Piiblis leidub sadu vanasõnu ja mõtteteri, mis on vanarahva suust piiblisse tõlgitud ja vastupidi. Piiblitarkused on jõudnud vanarahva kõnepruuki. Teises saates piibli ütlustest räägib vanasõnade uurija, akadeemik Arvo Krikmann. Missuguseid folkloor seid väljendeid veel piiblist leida võib? Neid metafoore ja väiksemaid elemente, mis siis on praegu nagu üldtuntud piiblivaramu hulgas. Aga mis nüüd neist on registreeritud Eesti kõne käändudena? Tähendab mitte vanasõnalises töötustena, seda ma ei saa kahjuks öelda, sest kõnekäänd andmebaasi võimaldada, seda nii hõlpsalt leida. Aga noh, näiteks hakkame siis alfa pesi alguses poolt peale suuri vahele jätit tehes Astla vastu üles lööma. See on apostitel apostlite tegudes. Selle taga on see kuulus sõnum Saulusele, kes on teel Damaskusest kristlikke jüngreid valmistama. Ja kellel siis jumal ütleb, et Saul, miks sa mind kiusad, raske on su laste vastu üles lüüa. Ja see oli siis see juhtum või see lause, mis tegi Saulusest, Pauluse Saulusest sai Paulus on on kusjuures omaette piibli ütlasena tuntud. Moraal siis et selle tagakiusamisega Saul tegi endale Alba, kuna ta jättis ennast ilma sellest issanda õnnistusest inspee. Toomas Paul on kuskil arvanud, et see võis olla ka ilmselt juba folkloor ütles tollal et kaamelid võisid kõrbes tõepoolest endale Asta puu pikkade okaste vastu viga teha, et need okkad olid, olid hirmus kõvad ja teravad. Elevandiluust torn, ülemlaulus pärit on üks selline imelik ütlus tänapäeval tähendab siis eelkõige mingisuguste individuaalsed, et loometööd, mis tegelikkusest on, on hirmutatud ja, ja elukauge või üldse mingit Essteeditsevad või distantseerumiste tegelikkusest või ümbrusest. Ja see väidetavasti prantsuse kirjanduskriitik seal päev kui ma seda, kui ma nüüd õigesti hääldan andis aastal 1837 selle praeguse tähenduse, kuna ta tarvitas seda elevandiluust torni just selles erukauguse võidi sotsiaalsest ümbrusest distantseerumine majanduses ja Victor Hugo siis vastan, tänu sellele oli nagu maalähedasem ja, ja sotsiaalselt aktiivsem. Aga Saalomoni ülemlaulus seitse tuleb ette. See koht su kael on nagu elevandiluust torn ja siin selle elevandiluust torniga mõeldakse eelkõige värvi ja ei, mitte mingisugust mingisugust distantseerumine elust ega ega taolist. Nii et tänapäeva fraseologismiga Ena piibli väljenditel võib-olla originaal tähendusest väga erinev tähendus on hea ja kurja tundmise puu on ka selline üks neid väljendeid, see on see erupuu, mis paradiisiaias kasvasid, kus võis süüa pärast Kristuse teist tulemist uues testamendis ka kui Kristuse ristipuu või, või see puu, mille otsa juudas ennast siis üles poos oma pahategude eest. Kaini märk, see on nüüd nagu praeguses majanduses on mingi märk millega tähistatakse kedagi või midagi ka või kedagi või midagi, mis on äraneetud või, või kedagi või midagi, mis on pahaendeline. Mäletate, kui Gorbatšov tuli, tuli areenile ja tal oli seal kõrgel laupäeval või pealaele oli selline imelik lilla märk ja siis seda nimetati või seda märki nimetati siis kas Kaini kas või ka metsalise märgiks, teinekord ja, ja selles nähti kas midagi pahaendelise või siis just midagi messia onliku. Aga tegelikult see oli märk, mille seal vennatapu juhtumisse jumal pani Kainile kaini leidja teda maha ei lööks, karistuseks oma venna tapmise eest ja ühesõnaga tapmine iha ei leviks ega ei leviks. Mis on täiesti vastandlik siis sellele või igatahes väga erinev väga erinev sellest praegusest tähendusest. Kirju kuub ei ole neid kõne kännana