Kolmas kell ja kohe algab kolm kella, oli purjelaevadel mingisugune käsklus, aga täna jätame merenduse kõrvale, kuigi käes on merekultuuri aasta kolme kella kasutati ka teatrites enne seda, kui tulid kutsungi diatulede pilgutamine publikumärgiks. Tänase saate kolm kella on kõlanud ja eesriided avanevad. Et alapealkiri võiks ka olla teater muusikas ja muusikateatris. Stuudios on Jaan Elgula. Kunagi ütles mulle, kas Tõnu Raadik või Lauri Saatpalu või Toomas Lunge või Peeter Konovalov, etenduse muusikalise kujundaja või siis helilooja töö on väga tänamatu. Teed oma etenduse muusika valmis, näed vaeva, etendust mängitakse näiteks 10 korda. Ongi kõik kadunud, haihtunud, keegi ei mäleta seda loomingut aasta pärast. Võib-olla vaid mõned näitlejad ja paar külastajat. Väga palju on teatri jaoks ilusat ja väärikat muusikat kirjutatud, mida enam kusagilt ei kosta. Näiteks pole mul kahjuks võimalik mängida teile ühtegi heli näidet Gennadi Taanieli rokkooperist. Valus valgus lihtsalt pole säilinud ja keegi muusikutest pole vaevaks võtnud mõnda pala sealt taas salvestada. Valus valgus esietendus 30. oktoobril 1978. aastal. Muusika kirjutas, nagu juba ütlesin, Gennadi Taniel. Libreto kirjutasid Juhan Smuuli poeemi järvesuu poiste brigaad ainetel. Priit Aimla ja Ago-Endrik Kerge osalesid praegugi tuntud lauljad nagu Mare Väljataga, Andres Ots, Ragnar Kuusk, Toomas Valgre, Mait Maltis, Toivo Unt, Katrin Mägi, Viivi Laas, Silvi Juhanson äkki, otsa kooli õppejõud Siim, Priidu poeg Aimla teeb kunagi sellest ooperist mõned helinäited koos oma õpilastega nüüd etenduste juurde, millest mul muusikanäited on. 10. detsembril 1972. aastal esietendus noorsooteatris muusikal Oliver Jennifer. Etenduse idee tuli Erich kalli laavstorist. Kompositsiooni ja laulutekstide autorid olid Viiu Härmi ja Paul-Eerik Rummo muusika, kirjutas noor helilooja Olav Ehala. Lavastaja oli Kalju Komissarov. Liikumis- ja tantsujuht Ago-Endrik Kerge. Kunstnik Leonhard Lapin nopin. Osades Viivi Dixon, Helgi Ilo, Ene Järvis, Marje Metsur, Ivo Hein, Salu, Vello Janson, Jaak Tammleht, Tõnu Mikiver, Lembit Ulfsak ja teised. Kuulamegi nüüd muusikat muusikalist Oliver ja Jennifer salvestus on pärit aastast 1988 tart. Levimuusikapäevadelt laulab kollektiiv, kes varjab ennast nime taha. Kiigelaulukuuik. Loo juhatab sisse kuuiku juhendaja ja Oliver Jenniferi helilooja Olav Ehala ise. Tutvuse poolest õnnetus mul omandaks vana asjaga ansambli repertuaari sokutada. Esimene nendest on kirsi heid tolm. Muusikalis Oliver, Jennifer. Laulis kiigelaulukuuik ja salvestus oli pärit Aastast 1980 Tartu muusikapäevadelt. Lugu oli pärit noorsooteatri muusikalist Oliver ja Jennifer, autoriks loomulikult juba helikeele järgi äratuntav Olav Ehala Tartusse ka jäämäe läheme aastasse 1976, kui päälinnast Tartusse tulid Raimo Kangro, Leelo Tungal, Andres valdkonen ja tõid kaasa pakki noote ja ütlesid, hakkame rokkooperit tegema, kelle juurde nad läksid? No loomulikult nad läksid ansambli Fix juurde, kes olid tollel ajal Vanemuise teatribänd ja siis juba hakkasid läbirääkimised, mis küll kestsid koos proovidega, vaata et neli aastat. Ja lõpuks 80. aastal tuli teater Vanemuise mängukavva rokkooper põhjaneitsi. Seal