Tere eetris on portaal looga kommentaari esitab Kristjan Port. Seoses traagiliste sündmustega Brüsselis avastati lisaks argielu elavate inimeste katsetusele alatu pommirünnaku ees veel üks kaasaegse ühiskonna nõrkuseid. Mobiilsidevõrk ei pidanud murelikke kodanikke suurele infovahetuse vajadusel vastu jalakas korduvalt töötamast. Belgia asepeaminister Alexander Dekroo palus lähedastega kontakti ja sündmustest uudiseid otsivate inimestel kasutada telefoni asemel. Internetti ja sotsiaalmeediat Facebookist, Põdderi Jabadsapini ametnik edastas selle sõnumi loomulikult Twitteri vahendusel. Analoogselt palus ka Belgia kriisikeskus kõikidel väljaspool pelgalt asuvatel inimestel kasutada. Saamiseks esmalt sotsiaalmeediat, kui proovida kontakteeruda mõne ametkonnaga. Facebook käivitas viimati Pariisi terrorirünnakute ajal ohukoldes olevate inimeste halvast pääsemist ning elu ja tervise. Juuresolekut vahendava teenusesse heideti tšekk, mis võimaldas seekord siis Brüsselis viibinutel informeerida läbi suhtlusvõrgustiku, et nendega on kõik korras. Suurimat tasuliste wifi kuumpunktide haldajad lubasid muuta teenuse kriisi ajaks. Tasuta kasutatavaks. Aga paluti kõigil sündmustest, videoid ja pilte tegevatele inimestele neid internetti mitte üles panna, et vältida sellegi infokanali ummistumist. Saatusliku kokku langemisena avaldati aga märtsi alguses teadusportaalis Blozzuenn. Artikkel mis juhtub, kui olulisi uudiseid levitatakse? Sotsiaalmeedia vahendusel sotsiaalmeedia võimaldab lisaks lähedaste ja sõpradega kontakti hoidmisele omada ka jooksvat ülevaadet oluliste sündmuste kulust peaaegu reaalajas. Mõnedel arvamustel on just see viimane sotsiaalse meedia suurim ühiskondlik väärtus sest lisaks ametlikule ajakirjandusele vahendab sotsiaalne võrgustik toimuva kohta ka erinevate inimeste isiklikke kogemusi ning arusaami, avaldades sel moel informatsiooni välja ja tehes seda sagedasti. Kiiremini kui ametlik meedia. Barakaga kaasneb suurema valikuga vajadus hinnata, milline info on tõesem ja täpsem. Probleemi ühe tekkemehhanismi hakkavad uue sündmuse alguses levima esialgu pisikesed infokillud. Ja kuna sündmus ise tuleb üllatusena, siis mida suuremas repriisi kond tegu, seda rohkem paistavad esimesed sõnumid kuulujuttude ja spekulatsioonidega. Kusjuures kindlasti nende seas ka selliseid leidub, sest vähene info täiend edastades selle edastaja poolse osaga. Esialgsed kinnitamata kuulujutud levivad kiiresti, hakkavad mõjutama seda, kuidas järgnevat informatsiooni vastu võetakse ja mõistetakse. Selles olukorras mõjuvad halvasti. Kuuldud, mis ei pea paika kahju, kannatavad siis nii indiviidi kui ka ühiskond. Näiteks levis seoses Brüsseli pommiplahvatusega vale videoid varasemates pommiplahvatustes teistes maades. Samuti jõuti paljundada sõnumeid, nagu oleks pommi õhkijad pärit Valgevenest ja nii edasi. Artikli kirjutanud teadlasi huvitaski pommuudistega sotsiaalmeedias levima hakkavate kuulujuttude levikumehhanism. Kuulujutt määratleti kui usutavasti tõene, aga raskesti kontrollitava ja kaheldava tõepärasusega ringlev lugu põhjustades sel määral skepsist ning ängi, et motiveerib otsima tegeliku olukorra kohta tõde. Uurimiseks võeti üheksa uudisväärtusega juhtumit, nagu näiteks rahutused Kõrgõzstanis. Sherman võimsil, lennukatastroof, Charlie Hebdo tulistamised, Putini pikaajaline kadumine meediast ja muu taoline. Milledest sündis omakorda 330 kuulujuttude lõimet läbi 4842 Twitteri säutsu. Mahuka analüüsi. Ühe huvitava järeldusena leiti, et tõeste kuulujuttude kontrollimisele, kas tegemist on siis tõese või vale sõnumiga, kulus esimesest teadest viis tundi. Aga valel baseeruva kuulduse tõekontrollile kulus 15 kuni 20 tundi. Lisaks leiti, et kinnitamata staatusega kuulujutud levivad laiemalt ja siin mängivad olulist rolli esimesed 20 minutit, mil need levivad kõige kiiremini ja kõige laiemalt. Isegi kui taoline kinnitamata kuulujutt leiab hiljem täpsustuse, kas ta õige osaliselt vale või täitsa vale jätkavad need veel natukene aega levimist. Lõpuks paneb mõtlema Seeged, kuulujuttude levitajad. Rohkem kui neis kahtlejaid mis omakorda tähendab, et rahvatarkus vale lühikestest jalgadest ei pea paika. Vähemalt mitte sotsiaalmeedias.