Vikerraadio. Tere päevast, kell on 10 läbi viis minutit. Täna on emakeelepäev ja seetõttu on ka emakeelepäeva huvitaja, nii et tere, kõike on valmis etteütlust kirjutama kodudes, koolides, raamatukogudes, töökohtades, kus iganes ja tere kõigile, kes on valmis kaasa elama. Mina olen tänase saatejuht Piret Kriivan ja saates osalevad etteütluse korraldajad. Kaks korraldajat stuudios Eesti keele Instituudi pea korraldaja Peeter Pälja, Postimehe keeletoimetaja maris Jõks, tere päevast. Tere. Tere. Ja telefonitsi ühineb meiega mõne aja pärast ka epart, kes brüsseli Euroopa kooli eesti keele õpetaja. Kõigepealt võib-olla kõige tähtsam info, et tulevad ka, mina ei tea. Auhinnad paneb välja haridus- ja teadusministeeriumi kauplus Rahva raamat. Peaauhind on tahvelarvutikategooriate parimad, saavad raamatupoe kinkekaardid ja võin kohe praegu alguses Öelda, et võite minna vikerraadio kodulehele ja vaadata valmis selle koha, kuhu te saate hakata etteütlust kirjutama. Kuhu te peate kirjutama oma kontaktandmed, e-posti väga täpse aadressi ja kuidas te saate valida kategooria. Aga tänases saates kuulete siis ka võib-olla veel mõned näpunäited kuuletega, kuidas teksti koostati. Maris Jõks ja Peeter Päll, kas kas olete valmis? Peab olema. Meie oleme valmis. Mis on see kõige olulisem, mida võib-olla ütleksite etteütluse kirjutajatele? No reegleid õppida vist on hilja, praegu juba ka, aga ütleks seda, et. Ei peaks hakkama kohe kiirustades kirjutama, vaid kõigepealt tuleks kuulata teksti loetakse mitu korda, kõigepealt loetakse tervedeks, siis loetakse lause kaupa ja lause piir peaks olema kuulda, kui, kui diktorit hästi kuulata. Nii et sealt ei peaks probleeme tekkima. Ühes kohas võiks seda vist öelda kohe, et ühes kohas on, on kaksipidi tõlgendatavaid, kas see on nüüd üks lause või kaks lauset ongi ette nähtud paralleelvõimalused ja võib-olla seda ka veel, et kui teile tundub, et, aga siin on ju mitu võimalust, aga kindlasti on ainult üks õige, siis ei pruugi nii olla, võibki olla mitu õiget ja loetaksegi, mitu varianti õigeks. Kõige tähtsam on säilitada rahu ja teada seda, et kui te olete ka 50 aastat tagasi koolihariduse saanud, siis need reeglid üldjoontes ikkagi kehtivad. Jaa, häälestuseks kuulame nüüd ühte luuletaja Maarja Kangro luuletust, keele puhtuse deklaratsioon. Ta on esitanud selle Eesti televisiooni saates Jüri Üdi klubi koos Siim Aimla ja teiste muusikutega. Ei keel nagu nuga nagu mõõg, nagu kirvel, nagu giljotiin nagu õelaid, nagu asi kyll. Nagu metallid, link talvel kisub lõhki täidetud lodevad keeled ja keha kargad kõrri valesti käänajale kargab kanda koma ära, jätjale lõikab randmete võõraga nakatajale. Eesti keel nagu nuga, töölaguluga, mõõk nagu kirved, nagu muu, nagu kirved, naabu giljotiin nagu hiljuti nagu vilet, nagu nagu Klaadigi nagu Klaadeid, ladu, metalli, leek, talve nagu metallist leib, tarve Iduv lõhki, täide langevad, teele, reha kargab kõrri. Kargab kanna oma ära, lõikab randmelt, võõraga, naka kajale. Tegelikult olime hõõg ju kalevipojal. Jaamiline mõõk, oma jalad ei leidu piisavalt kiiresti end puhtuse kujutluses purju jäänul nõuame vilinat. Nagu nuga nagu mõõk, ideel nagu nuga, eesti keel nagu mõõn, eesti keel nagu nuga, Eedee nagu eesti keel nagu nõva eesti keel, võõrkeel, nuga, nii nagu nagu. Aga? Kakk. Etteütlus Kalevipoja mõõk. See oli siis Maarja Kangro esitamas oma luuletust, keele puhtuse deklaratsioon ja telefonil on Edward, kes brüsseli Euroopa kooli eesti keele õpetaja, tere, Edward. Tere hommikust. Kuidas siis on, kui puhtalt Me peame eesti keelt kirjutama, rääkima kui puhtalt saab ühte etteütlust kirjutada. No kõige puhtam variant on alati õigekeelselt või grammatiliselt ja ortograafiliselt täiesti