Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. 20. märts oli ülemaailmne õnnelikkuse päev. Enne õnneliku tunde kogemise päeva anti aga õnnelikumad riikide edetabeli abil teada, kes võivad olla õnnelikud ilma teesklemata. Näiteks on Taanis ametlikult hea, aga meie paraku ei mahu isegi esimese 50 sekka. Tehkem siis vähemalt õnnelikku nägu. Olime omal ajal rumalad, kui tõrjusime Taani väed Tallinnalt tagasi. Õnnelik esikümnesse kuuluvad kõik Põhjamaad. Eesti 72. koht edetabelis. Kedagi ei rõõmusta. Samas andmeid. Raske rõõmustada, sest viimase 10 aasta jooksul eluga rahulolu ja õnne tajumise muutuse määra mõõtes oleme Valgevene järel 51. kohal. Imepisikese positiivse muutusega. Kodanike õnne mõõtmine on oluline poliitikate kujundamise instrument. Nagu raportist selgub, määravad eluga rahulolu ja õnne tajumist mitmed tegurid. Käesoleva ülemaailmse uuringu puhul võetakse arvesse kuut tegurit. Rahvastiku koguprodukti suurus, ootused, elu ja pikkusele, lahkuse annetamise tase, sotsiaalne tugivabadus ja korruptsioon. Uuringu korraldajad pakuvad tuleviku jaoks nende arvates paremat 11-l vastusel baseeruvat metoodikat. Aga kuni seda oota Me lootuses paist õnnelikumana peatugem ühel seni nimetamata õnnelikuks tegemise tegurid. Selleks on uute asjade saamine sel moel õnne tajuda on tasuta võimalike jõulude ja sünnipäeva ajal. Ülejäänud kordadel peame on epanuseid ostma. Asjaolu, mis täidab hommikust õhtuni inimestega kõik kaubanduskeskused. Ühtlasi teeb see vähemalt poodide pidajad õnnelikuks, aga siin on toimumas oluline muutus, millel on tagajärjed nii poodnike kui ka ostjatele. Uue ajastu saabumisest saab paremini aimu suuremates riikides ja väga suurte kaupmeeste puhul. Näiteks kavandab maailma suurim kaubamajakett Walmart USA turul 250 kaubanduskeskuse sulgemist. Börsil kaubeldavate kaubandushiidude aktsiad on 2015. aastal hakkama. Järsult kukkuma ja juhtkonda on tabanud väljavahetamise laine. Kaubanduskeskuste langevat ostutrendi põhjustavaid tegureid on mitu. Näiteks mängib olulist rolli kliima Euroopas ja USA-s. Kliimavaatluste ajaloo soojemad talved jätsid poodidesse ostjaid ootama miljoneid. Kampsunid joped ja soojapuhurid. Ilma vajaduseta ei käidud neid ka kaubanduskeskustes isegi proovimas. Koju jäid nii ostjad kui ka raha, aga raha on rahutu ja inimesed vajavad õnnetunnet. Seega liikus raha teiste kaudu uusi asju koju tooma. Rahast ja majandamisest huvitunud veebiväljaande mõtlifuuli andmetel algab tänapäeval kolmest ostetavast asjast ühe leidmine Online poest nimega Amazon. See pole ainuke veebikeskkonnas kauba müüja ja tõenäoliselt virtuaalsete poodide väisamine. Veelgi levinum. Nähtamatult kaupmeeste hulka kuuluvad kindlasti ka veel Google'i otsingukeskkond. Ka Facebook koos suunatud reklaamide ja uute asjade eelistusi soovitavate sõprade ja tuttavatega. Kui konkreetsed arvnäitajad kõrvale jätta, siis nähtusena pole kirjeldatu eriline uudistellisest või hiireklikiga tarandil koosnevate poodide olelusvõitlust on meedia kajastanud alates eelmise sajandi lõpust. Traditsioonilised kaubanduskeskused on vahepeal õppinud, kuidas õnne ja argiassede hädas inimesi paremini enda juurde tuua andes samal moel hoogu juurde tehnoloogiate ning teenuste arendajate motivatsioonile, otsida inimeste mugavust. Eks pluateerivaid lahendusi. Looge rändajatele pole vahet, kas leiutada midagi traditsioonilisemat või pirtuaalsemale kaubapakkujale. Ometi võib Amazoni Ta veebis tegutsevate kaupmeeste kasvavast edust välja lugeda, kes on ammutanud suuremat kasu? Paradoksaalselt aitavad tellistest poepidajad letti virtualiseerumine seal ise kaasa püüdes ka ise. Veebipoode pidada. Samal ajal muudetakse füüsilised kauplused kliendielamustekeskusteks. Sealt saadakse kaup siis kas kätte kaust täiendava õnnelikkuse massaažiga uudsete teenuste ja keskkonnavormis mis omakorda Tsiteerib koguma klientide kohta kõiksid andmeid sest ainult nii saab talle pakkuda võimalikult suurt meelehead ja see tähendab, et kui mõnes riigis napidki õnne siis mine ja hangi kaubanduskeskuses.