testamenti, lae kuidas jumal ütleb, mine tapa, hävita ja küllap igaüks võib ka ka vanast testamendist leida piisavalt selliseid kirjakohti. Ma küll ei tea, kuidas ta uuest testamendist ehk Kristuse nii-öelda põhiliselt pühakirjast midagi sellist leiaks, kui Jeesuse jüngrid ütlevad, et ühes oma lastekülas ei antud nendele öömaja, et kas me põletame selle nüüd maha, ehk kutsume tule taevas, siis Jeesus ütleb, et lähme siit edasi. Ja millegipärast Jeesus ei ütle oma jüngritele, et haarake, mõõgad ja kenad, kes meid kinni tulevad, võtma vaid vaid käsika Peetrusele mõõga tuppe panna ja, ja ütleb, kes mõõga tõstab temaga läbi läbi saab ka hukkuja, millega pärast tema läheb ristile ja läbi saanud, annan endale andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Vaadake Kristuse ja vaadake muhamedi elulugu ja, ja te saate juba mõned vastused. Kes või mis on inglid? Inglitega on üks selline huvitav lugu, et piiblis on kahesuguseid ingleid. Kui neid lihtsalt nii-öelda kaheksa jagada, siis on olemas inglid, kes on jumalateenijad. Jumala käsutäitjad. Ehk siis jumal ütleb, mida teha, mida ütelda, mida korda saata nemad lähevad, teevad, täidavad aeg-ajalt Nad peavad ka võitlema kurjuse jõududega, enne kui meieni pärale jõuavad. Nii nagu Taanieli raamatus ja need on siis need inglid, ehk siis lihtsalt öeldes head inglid. On olemas ka teistsuguse ninglid, eks üks väga tähtsal kohal olev ingel oli. Oli Lutsifer, valguse ingel, Niilus valguse hingel, aga tahtis saada jumalaks, tahtis saada jumala positsiooni ja löödi löödi taevast alla. Ja nüüd ongi küsimus, et kui inimesed inglitega tegelevad, kui inimesed üksteisele inglikaarte panevad ingleid saadavad, ähvardavad, et kui sina minu inglit vastu ei võta, uksed või akent lahti ei tee, siis läheb halvasti, nii nagu omal ajal oli nende nii-öelda kirjade edasisaatmisega, et saada see seitsmele edasi ja kui sa ei saada, siis hakkab jama juhtum ja nii edasi. Noh, tule taevas. Vaesed inimesed, kes selliste asjadega tegelevad ja, ja tegelikult päris ohtlike asjadega tegelevad inglitega ei maksa mängida. Ristiusus kristlasena mõtleksin, nii et ja ütlen seda ka oma raamatu viimases peatükis, et kui mind kutsutakse kuninganna juurde kuninga juurde. Loomulikult on põnev hakata mingi väga korraliku Lexuse juures olevat kuninga või kuninganna autojuhti, kes Onliverees hakata küsitlema ja rääkida pikalt temaga lasse kuninganna või kuningas siis ootab mind. Lõpuks jõuab audientsi aeg lõpule ja, ja ma lähen ja koputan ja mulle öeldakse, et nüüd on juba teised inimesed. Nii et sellega võib-olla täpselt sama lugu, et sul on kutsekuninga enda juurde kristluses Me saame jumalaga kõnelda, suhelda, palvetada, tema poole, kõnelda, temaga, suhelda temaga. Ja inglitega suhtlemine on jäämine heal juhul kuninga autojuhiga lobisema või veel hullemal juhul tema timukaga. Üldiselt võiksime sellistest tegevustest hoiduda või kui me oleme nendega tegelenud, siis võiksime järgmisesse klassi minna, sest kaua sa seal esimeses ikka istud. Aga mis või kes ja kus on jumal? Eks ta ikka taevas on. Aga kus on taevas mitme meetri kõrgusel maast hallo, kosmos, kus ta siis on see taevas, kas kolme kilomeetri kilomeetri, ühe kilomeetri, 300 meetri kõrgusena instuvanda kõikjal meie isa, kes oled taevas. Kõikjal olen Hiiumaal, haaramatu hoomamatu vaim, armastus, headus, looja ja ometi siinsamas, nii