Kena pühapäeva hommik vikerraadios. Mul on hea meel kõigi nende inimeste üle, kes on võtnud vaevaks kuulata jutusaadet. Usun, tänane kuulamine on väärt, et selle aja leidsite, sest minu stuudiokülaline on sõjaajaloolane ja sporditegelane. Mati Õun, tere tulemast matki. Tere hommikut ka minu poolt kõigile. Saadet juhib Sten Teppan. Ajaloost ja Mati sõjaajaloost tuleb meil täna paratamatult hästi palju juttu. Aga ma hea meelega alustaks sealt kusagilt päris algusest. Sa oled ise sõja ajal sündinud poiss, aastanumber oli 1942 teise maailmasõjasündmused täis hoos missugused su enda esimesed mälestused sõjaga seoses on siin mõni päev tagasi ju meenutati taas märtsipommitamist. Kas need 44. aasta jubedad hetked pealinnas, näiteks, et ise ju pealinna poiss mingil moel tulevad sulle silme ette või sa olid liiga noor? Imelikul kombel nii ongi just täpselt minu esimene elu mälestus, lapsepõlve mälestus ongi toos oma märtsipommitamine. Sel momendil ei olnud ma pealinnas, mu vanemad olid viinud mu Tammleme külasse Viimsisse, kus mul ema kodu oli ja mäletan, mind, viidi kartulikeldrisse, mis oli meil nii-öelda mäega hüljes öös kartulikeldrisse varjule, et jumal teab, kus need venelased oma pommid eskavad, eks ole. Ma olin aasta seitse kuud olnud ja see on noh, väga paljud on imestanud, et ei, ei saa olla, et sa mäletad sellest mitte midagi. Ma mäletan tulesid linna kohal. Ta on suuri noh, seda niinimetatud jõulupuud, eks ole, see oli tavaliselt minu silmis lapse silmis olid need nagu suured täiskuud, olid seal taevas ja aga näe, tore oli vaadata, aga tavaliselt on üks niisugune kuu särab taevas kõver, siis oli neid järsku kümnete kaupa. Ega ma neid lugeda ei jõudnud, aga mulle see hirmsat moodi meedias loomulikult ei teadnud. Ma tollal ei sõjast lennuk mitestega pommideks, mitte midagi, ma ei mäleta, pommide plahvatused ei kustunud sinna ära, aga nagu ma ütlen jah, et seesama, see jõulukuu, need tuled taevas, need olid üle metsa, paistsid meile niimoodi kenasti ära ja nagu ma ütlen, et minule kui lapsele see meeldis, igavene tore on. Oleks vist palju arvata, et see otsustas mingis mõttes teie saatuse vaevalt et alla kaheaastase lapse saatust niisugused sündmused määravad või kujundavad. Ei või iial teada, see jääb ju meile alateadvusse sisse, eks ole, ma ise olen hiljem olen selle peale mõelnud täitsa et võimalik, et sellest ma esimese nii-öelda selle tõuke sain, jah, mitte teadlikult, just nimelt, et alateadlikus kuskil sinna ajurakkudesse jäise sisse see huvi selle vastu, et mis siis tegelikult toimus ja kuidas asi oli. Ja no edasine saatus tähendab seda, et tänaseks on mati avaldanud kas ise või koos partneri partnerite ka raamatuid sõjaajaloost rohkem kui 80 nende asjade juurde me jõuame varsti veel ringiga tagasi. Aga kui me juba seal lapsepõlveasjades Mati tuhnima hakkasime, siis sinu poisikesepõlve avastad, mis on ju ikkagi väga tähtsad ja põnevad. Ühele tavalisele poisile langesid sõja järgsetesse aastatesse. Mis sa sealt mäletad? Sel ajal, kui ma hakkasin Cusch teiste poistega omaealistega, hakkasin nii-öelda ringi müttama sealsamas Nõmmekas olema, eks ole, sealsamas nõmme külje all ja ja ka Viimsis oli küllaltki palju vanad nõmmel, näiteks vanad kaitsekraavid, mis olid pärit esimesest maailmasõjast. Iiul ma mäletan noh, nõmmelinnus ka, eks ole, Hiiulgus seal legendi pürgi või laskemoona, rong oli õhku lennanud tõepoolest nagu lendaski, nagu 41. aastal. Noh, selle kohta on mitmeid versioone, kas venelased ise pistsid talle tule otsa, kuna ei saanud teda minema viia või siis sakslased pommitasid, aga võib esimene versioon isegi olla nii-öelda kaunis tõenäoline. Seal põlesid ümberringi põlesid majad maha minu oma isa, venna mihkli maja. Aga see maa ümberringi oli täis padruneid. Kahurirohtu ehk makarone, me nagu meil seda nimetasime ja igasugust muud niux põnevat kraami vähemalt meiesugustele poistele. Minul ja mu sõpradel ka läks õnneks meil kõigil lõid silmad pähe ja ja sõrmed otsa nii-öelda kõigil nii hästi ei läinud. Missugune sinu perekonna taust oli, kas nõukogude võim oli siis, kui hakati ronge Siberimaale komplekteerima sinu ja sinu perekonna vastu ükskõikne või? Õnneks küll ükski süsteem ei ole liialdatud. Päris totaalne, kuigi seda Nõukogude liitu on totaalriigiks nimetada nii nagu Suur-Saksamaalt, eks ole, aga noh, ütleme niimoodi kõike, nad ei jõudnud minu isa demobiliseeriti 41. aastal nõukogude armeesse, aga õnneks ja kui nii võib öelda õnne nimetada laevahukk, kui ta oli Eesti ranna peal, kus oli üle 3000 Eesti mehe, oli peale neist kuskil üle 2700 pääses erakonna, Eesti rand, sai paar pommi, sai pihta ja kapten Boris nelke tõmmarda sinna. Prangli saarde mus, kus ma arvan, tänavu tuleb näiteks suur niukene Nissi ranna Q 75. aastapäeva tähistamine, eks ole, kuna sealt ikkagi pääses jah, nagu ma ütlesin, üle 2000 seismisega eesti mehe tulema. Saksa sõjaväkke võetud, kuna liiga