laulsid siis Silvi Vrait, Vello Toomemets, Tõnu Kilgas ja loomulikult ansambel Fix saatis neid ja loomulikult mängis kaasaga Vanemuise orkester. Läheme nüüd ikkagi aastasse 1980, loen sirbist ja vasarast, mis on ilmunud 31. oktoobril 80. aastal. Põhjaneitsi Raimo Kangro ja Andres Valkkoneni rokkooper Karlis skalbi muinasjutu motiividel. Laulutekstid Andres Jaaksoo ja leelo tungal. Esietendus Vanemuise teatris 13. oktoobril 1980. Lavastuse tantsud Ülo Vilimaalt, dirigent Endel Nõgene, kunstnik külalisena Tõnu Virve. Ja oma muljeid sellest etendusest on selles sirbis jaganud päris paljud kriitikud ja muusikud ja heliloojad, Erkki-Sven Tüür. See on meil esimene päris selle žanri teos. Gennadi Taniel esialgu rokkooperile pretendeerinud valusat valgust siiski ei saa selleks pidada. Teiseks tuli selles kogu muusika fonogrammidelt. Kangro Valkani rokkooperis on esindatud nii orkester kui ka rokkansambel. Tean, kui raske on kokku viia rokkansamblid ja sümfooniaorkestrid eriti veel niisugusel distantsil, nagu selles lavastuses. Minu meelest sobis Endel Nõgene teost suurepäraselt juhatama. Väga meeldis, kuidas oli suurepäraselt kasutatud ansamblit, ilmselt tänu eriti Andres valdkonna neile kes on selle stiili muusikaga juba kaua tegelenud ja Jaan Rääts on kirjutanud. Siin on kõige toredam, et valk on üldiselt tunnustatud autor populaarse muusika vallas ja Kangro üldiselt tunnustatud autor niinimetatud tõsise muusika vallas on oma omadused kõige paremal kombel ühendanud. Kahju, et palju läheb kaotsi teksti. See tuleneb ilmselt võimendusest, millega pole kõik korras. Ja nii keerulise süžeega ooperis on teksti väga-väga oluline. Nii palju siis retsensioonidest, rokkooperile, põhjaneitsi, selle saatejuttude taustaks muide kõlab samuti üks instrumentaalteos rokkooperi põhjaneitsi. See on põhjaneitsi tulek, aga nüüd läheme salvestuse juurde, mis on juba tehtud hiljem. See on salvestus aastast 1989 kui selle rokkooperimuusika võeti mängida taas linnahallis. Kuulame stseeni mutikuga rokkooperis põhjaneitsi eeslauljaks. Legendaarne Silvi Vraidi. Siin ult muud ei kuule. Mure yks Kaare Cooper põhjaneitsi stseen mutikuga laulis Silvi Vrait. Lähen oma saatega nüüd aastasse 1975 ja noorsooteatrisse. Nimelt 19. veebruaril 1975. aastal esietendus noorsooteatris lavastust nimega protsess. Selle lavastuse algteoseks oli kohus Nürnbergis ja alusteose autoriteks häbi Man, kes on kirjutanud filmistsenaariumi Bertolt press on kirjutanud luuletused, millal siis eestistanud Kalju Komissarov. Lavateksti on ka kokku pannud Kalju Komissarov ärimanni filmi stsenaarium, kohus Nürnbergi alusel. Etenduse lavastas samuti Kalju Komissarov, muusikalise kujunduse eest vastutas Rein Rannap koos noore ansambliga Ruja eeslauljaks Urmas Alender, kes oli tol ajal Tallinna riikliku konservatooriumi üliõpilane. Liikumisjuht oli Maret arman, kunstnik Tõnu Virve. Osatäitjad n kraam, Andres Ots, Jaak Tammleht, Paul Laasik, Ants Vain, Margus Tuuling, Tõnu Mikiver, Mauri Raus, Jüri Aarma, Lauri Nebel, Milvi Jürgenson, luule Komissarov, Anne Tuuling, Iivi Lepik ja Rudolf Allabert. Esietendus nagu öeldud, teine veebruar 1975. Mäletan lapsepõlvest sedasama laulu, mis kohe kõlama