Halleluuja kõlab üleval leta Püha Johannese katedraali peaukse taha, vanevad riste, krutsifiksi ja pühapilte kandvad pikkades valgetes ja punavalgetes rüüdes preestrid väljuvad ja asuvad piduliku rongkäiku moodustama. See võtab aega, sest preestrit pole enam esimeses nooruses. Aga siis tuuakse välja see kõige tähtsam katedraali õnnistatud sakramendi kabelis hoitud ka rahva jumalaema pilt. Portia malbelt. Naise nägu ümbritseb vägev hõbedane raamistus. Ja pühapilt on ilmselt päris raske, sest pidulikus rüüs eakatel preestritele on selle kandmisel abi vaja. Lõpuks tundub kõik paigas olevat ning värviline rongkäik hakkab muusika ja lõputu kirikukellade helinat atel väga aeglaselt mööda kalleid tõdenavaid liikuma. Igal katoliikliku kirikupühal asub selline pidulik protsessioon Malta pealinna Valleta Püha Johannese katedraalist väikesele ringile. Linna katedraal ise on aga üks uhkemaid barokkkirikuid terves maailmas. Ikka ilusat pühapäeva vikerraadio, Helgi Erilaid ja muidugi Aja jälg kivis. Traditsiooniliselt reibas Malta tants, mille saatel on hea vähehaaval meenutada Malta ja balleta ajalugu sest selleta ei saa kõnelda ka Püha Johannese katedraalist. Kõik algas õieti Püha Johannese Ghospitaliitide rüütli ordu loomisest pärast esimest ristisõda aastal 1113, et kaitsta ja ravida pühale maale tulnud palverändureid. 1291 vallutasid türklased pärast raskeid lahinguid püha maa ja hospidali ordu rüütlid leidsid ja varju Küprose saarel hiljem roodusel. Aastal 1522 pidid sultan Suleimani vägede survel ka sellelt saarelt lahkuma. Lõpuks, 1530. aastal leidsid rüütlid endale kodu Malta saarel Püha Johannese ordu rüütlid, nüüd ka Malta rüütlid olid pärit Euroopa tähtsaimatest vanimatest aadliperekondadest ning neil oli täita õilis missioon. Kaitsta Euroopat ja katoliku usku Türgi ottomanide rünnakute eest. Maltal avanes neil see võimalus õige pea. Malta ajalukku on jäänud suur piiramine. Augustis 1565 määrati ottomanide vägisaart. Vallutada püüdis, kuid ordu suurmeister Jean Paris soode Vallet ei andnud alla. Kui ka Hispaania laevad lõpuks Sitsiiliast kangelaslikult võidelnud rüütlitele appi jõudsid, siis türklased põgenesid. Võidukas maalt Ta ordu, suurmeister Shande Vallet asus kohe pärast piiramise lõppu saare idapoolsele sõnnikule uut kindluslinna ehitama. Sellest pidi saama ka Malta pealinn, millele anti suurmeistri jaoks nimeks Malleta. Linna keskele haavu kohale pidi tõusma vägev kirik. Ordu kaitse pühakule. Ristija Johannesele. Suurmeister Shande Vallet suri 1568 ega näinudki oma linna valmimist selle keskele. Tõusva algselt kloostri kiriku plaanid tegi Malta meister. Laama kassar. Ehitustööd algasid 1572. Viis aastat rasket ja lakkamatut tööd sellest piisas. 2577 oli tohutu hoone valmis. Ehitusmaterjaliks sai kohalik paekivi all ette Püha Johannese katedraali fassaad, mida raamib kaks vägevat kellatornini on päris lihtne ja range isegi kindlusetaoline otsikuid, peegeldades ordu jaoks keerulisi aegu pärast suurt piiramist. Peaaegu kogu vallita linn ümbritsevate jo kindluse nööridega. Katedraali hoone fassaad on rangelt sümmeetriline. Selle keskel seisab tooria sammaste vahel suur, ümara kaarega peauks, mille kohal paiknevalt kauni palus. Traadiga rõdult pöördus