muna kuuldavasti reamehi võeti Saksa sõjaväkke kuni 40. eluaastani anud, aga isal oli see 40 tähist oli 1901. aasta mees. Me ei jõua kõiki episoode sinu nooruspõlve tegemistest ja saatust määranud, hetkedest lahata ja rääkida. Aga ole hea moti, mõned olulisemad hetked koolipõlvest. Kui saatus oleks tahtnud, siis kes oleks võinud sinust saada selle asemele, et me räägime siin sinu kui, kui sõjaajaloolasena? Eks neid variante oli mitu, aga võib-olla kaks siiski peale sellest, miks ma sain sõjaajaloolasena seal, noh seal on niisugune, tagantjärele tarkusega ma seda siis veel ära ei tabanud. Asi oli selles, et kuskil nii kui ma hakkasin maailma asjadest juba jagama ja poliitikast ja natukene ka sõjast just möödunud sõjast, eks ole. See oli Russoffi sulaaeg, kus seltsimees Stahlil oma barbakesed seal sirgu visanud, Kremlis jah, ta kenasti ära, paus Ameeritud, aga Russoffi valitsemise ajal hakkas tulema tõlkekirjandust meile tõlkekirjandust inglise ja saksa keeles. Ka niux sõjaajalookirjandust, teisest maailmasõjast ja natukene ka uuest tähendab sellest teise maailmasõjajärgsest külma sõja aegsest sõjatehnikast ja minule oli see nihukene aken maailma, mida siiamaani ei olnud ma sellest midagi näinud ega teadnud. Tagantjärele mõeldes on, see oli noh, nisukene, esimene aken, esimene niukene, tõsine, teadlik tõuge, mis pani mind tõepoolest tähendab sinna sõjaajaloo poole kalduma. Aga mul oli huvi, mul palju huvisid, et lapsepõlves, koolipõlves just, eks ole, kui ma nii-öelda ma lugesin palju. Ja hiljem, kui ma hakkasin sporti tegema või, või keha kol tuurima, ei ole väga fanaatiline sportlane ise olnud, aga olen olnud nii-öelda nagu mehed, ütlevad orgunni mees, võistluste organiseerija. Aga ka iseendale, noh, tahtsin tulla, kõva mees, kui nii võib öelda, sõna otses mõttes tav jõu poolest kõva mees, ma olen väikest kasvumeeter 68. Aga selleks, et olla kõva mees, pead sa tegema trenni pidi tegema jõutrenni. Meile tuli jälle teine nisukene, akendandav tuli mööda sõpru, tuli ajakirju. Ironman Raudmees, Trent Velts kulturismiajakirju ja jõudesse, aja kõrre, eks ole, kus oli, see metoodika oli sees, nii et kõik on võimalik ja ma arvan, et ma sain kindlasti üle üle üle keskmise niukseks kõvaks mäeks. Surusin noorest peast 245 kilogrammi selili üks kaks kehakaalu, see oli niisugune kõva sõna ja mõned uued asjad olid Kaganis kõvad. Nii on ka spordimehe teele see ikkagi kõiki tõuganud. Ei saanud välistada, tähendab, siis oli ühe variandina ma mõtlesingi Tartusse minna õppima kehakultuuri tähendab aga peale tehnikumi. Ma käisin ehitustehnikumis, õppisin, eks ole. Tehnikumi läks, mul tervis läks kehvaks, mul tuli kopsu naerma, super kloos tuli, peale geograafia huvitas mind kaugelt maad, aga nuh oli ka selge, et ega Nõukogude liidus kuskile väljapoole naljalt ei pääse. Geograafi nakatuse käimagi kuskil seal Siberi taigas ringi lonkima või geoloogina seal uurima, eks ole, neid maavarasid suurele Nõukogude liidule ja kogu lugu, nii et, aga jah, sõjaajalugu kaaseemsed tekitas tosin, siis Vene laevastiku alguses Liepajas, kus ma olin, õppisin elektromehaanikakoolis ja pärast Põhja-Vene põhjalaevastikus Koola poolsaarel, kus ma olin raketi kaadritel, teenisin vanemelektrikuna seal ja nägin nii-öelda sain käega katsuda päris toredaid suuri rakette, automaatkahureid ja nii edasi kõike seda sõjatehnika, et ja kuulsin nii-öelda kohapealsed legende nendest teise maailmasõja sündmustest, mis seal olid ka toimunud ja samal ajal meil on väga hea raamatukogu, seal olid ühed ohvitseriprouad, kes seda raamatukogu pidasid, aga nagu ma ütlesin, et see oli just Russoffi sulle Aecus hakkas ilmuma, raamat tulid ja nüüd prouad oskasid väga head raamatukogu sinna komplekteeriv sellest, mis siis Nõukogude liidul on saadaval, noh, kuskilt väljastpoolt midagi tellida ei andnud, ajakirju siiski sai ka sotsleerist ei kaugemal kapmaadest muidugi saanud ajakirju tellida, eks ole, aga ja mul oli väga palju vaba aega seal just Vene laevastikus, nii naljakas, kui see ka ei ole, asi oli sellest, ma sain kätte uue kaatoridada uue raketikaater, mille peal mina teenisin Dali värskelt vabrikust tulnud ja elupraktika näitas, et ka selle vene sõjatehnika on niimoodi, et ega ta kaks esimest aastat peaaegu mitte midagi ei juhtunud, aga see oli aeg oli, kui sul aisad kõik masinad, masinad, aparaadid, kõik töötasid, sul oli massiliselt vaba aega, mida võis kulutada iseenda harimiseks. Mul ei ole jah seda aega vaba aega nii palju olnud, kuna kunagi ei enne ega peale seda ikka oli mingit tegemist, aga seal ma õppisin nii-öelda ajaviiteks näiteks inglise ja saksa ja poola keelt näiteks ja, ja lugesin väga palju. Jah, muidugi, see tundub ikkagi parasjagu õudne, kui vähemalt mulle näib niimoodi öeldakse, et nii seltsimees Õun, armeeteenistus neli aastat, merevägi, eks jah. Neli aastat. Neli aastat noorem hea mulle endale tundus, alguses mulle endale