hakkab ühe kogumikplaadi pealt vinüülplaadi pealt noorte laulud selle plaadi peale taha külje peale oli kirjutatud laul näidendist protsess. Esitajaks ansambel Ruja. Eestikeelse teksti on teinud Urmas Alender ja helilooja Rein Rannap. Mis kõige toredam, siis selle laulu eest on saanud ka tol ajal etenduse tegijad preemiaid. Tõnu virve on näiteks saanud selle etenduse eest NSV Liidu Kultuuriministeeriumi diplomi ja preemia 200 rubla. Just selle lavakujunduse eest teatriühingus 100 rubla preemiat kunstnikule ja Eesti NSV Kultuuriministeeriumi noorte lavajõudude vabariiklikule ülevaatusele mälestusmedali ja 75 rubla preemiat. Kalju Komissarov on saanud NSV Liidu Kultuuriministeeriumi diplomi ja ergutuspreemia 1000 rubla ja veel noorte lavajõudude vabariiklikul ülevaatusel mälestusmedali ja 100 rubla preemiat. Päris kõvasti tõi sisse selle etenduse lavastamine nüüdislaul näidendist protsess ja esitab seda ansambel Ruja. Ei tee. Parem. Laul näidendist protsess esitas ansambel Ruja. Rujast ei saa me üle ega ümber, järgmine teema on ka Ruja, aga mitte kui esitaja, vaid rokkooper. See on meie saate kõige uuem teos. Loen teater Vanemuise kodulehelt. Ruja rokkooper kahes vaatuses. Ruja proovid algasid aprillis 2008 jätkusid katkestusega mai lõpuni ja kulmineerus peaproovide ja kaheksa etendusega augustis. Projekt oli suurejooneline, nii tehnilise kui loomingulise külje poolest. Vastutavaid inimesi kutsuti mitmelt poolt Eestist ja kaugemaltki. Rokkooper Ruja võeti üles üheksa kaameraga ja nelja operaatoriga ja sellest on valminud ka DVD. Stsenaarium ja lavastus Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper teater, 99 muusika Rein Rannap, Margus Kappel, Urmas Alender, Toomas Rull, Igor Karsnek laulusõnad, Juhan Viiding, Ott Arder, Hando Runnel, Ernst Enno, Karl Eduard Sööt, Urmas Alender, Lehte Hainsalu, Ivan Makarov. Osades Sergo Vares, teater NO99, Priit Võigemast Tallinna Linnateater, Risto kübar teater NO99, Robert Annus targus Prangel Eesti Draamateater, Arno Tamm, Evelin Pang Tallinna Linnateater. Eva Klemets, Laura Peterson, Ragne Pekarev, Siiri koores Margus Luik, Martin Kõiv, Aivar Tommingas, Tõnis Mägi. Esietendus 15 august 2008 Vanemuise suvelaval. Etenduse kestus 160 minutit. Keel Eesti ja menüüd eestikeelsed. Nagu ma mainisin, on sellest etendusest ka DVD-plaat olemas ja selle plaadi pealt on mul võimalus teile mängida laulu, kel laulud laulda, laulab Urmas Alenderi osatäitja Sergo Vares ja alguses kuuleme, kuidas Rein Rannapi osatäitja Priit Võigemast astub dirigendipuldile. Harr. Soov on tunda. A'la. Soole ma. Keegi lausu oma laule valusani. Kust ulaka leida? Obama laule. Sayidi. Sinu. Kuulata leitava. Tegelikult kõige uuem etenduse muusika hakkab kõlama nüüd see Ruja oli aasta 2008, aga meie läheme aastasse 2013. Valge daami lugu on lavastatud ja etendatud Haapsalus juba kaheteistkümnendat korda. Küll neid kordi on rohkem olnud, sellepärast et mõni etendus on olnud mängukavas juba mitmeid aastaid. Aga XII valge daam oli siis eelmisel aastal. Ja sellest on mul ka üks laul teile mängida. Valge daami saladus oli etenduse nimi ja ma arvan, et kolm aastat jõudis seda etendust näha päris palju vaatajaid ja neil on