ordu suur Meister linnarahva poole, kui midagi asjalikku öelda oli. Rõdu kohal on taas uhke ümarkaar. Fassaadi keskosa lõpetab madalehisviil, mille keskel seisab kunstnik Alessandro alga Haroldi loodud Kristuse pronksreljeef küll koopia originaal on muuseumis hoiul. Ilmetud nelinurksed kellatornid, mis eelduvad mõlemal pool fassaadi keskosa on karniisid lumeks jaotatud alumisel, kõige kõrgemal osal on kummalgi pool vaid üksainus väike aken, pigem avaus otsi kui kindluse seinal. Parempoolse torni seinal on suur kyll numbrilaud mõlema torni ülaosa teisega määratud lahtised kaaraknad millest paistavad tornikellad. Mõlemad madalavõitu tornikiivrid on lumivalged tuulelipud tipus. Katedraali palvekabel ja käärkamber lisati hoonele hiljem. Aastal 1604 ja 1748 kerkis mõlemale poole peafassaadi kaks pikka tiibhoonet. Selline on siis Püha Johannese katedraali heledatest erinevates toonides laotud väga siledatest kividest fassaad Malta saare pealinnas Valletas. Range ja tagasihoidlik tagumine fassaad tundub veel hoopis lihtsam. Me kõrge, isegi ähvardav. Absoluutselt mitte miski ei valmista sind ette vapustuseks, mis ootab katedraali hoone sisemuses. Säästud sädelevasse baroksesse maailma, mis näib koosnevat vaid kullast, marmorist ja uskumatult säravatest heledates toonides maalidest, Püha Johannese suurmeistritelt polnud oma kiriku jaoks millestki kahju. Nad lasksid selle siseruumid kaunistada uues teatraalselt ekstravagantse siia küllusliku barokkstiilis mis tähendab, et pindadelt on raske, kui mitte võimatu leida mõnd kaunistuste vaba paika. Tohutu nelinurk. Ruum lõpeb absiidiga, hoone idaküljes. Laial löövilon, kõrge silinder, pilv kahes külg lööbis on kabelid. 1500 seitsmekümnendatel, kui kirik ehitati, oli ka selle sisemus päris tagasihoidlik. Polnud suuri nikerdatud pindu, kulda ja marmorit ning sellisena püsis Valleta Püha Johannese ordu katedraal seal ka järgmised sadakond aastat. Kuid seitsmeteistkümnenda sajandi keskel algas baroki kõrgaeg ning ordu suurmeister Rafael Kotoneer otsustas uue küllusliku ja särava kujundusstiili ka oma kiriku siseruumidesse tuua. Roomas oli barokkkirikute sisustuses juba moes. Jaga laabriast pärit kunstnik Mati ja preeti kutsuti Valletesse Püha Johannese katedraali sisemust barokseks muutma. Mis tähendas, et kontrast tagasihoidlikku karmivõitu fassaadi ja pidulikult säravate siseruumide vahel muutis selle pühamu täiesti erakordseks ja ainulaadseks. Eks matriabreeti Ill Kalabreese, nagu teda kutsuti, on autoportree Ell toredate vuntside ja pikkade lokkidega. Malta rüütlite punavalgetes värvides rüüd kandev härrasmees, pintsel käes tunduv intelligentne, sümpaatne ja lõpmata andekas, nagu peagi selgub, oma esimese tähelepanuväärset tööd tegi preeti Napolist ja kuuldused selle kunstniku oskustest ja andest levisid kiiresti üle kogu Itaalia. Juba oli ta 1630 teatel Roomas, kus meister Karabahhia ta oma töödega ära võlus juba Veneetsias, kus õppima mõndagi Veroneeseia teinud Toretto maalidest. Preetil rändas rõõmuga mööda Itaaliat, töötas koos mitmete suurte meistritega ja lihvis oma annet, joonistamisoskust, värvide kasutamist ning efektset tšaroskuura stiili. Tugevat, heledate-tumedate toonide kontrasti maalides oli määratud