tundus, kui ma sellest teada sain. Noh, see oli nagu eluaegne vanglakaristus, eks ole, teevad neli aastat, jumal hoia, eks ole, neli aastat on õudne aeg noore mehena olla maaliline siis 20 ka, kui mind võeti, et aga pärast tagantjärele praegu mõeldes olen ma mõelnud, et see oli tõesti see tõuge, mis ma ei ole teoreetik selles samas sõjas sõjas ja sõjatehnikas maa ei ole sõtta sattunud õnneks, aga sõjatehnikaga olema väga palju kukkuma. Nagu ma ütlesin juba seal rakettidega, automaatkahuritega, laevadega, kõike seda asja ma tean, sisuline, mitte üksus käega katsunud, vaid ma olen seda teenindanud, nagu öeldakse. Aga neli aastat kusagil Koola poolsaarel, see on ikkagi kohutavalt pikk aeg. Mis seltskond seal koos oli, kas tegelaskujud, kellega tookord sai ühiselt palju aega veedetud, jooksevad täna veel silme eest läbi? Raketiväega oligi tookord niisugune lugu, et Nõukogude liidus oli küll oli mehi, naisi, kes raketid nii-öelda välja mõtlesid ja muu värgi tuumarelva ka näiteks eks ole. Aga ei jätkunud naljalt neid mehi, kes oleks suutnud teid teenindada, tähendab sedasama sõda, nii-öelda tipptehnikat, sisuliselt oli see ikkagi sama nagu muu maailma tehnikaga, eks ole, siis lõid kurjate väga paljusid Samost Baltikumist korjata Kuu tehnilise haridusega poisse just helgemaks oli täpselt niimoodi helgeid päid, eks ole, minul oli siis tehnikumiharidus. Ja oli kõrgkoolides, kes olid napsatud sinna kuskilt esimesel teisel kursusel poisse, näiteks intelligentne seltskond, dušina oli veel leiutamata, nii et keegi ei pookintsin seal, noh me käisime seal rabastus šaldanud mitte kirsa hoides, vaid just nimelt nahksaabastes, kuna kirsa voi kuldavassi masinaruumides, kus ka mina teinekord käisin masinaruumides õli, õli sõi kirsa läbi, kuuldavasti siis mägents, kandsime mõnusaid niukseid, peeneid, ohvitseri nahksaapaid, sisulised, eks ole. Aga sellesse säär Zapasse läheb sisse teatavasti jalanarts port jonka aineid portjankasid, tuli pesta ja lenduriks oli niukene, eriruum oli niinimetatud šilka, nagu venelased nimetasid, aga seal sa pidid juures passima, kui port jonka teada, kuivõrd kuna muidu oli osa seltskonda, kes ei viitsinud oma jala Marce pestanud, vaid seal läksid ja korjasid mõne korjasid ühe paari nii-öelda neid puhtaid sealt ära ja kogu lugu, eks ole, siis sa pidid sealjuures passima, niikaua kui neil partiakad kuivas. Kui õunapuude õitseva ja nende roosaka sinu juukseid, liiva ja nende roosaka siin uju, sai liiva. Ma tahaksin kodus olla, kui viljapõld, kollelda ja kallak ka pruunikat, vilja tuul, ta, sa ista ja kollakat pruunikat vill ja tuul ta siis ta. Ma tahaksin kodus olla, kui Kasemets kallanud ja kureparv taevavõlvi kodu poole puuri, et ta ja kureparv ta. Kodu poole uuri, et ta. Ma tahaksin kodus olla. Kui lumevaip. Te kuulate vikerraadio jutusaadet, tänane külaline on Mati Õun sõjaajaloolane, kellega jõudsime rääkida nooruspõlvest üsna ülevaatlikult, aga siiski. Ta mati tekkis aimdus, et edasise elutee mõtlen siis nüüd juba ajalooradadele jõudmise osas mängisid raamatut need, mis armees said loetud, päris suurt rolli. See ei ole vist väga tavaline, et inimene, kes on hoopis teistsuguse hariduse omandanud ja kes jõudnud juba vanuselt aastatesse, mis algavad kolmega, eks 30 pluss läheb kooli ja valib sootuks. Uue eriala, see oli tõepoolest niimoodi maha oleks saanud, ma lõpetasin tehnikumi ehitustehnikumi, lõpetasin punase. See oli niinimetatud kiitusega diplomis võrduskeskkooli kullale, eks ole, ja ma oleksin saanud TPI-sse tookord, noh praegu on ta siis sul? Jah, tehnikaülikool vist, eks ole. Sinna ma oleks saanud müraketi sisse ilma sisseastumiseksamit. Nojah, siis oli mul juba peale selles samas sellest verelaevastikust oli seesama see ajaloo huvi ja just sõjatehnikahuvi oli tekkinud jama, mõtlesin, tähendab Don't sammust üks keskpärane insener Saltippis, neid on ilma minuta vabadust nagu kirjusid koeri küll ja küll, eks ole. Aga ega siis ju ei olnudki naljalt eestlastest nii-öelda mall õppinud, sõjaajaloolasi ei olnud kuskil 1900 seitsmekümnendatel aastad teel Eesti NSV-s näiteks, eks ole. No see oli niukene, perspektiivitu, sest kui sa näiteks valetada ei tahtnud õigust rääkida, ei saanud kirjud nahk rääkida, võib-olla veel saida kirjutada, kindlasti mitte. Või kui sa kirjutad sahtlus, seda ei avaldatud kindlasti, eks ole, nii et see oli kaunis niukene, perspektiivitu värk. Ma ütleks selle peale, et võib-olla vanajumala juhatas mind vanajumal ja kaitseingel vast, ma olen selles täitsa praegu veendunud teele, mis tõesti nii-öelda väga rasked raha sisse ei toonud, aga neis nagu elusaatus näit Dash minu tõeliseks nii-öelda tööks ja kutsumiseks sai, sest noh, kena oleks osanud õppinud inseneriks näiteks. Või nagu ma ütlesin, et kehakultuuri oli ka ühe variandina oleks läinud seal oleks treeneriks mind näiteks oleks mul noh, mõni õpilane tulnud maailmameistriks, no jumal temaga, kes