lähedal, nii kaugel, kuid siiski nii lähedal läks nagu ilus laul oli kunagi. Ma arvan, et see on nagu laul jumalast või sinule laulan ja sina saad aru, oled nii lahke ja hea laul pihlapuust, aga ka nagu laul jumalast. Jumal, kes võib-olla sinu kaasinimeses, nii nagu me oleme juba tekkinud viimse kohtupäeva loos ütleb. Jeesus, mul oli nälg, andsid mulle süüa, mul oli janu mulle juua, jumal, kellega ma võib-olla räägin praegu, sest ta on ka sinus. Minus, olgem ettevaatlikud teineteisega suhtlemisel, me suhtleme jumalaga samas. Jumal, kelle poole ma palvetan, keda ma anun, palun, ja palun temalt andestust ja tänan teda. Ma arvan, et see on üks imeline jumal, kellega on võimalik suhelda hämmastavalt erinevatel viisidel ja ei pea minema kuskile Himaalaja tippu, et omm on hüüda ja siis loota, et äkki vastab vaid äkki siin sammus meie isa, kes. No aga kuidas ta ka kontakti saada, kuidas leida ühendusele jumala looja absoluudiga? Siin ongi see üks suur häda, et inimesed ühest küljest vähendavad jumala ülimalt väikeseks või lauakeseks, katta end või soovide, sadade soovide täitja kulda pasandavakseisliks või midagi taolist, nagu muinasjutud, eks ole. Jumala vähendamine on üks häda või temale mingite absurdsete rollide andmine tema nii-öelda välja väänamine, mingisse kummalisse poosi. Ja teine häda on, Sa oled jumala nii kõrgeks nii kaugeks, nii võimsaks, et sa ei arvagi, et sa võiksid üldse temaga suhelda ja et sul on mingitki õigust värisedes seisad täis ja ootad, millal see rusikas lõpuks ikkagi tuleb ja lõmastab. See ongi see meie isa, kes läbi oma palvet läbipaista, kus alevi kuulamisel looduses ringivaatamise, kaasinimese silmadesse vaatamise. Kuidas leida kontakti jumalaga? Vaata vander, mäletate, mida Eri Klas oma viimases riigiraadiointervjuus ütles lõpuks? Vaadake, kui palju on õnne ja õnnistust siin ümber. Kui palju on õnnistust, vaadake, ütles mees, kes oli nii mitu halvatust igasuguseid haigusi hädasi läbi elanud, ikka ennast püsti ajanud. Ikka veel väga-väga vilets koheselt ära minev, ütleb. Vaadake, kui palju on õnne ja õnnistust, vaadake pange tähele. Ja siis lõpuks ütles ta sõnad, mida ma olin talle viimastel nädalatel palju-palju kordi öelnud, telefonikõnedes kohtumistel ole hoitud. Temaga tegi pausi, ütles, olge hoitud. Olge teiegi hoitud ja vaadake seda õnnistust, seda jumalat, seda jumala ligiolu temat, selle ligiolu, armastuse tõestust on kohutavalt palju siin ümber. Et noh, tead ikka päris pime olema, et mitte näha. Nii paljudes asjades ja sellepärast vist ongi see, et Jeesus peab selle kolme tegutsemisaasta jooksul siin 2000 aastat tagasi peaasjalikult tegelema pimedate terveks tegemisega ja ütlemisega neile, kes väidavad, et nemad ei ole pimedad. Kui te oleksite pimedad, siis ei oleks teil pattu, aga ette neid aidata te näete. Vahel väidame, et me näeme, aga mida me näeme? Näeme Facebookil, logot, näeme, helendavaid ekraane, näed omaenda varbaid, näeme riideid, mida meil ei ole. Hommikul ei ole mitte midagi selga panna, kapp on pungil asju täis. Me näeme selliseid asju. Aga äkki näeks ka jumalat, tema õnnistust, tema hoidmist, tema armastust. Mis on tõde? Tõde on midagi, mis on meist väljaspool täiesti olemas. Mul on niisugune tunne, et seda sõna tõde võib kasutada nii-öelda väikese tähega ja suure tähega neid väikese tähega tõdesid on, on hästi palju ja meil kõigil on oma