elujõudu ja dramaatikat. Samalaadset kunsti oli noil aegadel isegi Itaalias raske leida, rääkimata siis maldast. Pole siis ime, et Malta rüütlid, Püha Johannese mungaordu ja ordu tollane suurmeister meridiaan kutsusid meister maatia preeti Valleetesse oma katedraali kaunistama. Preedi jõudis val letas 1658 ja töötas seal väikeste pausidega kuni surmani 1699. aastal. Tema esimeseks tähtsamaks ülesandeks sai kiriku 65 meetri pikk kusepealöövi poolümara silindrikujulise lae kaunistamine maalidega. Võib vaid kujutleda selle ülesande keerukust ning mida võis mõelda 45 aastane matja preeteid, kui seisis esmakordselt Reali pealöövi ilmatu pika, laia ja tühja silindervõlvi all. Ta võttis kätte, jagas kogu võlvi kuueks võrdseks osaks, mis eraldati üksteisest kuldsete elemendi triipudega ja triipude vahele. Vanad piklikud maalipinnad jaotas ta omakorda kolmeks osaks. Neid eraldasid üksteisest Malta ordurüütlite vapid, lendlevad inglid ja prisked keerubid. Puhas barakk. Tekkis Püha Johannese katedraali lakke 18 eraldist seeni, pühaku elust. Preedi andekust näitab seegi, et kui tavaliselt tehti selliseid suuri lae ja seina vesivärvitehnikas fresko tena, siis tema maalis õlivärvidega otse kivi pinnale. Kõik 18 pilti on eredad, säravad ning nendel kuuluvad Ristija Johannese elluga rüütlid, lahingud, jumalad, jumalannad, mauride storiad ja taevast ilmuvad inglid, palmioksad ning sõnumilindid käes liikumishetkel tardunud ülevoolavalt dramaatika, tellised poosid, lehvivad rüüd kõikjal vigurdajat, keerubid, barokk, Elaspreeti kujundatud Püha Johannese katedraali laes ning jutustas lugusid ristija elust. Vakku tuttava karminaalid kitsi, tee ritta. Jõu soomufaktusest natuuramiiralde meelis Relo vaadis Stankri stoori. 18 pilti Püha Johannese elust. Lugu algab kiriku peaukse juures esimese pildireaga kuuest preester Sahhaarjasele ilmub templis ingel Gaabriel ja teatab, et Sahhaarias Sapo ja isaks eakas preester naine Elizabeth on ammugi last igatsenud ja lootuse kaotanud. Kuid nüüd, otsekui ime läbi, tuleb kuus kuud enne Jeesuslapse sündi ilmale nende poeg Johannes. Järgmised pildiread jutustavad Johannese kasvamisest kõrbes askeerist prohvet tina tema teekonnast Jordani jõe orgu, tema jutlustest ja ettekuulutustest ning Jeesuse ristimisest Jordani jões. Viimases pildireas altari lähedal ilmuvad vaatajate silme ette juba kuningas Heroodes tantsiv Salome ning Püha Johannese surma lugu. Ristija surmaga seotud veel üks maailmakuulus maal, mis asub siinsamas all eta Püha Johannese katedraalis ja pikapeale jõuame selleni. Enne tuleb kiriku teisi imesid uurida. Pärast laemaalide valmimist võttis mad diabeeti ette kirikuruumi pehmest malta paekivist seinad ning muutis need oma keeruliste graveeringutega hiilgavaks barokseks sümfooniaks. Osavate kive, räidurite käte all tekkisid seintele fantastilised ornamendid, lilled, pehmelt põimuvad taimed, paradiisilinnud kotkad, kroonid ning uhked vääruliste otstega Malta ristid. Veeringut kaeti rikkalikult kulla ja värvidega kesklöövi võlvi kandvad rasked nelinurksed sambad ja neid ühendavad kaared on üleni kuldseid ornament täis. Vaid sammaste keskpiilerid on siledast rohelisest marmorist ning nende üle Ausi ehib Püha Johannese ordu