neid treenereid pärast meil nii-öelda meele tuleb. Kes teab, kes on Taltsi, Jaan Taltsi treener oli, mina tean näiteks, aga ma arvan, et suur osa Eesti rahvast tõi tea sõda, eks ole, kes projekteeris Viru hotelli, no seda ma tean ka, kuna ma ise olin seal Eesti projektis olin ametisse laevusena projekteeriti näiteks, aga jah, nii-öelda sellesama jumala ja kaitseinglite toel olen ma praegu tõepoolest teinud nii-öelda 80 80 sõjaajaloo ja sõjatehnikaajalooalast raamatut, ma ise arvan, et see on kaasanud Tähendab tookord, kui sa läksid Tartusse oma jutuga soovist saada sõjaajaloolase, kas sind vaadati nagu kohtlast ka või, sest sa just ise kirjeldasid seda olukorda ajaloolasena? No mis variante oli? Sa pidid kirjutama nii nagu valitsevale korrale Talle meelepärane, mis tähendab seda, et enamasti või noh, ütleme vähemalt mitte alati ei saanud kirjutada asjadest ausalt. Mitte mitte Te ei saanud kirjutada asjadest ausalt, vaid üleüldse saanud kirjutada asjast ausalt, tegelikult ongi asi nii, kui me võtame need nõukogu nõukogude aegset niinimetatud ajalood või võtame meie, meie meeste, meie sõjaveteranide mälestused näiteks, ega seal sõda ausalt jutt too naljalt ei ole, ütleme kuupäevad võivad klapp, mida, eks ole, aga peale seda peale üle kuupäevade naljad, mitte midagi, nimed ehk ka mõned, eks ole, aga mitte kõike maha läksin Tartus aastal 1976 kohe ei avaldanud, et just nagu tahaks sõjaajalooks saada, loolaseks saada, ega tõepoolest oleks võinud juhmakaks peetud ja öeldudki teata, seltsimees Õun, teie kohta ei ole nõukogude ülikoolis Nõukogude ülikool ei valmista ette 100 ajaloolasi ja ei valmistanud ka. Aga ma tulin selle jutuga välja kuskil teisel kursusel seal peal, kui sai valida nii-öelda spetsialiteet või noh, kuidas eriprogramme, eks ole, tartu valmistuseta Te ju ka tähendab, noh, niisugune üldine programm, see midagi pidid läbi tegema nagunii. Need olid ajalooõpetajad, mis sealt tulid, eks ole, hakkasid õpetama keskkoolis ajalugu, noh, loomulikult on neil ametit ka tarbis, eks ole, väiksem seltskond, kes olid kunstiaja loolseks spetsialiseerus näiteks loetu seal eri asju ja kes arheoloogiks näiteks ka loete, eks ole, eri asju, neid, mida, mida tavalisele suurele nii-öelda tulevastele, et ta, et tal ei loetud. Kui mina pakkusin välja, et ma tahaks saada meresõja aja looluseks, tuleb sealt kitsamalt, mitte lihtsalt sõja ajal just nimelt meresõja ajal oleks, siis oligi esimene probleem tekkis seal sellega, et eriprogrammi saada, selleks peab olema juhendada Tartu õppejõududest peab olema keegi juhendaja lahku ise ei saa ju õppida nihukest asja, kuramus kõigepealt asja selgeks tegema seal ja siis ma kõndisin mööda neid oma David õppejõude seal juba ja räägid ühega ja räägib teisega, kõik naeratavad rõõmsalt vastu, et tead, õun, et ma ise ei tea ka seda asja sulle, õpetajal, eks ole. Aga siis lõpuks oli Sulev Vahtre sedasama kadunud praegu Sulev Vahtre või Isamaaliidu luua mees, kes mäletab selle tagareklaamist, eks ole, tema ütlaseks katset teada, et hea küll, et ega ma ka sellest asjast ei tea, aga teete mulle ka selle asja selgeks, et ma saan aru, et terveks juhendaja peab olema ja no nii need asjad hakkasid siis seal kenasti käima. See, et tänaseks on ilmunud 81, nagu sa ütlesid raamatut, millel on sinu nimi kirjas see on ikka omaette ja vägev saavutus, kuigi algus vist päris lihtne ei olnud. See on jah omaette niukene, naljanumber, mida naljad nagu praeguses Eesti vabariigis, siis keegi ei usu, kui seda ka rääkida, aga tõepoolest, nii see oli, ma läksin kirjastus valgus, mis oli siis selles niinimetatud Saarinini majas, seal oli täielik tundmatus, siis, eks ole. Et ülikool on mul ka veel lõpetamata. Mul on niisugune mõnus nutta, siis tuli sihukese 100 asja seeria tuli välja seal kirjastuselt valgus, just. 100 laeva oli Ants Pärna tehtud, oli esimene seal ja seda autot Margus Kuuse poolt tehtud näiteks ja nii edasi. Pakuks välja sõjamasinat näiteks teha. Vastus oli mullusest oi õun, et siin on niisugune lugu, et me oleme ikka rahu poolt, et kui me neid sõjamasinaid hakkame siin kirjutatud, et ma ütlesin, et aga et noorte hulgas on ju vaja patriootilist kasvatustööd ka teha. Selle arvate don't, et tõepoolest sellega annaks ehk asja ära põhjendada. Aga siis anti hea kunstliku harrainud ja mulle Väino Tõnisson selle peale, kes tõesti fotode ja jooniste erry joonistas värvipilt värvifotode tasemel. Joonised tegi sinna nendest samadest sõjalaevadest, mis on praegu ilmunud, aga siis kuskil kaks-kolm aastat ei toimunud mitte midagi, tähendab kirjastuse ilmselt kõhkluseta. Kas seda niisugust asja ikka võib väljaanded, võib-olla kuskil pannakse pahaks, eks ole, oleme siis kõik, saame suled sappa. Aga siis hakkas toimetamist öödandruktoos oma Ernits, kas nii-öelda vaikselt toimetama maha, ei pane talle midagi pahaks, ma arvan, et tema lähtus institutsioonidest, mis taolisi saanud kuskilt