tõekesed või kui väikese tähe T-tähega tõed. Meil on omad õed ja meil on oma õigused ja me kakleme nende tõdede õiguste pärast, aga on olemas ka midagi sellist, mida me võime suure tähega tõeks nimetada või kõikide suurte tähtedega tõeks nimetada. Ja nüüd on siin küsimus, et kui ma olen kristlane, siis ma usun, et on pühakirjas kirjas jumala kohta inimese kohta, looduse kohta. Ma usun, et see tõde on seal. Tuleb teine inimene ütleb, et tal on teistsugune tõde, suurte tähtedega tõde. Siin me oleme natuke hädas, siin on see kuue ja üheksa küsimus, kindlasti jälle kummal pool lauda. Me oleme, kas me mõistame ka teisel poololijat ja ja taipame, kust on see pärit, et mida tema oma tõeks nimetab, kas siin on mingeid ühisosasid minu tõel sinu tõel, kas see on see, mille pärast me peaksime karvupidi kokku minema või on see lihtsalt nii, et me teenime seda, et, et meil mõlemal on oma suure tähega algustähega tõed olemas ja, ja teine näeb seda lihtsalt teise nurga pealt, sellepärast ka minu aktsepteerin seda. Aga ma usun, et tõde väljaspool meil on täiesti olemas joon, mingit tõend, mis meid ühendavad. Muide, üks küsimus, mida ma hilja Te kuulsin, oli inglise keeles, kõlas ta nii et kas brauser puud on võimalik ilma Fazar kuulitav kas vendlus lima isaduseta või isa aktsepteerimise, ta on üldse võimalik? Võiks, rahvas usub ühte religiooni, siis on selle ühise tõe leidmine üsna kerge. Kui meil on kõik suhteline, siis on väga keeruline takistada leida, siis on keeruline ka seda elu elada, aga eks me tunneme, natuke, ongi keeruline. Kas sina oled pidevas tõeotsingus? Ei ole, tahaks olla. Vahel on, igas päevas on nii palju ka selliseid asju vaja teha mis mind sellest otsingust eemale juhatavad. Ja ei lase sellega tegeleda. Vahetevahel ma tahaksin jah, telefoni välja lülitada ja ainult tegeleda otsinguga näiteks jutlust kirjutades, tänagi täitsin kirjutatut just ja, ja kahe tunni jooksul oli, oli 19 telefonikõne umbes nii palju. Ja ma tean, mis juhtub mõttega siis. Stefan Kleini üks raamat on mõlemi, kuid mis kõneleb ajast. Ja ta kirjutab seal, nii et kui sa oled millessegi keskendunud väga ja sa võtad ühe telefonikõne või vaatad ühe meili lihtsalt üle või tuleb üks klikki ja seal on mingi jah, meil tulnud, vaatad korraks ainult ja lähed tagasi. Siis on 15 minutit läinud, mitte et nad oleks tegelikult läinud, aga uuesti sama keskendunult töötada selle tekstiga, mille juures sa oled olnud. Suudad selles 15 minuti pärast kaotad 15 minutit. Nii et inimesed, kellel kogu aeg autlukk lahti, on kogu aeg nii-öelda meilid sisse tulevad Kleksiga ei tea, mida nad teevad, nad ei suuda keskenduda. Tegelikult ei suuda, nad arvavad, et nad suudavad, aga nad muutuvad kõigest pealispinnalisemaks. Nii et vahel Mul ka suur kiusatus telefoni välja lülitada, meilid välja lülitada ja nii edasi ma ei ole endale nutitelefoni ostnud ja ma võitlen selle vastu viimase hingetõmbeni. Ja hiljuti ma sain aru, et silikon, tabeli suured ülemused oma lastel keelavad ära kuni kuuenda klassini igasuguse elektroonika kasutamisest. Nad teavad, mis ajudega juhtub tegelikult. Et sellest ma sain jälle uuesti tuult tiibadesse omaenda võitlustes, aga nii et ma püüan hoida ennast natukene vaikuses rohkem kui võib-olla mõni teine. Aga samas on see, et mõni inimene võib hädas olla ja selle mõne inimese pärast Maian oma telefoni avatuna ja ja võtame teised kõned, vastust ei tea. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma kõikidelt saatekülalistelt küsin needsamad viis küsimust ning sinult ja esimene on loomulikult, mis on elu mõte? Elu mõte on võimalikult palju igavik kuivasse hetke. Ja siis lõputult selleni jõudmine. Elusam eluiga, hetk. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Ma ootan homselt, et paljud need väga head teooriad, mida ma teistele teistele kõnelen saaksid minu enda puhul rohkem rohkem ellu rakendatud. Jõhutan seda, et ma suudaksin oma lähedaste suhtes olla tähelepanelikum ja hoolivam. Ja mul oleks tarkust nende jaoks rohkem aega võtta. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik, mis on õnne valem? Õnne valem on, on olemas, Anu raud on sellele Jutanud, minu hea sõber ja see on õnnevalem, on vähenõudlikkus. Kui sa oled väga paljunõudev siis võib juhtuda, et sa oled kogu aeg rahulolematu. Ja sa ei suuda olla õnnelik väikestest asjadest ja kui need ühel hetkel sinult ära võetakse, mida sa oled nii normaalseks pidanud eksparstikumalt sõnum, mida, mida eestlased tarvitavad, normaalne. Kui sa kõike normaalseks peadmis tegelikult panime siis ühel hetkel taipad, kui imeline on olnud elu tegelikult pole olnud. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mis sa neile ütleksid? Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida? Kunagi ma olin umbes 25 siis ja ma olin väga murelik natuke alla 25 ja olen väga murelik, hakkasin ühele väga targale inimesele sellest, et ma olen murelik, sellepärast et ma tegelen nii paljude erinevate asjadega, joogaga, enesekaitsega, kristlusega ja nii edasi. Et et kuule, kas see on ikka õige ja siis ta ütles mulle rahustuseks, et kuni 33. eluaastani Kristuse vanuseni peaks inimene, elupuu erinevad oksad läbi käima nii palju kui võimalik nendega Vox tegema püüdma aru saada ja siis otsustama, milline on tema oksja siis seda mõõda minema lõpuni, nii palju kui võimalik on põhjani sügavuti, ehk ei ole mõtet sealt edasi enam kokteile kokku siduda või, või erinevatest asjadest kokteile teha vaid leia endale oma tee ka vaimsuse tee ja mida mina soovitan, on see, et kui me oleme alla 33, siis uurigem ja kui me oleme üle 33, siis valige omale see nii-öelda vaimne tee. Suur tänu, Jaan Tammsalu, et meiega täna oma mõtteid ja ilmavaadet jagasid, aitäh. Palun. Ja muidugi tänu teile, kallid raadio, kahe kuulaja, et loodan, et tal oli huvitav ja inspireeriv ning meenutan, et võite endale võita Jaan Tammsalu raamatu igavikku. Hääl mis on loomulikult autori poolt signeeritud ja mille esitlus toimub 31. märtsil kell 17 17 Jaani kirikus Tallinnas ja sinna juurde paneme ka plaadirännak rõõmu allikale, kus siis Robert Jürjendali muusika ja Jaan Tammsalu vahepalad mõteteks, mis ka tänases saates on kõlanud. Nii, et keda huvitab raamatu muusikamäng, siis minge festile, Puki kosmonautide klubi seinale leiate lähemad juhtnöörid. Ja loomulikult nagu ikka, saate alati kõiki saateid üle, kuulate raadio kahe kodulehel asuvast Gide saadete arhiivist, kuhu jõuate mugavalt aadressi hallo kosmos. Punkt ee kaudu, mis viib teid ka kosmoseküberpesadesse portaalis alkeemia Facebook Twitteris ja Instagramis. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel neljapäeva õhtul kell kaheksa ja pühapäeval kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga häid pühi ja olge õnnelikud.