suurmeistri Kotoneeri keeruline vapp. Kaks punast valge ristiga lippu moodustavad ühe diagonaali kaks õitsvad puud, teise ja vapi kohal seisab sädelev kroon. Katedraali siseruumidega unistustes leidub paljude varasemate suurmeistrite vappe ning igasuguseid Püha Johannese rüütliordu väärikaid sümboleid. Kogu kiriku kesklöövi Spoli õieti peaaegu ühtki rahulikku ilustamata pinda, kui välja arvata sammaste, rohelisest marmorist, kes piilarid sest ka kogu ruumi põrandad katavad pikkades ridades üksteise kõrval seisvad Ingrusteeritud marmorist värvilised hauatahvlid. Neid on katedraali põrandas umbes 400, et meenutada Hospital liitide ehk Püha Johannese rüütliordu kõige kuulsamaid liikmeid seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist, kellest paljud kuulusid Euroopas ka lugupeetud aristokraatlik, kesse katoliiklikest perekondadesse. Siin puhkab ordu suurmeistreid, admirali ja lihtrüütleid, kes oma vaprusega nii auväärse paiga ära on teeninud. Hauatahvlid on hoolikalt valitud värvilisest marmorist. Neid ehivad võitude, kuulsuse ja surma sümbolid. Pealuu ja ristatud sääreluud Neil tahvlitel tähendavad maise elu lõppu ja igavese elu algust jumala riigis. Kõige enam kasutatud sümboliks on trompetit puhuv kuulsuse ingel ja võidu loorberi härga hoidvad inglid. Mitmetel hauatahvlitel leidub relvi ja lahingustseene, mis jutustavad rüütlitega Angelaslikkusest. Ladinakeelsed kirjad aga nende saavutustest ja vooruslikkusest. Veel kord. Terve pealöövi põrand ja kõrval löövide põrandad koosnevad madalatest tumedatest haua tahvlitest. Esimesel hetkel on kummaline mööda sellist põrandat kõndida, aga muud ei jää üle, kui tahad katedraalis ringi vaadata ja Piaaltarini jõuda. Alguses oli siin absiidi seinal vaid Kristuse ristimist kujutav altaripilt kuid selle kohta on nüüd muuseumis. Praegu seisab absiidis uhke skulptuurigrupp, esimene mannil lumivalgest marmorist ristimisstseen Püha Johannes ristimas Kristust käes valge merekarp, millest otsekui voolaks vett Kristusele hauale. Taas Paroclick liikumiselt jäädvustatud hetk. Mõlemad suured skulptuurid on elegantsed, realistlikud autor, Seppemad sooli väga tuntud 18. sajandi skulptor. Kujude taust. Tagasein on aga fantaasiamaailmast pärit ja barokkkirikutest tihtigi kasutatud motiiv täisring kuldseid kiiri keskel, sümboolne haavaimu kujutis, tuvi selline ilusti seisab ka Vatikani Püha Peetri katedraal Realis Peetri trooni kohal. Jaga Valleta Püha Johannese katedraalis on ristimisstseeni skulptuuride taust täis lugematuid kuldseid kiiri ning nende keskel lähtepunktis ikka seesama sümbol kuldne tuvi. Selle ümber on tekkinud ring tumedatest pilvedest. Nende vahele askeldavad kuldset tiivulised keerumit puutuvad. Selline on altari tagasein, absiidi poolkaare keskel. Ordu suurmeistri rahva kingitus haruldasest marmoriliikidest, altarilaud, milleni viivad trepiastmed ja kus Peko preestrid oma keerulisi rituaale toimetavad. See on kaunistatud kuldse friisiga, mis kannab nelja jutlustaja sümboleid ja selle keskne osa kujutab kullatud pronksist püha õhtusöömaaega lasuriidi taustal. Friisi kohal kõrgub kuus hõbedast küünlajalga väga pikkade peente lumivalgete küünaldega. Keskmise, seitsmenda küünlajala tipus kaunis hõbedane