vest, vähemalt Eestis ma usun, ta ei ole registreeritud. Aga kirju kuub on, on piibliväljendite hulgast üsna tihti äranimetamist leidnud. Noh, see on esimesest Moosese raamatust, kus Jacob, meil on 12 poega. Ja siis Vanoigi sünnib Joosep, kes saab iso lemmikuks ja isa teeb talle seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks ilusa kirju kuue saadab vendadele külla. Aga see Joosep Elis seisund vihastab kliendi nii, et nad viskavad ta kaevu pärast viimasel hetkel tirivad välja ja müüvad Kümne hõbetüki eest esmaeliitidele Egiptuse vangipõlve. Laulgi oli sellest, see salmanni, kõlas siis kuidagi nii piimaga, kas tõmbasid mind välja, kui mu hing oli keele peal? Võtsid nõuks mind maha müüa, Iismaelid olid seal. Ja nii ta satub sinna Egiptuse vangipõlve vennad teevad selle kirju kuue veriseks, saadavad isale. Need ise satub eluaegsesse leina. See kuub on siis ühest küljest justnagu armastuse ja tunnustuse sümbol. Teisest küljest nagu alanduse ja kättemaksuatribuut. Neid on nii tohutult, et selle ajaga käsutuses ei ole kuigi palju võimalik lahendada, noh jah, Paabeli torn, patuoinas, Pelgulinn pilliroog, mida tuul kõigutab. Kõik Joosep jälle sellesama Joosep, ega on seoses kaks muutiibli ütlust, seitse lihavad ja seitse rammusat või rasvast lehmavennad on ja siis potivari naine on teine. Kui veenad lasknud Joosepi müüa Egiptusse orjapõlve, aga ta siis saab potifari teenriks. See on Vaaro ülik seal või. Ja vaara näeb unenäo seitsmest lihavast ja seitsmest lahjast lehmast. Ja Joosep seletab selle ära, et Egiptusse tuleb seitse väga külluslikku aastat ja sellele järgneb seitse aastat, mis hävitavad siis rikaste aastate varud. Bodyphar võtab sellest õpetust ja Joosep pannakse mingid säästuprojekti juhtima. Sellel on väidetavalt tegelik ajalooline taust. Ja potifani naine. Nüüd pärast seda, kui Joosep on müüdud potifarileda, ülendatakse kojaülem, Max ja Oxfordi naine hakkab teda meelitama. Ja Joosep keeldub, ikka meelitab. Ja siis Joosep põgenes korda ära, see tema kuub jääb naise kätte ja siis naine intrimineerib Joosepile vägistamiskatse nagu pottsepp saviga sõtkub nagu pottsepp, savi savist jalgadel. See on jälle jälle une näoseletusega seotud asi. Sibul, et ta on väga huvitav, seda Eestis Te ei tunta. See väidetavalt tähendab algkeeles viljapead või jõge või, või voolu. Ja kohtumõistjate raamatu kaheteistkümnendas on siis koht, kus jesta, kes on pärit kiireadist, suguharu juht on Efraim tülli läinud ja Efraim ähvardab sõjaga ja nad Jordani sääres kohtuvad. Näid jesta mehi, kes ütlevad, et nad on keeleteadlased. Ja siis neil kästakse hääldada sõna Schibolet. Mis siis kile, Aadlastele, Schiboled, aga nemad ütlevad Sibolet ja reedavad ennast niimoodi. Noh, mida ma vahel nimetaksin taovad mõõgad atradeks või, või Kablideks. Tühi töö ja vaimu närimine on eestlastele küll tuntud. Jah, on, praegu on kindlasti kindlasti tuntud. See on kogujalt. Seal on üldse kogu ja foon või, või häälestus on üldse pessimistlik. Või selline veidi noh, kas just apokalüptiline, aga aga see kõik on tühi ja mõttetu, on nagu läbiv joon läbi paljude kohtade. Koguja ütleb, et kus on palju tarkust, seal on ka palju. See on tõlge, kus on palju tarkust, seal on ka palju meelehärmi, kes korjab teadmisi, korjab valu ja siis tulevad mõtisklused tarkuse ja rumaluse asjas. Et see on tühi töö ja vaimu närimine. Inimene nautida seda, mis jumal talle on andnud leiba ja veini ja, ja nii edasi. Ulgumine ja hammaste kiiristamine on samuti, kui minna mööda alfa, peeti nende