korrektne tekst. Et alati saab kirjutada täiesti puhtalt ehk niimoodi, et kogu tekst vastab kõikide kirjareeglitele. Nii et ta niimoodi ongi, et me saame kirjutada kõikidele reeglitele vastavalt küllaga. Maarja Kangro võib ju natukene vastu vaielda, et Maarja Kangro rääkis sellest, et keel on nagu mõõtja nuga, et see peab lõikama. Aga kõige olulisem keele puhul on ju ikkagi loov keelekasutus, et inimesed oskaksid rääkida huvitavatest sõnadega, oskaksid leida võimalikult põnevaid lauseid, kuidas oma keelt põnevalt esitada, et see on võib-olla natuke palju olulisem. Mis on välismaal elavate eesti laste jaoks mis on kõige raskem eesti keele juures eesti keele õppimise juures? Kas just kõige raskem, aga mida ma panen tähele, on see, et kui inimene ei ela autentsus keelekeskkonnas ehk selles loomulikus keelekeskkonnas, mida, mis meil Eestis näiteks on, eks, et meedia ja sõbrad ja tänavapilt ja ja keskkond on üldiselt eestikeelne, siis välismaal elavatel eesti noortel võib-olla tekib raskusi teinekord sõnade leidmisega, et nad oskavad öelda küll seda sõna, aga nad peavad näiteks seda paremini prantsuse või inglise keeles ja neli, tule eestikeelne vaste meelde ja siis tuleb tegeleda selle sõna tõlkimisega eesti keelde. Võib-olla on see üks kitsaskoht, sest õigekiri õigekiri on õpitav, õigekiri on reegel ja kõik reeglid on õpitavad ja omandatavad küll, aga sõnavara ei allu ju mitte kunagi selles suhtes reeglile, et kui me õpime uue sõna, siis me ei õpi seda reegliga. Aga pigem on, pigem on konks sõnavaras just. Mis sind õpetajana rõõmustab, kui sa seal Brüsselis Euroopa koolis eesti keelt õpetad? Mind õpetas mind, rõõmustab õpetaja, on alati see, kui sära on noortel silmades ehk kuina vanad tegelevad eesti keelega tunnis ja väljaspool tundi niimoodi. Et meil silm särab. Meil on hea meel, et nad oskavad eesti keelt ja nad teevad seda hästi. Edward, mis sa arvad, kas need laused, mida sa eelmisel nädalal vikerraadio kuulajate ja etteütluse potentsiaalsete kirjutajate jaoks välja mõtlesid, kas need panid silmad särama või hirmust vabisema? Ma arvan, et inimesed oskavad võtta huumori ja rõõmuga või oskavad suhtuda huumoriga rõõmuga eesti keelde. Ehk kui nad tegid ka neid korduvaid keeleharjutusi, siis need laused pidid olema just nimelt sellised, et natukene kordaksid reeglit, natukene avardasid silmaringi võib-olla nende sõnadega, mida inimesed veel kuulnud polnud ja paneksid veidikene rohkem mõtlema keele peale. Et see mõtlemine on oluline. Mida sa soovitad etteütluse kirjutajatele? Tunda rõõmu eesti keelest? Jaa jaa, ärgu kaardetagu eksida, ehk kui vahepeal, et kui mõni inimene teeb vea, siis see ei tähenda seda, et ta ei oskaks eesti keelt üldse vaid tegemist on ühe mõnusa võistlusega, kus, kus on hea meel kirjutada eesti keelt ja panna ennast proovile. Ehk võib-olla sellepärast ei saa olla etteütluse tekst väga lihtne, umbes, et Anu sõi, õunaõun oli suur, vaid seal on sees selliseid on seest pärleid ja häid mõtteid. Aitäh, Edward, kes ja stuudiost jätkame Marise ja Peetriga siis mida etteütluse teksti koostamisel silmas pidasite? Pidasime silmas kõigepealt seda, et nagu ikka tekst pikk olla ei saa, ta peab olema üsna lühike, mis tähendab seda, et veaohtlikke sõnu ja vorme on üksteise otsas. Nii et selliseid lauseid võib-olla mõnele tundub, et no kus mul sellist lauset vaja läheb, et niimoodi me igapäevakeeles räägi, ei kirjuta tõepoolest. Aga seal ongi see, et tõesti igasse lausesse peab mahtuma siis see kõik, see, mida siis etteütluse koostajad on välja pakkunud, mis neil on silma jäänud aasta jooksul, et kus tehakse vigu, mõned mõned veaohtlikud sõnad, vormid isegi korduvad aastati näiteks sulghääliku pikkus, Licelikus liida sealjuures siis