krutsifiksi. Altarilauda näib kaitsvat kõrgel selle kohal laiuv, uhke ja suur lainelise servaga balda hiid ja katedraali laest ripub alla ka pidulik ja kaunite graveeringutega hõbedast altarilamp, mida hoiab kaks barokset hõbedast inglit. See särav ja pidulik ese annab taaskord aimu Püha Johannese ordu hiilgusest seitsmeteistkümnendal sajandil. Mida kauem Hitleri ees seisad ja kogu siinset maast laeni tõusvat lõputud toredus tuurid. Seda rohkem ilmneb uusi ootamatuid leide ja detaile. Võrratult nikerdatud ja kullaga kaunistatud tumedast pähklipuust kooripingid. Kaks pronksist lugemispulti rääni hertsogi kingitus aastast 1557. Ühe tipus troonib jutlustaja Johannese sümbol kotkas. Teine kujutab enesest avatud koodeksit käes hoidvat apostel Pauluse skulptuuri. Ka uued avastused ja hulk võrratut vana kunstianootel Valleta Püha Johannese katedraali kabelitesse. Ordu suurmeister Shandele kass, jäär otsustas katedraalis igale ordusse kuuluvale rahvusgrupile oma kabeli eraldada. Püha Johannese Orpheus oli mitu erinevat haru. Kastiilia Aragoni, Inglise, Baieri, Itaalia, Saksa-Austria ja prantsuse harud Prantsusmaal Taali ordu vanim liige ja teenis sellega lausa kolm kabelit peaaltari lähedale. Nii tuleb kokku kaheksa kabelit, kuid ammu enne seda jaotust, 1576. aastal oli juba valmis marjale pühendatud Filermasse jumalaema kabel otse peal tari kõrval. Ja see oli rüütlitele kõige tähtsam kabel, sest seal hoiti väga austatud ja armastatud Filermase jumalaema ikooni, millel arvati olevat imettegev jõud, puud ja mis oli ordule kuulunud selle loomise algusaegadest peale. Enne suuri lahinguid palvetati file termose jumalaema ees ja kui lahing oli võidukas, annetati vallutatud linna võti jumalaemale. 1798, kui Napoleon Püha Johannese ordu Maltalt lahkuma sundis, võttis tollane ordumeister Hompess Filermase jumala laima ikooni ning teised katedraali reliikviad lahkudes kaasa. Ikoon rändas läbi mitmete Euroopa paikade on praegu hoiul Montenegro kunstimuuseumis. Kutsutakse uhkete hõbedaste väravate taga seisvat kabelit õnnistatud sakramendi kabeliks ning valgest marmorist kaunite kaksiksammaste vahel seisab siin aukohal altaripildina ka rahva jumalaema hõbedases raamistuses ikooni pilt. Seesama kaunis pühapilt, mida kantakse alati katedraali pidulikus rongkäigus suurt tõusu pühade ajal. Kõik valla ette Püha Johannese katedraali kabelit on uskumatult uhkelt sisustatud ikka kullatud ornamentidega kaetud seinad ning laed, palju kallist värvilist marmorit, lumivalged, skulptuurigrupid ja suurmeistrite püstid ning mati ja preeti. Mäletate kiriku tohutu võlvlaemaalidega katnud preetit sisetema maalid on ka peaaegu kõigis tabelites. Uhkete kullasäras kabelite seas paistab erilisena silma ordu, Prantsusmaa rüütliharu kabel oma väga peente kaunistustega sissekäigu. Mõlemad seinad kannavad tumesinisel taustal kulsõit kroone malta riste ja Prantsusmaa kuningate sümboleid. Liilia õisi altariseinte ning selle ääres paiknevate külgseinte heledaid kullatud pindu täidavad aga kaunid valged ornamendid, mis koos valgest marmorist lihtsa altarilauaga muudavad väikese ruumi elegantselt puhtaks ja heledaks. Sellel heledal taustal tõuseb uhkelt esile mat diabeeti väga värviline ja kontrastne altarimaal