just sõnapaaride ridade juurde jõudnuna. Et siis piibli ka mõned sõnapaarid on, on rahvaluulesse Jõudnud tuntuks saanud. Ma olen kuskil arvanud paarid üldse on parallelismi molekulid või või, või need legotükid, millest parallelismi tehakse, kui neid legosid ilusti sümmeetriliselt kokku pannakse. Sõnapaaride read on, on piibli oma kiiku, kirjanduse kandvamaid, retoorilisi võtteid üldse ja siis ka nende eestikeelsetes tõlgetes. Sagedased näid sünonüümsed sõnade baare tavatsetakse nimetada kreekakeelse terminiga endiaadioin. See A ja O alfa ja omega on näiteks üks selline hästi tuntud tühi töö ja vaimu närimine meest. Just juttu oli ulgumine ja hammaste keristamine kui Matteuse evangeeliumis. Jeesus seletab hea ja seemne ja ja raiheina vahekordi peremees laseb külvata head seemet, öösel tuleb vaenlane ja küllap sinna raiheina või ohakaid, mida ta sinna külvas. Sulased tahavad umbroht välja kitkuda, aga peremees soovitab, et ootame lõikuseni. Siis raihein korjatakse välja, visatakse tulle. Sinna, kus on ulgumine, sammaste kilistamine, ulgumist ja hammaste helistamist on, on mitmes-mitmes-mitmes kohas. Matteus oli juba mitmes kohas testis Emongeelns. Seal on kõik kohad täis. Näiteks psalmide eestikeelses tõlkes, vanemas tõlkes vähemalt on umbes 40 sõnapaari armuline ja halastaja hing ja ihuhommik ja õhtu hõbe ja kuldhäbiteotus. Inimesed tõused kavaluse pettus, keppija so kuu ja tähed, köied ja paelad. Ja siis kuulsat luud-kondid ja tõde ja õigus, mis teile erilist huvi pakub? Miks see on luud-kondid, piibli väljend, ta lihtsalt, ta lihtsalt on üks neist, ma ei oska öelda, ta sobib sinna noh, seal kirikukirjanduses piiblis endas ja kirikukirjanduses on üldse neli sellist põhiparadigmat, mille raames näid Hendia, Dioine ja vastandusi arendatakse. No esimene on need paarid, mis kätkevad igast nii-öelda kategoriaalset leksikad. Universaalne või tavaliselt nad on mitte sünonüümid vaid Antoneelsus vahekorras maa ja taevas, elu ja surmpäevi ja kuri noori, vanaema, isa, rikas, vaene, hommikuõhtu, pisuke, suur sees väljas ja nii edasi, nii edasi. Teine on need, mis panevad paari inimese aspekte mingeid somaatikat, meelte tegevust üldse vaimu ja füüsist hinge, ihusooja süda meeldima, lihaelu nägema, tegema keel ja meel sõna ja tegu ja nii edasi. Kolmas on siis nii-öelda halbade asjade paradigma, kus paar moodustub printsiibis sinonüümidest risti ja viletsuse, häda ja vaev kavaluse. Kas viha ja vaen, kallis aeg, katk, põrgu, audia, surm, sõda ja verevalamine, läbija, naer, patt ja süü ja siis neljas on heade asjade paradigma. Sinna võib siis liigitada sellised paarid, mis väljendavad harrast suhtumist jumalasse ja Kristusesse või mingeid positiivseid õndsa hingeseisundeid üldse. Jumala positiivseid toimeid ja nii edasi. Au ja kiitus, arm ja heldus, rahu, rõõm, abi ja nõu, arm ja headus, usk ja lootus, au ja tänu Oruste rõõm, armi, usk, õnn, rõõm, ilus ja, ja kaunis. Salmides on neid 40 ümber näiteks. Ma võtsin lihtsalt näiteks mujal on ka armuline ja halastaja india ihuhommik ja õhtu hõbe, kuld, häbi ja teotus. Inimesed ja lojused, kavaluse pettus, kepp ja saukuu ja tähed ja nii edasi. Lugesin juba, et Georg Mülleri jutlustes on neid tohutult. Mina sain oma loendamise tulemusel vähemalt 150 eri sõnapaari või rida teinekord nad arenevad pikemateks ridadeks. Mülleri hinnad on ühendatud sidesõnaga, nink abi ning karm elu ning õnn, helde ning armuline, häbi ning auhäda ning vaev hüppas ning kargas ihu ja hing. Katke kallis aeg on, on kadunud