alati on võõrsõnu sees eelkõige ikka selliseid sagedamini kasutatavaid ja ka selliseid, kus tihti vigu tehakse. Aga selliseid, võib-olla natuke harvem ettetulevaid ja üldse harvem ettetulevaid sõnu. Et ei pea olema igapäevasõnavara, võib ju võib natuke ka mõelda, et näe, seda sõna ma ei olegi kas varem kuulnud või ei ole seda eriti sageli kasutanud, võiks kasutada siis uusi sõnu ikka, sest et tuleb uusi nähtusi ja uusi mõisteid peale ja neid on vaja nimetada ja neile antakse nimi, neile leitakse sõnad. Need sellised sellised sõnad nagu noh, mis on, mis on olnud juba aastaid aastaid varem sellised Skypimaskoibitakse MP3 mängija, kolm prillid sõna nuhvel ja eriti jah, tahaksime propageerida neid eesti oma sõnum, mis on siis pakutud kas enamasti siis inglisekeelsetele sõnadele inglitest sõnade asemel, et mida võiks kasutada. Päris kõiki uusi sõnu ei saanud ka sisse panna, sellepärast et mõnede puhul ei ole see Mafia veel väga kindlaks muutunud ja üks, mille üle me siin mõtteid vahetasime, oli see, mida inglise keeles nimetatakse hashtag iks, ehk siis mida eesti keeles oleme soovitanud nimetada teemaviiteks. Aga me jäime just mõtlema selle üle, et kas see on väga kinnistunud kirjapildiga, et kas kuulajad oskavad seda kohe kirja panna. Ja seetõttu see jäi sellel aastal nii-öelda ootenimekirja. Tegelikult see on nii uus asi, et võib-olla paljudele vikerraadiokuulajatele tuleb üldse rääkida, mis asi see on. Mis see teemaviide on? Ja see on särgist märgista sõnast koosnev viide, märk on siis see trellid ja siis on seal sõna taga ja sellega võetakse siis teema kohta käivat käivat sõnumit märksõnad. Kes, kes kirjutavad Twitteris ja Facebookis, no neile vist ei ole vaja seletada, Janet, need kasutavad seda aga, aga kõik ei ole kasutanud. Tekkiski küsimus just selles, et kes seda märki ei tea, et kas, kas siis võiks kirjutada ka sõnadega ravida ja siis selle sõna. Aga seal, et aga, aga mis seal siis, kas sinna vahele tuleks kool, kas see tuleks panna sulgudesse? See on reeglistamata valdkond, see on uus nähtus. Aga võib-olla juba järgmisel aastal? Aga võib-olla nii, et jätke meelde, head kuulajad ja tegelikult on see üks näide muidugi ka sellest, et etteütlust võib olla raske kirjutada, aga kujutage ette, kui raske on koostada, millega kõigega tuleb arvestada. Sel aastal on küll natukene vähem neid paralleelvõimalusi, nagu me avastasime, et muidu igal aastal tuleb neid päris palju, aga tundub, et sel aastal on natuke vähem. Aga mõni viimasel hetkel tuleb ikkagi meelde, nii et nendest me räägime siis pärast kella ühte teist. 10 minutit on veel selleni aega, kui etteütluse tekst esimest korda ette loetakse ja loeme me seda, et mitu Roda ja lause kaupa, aga, aga sinna on siis veel 10 minutit aega. Kas spikerdada ka tohib, ei ole üldse mõtet küsida, sest keegi kontrollida isaga kas jõuaks spikerdada, kui tahaks. Internetis on ju kõik olemas? Jah, just nimelt, et kiirus on ka tähtis, aga mitte kõige tähtsam, kõige tähtsam on korrektne tekst ja loomulikult keegi ju ei jah, keegi ei kontrolli ja sellist nõuet ei ole kunagi olnud, et katsuge ikka siis silma vaatamata teha, et kui ikka tekib selline tunne, et kontrolliks ärele võiks kontrollida ainult siin on nüüd küsimus, kuidas kontrollida, et mind on alati hämmastanud ja hämmastab siiani Taani. Kui ma näen näiteks foorumites sotsiaalmeedias inimesed tunnevad siiralt muret, et näete, ma tahaks õigesti kirjutada, aga ma ei tea, kuidas guugeldasin ja teate, seal on mitu varianti. Ärge guugeldage, ma ütleksin. Võib-olla Peeter jätkaks siit, mida tuleks selle asemel teha. Jah, paljud inimesed, paljud inimesed ikkagi leiavad selle õige koha nii-öelda õige koha üles, kust otsida vastuseid oma küsimustele ja