Püha Pauluse uskuda pöördumine teel Damaskusesse. Külgseintel on prantslastest ordu suurmeistrite rinnakujudega hauamonumente. Väligaarlage kaunistavad kuldsed organid, mendid, kuninglikud liiliad ning hell tähed. Prantsusmaal oli ju palju Me kandvaid kuningaid kuid kauneim on ikkagi väike hele altariruum mis tundub selles vägevat barokki täis kirikus ootamatu ja õrnana. Aga nüüd tuleb jätkata katedraali oratooriumist ehk palvekabelist, kus meid Bretti tööde kõrval ootavad juba teise tõeliselt maailmakuulsa meistri maalid. Michelangelo meriisnida karavaatio sündis 1571 Milanos ja õppis maalikunstis maane Pedelt saano käe all, kes ise oli olnud teetseni õpilane. Kahekümnendates Karabahhia asus aastal 1600 tööle omast, kus oli parasjagu suur ehitusbuum ning vägevad uued kirikud, ebalaad, sadu ootasid maalikunstnike töid. Vaesuse kohta, ütleb kunstiajalugu ette tõi maalikunsti äärmuseni viidud naturalismi. Uuris oma modellide keha ja hinge, kasutas dramaatiliselt isegi teatraalselt hele-tumedate konide kontrasti ning mõjutas sel moel suuresti barokliku maalikunsti. Käravadio religioosse sisuga tööd olid Roomas ülimenukad, kuid ta ei osanud oma eduga suurt midagi peale hakata. Üks tema kaasaegseid on kirjutanud. Ta tegi kaks nädalat kõvasti, nüüd siis aga kõndis kuu või kaks uhkelt ringi, mingi mõõk puusal ja sõbrade kannul kõndis ühest kõrtsist teise, alati valmis tülitsema ja mõõka tupest tõmbama. Ta oli andekas ja nii noorelt juba ka tunnustatud. Asi toob aga tavaliselt kaasa vaenlasi ja kadestajaid. Kuid tema nendega käis kaasas ka tuline temperament, mistõttu Karabahhia alalõpmata keerulistesse olukordadesse sattus mõõk alati käepärast. 2606. aastal tappiski kunstnik mõõgavõitluses vihahoos noore mehe ränutši õhtumas tsooni ning oli sunnitud Roomast põgenema. Malta Püha Johannese ordu suurmeister Aloffedewinja kuur otsis sel ajal parajasti kunstnikku, kes kaunistaks Valletesse kerkinud uusi paleesid ning maaliks katedraali jaoks pildi Püha Johannese märtrisurmast mille ees noored mungad saaksid mediteerida ordu kaitsepühak kusse kiinduda ja andunud rüütliteks kasvada, nii et mõrvasüüdistuse eest 1607. aastal Maltale põgenenud Karabahhia sattus siia just õigel ajal. Rüütlid hindasid tema kunsti ja olid valmis teda kaitsma ning karavisjale tehti ettepanek ise Püha Johannese ordusse astuda. Juulis 1608 võetigi kunstnik Püha Johannese katedraal Reali palve kabelis peetud pidulikul tseremoonial Malta ordu liikmeks. Sellesama palve kabeli seinal seisis samal ajal Karabahhia Maal, mis kujutas ristija Johannese pea maharaiumist. Ning praegu asub siin ka teine kunstniku Maltal tehtud Maal pühast Hieronymus Est. Juba rüütliseisusesse kuuludes võis Karabahhia lahkuda kloostrist, kus te seni oli elanud mööduval Ledat ringi jalutada. Muidugi oli tema anne siingi talle vaenlasi kogunud juba mõne nädala pärast satuste sõnavahetusse, kõrgest soost rüütliga. Kohe olid ka mõõgad väljas. Karabahhia sai haavata, aga tal õnnestus haavata ka oma kõrgest seisusest vastast, mis oli seaduste järgi kuritegu. Sõprade abiga põgenes kunstnik Maltalt jõudis Naapolisse, kus väidetavalt teda tappa kütti. Päriselt see ei õnnestunud, kuid vigastused olid väga suured. Karabahhia