tuntud väljend kirikud ja koolid ja nii edasi. Aga nüüd üldiselt tundub, et Müller teadis midagi eesti fraseoloogiast näiteks seda, et Eesti Froseoloogias või, või rahvapärases ütlemises on kombeks tekitada allitartiivseid tähendab all keemilisi ühendeid. Tal on näiteks sellised aliteratiivsed vorme olid nagu hea töö ehk kauni karva pärast kaela ning kahju pääle. Katk ning kallis aeg. On üldisemalt kirjanduses meel ning mõtlus pikk ning pine sarved ning sõratsoon ning seda vägi ning võimus kuradi kurgust. Noh, kas sa teadis neid eesti keeles, kus ta, kust ta need eestikeelsed variandid võttis, kas sellest oletatavast medi kirko raamatust või mingite saksakeelsete asjade vastetena, seda ei saa kindlasti öelda. No igatahes Saksa kihiku kirjanduses paljude paaride originaalid olid ise tihtipeale juba alternatiivselt armunud eelenud näiteks tavaliselt tõlgitud vilets ning vaene ninad tund, kunst. Tavaliselt tõlgitud arm ja heldus, friiton, front, tavaliselt tõlgitud rahu ja rõõm. Šantonsent tavaliselt tõlgitud, häbi ja pat, laytont liip tõlgitud mitmet moodi, sealhulgas mure ja rõõm. Los Unt LEDid tõlgitud vaba ning vallalis, see vaba ning vallalis on noh, kus ta nüüd iganes pärit on. Kas see saksa kiriku keeennzellossond leediga on, on, on need see algesinemus, seda ma ei oska öelda. Aga et ta on praeguse tänapäevase, selle veidi Frivoolse väljendi vaba ja vallaline esiisa, see on, see on päris kindel, et ma ei kujuta, et nad paralleelsed tekkisid. Näiteks sümptonsult tõlgitud paat ning, või ja võlg või, ning võlg keeldunud kuut tõlgitud raha ja veli Portunud verk tõlgitud sõna ja tegu. Nii et aliteratsioone oli saksa, originaalis k. Mingiks hoia, kui silmatera on piibli väljend. Viiendas Moosese raamatus on selline koht. Jacob on Jehoova mõõdetav päris osade leidis tema kõrbema tühjalt paigast ujuvast kõrbest. Ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest ja hoidis teda nagu oma silmatera. Noh, see tähendas, on sama, mis on tal eesti keelest praegu ja mis on teil teistes keeltes praegu ja mis võib-olla oli tal juba mingisse vanaheebrea folkloorist tol ajal. Võimatu on seda, et välja selgitada, kas oli, mis oli, igatahes see võib olla folkloor, sest raseoloogiast juba tulnud piiblisse endasse mitmes kohas vähemalt vähemalt neljas kaason on seda silmatera. Salmides hoiame end nagu silmatera oma tiibade varju alla, peida mind õpetussõnades seitsmendas pea mu käske, et sa jääksid elama Hoyama õpetajast kui oma silmatera. Siirakisse 17 22. No selle kohta, et issand on armuline, alates on tema käes otsekui pitserisõrmus ja inimese headust hoiab tema nagu silmatera. Veel võrdlustest võib-olla kõige tuntumaks on, on saanud olnud seesama hiilgav Moosese pale sõnaga teises Moosese raamatus. Kui muuseas käis 40 päeva jumalaga rääkimas või Jehoovaga pärast selle esmakordse käsulaudade saamise ja lõhkumise järel ja ta tuli siis mäelt alla ja pale hiilgas, tal pani kate näole. Aga see hiilgamine kordus taas, inimesed kartsid, nad olid teinud kuldvasika kuldvasikas kuldvasika teenimine on samuti tuntud piibliväljendite hulgast. Kuldvasikat teenima tähendab, tähendab praegu umbes sedasama, mis mammonat teenima, ühesõnaga mingeid materiaalseid väärtusi teenima, vaimseid väärtusi ära unustama. Aga siin Moosese raamat originaalis, see tähendab, see on jällegi jällegi teine kuldvasikas on tehtud jumala aseaineks, kuna Mooses oli pikalt ära ja inimestel oli hirm. Teine, võib-olla kõige tuntum võrdlusvormiline kohtiblist on käib ringi