üks on see, mis meie Eesti keele instituudis on kodulehel. Me nimetame seda e-keelenõuandeks ja selle aadressi kaudu saab päris palju päringuid sooritada. Kaudne tõestus sellele, et seda ka üles leitakse, on see, et me iga aasta peaaegu etteütluse paiku oleme selles olukorras, kus need tehnilised võimalused väga kergesti ammendavad ja meie serverit ummistuvad päringutest, aga ma loodan, et sel aastal see nii ei ole. Et siis etteütluse kirjutamise ajal inimesed helistavad keele nõusse nad ei, nad pigem guugeldab Kuustav lehekülgedel. Telefoninumbrit ei hakka igaks juhuks ütlema praegu aga me tähistame emakeele päeva ja kirjutame etteütlust Kristian Jaak Petersoni sünniaastapäeval ja ja täna on see päev natukene ka eriline. Sellepärast et lisaks sellele, et emakeelepäeva tähistatakse kahekümnendat korda riikliku tähtpäevana küll seitsmeteistkümnendat korda, aga Kristian Jaak Peterson sündis täna 215 aastat tagasi Riias See on tähelepanu väärne Riias, sest et kui nüüd Edward rääkis, siin õpetab õpetab eesti koolis välismaal siis Kristjan Jaak Petersoni kohta ei ole ju vale öelda, et oli päris eestlane. On ju nii? Ta elas, elas võõras keelekeskkonnas, ümbritses võõras keel, no ja ta ise muidugi ümbritses ennast täieliku kelt keelte kohapeal oli ka, et siin allikad pakuvad ettevaatlikult, et neid keeli, mida ta tundis, ta ei olnud mitte ainult polüklot, vaid ka multilingvist, keeleteadlane, kes sundis paljusid keeli, et neid võis olla nii 16, selliste inimeste puhul on raske muidugi kindlaks teha, et et kui palju siis täpselt, aga ja siis jah, kuidas ta selles, kuidas ta selles keelte paabel is tõstis esile selle eesti keele, et näete, see on ka, mis ei olnud, eks ju rajal arenenud keel ei loetud kultuurkeeleks ei olnud, ei olnud õieti kirjandus, keel, kirjakeel küll juba põhjaeestikeelne piibel oli ilmunud juba 1739. Aga see, kuidas ta seda esile tõstis ja kuidas oma raamatus, mis on peamiselt ju filosoofilised mõtisklused, kuidas ta filosofeeris eesti keeles selle sõnavaraga, mis siis sellel ajal oli ja kui me kas või vaatame seda tema kõige kuulsamat tootjad, noh, kui midagi muud ei teata, siis seda ikka teatakse, toodis kuu on need kuulsad, aga kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida, on kosta, et see viimane rida läheb rütmist välja igavikku omale otsida, igavust omale otsida, kirjutas tema. Sest abstrakt sõnadega oli tollal nii nagu oli, pidas ta silmas loomulikult igavikku, sellepärast on hiljem seda teksti toimetatud, see on filosoofiline mõistamisena abstraktsem ja ikkagi, et saab küll eesti keeles öelda, saab küll seda, seda kõike edasi anda. Jah, ja me tänapäeval mõtlema, et meil on väga kiire aeg, läheb väga kiiresti, aga Kristian Jaak Peterson jõudis seda kõigest 21 aasta jooksul mille, mille, mille, mis meilt tavaliselt kuulub tänapäeval õppimiseks aga mitte siis nende õppisite selle õpitu rakendamiseks. Nii et midagi on siis tänasel päeval ka tõepoolest Kristian Jaak Petersoni meeles hea sõnaga viis minutit ja ega etteütluse ettelugemiseni maris Jõks ja Peeter Päll on valmis teie kirjatöid üle lugema vaatama ja pärast kella 11. neid uudiseid ja pärast väikest virgutusvõimlemist. Siis analüüsime juba etteütluse teksti koos kõigi vigadega, mida ilmselt tuleb ette vist. No eks ikka tuleb, kõigil juhtub, aitäh ja kuulame, kui me nüüd ühte laulu surun samblasse näo, on laulu pealkiri. Vabandust, me teeme väikese paranduse põhja, konn esitab meile laulu selle ilma igav kainus ja selle teksti autor on Betti Alver. Kell saab kohe 10 ja 30 minutit, pool 11 ja inimesed kodudes on valmis kirjutama etteütlust. Etteütluse teksti loeb ette Urve Koni. Head etteütluse kirjutajad. Kõigepealt loen kogu etteütluse teksti