edasist saatust Pole suudetudki päriselt kindlaks teha. Igatahes on teada, et suri vaid 38 aastasena Toscanas Erkole sadamas teel Rooma, kus paavst oli väidetavalt talle andestanud mõrva mille tõttu ta neli aastat tagasi Roomast põgenema pidi. Eluajal päris kuulus kunstnik-Karabahhia manustati peaaegu kohe pärast surma kuigi tema maalid jäid õnneks alles ja tema tähtsus Läänemaade kunstiloos avastati õieti alles 20. sajandil. Ta ei saanud iial teada, kui oluliseks sai tema kunst uue barokkstiili jaoks ja kui paljude mõjutes teks Rubensite Berniiniti Rembrandti ning järgnevate põlvkondademeistreid. 20. sajandi kunstiajaloolane anre mööndžeurrae on öelnud, et Karev vaesuse töödes algas õieti moodne maalikunst. Ja kaks selle kunstnikuks Maali on Maltal Valleta Püha Johannese kiriku uhkes parooklikus palve kabelis. Püha Johannese pea maharaiumine ja Püha Hieronymus kirjutamas. Lembus saades traksi, koondub ta karminaalid kitsi, Teebodeerita. Liu Soomofactusse Snatuuramiiral meelis rei loovadusestankri stoori. Ristija Johannese surmalugu on erinevates evangeeliumides ka pisut erineval kujul kirja pandud, kuid põhi on kindel ning seotud ajalooliste tegelastega. Herodes anti pass oli Juudamaa kuningas aastatel 22 enne Kristust kuni 39 pärast Kristust. Ta oli abielus, naba tea kuning ka arretas neljanda tütrega, kuid ühel Rooma reisil armus oma poolvenna naisesse Heroodiasesse. Punane jättis oma mehe Herodes antiipas, jättis oma naise ja paar alustas ühist elu. Ristija Johannese jaoks tähendas selline käitumine suurt pattu ja ta kõneles sellest ka majutlustes. Kuningas Heroodes antiipas teadis, et prohvet on õiglane ja pühamees kuid kartis sõnas, et tema innustavad jutlused võivad rahva mässama panna. Kuid antiipase naine dias vihkas ristlejat südamest ning sundis kuningat Johannese kinni võtma ja vanglasse saatma. Kätte jõudis kuningas Heroodes antiipase sünnipäev. Suur pidu, kus palju lauldi ja tantsiti. Ja kuninganna Heroodiase tütar naise eelmisest abielust Salome tantsis kuninga ees nii võluvalt ja kaunilt et kuningas lubas talle selle tantsu eest kõike, mida piiga soovib. Seal amee küsis oma emalt Heroodiaselt nõu ja teatas siis kuningale oma soovi ristija Johannes Hannese pea kuldsel vaagnale. Muidugi polnud see Salome, vaid Heroodiase soov ja nõrk kuningas antiipas käskis otsemaid naise soovi täita. Timukas tegi vangikongis oma verise töö. Ja just selle stseeni otsustas käravalia oma maalil jäädvustada. Bloomi. Laudanud Viiloobisteta modee ooda, et. Et. Stseen toimub päris ruumikas mustjaspruunis kivises vangikongis. Pisut tõuseb esile suur ümar Kaaruks, mida ääristavad tumedad kivid. Paremal on trellitatud aken, millest kaks vangi kohutavat mõrva pealt vaatavad. Neile on jagunud õige pisut valgust sügav tumedal taustal. Ülejäänud vasakul langev valgus toob kaunilt ja kontrastsemalt esile stseeni peategelased. Koogipõrand Endale surutud Püha Johannes, kelle kaelast voolab verd ja kelle kohale kummardub poolpaljast Lucas pistuda käes, et oma võigast töö lõpule viia. Viimase kõrval seisab vangivalvur võtmed vööl ja näitab näpuga kuldsele vaagnale, mida hoiab käes noor naine arvatud õnnetsalomee teenijanna või siis isegi seal on me ise ainus, kes näib mõistvat