sellest Glavlitisteksureises unistuseks, Kirjastuste Peavalitsus tulid need temale instruktsioonid, et aeg-ajalt kutsus ta mind siis jälle välja sinna nii-öelda kuskil paari uue paari nädala pärast ja vaatab, et kuule sina, niukene värk, et teil siin Vene laevad põlevad, lähevad põhju, et niisugust asja ei tohi olla. Teata seltsimees Hernits, venüügik seltsimehed tollal loomulikult. Et mul on kõik võetud Nõukogude allikatest, ma teadsin, et ta lääneallikaid ei tohtinud kasutada, eks ole, nõukogude nõukogude ja vene laevade kohta ei tohtinud ja muu tehnika kohta ei tohtinud lääne allikaid kasutada, ainult vene omi, eks ole, võiks, aga mul oligi see nõukogudeallikatest võitnud, aga tegelikult kui väga palju seda materjali läbi sõeluda nii-öelda sõna otseses mõttes kaaluliselt kas või nii-öelda mõned sajad kilod, siis sealt midagi ikka tähendab, tuli ka välja, eks ole, pika selle suure suure nii-öelda teri natukene nendesse Kanadast ja tuli sealt igasuguseid huvitavaid asju välja, kuidas suur revolutsioonilist Aurora oli teises maailmasõjas põhja lastud näiteks aga muudeks naljakad asjad, nii näiteks oli ta saanud uue instruktsiooni, kutsus mind välja Lavlitist. Et, et näe, sul siin pildi peal tegelikult pildid joonistas nagu ma ütlesin, väina õlised piltide linnud lendavad siin risti-rästi, mõned lendavad alt üles. Ta horisontaalis mõned ülevalt alla, et ülevalt alla ei tohi lennata. Ta on selline juhend on meile surra, kui lind lendab ülevalt alla pildi peale, et see on allakäigu allakäigu sümbol, et seda Nõukogude liidus ei ole. No see oli, ei olnud nii-öelda minu probleem väga rõõmus, et tema tase Väino Tõnissoni sinna linnukest sele, kes löövad Tallo lendavad pilved peale maalida. Nonii, ta muidugi tegi laevadele, seal oli ka neli Eesti vabariigi mereväes käinud laevalikel sinimustvalged lipud olid tõepoolest olid peal, on need muidugi, no need ka Tõnisson joonistas selle siis nii-öelda pilgud kaotasid sinna, kes tegi taeva foonil või midagi muud. Et kaotasin sinimustai sinimustvalgete lippudega, oli omaette niukene, naljanumber, ma nägin seda ette, et nendega tuleb jama. Aga kuna Moskvas oli ilmunud aastal 1970, kas oli ilmunud selline raamat flaagi kašmiir, maailma riikide lipud, kus olid värvipilti värvitahvlitele, olid siis ka Eesti, Läti, Leedu lipit värvilist ära näiteks ja mitte üksnes ainult riigilipp vaid ka eesti sõõraevustega lipp näiteks kolme sakiline ja nii edasi, nii et ega sellest nii-öelda noh, ütleme teaduskirjanduses Nõukogude liidus sellest saladust ei tehtud. Ilmusi, kes mäletab, veel, oli sinimustvalgeid sokke, see oli müügi peal, näiteks sinimustvalgeid, pliiatseid oli ja nii edasi ja värvikombinatsiooni iseenesest Nõukogude liidus ei olnud keelatud, see oli meil siin nii-öelda Eesti NSV-s oli keelatud ja ma käisin Glavlitiseerinud, kurat, sellega tuleb jamada nende piltidega, eks ole, vahepeal võtsin pildid kaasa. Loomulikult oleme raamat ka kaasas. Et Nõukogude liidus või seal Venemaal kirjutatakse, trükitakse kenasti ära, aga ma tean, et meil siin Eesti NSV-s on nagu see sinimustvalge värvikombinatsioon on keelatud. No ei tea, teate, siin on niisugune värk, et ega meie neid asju ei otsusta teid, asju ikka meie teeme seda, mis Keskkomitee meile jälle Ta näeb, tead, eks ole, tantsida teab võib-olla võikski niimoodi olla, et mingiks komiteesse sinna, valgesse majja, eks ole. Praegu välisministeerium on ja siis selle peale ma lõin juba käega. Kurat, sealt keskkomiteest nagunii mingit õigust ei leia, sealt ikka öeldakse, et õied, vana, kodanlik klipp on kindlasti keelatud ja kogu moos, eks ole, ja üleüldse mingit sellist mingit sellist aega polegi olnud, eks ole. Raamat ilmus aastal 1999 entsüklopeediakirjastuse kirjastusel, 18 aastat võttis aega käsikirja valmiks saamisest kuni raamatu ilmumiseni, nii et seal niukene rekordraamat. Kui dramaatiliselt tuletab sinu ametis end meelde väide või tõdemus, et et ajaloo panevad kirja ikkagi võitjad. Ja kindlasti siin on niisugune lugu tähendab koguses suurelt osalt sõjaajalugu ja teise maailmasõja ajalugu, eks ole. Seal on suurendanud kirja pannud tõepoolest, eks ole, noh, nii-öelda nõukogude ajaloolased muideks on väga hea märk on see, et praegused uue Venemaa ajaloolased on võtnud täiesti 180 kraadi vastupidise suuna sellele. Kõik see kirjutatakse nii, kui ta tõepoolest need asjad võisid olla, tähendab aga Läänes Inglise-Ameerika autorid tõepoolest, eks ole, kes kirjutavad seda ja ega see jutt nii väga õige ei kipu olema. Kaks ööd on tehtud sõna otseses mõttes ajupesuga tümaks, nad üritavad midagi, ohvitame tehnikast, võid sa kirjutada nii edasi ja aga jah, ajaloosündmustest ja seal peab olema väga, sakslased on väga ettevaatlikud, jana imestavad seda meid, Saksa ajaloolased k ja sakslased üldse, kes siin käivad imestunud väidet, me seda saame kirjutada, et me siin kirjutame, jor, suured paksud raamatud ilmuvad