kindlasti meeles see tore lavastus. Libreto Anneli aken, helilooja Toomas Lunge lauluõpetaja Ilona aasverekooriseaded Andres Ammas liikumisjuhtkaid armula lava Indrek Pangsepp kostüümikunstnik Elina Raagma Krimm Hurmi krik valgus EMT heli Tiit Maywel ja laulsid praktiliselt kõik Haapsalu elanikud, kuigi jah, neid on natukene rohkem kui etenduses. Aga kõik olid otsapidi kuidagimoodi Haapsaluga seotud. Peaosades Maarja Sukles, kes laulis Ridala vanema tütart Mailat Marika Matvei, Maila õde Maretit, Jaan Lehepuu toomhärra Olavit. Anti Rannus toomhärra joonud Dani Madis Kütt Ridala vanemate moni valda Ilona aasvere Ridala vanema naist ja Maila ema Helle meelt Matti Hunti arvet. Alas laulsid kosilasi viidikut ja viivaldit. Marko Matvei munk Grigooriust Andres Urb priorit antosiinson Siim Birk, Ot Koik, Karel Rahu ja Ants varem mängisid ja laulsid, toomhärrasid Alexandra koel, Merily kisanud Kelly Gibar Christian Simms laulsid ja mängisid Ridala neidusid. Ja loomulikult oli kaasatud veel palju-palju teisi toredaid inimesi. Igal armastuse lool, nagu sellelgi, on olemas oma kulminatsioon. Ja see kulminatsioon saabus imekauni duetiga hiies. Kui Ridala vanema tütar Maila ja toomhärra Olaf kohtusid seal, nagu me võime arvata, siis Mailast saigi valge daam see tütarlaps, kes käib meile end näitamas augustikuu täiskuuöödel piiskopilinnusele akna peal. Niisiis Anneli aken, Toomas Lunge, siis laulavad Maarja Sukles ja Jaan Lehepuu. Ma pole elu seni liiga pall. Ma olen hoidnud ennast. Nüüdne Hiiumaale, kuhu ma olen juut, kas pole hinge vanapaganausu ta varem pole nõelad nõnda palju kõhus poole ringi lennanud, liblik laevundeni vastu kaljut või saab talle osaks on näha, aga. Nüüd ära mu tüdruk, ära karda, palu. Ma ise pelgan rohkem veel kui sina pis. Kuid enam kaugelt seda valu ma ei talu, et diapäevad täis on tühja ootamismaa. Ideaalis loodan sinult vastu saada. Võib-olla piisab, kui sa lihtsalt mõistad. See, mis mu siis puges, kui siin nägin, laada ei lähe minema, ta unes näen, Vaidsin. Olen päriti, palun ära pabere makki kaeda, maa ei peaks niitide linn soontes poole viskitilka tiiberest kuid näe, ei hooli minu süda. See näib nii, et armastus me seisu siin ei küsi. Kes teab, ehk oleme kõik ühest samast. Kui tunne tulnud on kord nõnda, et ta püsi, Miksla kere rida, kui tõmbab köige. Järgmine muusika tuleb Soomest, kuigi selle autorid on eestlased. 23. veebruaril 2007. aastal esietendus Turu linnateatris muusikal Thori vasar. Nemad kutsusid seda isegi viikingi muusikaliks. Thori vasara autoriteks on helilooja Aivar Joonas ning libreto ja laulutekstid on kirjutanud Villu Kangur ja Maarja Kivistik. Soome keelde on pannud selle kõik Sami parkinen lavastaja Katariina lahti, nagu ma saate alguses juba ütlesin, et muusikakirjutajate ja kujundajate kurb saatus on see, et nende loomingust erilisi jälgi ei jää. Nii on ka selle Thori vasar soundtrack nii-öelda, ehk siis heliriba küllaltki kehva kvaliteediga seal nimelt üles võetud Turu linna tead kaameratega lihtsalt oma tarbeks, mitte siis nii-öelda laialt kasutamiseks. See DVD on mul olemas, mille pealt ma võtsin siis järgmise heliteose. No Aivar Joonase loomingut. Me teame kõike, Villu Kanguri tekst samuti. Ja Katariina kuna lahti oli siis soome lavastaja, kes kuulis juhuslikult Soomes üles raadios Risto koolise saadet Aivar Joonasega kus ta rääkis ja mängis oma muusikat, mis oli sellised nii-öelda viikingipõhised. No me mäletame kõik 90.