kui neurolõukoer. No see natuke vanem keel või meil kai lõukoer seal esimese Peetruse raamatu viiendas peatükis ja asja mõte on see, et käib ringi, kui neurolõugari otsib, keda ära neelda. Mõte on see, et saatana suhtes olnud nagu väga ettevaatlikud. Aga üldiselt on väidetud, et Lõvi Lõvi, metafoorid, sümbolid on piiblis nii hästi positiivseid kui negatiivseid kannatatsioone Ta on ka nii hästi, võib olla näiteks kristluse sümboliks kui ka kuradi ja, ja üldse halva sümboliks. Jällegi psalmid on samuti võrdlusi täis see minu proovitükk. Seal on neid vähemalt 40 minu loendamist mööda. Nagu aga Nad tuule käes Vaarosiku joobnud enam kui juuksekarvu jooksis. Kui jõgi hoiaga karjane, hauguvad koerad nagu koiriide ära ajab, kallim kui kuld ja hõbe kui korkia keeletu. Enam kui liiva mere ääres. See tuntud väga tuntud piiblis jälle nagu Meuro lõukoer, magusam kui mesi ja nii edasi. Samuti Georg Mülleril on neid ka tükk 40. Tuul pillutab kui aganad rumalalt, kui hobused nagu juukseid pidi tõmmatud, tema oli oma ametisse nagu juukseid pidi tõmmatud, tähendab, vägisi tapetakse, kui koerad helistada, kui kella kui raske koorem mängivad kui rumalad lambad. Mülleri võrdlused ei ole nii stereotüüpselt kirikukirjanduslikult kohe täiesti tähelepandavalt kui mõnedel teistel, noh kasvõi Stalin. Nõrka lõugu härjaliiva mere ääres on ta ka olemas, magusam kui vesi. Aga süda keeb kui pott tulel. Kaunisti ehitud pruut kui palavas saunaleilis vajus põhja, kui tina. Kisendavad, kui hullud veised, rumalamad, kui veised, ta pidevalt sõitles oma kogudust, et kogudus ei oska laulda ja mängivad kui lambad. Aga kui esimene väärsustatud kirikulaulude raamat ilmus alles 1656 ja k Stahli lauluraamat oli, oli tegelikult proosa. Ja see medi kelku raamat, arvatavasti oletatavasti Rostovi koostatud mingi originaal Jaan, millele Müller toetus oli, noh, väga kindlasti ka proosa. Mismoodi see vaene kogudus sai seal mängida seda proosat, mina ei kujuta seda lihtsalt ette. Nurgakivi, mis kontekstis piiblis esineb? See on Matteusel. Kõigepealt mõtlesin 20 esimeses. Jeesus mõtleb selle metafoori või, või võrdlusega iseennast, seal tähendamissõnas viinamäe kohta, ta ütleb. Sulaselges eesti keeles. Kas te pole iialgi kirjast lugenud? Kivi, mille hoone ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks issandat on see tulnud ja on imeasi meie silmis see nurgakivi, mille hooneehitajad on kõrvale heitnud, see on tema ja ta näeb oma saatust ette. Aga veel see nurgakivi siis kordub näiteks Pauluse kirjas effeeslastega. Paulus ütleb siin kaks korda, isegi seepärast seisab pühakirjas. Enne ma panen siiani see kivi valitud, hinnalise nurgakivi ja see, kes usub temasse, ei iial häbisse. Teine siis, kes te usute, on uskmatu üle, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks ning just see on saanud nurgakiviks. Ja edasi tuleb veel komistuskivi, mis on samuti päeva fraseoloogiates täitsa tavaline ja kõnekeeles. Ja pahanduse Kalju. Nii et nurgakivi on Jeesus uues testamendis. Kõige tähtsam on see, et täispiiblitõlke tulemusel tekkis tegelikult eesti kirjakeel ja Helle piibel oli põhjaeestikeelne siis just põhjaeesti keel või murre kujunes eesti kirjakeele aluseks. Teine asi on see, et ta tõi keelde palju uut sõnavara. Tavalised asjad, mis meenutatakse, on jaanalind, manna juubel messias ja, ja tohuvabohu, kuigi eestikeelsetes tõlgetes tohuvabohu ei ole. See tohuvabohu olise. Tähendab piiblitõlget ei ole, aga kõnekeeles võiks rase loo, kes on küll see on see algkaos, mis