ära Krasnodari Grenaatori kirjastusel näiteks turistikava öödel suurelt osalt asi läheb nii-öelda absurdini välja, kui siin aastal 1994 oli, käisid kolmanda soomuskorpuse veteranid, käisid siin siis oli 1944. aasta lahingutest, oli 50 aastat, eks ole, ja taastatud värsked oli taastatud maarjamäe saksa kalmistu, eks ole, ja ma pidasin neid, oli kuskil kolm, neli bussitäit, ole igavene parts, toredaid saksa vanahärrasid, kes olid siis siin niimoodi võidelnud. Ma pidasin neile väikse niukse kõnega neile, mille kõne mõte oli, nagu see tahketeesin, võitlesite ja läksite siit ära ja tundus nii, et sõda on kaotatud, aga praeguses praegused viimased sündmused näitavad seda, et mehed teie võitsite sõja, eks ole, Nõukogude Liit, kes oli suur trummilööja. See on nüüd omadega buli, eks ole, aga teie olete tehtud, mehed, Ta, need võidumehed. Ja ma mäletan, hakkasin oma kõnest peale, hakkasin sele Kamerrodeniga, eks ole, nagu nad on, seltsimehed. See oli just oli seal vastastikune pöördumine. Euroopa vabatahtlik kamraadid olid, eks ole teada ka sõna otseses mõttes, nagu Vene poolel olid tavalised, olid need, nemad olid ka Meraadikalt ja, ja sakslased. Nende seltsi esimees Georg Dierest tuli minu juure käpindistena Sütus, teate, Rõul. Ma ei ole ammu kuulnud sõna kamraade. Neil Saksamaa, Saksamaa liitvabariigis, see sõna on keelatud, kui fašistlik. Mul on jäänud mulje Mati, et et sa esitad oma töödes kaunist, tihti ametlikule või üldlevinud käsitlusele. Väljakutse. Teise maailmasõja algus, algatajad näiteks. Ei, see mulje ei ole sul petlik, see niimoodi ongi, asi on selles, et teatavasti teisest maailmasõjast on meil juba jutuks oli, et suured rotang Nõukogude liidus kirjutate puhast valet, eks ole. Läänemaades noh, ma ei ütle midagi ajaloolastele tegid seda, mida nad suutsid, aga ka seal oli ju probleemiks näiteks, et oma raamatut ilmutada, selleks pead sa kuskilt ärimeestelt või pankuritelt tatrapataka raha kenasti saama, tavalised sellelt kirjutas. Tal endal seda rahapatakad ei ole lauale panna sinna trükikotta, eks ole, välja panna ja osta, osta fotod näiteks kuskilt arhiividest ja ajakirjadelt ja läänemaades Nõukogude liit oli ju neile kallis, armas liitlane, seltsimees Stalin oli seltsimees Stalin, idademokraat, kes siin nii-öelda nõukogude liidus tegutses, ei saanud näidata, et oh, et me olemegi tegelikult kõige suuremates sulidega. Tegelikult tuligi välja niimoodi inglased, ameeriklased olid suuremat sulleritega ühes kambas, kui oli see suur Saksamaa, eks ole, Nõukogude liit oli kahtlemata Ta suurem inimvaenulikum riik kui Suur-Saksamaasõda oli, eks ole. Aga ma võin aru saada ka nende ameeriklaste ajaloolaste, nad olid väga raske probleemi ees, kuidas näitab kogemus, et meie poisid olid nii-öelda ühes kambas kõige suuremat mõrtsukat tega, eks ole, siin niimoodi, noh eks seda püüti tee nii-öelda pisendada ja tasandada, niimoodi vaikselt ja ja üleüldse kogu see teise maailmasõjasaladus, venelaste suur Euroopa sõjakäigu saladus, plaan, krossaa, mis oli ikkagi terve Lääne-Euroopaga Mandri-Euroopa äravat. Ta see tuli välja kuus Nõukogude liidu kokkukukkumisega, kui mõnda aega olid tõesti, Venemaal olid nii-öelda need sõjaarhiivid olid ka lahti ja sinna nendele materjale võis juurde pääseda, aga kuna see pöörab pea peale kogu selle senise nii-öelda teise maailmasõjakäsituse, mis on ka Läänes ollus, Hitler alustas seal ja paha Mussolini oli tal seal kõrval nii-öelda kannupoisiks veel ja ma ütleks, Stalin oli 20. sajandi kõige kavalam ja kõige nii-öelda mõjuvõimsam poliitikas tõepoolest dirigeeris neid asju sel ajal. Kuulge, elas ja väga kavala poliitikaga. Kas Saksamaa suta nahkest eak, kes on lugenud niinimetatud Suvorovi hellik endise nii-öelda KGB lause raamatut jäämurdev Leda, kolmanda minul on ta vene keeles olemas kolli nime all. Kus nõukogude kas ju Saksamaad, Suur-Saksamaad sõtta läänes ja asja mõte oli see, et kui ta seal nii-öelda lääne sunnib, kõigepealt nõrgestab iseennast, nõrgendab, nõrgestab Inglismaad, Prantsusmaad ja valmistub ette Euroopat, selleks Nõukogude Liit saaks teha suure vabastusretke sinna suurev avastusretke nime all läheme ja võtame ära Kunigi tariifi välja, eks ole, siis vaatab, mis edasi. See, mida sina arvad, näed, usud ja kirja paned mati, kas sellesse tuleb ka ikkagi paratamatult suhtuda, kui sinu Matti õuna interpretatsiooni? Kahtlemata on see minu interpretatsioon, aga põhineb see ei ole lihtsalt mõttelisele uitmõtte, kes kuskilt pähe tuli, et istusin maha ja mõtlesin kurrat, et Päts ja Laidoner, et ega need ikka õiged mehed ei olnud. Ma olen oma parimatel aegadel olen istunud kaunis palju arhiivides. Meie siin noh, põhiliselt Tallinnas küll riigiarhiivis. Tol ajal oli ta maneeži tänaval praegu madara tänaval seal ja neid materjale uurinud ja esialgu täiesti ilma nii-öelda eelarvamusteta, aga siis tõepoolest tunnis välja niisugused asjad, et näiteks Landeswehri