-te aastate Eesti laulu või siis Eurovisiooni eelvoorude laule, mida laulis Keit tulepuuhuulte luule, vee ja soola saaga per peetum mobile. Neid laule mängis ka siis Risto koorilinen oma raadiosaates, mida Katariina lahti kuulis ja tal tekkis idee, et sellest võiks etenduse kirjutada. Niimoodi ta siis pöörduski eestlaste poole, tehke meile üks etendus, see etendus sai siis tõesti valmis, seda mängiti päris mitmeid kordi ja ikka täismajale. Küll on helilooja püüdnud seda etendust ka Eestisse tuua, aga siiski pole sellel edu olnud. Eri Glasgi käis seda etendust Turu teatris vaatamas ja lubas seda Brigitta festivalil tuua. Aga kuidagimoodi, kultuuriministeeriumiga jäid need asjad pooleli. Nii ei olegi see Thori vasar Eestisse jõudnud, kuigi on olemas. Kuigi on olemas muusika ning siis mitte Eesti 100 raames mõni teatri kollektiiv võiks ju selle oma kavva võtta. Thori vasara libreto ehk siis lühikokkuvõte võiks olla umbes selline, nii nagu oli Pocahontas ja kapten Smitty looski, et viikingid rändavad Ameerikasse, tulevad sealt elusalt tagasi võttes kaasa vangina indiaanipealiku tütre vatava ja jõuavad siia Skandinaaviasse. Kas see on siis Rootsi, Norra, Soome või Eesti? Siin võtavad sõjasalka eesotsas Sigurdiga noore sõdalasega vastu kõik kohalikud elanikud kaasa arvatud siguri, mõrsja, kun lood ja tema isa liigingi pealik Ragnvalt. Vanale viikingipealikule hakkab noor indiaanitüdruk meeldima ja peale ühte joomaõhtut püüab talle ligineda. Nii nagu džentelmenile kohane, astub noor sõjapealik Sigurd sellele ühemõttelisele lähenemisele vahele kakluse käigus kogemata tapab Thori vasaraga Ragnwaldi tooroli sattunud sinna külla just nii, nagu need viikingi jumalad ikka on teinud, et nad vahepeal tulevad, vaatavad, kuidas rahvas elab minnes mõnda külla inimese kujul ja Thor oli parasjagu olnud selle külasepp, kelle vasarat kogemata Sigurd kasutas. Vana pealik oli surnud ja kuna Thori vasar oli käiku läinud, siis ei saanud ka sõna võtmata jätta. Ülem jumal, oodin, kes saatis vatava ja Sigurdi Valhallasse. Seal siis maa-aluses kuningriigis kohtusid nad igasuguste kääbikute ja päkapikkudega ja lõpuks saadeti nad kahekesi paadiga merele, oodi Narvas ise, et äkki nad pääsevad. Jah, nii see kahjuks ei läinud. Ja kuna oli tegemist ikkagi õiglase lahinguga kahe vaenupoole vahel ehk siis Sigurdi ja vana Vikingi pealiku Ragnar voldi vahel, siis selle mälestuseks või austuseks tõsteti nad taevasse tähtkujudeks. Sigurdi noor mõrsja Kullod oli aga lapseootel ja Kullodi mängis jonna kaasanen keda popmuusika austajad teavad nailon biidi ansamblist. Etenduse lõpus sünnibki uus noor viiking, kes asub taas viikingilaeva juhtima. No umbes selline see lugu oli väga võimas, väga suure tulega. Siin kriitikud on kirjutanud, et tuld oli sama palju nagu Rammsteini või lordi kontserditel. Käisin ise seda etendust vaatamas ja tõesti väga sügava mulje jättis. Ja võib-olla mõnele pakub huvi näitlejate valik, siis Sigurdid, noort