valitses enne seda, kui jumala asus seal korda looma Moose raamatu esimeses raamat Haapsalusse alguses või näiteks mingit vähem levinud kiika Jon ja, ja Peeemmotja ja Darcise kivi hektarit, kiisia tuu taimi, marjad, tiibeldaja, tohutu palju ikkagi juhuslik, fraseoloogiale laene, vahendas vanasõna. See on ka tegelikult keeleline roll. Toomas Paulil on pikk järjejutt piibli mõjust eesti keele eesti kirikusse 2010. Jaanuarist kuni märtsini. Ta arutab seal veel rida puht grammatilisi seiku. Aga piibli ütluste osa tänapäevases keelepruugis? Väga raske määratleda jälle seda keelepruuki Eesti lühivormide korjamisest tavaviisiliselt on viimasel ajal lühidalt öeldes loobutud. Noh, midagi on, midagi on korpustes, aga korpustes on juhtumisi korpustes on üldkõnekeele või noh, mingis üldkorpustes, seal on naelad on heinakuhjast jaoks ja tuleb alles sealt välja sõeluda. Kui oskad neid, seda, et kõik, mis praegu on, on kolinud paberi pealt internetti siis võib teha sellise katse, ma tegin sellise katse Google'iga kuigi Google'i statistika näitab väidetavalt praegu ühesõnaga lossi numbreid, nagu öeldakse. Aga ikkagi möödunud suve seisuga ma vaatasin Google'ist, mis sagedusnäitusid googel annab praegu eesti vanasõnade koostaja üldse. Ja seal on niimoodi, et kui see sagedus on noh, ütleme midagi alla 20 või isegi 30 siis tähendab sisuliselt, et seal pole midagi peale nende folkloristide poolt netindatud vanasõna tekstide koopiate näidan vanasõnana raamatu kaudu ja, ja muud kaudu on terve mets sinna tekkinud. Ja nende koopiate tsiteeringute on ka rängalt. Pealkiri on, on rängalt bändide nimed, see on rängalt laulude nimed, videode nimetusi, ristitud, raha saada, aga noh, ikkagi. Ja see Google'i statistika andis sellised tulemused siis. Kes otsib, see leiab. See kordus 45800 korda. Töö kiidab tegijat 13400 korda, mis sa külvad, seda sa lõikad, 8430 korda. Igal asjal oma aeg 5640 korda. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub? 2010 korda veel tuhandetega 1890 korda. Kordas kuidas töö, nõnda palk. Ja siis oli lõpp. Siis oli tohutu järsk langus ja need Albia taustakulupead kummarda õndsa man, antagu ei võta silm silma, hammas hamba vastu, need olid juba 70.-te sees. Ja teised teised veel alla selle. Nii et väga problemaatilised, need, võib-olla siis Need tuhandelised oleksid, et mis on tänapäeval nii tuntud ju siis ehk, ja kuigi kõik räägivad tõesti praegu rohkem klaviatuuri kui suu kaudu see teisele augu kaevamise ütlus internetis on veel ise huvitav selle poolest, et ta on olnud väga tootlik, erritant humoristliku paroodiate ehk niinimetatud antivanasõnade leiutamiseks tekitades selliseid variante nagu näiteks, kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. Kes teisele auku kaevab, ise labida ära viima, kes teisele auku kaevab, seal on kopp ees. Kes teisele auku kaevab, seal on käed, mullased, kes teisele auku kaevab, see on hauakaevaja. Selline selline tautoloogia siis. Kas oh issand, on ka väljend sest kui me õhkame, oh issand, siis jah, need sellised selliseid õhkamised, imestus, hüüded, sajatamis, hüüded, igasugused, emotsionaalsed hüüded. Neid loetakse samuti mingisuguseks kõne käändude alaliigiks. Ja tihtipeale need opereerivad igast kangete olenditega jumalatega ja kuraditega ja saatanat ega, ja ja heldene aeg. Piibli ütlustest rääkis täna ja nädalataguses saates folklorist, Tartu Ülikooli erakorraline professor, akadeemik Arvo Krikmann. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni uues saates nädala pärast.