sõda uurides ja kuidas meie laevastik maiust, laevastiku asja uurisin ka minule hämmastuseks tuli välja. Meil on hämmastavalt palju seda materjali on siin veel alles, kuigi ma arvasin, et ta vene ajal võib-olla aeti kõik ahju või siis viidi Moskvasse, eks ole, aga maksab uurida ja sealt leiab tõesti seda kulda. Kulla sõna otseses mõttes küll ja küll ja sealt tuli välja niisugune asi, näiteks sellesama Landeswehri sõja Pitka oma laevastikuga üritas trügida sinna Väina jõe suudmesse. Laidoneri juhenditega läks nii pikale kui ka kui ka kindral Põderile, kes seal siis oma kolmanda diviisiga teatavasti tollal juba seal Riia all tegutses, Võnnu lahingule võidelda, eks ole. Need on niisugused asjatundmatut, asi oli selles, et seal sõjaväe lahingusituatsiooni kirjeldus läks tollal tehnika oli ju, see läks üle telegraafijaamade, see läinud raadiost otse müracetaks Tallinnasse peastaapi ja seal poisid. Teeme siis sõnu, see läks üle mitme telegraafi jaama läks ta Tallinnasse, kui ta jõudis. See võttis kena päevakas ja teinekord võib-olla paar isegi minu mulje ja igatahes selline võttis aega, siin hakkas siis Laidoner ja koos staabiülema Sootsiga tegutsema nii-öelda paid murdva. Kui nad nii-öelda hea plaani välja tulid ja see nii-öelda tuttav võtta üle neid Telegraphi jaamu sinna jälle tagasi jõudis, eks ole, sellega oli kena, neli-viis päeva oli möödas, eks ole situatsioonile muutunud, kui oleks seal need mehed, Põderid ja pikad oleksid täitnud neid tarku juhendid, mis siit Tallinnast tulid, ma arvan, minu sisemine veendumus, täitsa Landeswehri sõda oleks kaotatud, aga mehed tegid asju, juhtisid oma vägesid oma laevastikega, maaväge, oma peadega ja tänu sellele sõda võideti ja ka muudes asjades mul on mool lahingutes Lõuna-Eesti lahingutes on mul jäänud mulje, näiteks et tõepoolest Laidoner juhatas neid kaugjuhtimise teel ikkagi siit Tallinna linnas, selle asemel et oma peakorter pärit viia näiteks Valka üle võrusse viia sinnasamasse rinda külje alla, aga see on sõjas niisugune elementaarne asi, näiteks miks Rumbel võitis lahingud Aafrikas südameid võita? Ta sõitis oma vägedega koos tema Ostaapoli tema vägede hulgas, samal ajal kui inglased üritasid, inglise kindralid üritasid oma vägesid üritada Kairo juhatada Kairost, mis jäi kuskil 1000 kilomeetrit lahingutandril, eks ole, eemale. Ja siis nad imestasid, et don't kuidas rammeleriti sõdib, niimoodi. Peaaegu ei ole aga sama efekt, kui see teade läks sinna ja meestel ei olnud üldse inglastel, ma mõtlen inglise kindralihärra, tal ei olnud ülevaadet, mis seal tegelikult toimub, kuna nad naljakas nagu ei oma kõrgeaulise isikuid ei tahtnud nagu sinna lahinguväljale viia ja nii et sama lugu oli siin meie Laidoneri ja tõepoolest oma tähtsat isikut ei tahtnud ta naljalt sinna viia, kus kuulid lendavad, mürsud lõhkevad, eks ole. TASS juhatas kaugjuhtimise teel, aga päris nii kahju, üks sõdu ei võideta, et vabadussõda võideti, tõepoolest, ma arvan, et see on seniste meeste teele, nagu olid näiteks kindral Tõnisson Viru rindel polkovnik puskar, siis seal Pihkva rindel. Ja kindral, jah, kindral Põder külastust. Ta oli ja ei olnud tookord tabel, admiral Admiral said alles sügisel pika-pika, olin üldse oli mereväe lipnik tegelikult oma esiaegadel, kui talle Eesti laevastiku juhatama hakkas, aga vaim oli tal hea ja merd ja laevu tai jagas, eks ole. Kas sul on ajaloos tuhnides näppu hakanud miskit, mille üle sul uurijana on väga hea meel, aga mida sa eestlasena ei oleks teada tahtnud? Mul ei ole niipea ei sina ega mina ei pea häbenema seda, et me, eestlased oleme, me ei ole sõjakurjategijad ei ole neegreid peksnud, mina küll ei ole ja ma ei tunne kedagi, kes oleks neegrit pekstud. Me ei ole neid ekspluateerinud nii-öelda nendes suurtes asumaades ja nii edasi. Aga need avastused, mis mina olen teinud, tõepoolest õnnestub teha ka sõna otseses mõttes oma toas istudes laua taga, mul on hästi suur lai lauda nagu hästi palju pabereid ja raamatuid ära mahub sinna peale ja fotosid ja kaarte kaartidele teinekord tuleb nii-öelda teine laud abiks võtta küll, eks ole, maa ja merekaartidele aga näiteks asjad, mida ma olen seal avastanud nii-öelda ajaloost tuhnides. Näiteks Juminda miinilahing aastal 1941 28 29 August oli praegu lõppkokkuvõttes minu lõpliku uurimuse tulemusena teises maailmasõjas kõige suurema inimohvrit, ega merelahing üleüldse ja vast ka kõige suurema põhja lastud laevadega merelahing üleüldse, mis on ameeriklased, on oma Leida lahingust aastast 1944 sealt oktoobris ülesse upitanud, seda ka, aga minu analüüs näitas seda, kui ma olen nii-öelda aastaid korjanud neid ohvrite arv sealt pani kui Ameerika laevadelt, kes seal põhja läksid ja kes muidu surma said tuleb välja, et seal on suur vahe, praegustel andmetel kuskil noh, leita lahingus näiteks inimohvreid kuskil 10500 kuni kuni 11000 ei ole, on ikka on ja talle veel lahtisi otsi, mis võib-olla valla