viikingid, kes siis hiljem taevasse tähtkujuks läks, vallu Luka vaatavad, mängis sari amm. Kullodi Sigurdi mõrsjat. Ma osalen, nagu ma ütlesin, juba toorvaldi mängis kuulus ooperilaulja Jukka Romo ja paljud teised. Nüüd aga kuulame muusikat sellest viikingimuusikalist. Ja nagu ma ütlesin, juba helikvaliteet ei ole kõige parem. See on siis laul, kui viikingid jõuavad Ameerikast elusalt koju, algab rõõmupidu ja viikingid hakkavad jooma. Ehk siis alkohoolsed Suomessa maailmamere poole. Aasta. Ja. Kreeka ja ta Ei tahavaate. Lisada. Näete. Oma. Tere. Olen jalakäijana. Ja ka. Petta. 1938. aastal kirjutas Evald Tammlaan näidendi raudne koduvanemale. Muusikasõbrale on loomulikult see näidend teada ja tuttav kuid ütleme noorematele melomaan, nendele on selle näidendi muusikat aidanud populariseerida 70.-te keskel ansambel palderjan, kus eeslauljaks oli Tarmo Pihlap ja loomulikult laul. Laev tõstis purjed üles. Öises seordis on see laul, mis on sellest etendusest pärit. Laulule on meloodia kirjutanud ja kogu etendusele meloodia või siis laulud kirjutanud. Gustav Ernesaks. No kui me kõik teame ja meil kõrvus kõlab Tarmo Pihlap versioon sellest laulust, siis tänases saates kõlbaks ikka kuulata seda esimest versiooni või ütelda sinna lähedast versiooni. Laulan salvestatud 1956. aastal. Ta on pärit etendusest raudne kodu, autoriteks Evald Tammlaan, Gustav Ernesaks ja laulab Endel aimre. Üleskoor jääda Eises ja ready. Ja sääraseid möll tuule mustas. Üks väike tüdruk ka. Kui raad ta juurde astus, roolime. Selle sallaran. Ja toonela lukustus Vaiknelu. Pull tulgu möre poole. Ja. Ja ei, ma haarandjaga ikka. Nagu. Siin mör, möll Karla lauluga ja sa rooli särin, haavas Tora taas. No see on nii, iga laine vaenlane Otsib aga ana ei see. Ja siil ma. Raudne kodu on inspireerinud veel teisigi loojaid. Näiteks on sellest etendusest tehtud kuuldemäng, kus ka on kirjutanud Heino, Jüri, Salub aga saate viimaseks palaks. Olen valinud hoopistükkis aastal 1965 Estonia teatris lavale tulnud raudsest kodust ühe imeilusa või väga uhke laulu, mille laulab Ülle Ulla. Nimelt on kirjutanud Evald Tammlaan näidendi raudne kodu järgi ooperi Eino Tamberg libreto onu Uno lahe poolt ja selle etenduse dirigent või siis esietenduse dirigent, mis oli 15. juulil 1965. aastal. Dirigent oli Neeme Järvi. Uno Järvela oli koormeister ja selles etenduses laulsid väga paljud tuntud tuntud lauljad nagu näiteks Liidia Panova, Urve Tauts, Georg Ots, Dorav Kalju karask, Heino Otto, Erwin kärvet, Aaro Pärn, Uno Kreen, Viktor Gurjev, Voldemar Kuslap no ühesõnaga kõik kõik selle aja ooperistaarid, mis kokku andis Eestimaalt võtta. Sällita, laulis Ülle Ulla, kes on salvestanud imekauni laulumeistrit saun ehk siis valgesse uttu. Selle laulu on veel oma repertuaari võtnud hiljem Gerli Padar ja Evelin Võigemast. Aga minu meelest Ülle Ulla versioon on parim, palju tervist õllele. Neid kuuleb ja siit selle saate lõpetuseks siis laul Misty Town ehk valgesse uttu. Laulab Ülle hulla laul on ooperis raudne kodusõnad Uno Laht ja helilooja Eino Tamberg. Kõike kaunist teile, eesriided sulguvad saategi. Jaanelgula. Kohtumiseni. Nii. Ta saada on ka. Uut tuuled kõigil minna. Müsteet mõisteid. Mis?