Kuulete esimest saadet aprilli lõpul Kiek in de Kökis toimunud kooristamiselt, mille jäädvustas Eesti raadio stereotoimetus. Kuna tehnika püüdis anda oma parimat jus stereo variandi saamiseks, siis tuleb tunnistada, et Mona vastuvõtjaks jõuab mitmeti madalamakvaliteedilise heli. Seekordsed õhtud annavad meile juba õiguse rääkida traditsioonist, millele sai alus pandud Kiek in de Kökis 72. aasta mais. Kui renni ei kanna? August Sanga ühe viimastest töödest tõi teieni Trio Tartust koosseisus Mihkel Zilmer, Jüri Kask, Toivo tasa. Kui eelmisel kevadel olid tooni andvaimaks üksikesinejad, siis seekord on meeldiv tõdeda mitmete gruppide head taset. Valaul. Need olid siis õed, lipused. Urve, Jaak Kaarin, edasi vanad tuttavad puhkeparkide direktsiooni, folk ansamblist. Minevikku, musti varje tuletab hoiatavalt meelde laul, mille autoriks on Henno Käo. Väiksemal roosid kaun, väiksemas. Sort. Üleliigse jooksu. Üheteist. Vanavarasalves. Väiksemaid. Kõikjal sassi. Õites. Verre õhk. Aili Vahtrapuu ja Priit Pedajas toovad tagasi rahvalaulude juurde fineerija. Huvi tõus rahvalaulude vastu Eestimaal on suures osas tänu võlgu ansamblile Hellero. Tartlaste sellelaadse muusika üks eestvedajaid on olnud Reet Valgma. Temalt kuuleme tühjuse ballaadi. Et noorele inimesele kohast meeleolu jälle tagasi tuua, laseme kõlada konservatooriumi kammerkoori mini koosseisul Tõnu Kaljuste juhtimisel. Tekst Jüri Üdi, viis Rein Rannap. Vedurijuhist vanaisal. Kuidas üliõpilane oma poega magama meelitab? 100, kuuleme Igor Volkovi rahvalaulupärasest esitusest. Jooks ta tuul, uuli, ta astu siis, astu sisse ja ta käed lapse käed kivi peal ka lapse tähtki peal plaan silma. Raamat käes Kööjala tramm könski ja et siin lapsi, et siis viiduuliisilaksi maala eira poisiga. Aga ega poisiga pruuni juukse ajada nüüd lühikese pruuni juukse ta Sikse kas lapsi ja kassa kassa, lapsi, Assa käepaela aga pilves päida käed külvesse, valge liiv, vahel valge lina. Tänase saate lõpetuseks kuulame ühislaulu, millega Kiek in de Kökis meenutati progressiivse nooruse võitlust Ameerika mandril. Ka tule ja lähme sinna, kus pole põlvitamist, kus on vabadus, kus laulavad lapsed. Lu.