Filipiinidel on kaunis kaugel ja seda ei saa õnneks. Õnneks Juminda on siinsamas. Aga jah, see on üks asi, eks ole, teine asi on see, mis ma avastasin näiteks lahingut merelahingut aastal 1000 990790, seal oli niinimetatud teatri kuningasõda Vene-Rootsi sõda, siis tolleaegne nii nime tatud hooglandi või suursaare lahing. Purjelaevastiku lahing tookord, et tegelikult lugedes lahingukirjelduste ja panna need marsruudid, tähendab nüüd laevade nii-öelda marsruudil maa merekaardi peale selgus suursaarega ei ole selle tegelikult üldse mitte midagi pistmist. Lahing p tee maha Mohni saare juures ja, ja pärispea poolsaare juures, eks ole, täitsa seal ligidal, nii et sealtmaalt oli kenasti, olid need lahingud ja purre talide Moniori Hekholme dollar üks suur maailma ajalooline lahing Eesti vetes, eks ole, jälle, mida me siiamaani ei teadnud, avastusi teha, ka nii-öelda kodust välja minemata, selleks peab sul lihtsalt nii-öelda peas palju materjali oleva ja muudasse ka. Mul on õnneks siginenud pika elu jooksul Brad abiga, ma arvan, et Eesti parim sõjaajaloo alane raamatukogu kuskil üks 20000 raamatut merekaart, sadade viisi maakaarte, sogane tont teab kokku lugenud raamatuid, hakkasin ükskord lugema, jõudsin 4700-ni ja siis lõin käega, et mis loeta. Ma saan aru, Mati, et ega seal sinu elamises peale sinu raamatute suurt midagi enam ei mahu ja kedagi Ei, asi ei ole nii hull, asi on selles, et kuna ise oli nii-öelda vana projekteerija, ehitaja, ma olin ka praktikaga ehitanud, eks ole. Mul on praegu kena kahekordne maja olevas vahepeal oli tõesti niisugune pilt oli, kas maja oli raamatuid paksult täis või isegi isa majas, kui ma veel elasin raamatut ladusima pööningule sõna otseses, vaata see raamatute seljad ülespidi, et sealt neid ka üles leian, aga praegu pole hullu, nad on nii-öelda suures suures majas ära hajutatud ja lahja. Mõni natukene toriseb, et raamatus on liiga palju, aga ma ei, kas ei või iial teada, mida järgmine kord vaja läheb ja inimesi on mul majas kaheksa praegu pikalt kogunenud, nii et lapsi, lapselapsi? Jah, koguni ämm, kes on peaaegu sama vana kui Eesti vabariik ka sõna otseses mõttes aastal 1918 sündinud ja koos Eesti vabariigi jumala abiga ehk saab paari aasta pärast sajaseks? Kas on võimalik, et autor, kui ta väga põhjalikult süüvinud materjali muutub ise osaks nendest sündmustest? Selleks, et sellist tööd teha nagu minul see ilmselt peabki nii olema, 90.-te aastate alul, kui ma töötasin kaitseministeeriumis veel ma kõndisin ringi sõna otseses mõttes Wehrmachti sinelis säärsaabastes, selleks, et elada hingelised sisse nendesse teise maailmasõjasündmused siin elus, ma arvan, tähendab, oli, oli meesterahvad, kes kelle peale naersid, et kuule Krožis, kaitseministeeriumis, siin Cramos, mõnikord üritati minna kinni nabida, sõnastasime mõttes Soomes käies Laamaga seirts keelatud, muidugi, eks ole, aga piirivalvurid vaatasid kahtlustavalt, mitu korda mind tülitati, otsiti läbi sõna otseses mõttes, et mis mees, eks ole, keelatud ei ole kuskilt kinni hakata ja ja ükskord mul ei olnud sinelid küll seljas, aga ükskord on mind niimoodi Inglismaal Londoni juures ka, kas seal, kus nad Tallinna peal lendavad sealt ära tulekul? Jääratulekul nokiti mind seal nii-öelda nendes reisijate hulgast välja ja otsiti läbi kaunis põhjalikult. Ma küsisin, millega, millega ma selle au ära teeninud sineleid ei olnud mul selja taga, seal rapped tookord kavitage, eks ole. Ja te teate, et teil on selline sõjaväelase rüht. Aitäh selle vestluse eest oli, oli meeleolukas, soovin tervist, jõudu ja ja kui niimoodi edasi läheb, siis ega see 100. raamat ka väga kaugele ei ole enam. No see oleneb tõesti jumalast taevas ja kaitseinglist ära, eks ole, kui ta mulle muideks ma iga õhtul räägin vanajumalaga Eesti mehed ei palu nii väga vait, räägivad jumalaga nagu mees mehega jumalanna, meesterahvas teatavasti eks ole. Et ta tõesti mul hoiab, kas ta mind ära ei kutsuks veel ja et ta hoiaks selget mõistust, et mõtted liiguksid samasuse süntees ajus edasi oleks et käed liiguksid, et ma suudan selle mõttes kirja, muideks mina üritan pliiatsiga arvutiga, ma olen arvutita mind, ma olen seda kaitseministeeriumis olles kasutanud, näiteks kirjutan praegu pliiatsiga ma isaga arvutiga väga hakkama peale peale peale insulti. Dima, panen klahvidega mööda. Tra ära, õnneks on mul olnud häid häid sõpru ja tuttavaid, kes selle minu kirjutused seal ta arvutesse löövad ja tuleb välja, et ma ei ole ainukene, kes seda siiamaani teeb. Hiljaaegu võis lugeda näiteks Heljo Mänd, kes hiljaaegu üheksakümneseks oli, tema ütleb, et tema kirjutatud pastakaga siiamaani ja ütleb, selle selgitatud, ütleb niimoodi, kirjutatus peab olema inimese hinge. Arvan, et minu puhul on see ehk sama lugu. Jutusaatel oli külas Mati Õun. Sõjaajaloolane aitäh Mati tulemast. Võtke heaks kuulajaks. Jutusaadet juhtis Sten Teppan, soovin kõigile kuulajatele kena pühapäeva.