ette, siis dikteerin aeglaselt ja lõpuks veel kord kogu etteütluse tekst. Adelbert paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstraveini kastet pealikule ja kiiresti. Hõikas zombistunud kambüüsis ülemale Kipper Sillar hurmav mees, kel kallim igas Läänemeremaade sadamas. Kõike mereaastahuvilised ja vegan. Cruislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning parkassiga hari kurgu Stokkimiseks pole aegagi. Mõtlik, pootsman käes mõttetu kirja blokk kannab teki madrused järjestikku monster rolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakk, kliku kontradmiral, iga šahhi. Adalbert paks koer. Kohvi ja moosi. Ja mustasõstraveini kastet pealikule. Hõikas zombistunud kam püsiülemale. Kipper Hillar hurmav. Mees, kel kallim Igas Läänemeremaade sadamas. Adalbert paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstraveini kastet pealikule ja kiiresti. Hõikas zombistunud kan püsiülemale. Kipper Hillar hurmav. Mees, kel kallim igas Läänemeremaade sadamas. Kõik mereaastahuvilised. Ja vegan Cruislased. Tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil. Ning parkassiga. Hari kurgus nokkimiseks. Kõik mereaastahuvilised ja vegan Cruislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada. Ning parkassiga Hari kurgu Stokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman. Käes mõttetu kirjablokk. Järjestikku monster rolli. Mõtlik pootsman käes mõttetu kirja blokk, kannab teki madrused järjestikku monster rolli. Marssallik e-resident sooritab Aga mängus. Egomaniakk liku. Kontradmiral, iga. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontradmirali iga šahhi. Ja nüüd veel kord kogu etteütluse tekst. Adalbert paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstraveini kastet pealikule ja kiiresti kõikas zombistunud kam püsiülemale kipper Hillar hurmav mees, kel kallim igas Läänemeremaade sadamas. Kõike mereaastahuvilised ja vegan, kuruislased, Läheb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning markassiga Hari kurgus nokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman Mõttetu kirja plokk, kannapteeki, madrused järjestikku monster rolli. Marssal ikk e-resident sooritab aga mängus egomaniakk, kliku kontradmiral, iga šahhi. Etteütluse tekst on niisiis nüüd kaks korda ette loetud ja ühekorraga lause kaupa kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad, kirjutajad on võitjad. Arvesse lähevad vaata ka kõik enne kella ühteteist saabunud etteütlused. Pärast uudiseid ja väikest virgutusvõimlemist selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja ka uudis pluss saates, mis algab kell veerand ükskõik. Võitjad. Või tegelikult tahtsin ma öelda, et kõik ongi võitjad, aga et võimalikult hästi välja tuleks, kes tahavad üle kuulata, siis kordame veel kord sisse loetud etteütluse teksti. Head etteütluse kirjutajad. Kõigepealt loen kogu etteütluse teksti ette, siis dikteerin aeglaselt ja lõpuks veel kord kogu etteütluse tekst. Adelbert paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstraveini kastet pealikule ja kiiresti. Hõikas zombistunud kambüüsis ülemale Kipper Sillar hurmav mees, kel kallim igas Läänemeremaade sadamas. Kõikenere aastahuvilised ja vegan Cruislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning parkassiga hari kurgu Stokkimiseks pole aegagi mõtlik, pootsman käes mõttetu kirja blokk kannab teki madrused järjestikku monster rolli. Marssal ikk e-resident sooritab aga mängus egomaniakk liku kontradmiral iga šahhi. Adalbert paks koer. Kohvi ja moosi. Ja mustasõstraveini kastet pealikule. Hõikas zombistunud kam püsiülemale. Kipper Sillar hurmav Mees, kel kallim Igas Läänemeremaade sadamas. Adalbert paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstraveini kastet pealikule ja kiiresti. Hõikas zombistunud Kambüüsi ülemale kipper Hillar hurmav. Mees, kel kallim igas Läänemeremaade sadamas. Kõik mereaastahuvilised. Pea vegan kruiis, lased. Tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil. Ning parkassiga. Hari kurgus nokkimiseks. Kõik mereaastahuvilised ja vegan Cruislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada. Ning parkassiga Hari kurgu Stokkimiseks pole aegagi. Käes mõttetu kirja blokk. Kannab tekki, madrused. Järjestikku monster rolli. Mõtlik pootsman käes mõttetu kirja blokk, kannab teki madrused järjestikku monster rolli. Marssallik e-resident sooritab Aga mängus. Egomaniakk liku. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontradmirali ka šahhi. Ja nüüd veel kord kogu etteütluse tekst. Adalbert paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstraveini kastet pealikule ja kiiresti kõikas zombistunud kan püsiülemale kipper Hillar hurmav mees, kel kallim igas Läänemeremaade sadamas. Kõike mereaastahuvilised ja vegan kruiis, lased Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning markassiga Hari kurgus nokkimiseks pole aegagi. Mõtlik, pootsman käes mõttetu kirja blokk, kannapteeki, madrused järjestikku monster rolli. Marssal lik e-resident sooritab aga mängus egomaniakk, kliku kontradmiral, iga šahhi. Etteütlusi on laekunud meile juba suurel hulgal, võib öelda, et seni on ainult üks olnud sajaprotsendiliselt õige vastus. Me ootame teie etteütlusi kuni kella 11-ni, et pärast siis hakata rääkima, mis oli õige ja mis oli valesti. Nüüd aga, ja kuna on Kristjan Jaak Petersoni 215. sünniaastapäev, siis kuuleme tema luuletust kuu, mille esitab Anne Maasik. Maas ja kuule Su mõte on siin maha. Anne Maasik esitas Kristian Jaak Petersoni luuletuse kuu eesti keelde on käändeid juurde mõelnud Tõnis Mägi ja Ultima Thule. Ameerika Ühendriikidega kümnevast osariigis elav Mehhiko farmer haaras USA'st puude asemel rakett. Keelne inimene. Inimene inimese eemale EMS. EMS. Eelmisel öö inimeselt inimesele inimesel Peemilist peatatakse vaatamata tagalale Jabakule lumele käivad jahimehed igal nädalavahetusel Viimsi poolsaare metsades ulukeid sööta panevad. Evimine inimesega keemia inimeseni elevile inimesena eeldada inimeseta erineva inimesega. Tõnis Mägi ja Ultima Thule ja laulu pealkiri oli inimene. Kes meist ei teaks legendi maailma kahest kõige ilusamast keelest, eesti keel teisel kohal ja itaalia keel esimesel kohal. Itaallased sellest suurest aust ise teadlikud ei ole ja suhtuvad sellesse mõnusa huumoriga. Aga kuna täna on emakeelepäev päev ja meie mõlema keeled on ilusad, siis valisin eilsest keele saatest ka katkendi. Et itaalia keel ka tänases saates kõlaks. Tegemist on tõlkega Lennart Mere seik. Rändumise jutustusest. Hõbevalge ja selle katkendi esitas saates Daniele Montytšelli, kes tõlge tõlgib hõbevalget itaalia keelde. Daniele Montytšell luges katkendi itaaliakeelsest hõbevalge raamatust ja kes tahab teada, millest siis täpsemalt jutt tuli, tuleb raamat uuesti kätte võtta või ka viimast keelesaadet kuulata. Ma võin lühidalt öelda, et meie esivanem jõudis metsast äärde, on selle katkendi sisu veel on viis minutit aega aega saata ära oma etteütlused vikerraadio kodulehel vastavasse aknasse. Seni kuulame aga laulu, mille pealkiri on suruks samblasse näo. Selle sõnade autor on Jaagup Kreem, esitab Liisi Koikson. Koorida saama käega ja peida. Meil on kaks minutit aega, saate ära oma etteütlus vikerraadio kodulehele ja siis pärast kella üheseid 11, kümneseid, uudiseid? Ei, ta on maris Jõks, Peeter Päll taas mikrofonide ees ja me võtame üksipulgi etteütluse teksti lahti ja siis ilmub ka etteütluse tekst ilma igasuguste vigadeta. Vikerraadio kodulehele.