kogu stseeni. Õudust on neiu ja vangivalvuri vahel seisev vanem naine, kes on käed meeleheites vastu nägu surunud. SW-le parvu Welle maade. Summa Tooral. Püha Johannese pea maharaiumine on Karabahhia kõige suurem maal ning ainus, mis kannab kade masinad Touri fraamikele Andžela Michelangelo mereisi, ta Karabahhia nimi on kirjutatud Johannese kaelast voolanud verelaigu alla. Sellel maalil paistavad eriti silma Karabahhia-le omased võtted. Pildi tegelastega Marge ja realistlik esitlus ja vapustav anatoomia. Nii pühaku kui tema timuka, ülakeha ja jalad on paljad. Meenka kasinavõitu värvivalik palju erinevaid, rohkem tumedaid kui heledaid pruune toone. Maaslamavat keha, osaliselt kate, vere punane mantel ja veri. Vangivalvuri siniroheline jakk. Eriti meisterlikult on loodud kontrast maali noorte ja vanade tegelaste vahel. Luuka lihaseline keha ja vana naise kortsuline nägu. Karabahhia kasutas jumaalide salatimodell nii et selline inimgrupp pidi talle ilmselt päris kaua ja kannatlikult poseerima. Neid kusagilt kõrgemalt esile tõstev kuldne valgus annab kogustreenile pisut teatraalse ilme ja kunstnik on loobunud jumaliku sekkumise võimalusest. Ingleid ei lasku taevast alla ja Püha Johannese pea ümber. Pole pühapaistet on vaid inimlik traagika ja jõuülekohtune võidutsemine. Möll eta Püha Johannese katedraali palve kabelit ehib veel teine Karabahhia maal kirjutavast püha ranemusest. Hieronymus oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teol loog, kes on jäänud ajalukku peaasjalikult sellega, et tõlkis piibli kreeka keelest ladina keelde ja õpetas kristlikku moraali, mida oli neljandal-viiendal sajandil vägagi vaja sellises maailma linnas looma. Eriti palju olnud talle öelda naistele, kes olid end jumala teenimisele pühendanud. Hieronymus elas aastatel 347 kuni 420. Katoliku kirik, uhkanoniseeritud pühak, arvatakse Karabahhia maalis oma püha Heronüümase tähtsale Itaalia Püha Johannese ordu rüütlile Fra epoliitomalas piinale ning pilt oli mõeldud kaunistama oma viimase kodu Valletas. Karabahhia püha Hieronymus on tõsine ja väärikas vanamees, kes istub oma voodiäärel ja kirjutab. Tema paljas ülakeha moodustab mustjaspruuni taustaga tugeva kontrasti. Profiilis paistev nägu ja käed tõusevad esile rikkalikult volditud punase rüü taustal, mis ongi ainus säravam värvitoon kogu pildil. Tumedal laual on paks raamat, milles seda parasjagu midagi kirja paneb. Haua ääre lähedal seisavad kivi inimese pealuu ja krutsifiksi, mis tähistavad patukahetsust, maise elu, lühidus ja haprust ning lugupidamist risti löödule. Alumises nurgas seisab Kamala spinaadlise ovat. Pärast fraat poliitomalas piina surma annetati ära vajadus ja Püha Hieronymus Emaal leta Püha Johannese katedraal Itaalia Kabelile. Praegu seisab ta koos kunstniku Püha Johannese märtrisurma kujutava maaliga palve kabelis. Oleks täiesti ekslik arvata, et Malta Püha Johannese rüütliordu katedraal Valletas on meil nüüd põhjalikult üle vaadatud mitte sinnapoolegi. Siin on veel käärkamber, ordu, suurmeistrite krüpt, moosi oma uhkete flaami gobele läänidega. Siin on uskumatult palju kunsti ja pea igal skulptuuri maalil reljeefil. Momendil on oma lugu ja oma saladused, mis praegu ja siin saladuseks jäävadki.